Kui Nõukogude Liidu rähva kunstnikul Ants Lauteri küsiti, mida ta arvab õnnest, siis vastas ta Noorte hääle lugejad trenni. Kui see küsimus esitatakse, siis tekib ikka mõte, et küsitlejan hirmus õnnetu. Siis tahaks omalt poolt küsida. Mis siis viga on, mis on elu mureks? Kas haigus, laiskus, õnnetu armastus või abielu sest töö ja õpingute taga seisab ülesanne läbi võidelda ja võita. Tähendab sedalaadi mure taga seisab suur õnn, ootab meie elu peamine soov ja selle täitumine. Ega Marx muidu ütelnud, et õnn, see on võitlus. Ja see õnn sumbutab õnnetu armastuse ja abielu sunnib unustama haigusegi, rääkimata Ta laiskusest mõnu ja rahu igatsemisest. Need targad sõnad tulid mulle meelde lugedes kunagise Võrumaa punakaardiülema Voldemar leegini kirjutist tema kodukandi noortest inimestest, kes pidasid õnneks võitlust nõukogude võimu eest. Nad pidasid õnneks võitlust teiste õnne eest. Ja see õnn sundis neid unustama isegi hirmu surma ees. Artikli autor ise lahkus elavate hulgast kümmekond aastat tagasi. Mitmete tema noorpõlve võitluskaaslaste elu lõppes traagiliselt väikeses Võru linnas. Mis siis õieti toimus Võrus? Mu ees on küll Voldemar leegioni artikkel, tema vendade Friedrichi Errnsti ja nende lellepoja, Oskar Leegeni, Arnold jäli, sella Seederi, Christian kaluse, Helmi Piigli, Oskar turvi ja teiste osast võitluses nõukogude võimu eest. Kuid ma tahtsin kuulda selle kohta ka elavat sõna mõne võitleja enda suust. Neist sündmustest Võrus on möödunud tervelt pool sajandit. Aeg on teinud elavate hulgas oma tööd, kuid mul õnnestus üles leida tolleaegse Võrumaa töörahva nõukogu täidesaatva komitee liige Emma Peterson kelle noorpõlvepilt oli samuti lisatud artikli juurde. Ta elab nüüd Tartus tammelinnas ja on juba ligi 80 aastat vana. Sealjuures aga elurõõmus ja jutukas. Ja Emma Peterson oli nõus sõitma meiega Võrru elustama koha peal ammumöödunud aegu. Kahjuks 100. sel päeval vihma. Ilm oli sügiseselt jahe ja tuuline. Võrus võtsime oma autodega Elsa sirgu vendade leeginite sugulase. Niisiis asusime taastama minevikku. Kõigepealt sõitsime kanalisse Võru uude ja uhkesse kultuurimajja. Ühes saalis oli välja pandud näitus revolutsiooni sündmustest Võrus ja Võrumaal. Stendidega olid ajalooliste dokumentide fotokoopiad. Vendade leeginiti ja nende võitluskaaslaste fotod. Üleval on täitevkomitee maja ja siis on interSleigen Intan Johannes ema Peterson, siis on Voldemar Leegem, Kristjan Kalmus. Fotod Helmi piiblisiin on siis sella seeder, Oskar turg ja Arnold seeder. Kuna kaaslane on aga sellaseider, siis Emma Peterson võttis krabi mõisate üle punaööl teiega kohtuda koduvald ja kuidas see ülevõtmine läks lihtsalt sellel Is elaseederile naljakam ja ülevõtmisninal Friedrich leegid ka sõitma. Jonaalid prähisti saanukusse, suured saksad lehmetasidki ja siis nad ütlevad, mispärast nad on siia tulnud ja siis von Samson on siis ütlen, et oodake kuni ära seeme, aga seeder oli, sel ajal ei teinud, aga ma palun kohe andke meile tinti ja sulgege. Lasknud lõpetada, ei lasknud lõhnak lõpetada. Siin on üks kiri Võru tööliste ja soldatite töörahvakomiteele. Vallavalitsus teadvustab, et Vastseliina mõis 20. selle kuu päeval mõisasulaste poolt juba on üle võetud jääd valla maatameeste nõukogu valimised saavad ligemal ajal ära peetud. Vallavanem jõgeriks on 20. detsembril 1917. Sellest ajast kirjutas Voldemar leegin oma mälestustes. Sügisel sõitsin paariks päevaks koju sooru valda. Siin oli kogu elu juba põhjalikult muutunud. Igal pool olid loodud töörahva nõukogud, kuhu kuulusid kehvikud ja sulased. Nüüd olid nad saanud tõelisteks peremeesteks. Kogu juhtimine ja valitsemine oli nende käes. Suurem osavallamaks oli määratud suur talunikele. Kehvik talurahvale aga jagati magasiaidast ja suurtalunikel võetud vilja. Kogu seda pulbitsevast elu juhtist, suru valla töörahva nõukogu, mille esimeheks oli vend Friedrich. Muuseas, Friedrich sai varsti Võrumaa komitee esimees. Kuidas tulid kujutlust ette tulevast Võru linna sel ajal ei ole ikkagi veel linna ilustamise või korralduse kohta sellepärast et hirmus palju vil võitlemist valgetega. Aga nüüd olete praeguse Võru linnaga rahul? Jah, no nüüd on siin juba välimus väga palju muutunud ja see hirmus vangla panid nii ilusas asutuses tehti ja ehitis käib ikka hästi kiiresti praegu väga ilusas kultuuri vajal, jah, ilusas kultuurimajas, mis vähestel nii pisikene taldiks tantsu seal seal all. Aga nüüd on kõiksuguseid ruumi siin siin ägedena. Sõitsime edasi mööda tänase võrud tänavaid. Otsisime tuttavaid paiku ja. Näiteks saate kommiti siin siis jah, olid need siin on siis meil tuleb koosolekuid edasi, mis siin ja siin oli juba osakonna. Ja mis nüüd seal näidiku juures on? Vanema pidime last trepist üles ja teisel korrusel praegu seal korterid praegu seal kvartalit ja selle koha peal veidi ärriteeriteesi Seeder, siin just selle trepiastme arsti juures viidi türmi. Hennat lööginitriin, simmer, põder, Intal aja tisler ja veel palju talis, muidugi, ega mina ka ikkagi siis nyyd said hommikuni selle punatädi staabimajani. No ja siis siin Friedrich kamandas meid soki sedasama tänava. Jah, just siinsel jumala ees, kui sõitis kooliõpetaja, kes kuulipildujad ja see käsitulipilduja ära võttis ja Kerttu. Nii et teie olete ka siis püssiga vedas jah, revolvriga. Ma tsiteeriks siinkohal jälle punakaardiülemalt Voldemar Leegemit. Jaanuari lõpul 1918 arreteerisime parunid, kes end Võrus varjasid. Sestap tegid ägedat nõukogudevastast kihutustööd. Nende käest saime ka paarkümmend relva. Rahvavaenlased andsime töörahva revolutsioonilise tribunali kätte, mille eesistujaks oli Oskar leegel. Tribunali kogu tähelepanu oli pööratud inimeste ümberkasvatamisele. Võeti sageli vastu järgmisi otseseid hoida vangimajas, kuni ta ülevalpidamist parandab. On ära teeninud surmanuhtluse, aga kuli korralduseni vangis hoida. Sealjuures seletati kaebalusele, et nimetatud otsus ei tähenda surmanuhtlust. Maha ei lasknud Võrus nõukogude võimukuudel kohtu otsesel põhjal mitte kedagi. Ja edasi veebruari keskpaiku, mõni päev enne okupantide tulekut organiseerisid Võrus asuva tagavarapataljoni ohvitserid ühel ööl mässu, tõmmates kaasa paarkümmend soldertit. Nad suutsid arreteerida minu venna Friedrichi ja Oskar leegini ning paar komitee liiget ja vabastada vanglast üle 30 mõisniku kuusk almusega rutasime staapi ja kogusime kokku 30 40 punakaartlased. Mässajatele appi saadetud maksin üheskolmesoldatiga langes meie kätte. Samal ajal kui meie kandeis lahingut pidasime lõigalmus juba vanglas korda. Komitee liikmed vabastati, nende hulgas ka Friedrich, keda hiljem nägin Jüri tänaval koos pula kaaslastega mõisnike püüdmas. Nii surusime kontrrevolutsioonilise mässu Võrus kiiresti maa. Jah, see on see puna-kati staap ja ja siin siis ühel koosolekul haavati Voldemar leegionid jalast. Kuidas juhtus? Ta jäi tundma, tas jäi ikkagi niisugune kahtluseta põlvistmini valge tartlane ja ruumis ruumis. Ja punakaardiülem oli sel ajal siin Voldemar leegid, kes tema tuli venna kutsel üldse siia Võrru. Kuidas tema siia tulid, seda ma ei tea, ta oli sõjaväes ja sõjaväestatud muidugi siia venna juurde. Kas teda oli kutsutud juba sel korral? Seda ma ei tee mitte ütelda ja palju inimesi oli pula kaardus, kas te mäletate? Oi, neid oli väga palju häid justada. Arv ütelda. Kõik olid Võru linnatöölised, linnatöölised ja võib-olla käsist kuskil lähedalt. Võruv. Vaksali juurest ja kust neid seal ikkagi oli, Mattil oli ka punakattis, aga maa oli veel tol korral seal krabi vallas ja nii et ma tegin vist just ei tea täpselt seletada, aga seal krabi vallas, millega ta tegeles krõbivasse lima, valiti täitevkomiteesse ja oli ka punakaardis. Seal oli Rapla kard ja seal Oscar leegina aitas meil selle koosoleku läbi viia valimiskoosoleku ja siis Arnold seeder oli seal, see jällegi rääkis siis selle punakaardi tähtsusest ja ja kohe sealsamas võetika liikmetes vastas 30 inimest kirjutas ennast siis tol korral siis sul valla kohta päris suur arv ja pärast tuli veel juurde. Puusast haavatud punakaardi ülem viidi Võru haiglasse. Rahvavaenlaste valeinformatsiooni tõttu ei peatud sakslasi veel Võrru oodata ja sündmused võtsid traagilise pöörde. Nii kirjutas Voldemar leeginise pühapäeva hommikul umbes kella kuue paiku, kui väljas oli veel pime. Nägin, et palatisse tulevad kolm saksa sõjaväelast ja Friedrich, kelle käed olid köiega kinni seotud. Friedrich tuli minu voodi juurde ja ütles. Voldemar, ole rahulik. Neid on palju. Täidesaatev komitee on arreteeritud. Me peatasime auto kunagise vangla ees. Praegu on siin kohalikud tööstustehnikum aga siis oli siit keskmisest uksest sisse minek just vanglasse vajalik täielikult muutunud, nüüd muidugi ja aknad on tehtud kõik ja muidu silindris ikkagi juba teist. Kivimüür oli siin umbes kolme või nelja meetri kõrgune vangla otsas, kus viidi vange jalutama, välja kivimi Risisse. Seda vanglat kasutati ka saksa okupatsiooni ajal, nüüd samuti vangid jalutasid selle kivimüüri vahel. Tahaks veidi lähemalt tutvustada eilset sirku neiupõlve nimega Leegen keda kuulsite praegu rääkimas tema kommunisti tütar töötas 40. aastal traktoristina ja suleti fašistlike okupantide poolt nendesamade müüride vahele, kus aastakümneid tagasi istus Elmo Peterson. Ülem tol hetkel minu ema oli niiviisi, et et pole neil seal häda midagi, et vot need tüdrukud seal siis seeder ja Peterson nii käive ja saadavamad kui õhumuuseumi sidumisseltsi. Kuidas vanglasse olukord tegelikult oli? Seal oli kõik õige vilets, andsin faili supi siia ja hobuselihast. Ja muidu allikaid väga vilets Olik surma kammerseal, kus neid, keda pärast mõrvati kinni peeti kogu aeg ehk neid, keda mõrvata ei mõtelnudki. Alguses oli seal neid üksteistki minemist. Nina seltsi, mis seeder oli sel ajal vend Arnold seeder harskariat, Friedrich leegia, närmsleiden, Voldemar leegid. Ja kuidas oli nende kõigi meeleolu sel ajal? Vahva ei saa ütelda, et meil meeli oluliselt kunagi lang on. Ükskord tuli meil esimene, eks halastaja, teie tõi meile siis selle uue testamendi sisse tuliniguendideni sinna sisse, selle raamatu kahed, võtke nüüd seda, ehk aitab seegi teel siis filmid ja mõni hakkas ütlema, et meil ei ole vaja, aga president ütles, et on küll vaja üksi. Siis võtsime selle raamatu vastu ja tõmbas sisu välja ja kaante talideemises. Tamp kallava, jah, liiva koorikutega hakkasin tank. Aga nad ei teadnud ette oma saatust, tegelikult ei teadnud leninlik lõppeda. Ja siis siitsamast ukse juurest viidi meid siis esimene kord kohtusaalis sinna kooli juurde, siit tõmmati nööri kahelt poolt ja siis toodi meid siis vällja, siis sätime neid kõik, rahvas mitte ei vajuks meile pääle, vist nii palju õieti ei saa, siis pandi siis neid paari niiviisi sella seeder töödasse on ju siis Friedrich eleegia Oscariga ja Armst leegin ja Oskari ema järgi pantis viimasena Voldemar Leegen kahe karpu pääl sellel haavad haavatud ja, ja siis kõigile anti siis kummaltki poolt oma kolm sõdurit püssidega, nii viidi siis kui neid sinna kooli viidi siis seal rähvad hulgast kuulda andsid hääli, et no kas nüüd on kõik, mis ilmneb rahva oma ja mõni teine ütles siis vasta jällegi, et noh, eraomandersoni õits pühade pärast ja siis noh, kõige sugused sisendid, haigeid oli siis sai sinna trepi ette ja sealt muidugi haavatut Voldemar ei saanud seda vat siis Armst endale kukile ja viis üles kohtusaali kohtusaali ja. Saksa ülemus, ohvitseril ja üts, ma ei tea, kas ta Arnim imeline või midagi niisugust, ma kuulsa Olsistuv kohtunik seal rahvast oli kassal vaada täis, nii et vaevalt sain sealt läbi. Siis viidi meid kõrvalruumi, seal jõudsidki meid läbi kõik Tarskete ja siis pandi saksa sõdur. Kui esimees valdab, siis aru andmas, see, siis tegi selle aruandluse. Ja siis hakkas kohtunik nõudma, et kellel homses süüdist viisid meile inimesi, sest oli vaja kutsutu rahvastik kokku, et kellel midagi kaevata, aga tuli välja, et rahvastel kõik linn ja seal puupüsti täis keskist Haiba muidugi rahva poolt valitud, et nojah, siis üks mõisnik nõudis, et kostima hõbe ja kuldasjad ja hobune on. Siis suits, kaup, mis mõttes, ütles ka, et et teda kah seal liigedele tehtud tema sigaretti kastium miskisugune ära kadunu. Hakkasid seda ülevõtmistest seletama, aga talle vastati, et ei, et see käi asjasse, toda Askullelda. No ja siis oligi kõik, vist kutsuti meid jälle Ta ja siis loeti ette süüdistus rahvast rõõmu, siis surmaga ähvardanud omavoliliselt valitsema, hakanud jumalat teatanud, aga rääkige, mis seda jumalat siis kirjutasite. Hiiumaale teatamine võeti sellest, et kunagi hariduse osakonna seltsimees last pidi siin kõnni maha kirikusse käigi nyyd meie vaimulise ja siis selgitas seal neid kaitsta, usu asja. Isegi üts vana inimene, kes juba 70 aastat vana oli kurku elu äik iga pühapäev kirikus, aga nüüd ütles, et vot seol vili, taies ei kõnele siks, nii et ma sain aru, et muidu ma olen alati käia hoolega tähele kambaga mõnide pastorite juttu ei ole kunagi aru saanud nii hästi. Jah, no ja siis, kui see jutus maha peeti, siis muusikakoor mängis siis internatsionaali maakirikus kirikus ja. Distrulbib siin neid vanglasse tagasi teise paigutati, siis mujalegi üle aga mindi Voldemar leegini jäeti vürstinna surmakambrisse ja mõne päeva pärast siis tuli uuesti jällegi kohtu baleviimine, siis pakkus Rutööriti hoopis täis, jälle. Siis oli juba seltsimees kalmus seeder Arnold ja Oskar turg juurde võetu Helmi piibli. No ja siis seda kohtumõistmist maaniti ainult jutu järgi, sellepärast ma asemel sale, Ādažis sõlmi piibli toodi ööse siiski tagasi, temal ei olla ikkagi nii suur süüdia pärast mäleti pimedasse kartsa kuus Aasiasse saata sai enne neid kõiki lahti. Kuidas need seltsimehed vanglasse tulid, millise meeleoluga? No ja meil oli ka, kui räägite, et meiega kohe Teedassaazi, missugune otsus siis laulge, kui surmamõistetu kesti leinamarssi.