Tere õhtust, kell on saanud kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte esmaspäeva esimese jaanuari olulisematest sündmustest. Stuudios on toimetaja Kärt Kelder. President Kersti Kaljulaid rõhutas oma aastavahetuse kõnes, et igaühe mõte ja tegu loeb. Me uuel iseseisvuse sajandil on igalühel rohkem iseseisvust igaühe unistus, võib-olla see, mis määrab tuleviku Eesti käekäigu. Aastavahetus möödus politseile, päästeametile ja kiirabile töiselt, kuid siiski varasemast rahulikumalt. Aastavahetus möödus terves Eestis politseile töiselt, peamiselt olid kõik meile saabuvad väljakutsed seotud siis alkoholi tarvitamisest tingitud probleemidega. 70 aastat tagasi peeti metsavendade ja nõukogude julgeolekujõudude vahel põrgupõhja lahing. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, mitmel pool sajab vihma. Õhutemperatuur on öösel üks kuni neli, homme päeval kaks kuni kuus kraadi. Vabariigi president Kersti Kaljulaid pidas oma uusaastakõne eile õhtul Vabaduse väljakul. President kiitis noori isetekkelise tantsupeo eest ning rõhutas, et igaühe mõte ja tegu loeb. Me uuel iseseisvuse sajandil on igaühel rohkem iseseisvust igaühe unistus võib-olla see, mis määrab tuleviku Eesti käekäigu. Igaühe õnnetus, mure või eksimuski võib meid panna koos tegutsema nii et ühiskond saab parem. Üha vähe vajame oma ühiskonna edendamiseks asutuste eestvedamist ja üha rohkem vajame me lihtsalt nende samade ametiasutuste ja institutsioonide toetust. See ei tähenda riigi rolli vähenemist meie elus, pigem teisenemist. Julgeolek, tervishoid, haridus, toimetulek elu suurte õnnetustega jõukohasel viisil pakub seda meile riik, mida me oma maksurahast oleme nõus üleval pidama. Kui me kellegi päästmiseks või millegi hoidmiseks tahame teha rohkemat, siis me võime. Ja me tohime. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mina tahaksin väga natukene saada aimu, milline see Eesti vabariigi 200. sünnipäeva eelõhtu tuleb. Meie, kes me täna leheveerge, foorumeid ja kõnepulte täidame, meie ei tea seda ainult meie mõtetest. Ma teie tuleviku kalliga eesti noored otsida ei taha. Ma tean vaid seda, et te tahate olla õnnelikud. Aga kuidas te seda teha kavatsete? Palun rääkige meiega, kes me täna otsustame. Palun pange oma mõtted kirja nüüd ja praegu kirjutage Eestile, sest kohalikud valimised aastal 2017 peid kõnetada eriti ei suutnud, aga samas olete te näiteks noorte manifest ristiga, mis sündis maapäeva 100.-ks sünnipäevaks, ometigi näidanud, et hoolite meie Eesti tulevikust. Vikerraadio kultuuritoimetaja Peeter Helme arvates peegeldas presidendi sõnavõtt normaalse riigitunnust. Kõigepealt oli, minu meelest on väga tore, et ta just noortele selle kõne suunas ja noorte poole pöördus, et see on ju igati tervitatavad. Minule muisuksin peamiselt silmadel üks fraas, seda, mis on ka tema kõne peal, kirjutas uudisteportaalides välja toodud, nimelt ausalt muredest rääkides saame tervemaks ühiskonnaks ja tekkis muidugi kohe selline kuritahtlik paralleel Konstantin pätsiga, kes 1934. aastal pärast enda Laidoneri läbi viidud riigipööret rääkis sellest, et Eesti rahvas on haige, et mida nüüd siis too president mõtled, et me saame tervemaks, see mõjus veidi imelikult, aga üldisemalt võttes, kui nüüd kuritahtlikus kõrvale igati kena kõne oli, mulle tundub, et on kuidagi ettevaatlik, kumaksist muutunud, on vist aru saanud, et ta on oma näppe kõrvetanud, tema varasemad kõned on olnud ikkagi väga selgelt ju ühiskonda lõhestavad ja, ja sellised hästi poliitilised seekord oli ju väga ettevaatlik. Ei mulle tundub, et ta nagu meelega katsus vältida kellegi solvamist ja see kõik on ju väga kena ja tore. Ma arvan, et võib-olla see ongi normaalse riigi tunnus, et presidendi uusaastakõne ei olegi midagi erilist kõige paremas mõttes, et mingit skandaali ei ole, mingit tüli ei ole, vaid ta räägibki olulistest probleemidest teed 100 viisakal kenal moel kõnetades noori inimesi, see kõik on äärmiselt sümpaatne. Uusaastaöö möödus päästeameti valvepressiesindaja Marian Mäeotsa sõnul tavaliselt sündmuskohale kutsuti päästjaid 100-l korral, pea pooled väljakutsetest olid seotud põleva prügikasti või ilutulestiku patarei kustutamisega. Päästjad reageerisid sündmustele möödunud ööpäeva jooksul täpselt 100-l korral, neist pea pooled olid siis kas prügikastide tulekahjud või ilutulestiku patareide kustutamise, mis on väga klassikaline aastavahetuse väljakutse. Enamik neist toimusid ka süda paiku või vahetult järgnevatel tundidel ja ühel korral ka põletasid lapsed lõkkes ilutulestiku patareisid ja samuti Kuressaare keskväljakul süütas lendav latern. Kuuse kuusk õnneks kustus ise. Põhja-Tallinnas toimetati gaasimürgistuse kahtlusega haiglasse laps, kes gaasiküttega majas duši all kokku kukkus ja kohapeal tuvastati mõõtma seadmete abil gaasileke. Möödunud ööpäeva jooksul reageerisid päästjad 16-le hoone tulekahjule, mis algasid jõuluaja mõistes klassikaliselt küünaldest ja rakettidest. Ja 31. detsembril kell 21 53 teavitati häirekeskust eramaja tulekahjust Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas varinurme külas. Põlevast hoonest toodi välja meesterahvas, kelle elu Kiirabi sai aastavahetuse ajal Eesti eri paigus aga üle 1000 väljakutse. Selle peamiseks põhjuseks oli alkoholiga liialdanud inimesed. Alkoholi liigtarbimine tõi ka politseile tööd, tõdes põhja prefektuuri operatiivjuht Urmet Tambre. Tõsiselt, kuid õnneks ilma raskete vahejuhtumiteta peamiselt olid kõik meile saabuvad väljakutsed seotud siis alkoholi tarvitamisest tingitud probleemidega. Olgu need siis tülid, kaklused, kui erinevad arusaamatused. Joobes juhtimises kõike kinni siis 13 isikut. Kas võib öelda, et see aasta oli politseile rahulikum kui eelmine? Ja iga aastaga on need nii-öelda need väljakutsed muutunud ja läinud väiksemaks, et täna võib küll öelda, et Eesti inimene oskab iga aasta järjest rohkem ja paremini pidutseda. Möödus 70 aastat Raplamaal Vigala lähistel metsavendade ja nõukogude julgeolekujõudude vahel peetud põrgupõhjalahingust. Kunagise punkri varemetel asub tänapäeval mälestuskivi Juhan Hepner LUGU. Lahingupäeval oli põrgupõhja punkrist 10 metsavenda. Kui suured olid julgeolekujõud, ei ole täpselt teada. Üks operatiivgrupp tegeles punkri haaranguga, kuid samal ajal oli piiramisrõngas ka lähedal asuv koluvere. Küla jätkab Eesti mälu Instituudi teadur-kuraator, Martin Andreller. Lahing ise on muidugi oli väga raske enamus siin punkris viibinud metsavööndi küll suutis välja murda, kuid viimasena punkrist väljunud Jaan Roosi osta Jõesaar said siis üks kohe surma, teine raskelt haavata ja suri enne haiglasse jõudmist. Andreller ütleb, et kuigi rahvalegendi kohaselt hukkus kümneid ja isegi sadu julgeolekusõdureid, ei ole punaste kaotused ilmselt siiski nii suured. Täpset arvu me ei tea. 1947. aastal Haapsalus koolis käinud aga aastavahetuseks koju tulnud ilme. Kurik tundis paljusid siin tegutsenud metsavendi. Minu kodu oli ikka täielikult seotud metsavendade abistamisega. Minu kodus tehti neile leivad, küpsetati liha ja pidevalt olime ühenduses. Kui iga päev keegi käis korra minu kodus. Relvastatud võitluse liit oli Eesti kõige suurem metsavendade vastupanuorganisatsioon, kus oli hinnanguliselt 350 kuni 500 liiget. Ilmast räägib nüüd lähemalt sünoptik Merike Merilain, palun. Öösel on pilves ja sajune, sajab peamiselt vihma. Edela ja lõunatuul tugevneb viie kuni 12, rannikul iiliti 15 kuni 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur ulatub pluss ühest ida pool kuni pluss kuueni saartele rannikul. Päeva jooksul. Tsükloni kaugenedes on vihmahoogusid hõredalt. Puhub endiselt tugev edelatuul, sisemaal viis kuni 12, rannikul iiliti kuni 18 meetrit sekundis ja sooja on kaks kuni kuus kraadi. Selline sai uue aasta esimene Päevakaja kuulmiseni.