Joosep Haydeni elulugu. Ilus jutt ümber pannud Aadam Jakobson, kolmas parandatud trükk. Tartus Snakenburgi trükk ja kulu 1881. Tsensori poolest lubatud Tallinnas 18. septembril 1880. Niisugust tiitellehte kannab see raamat, millest tänase saate oleme kokku seadnud. Ehk tund aega küll pikk tundub olevat, et siiski 94-l leheküljel kirjapandu kohta jääb seda väheks. Ja sellepärast me teeme ilusa jutu veelgi enam parandatud väljaandeks, kus täpsed väljavõtted lühikeste sisu kokkuvõtetega kordamööda ette loeme. Ning lisaks veel Joosep Bideni muusikatükke sündsalt vahele mängime. Joosep Hayden on sündinud 31. märtsil 1732 roorahu külas ungaaria ja Austria raja peale. Tema isa Prants. Hayden oli selle küla talurahvarattasse, et lapsepõlves oli Joosepil kange himu metsas jooksta seal istuda ja laulu salmisid välja mõtelda. Kui laulusalm valmis oli, siis katsus temaga viisi sinna juure omast peast heleda häälega laulda. Kui üks viis meelepärast polnud, siis tegi tema veel teise ehk kolmandama. Pidas viimati kõige parema oma salmile jahedamaks viisiks. Ühel päeval oli Joosep teinud laulu, mille küla karjane tema käest oli ära ostnud. Kus sa oled seda laulu saanud, küsis isa. Iseenese seest, vastas Joosep. See on mulle meeletulnud, kui mida mäekingu all maas olin. Oled tark poiss, ütles isa ja silitas poisi pruunid juuksed. Sinust võib viimaks muusekandki saada. Järgmisel päeval pidi Haimburi linnas laat olema Joosep Bideni isa Prants käis niisugustel juhtudel laulu ja mänguga oma ametitööle lisa teenimas. Ja Joosep, kes oli siis kaheksane aastane, nurus ennast kaasa. Kui nüüd Joosep oma vanematega Haimburi linnaväravast sisse tuli ja hulk rahvast nägin, mis üksteisest ostmise ja müümise pärast läbi käisid oli see temal vägaadime vaadata. Lõune eelkogusid palju võõraid häärberi ja vana prantsakas ülemisse tuppa võõrasse söögilaua äärde minnes mängimise vastu valmistama. Pisuke Joosep läks vähe ajaks õue rahvast vaatama. Ja kui tema tüki aega häärberi trepi peal seisis, sõitis uh sinisest värvist hiilgav tõldukse. Kui poiss säherduste uhket sõitu nägi, kus neli posthobust ees oli, mõtles tema, et sellist kuninga tõld on. Aga kui toapoiss tõllaukse lahti tegi, nägi Joosep üksnes pisukese oma suuruse tütarlapse välja tõstetavat kelle peale tema silmad nagu naelutatud jäid ja ei pannudki tähele, et tagajärjel veel uhke proua tõllas välja astus. Pisukene preili jooksis suure kiirusega treppi mööda üles, Joosep tema järel, kes näha tahtis, kuhu preili läheb? Ette vaatamata jooksmisega libisesid preili jalad, trepiastme pealt, oleks selle läbi valgele raskesti haiget teinud, kui mitte Joosep nagu välk, tema juur ei oleks karganud, teda hõlmadega poleks hoida saanud. Selle peale ütles ta, vaata ometi ette. Ega see hea pole kivi vastu nina lüüa. Kas sina seda veel ei tea? Pisukene tütarlaps sellisest ehmatusest nõust valgeks läinud. Aga kuidas toibus siis lae eristava Joosep difasse ütles siin pois tean küll, et see valusam, kui keegi nina peale kukub, see on hea, et sina, minul isi olidki su nimi. Kui Joosep parajast vastata tahtis, tuli proua treppi mööda üles ja tegi väga vihast nägu, kui temal Joosepit oma tütrega nägi kõnelevat, sest Joosep oli suveajal paljajalu ja tema ammuse peal oli ka ju mõni ema õmmeldud paik. Uhke proua, vihane vaatamine pani Joosepi kõrvale pugema ja oma tütre vastu, ütles tema Marii. Kui mitu korda olen ma sind keelnud, et seesuguse sandirahvaga ei pea ümber käima? Kuule kohe minu järele. Marie vaatas aledasse ilmaga aitaja peale. Viska Joosep tähele, pani aga pidi vanemasse la kuulma ja lahkuma. Aga Joosep sai veel teisegi, õilsa teoga hakkama päästes preili Marie õela uulitsapoisi käest. See sündis nii. Joosep, kellel nüüd ühtegi teha polnud, läks jälle alla õue. Ju eemalt kuulis ta valju naer. Ja nutuhjalt. Joosep läks sinna ligemale ja nägi sedasama pisukest preilit nutvat, keda ta ju täna trepi peale sadamisest kaitstud ja üht suurt poissi naervat. Joosep sai selle suure uulitsapoisi peale lapse kombel vihaseks, ütles, kas sina lähed häbematu pois seest ära ja lased tütarlast pinna, ehk sa pead minu rusi kat maitsva. Lase teda minna. See aga naeris Joosepile vastu, ütles Ossa pisukene. Narr. Kui sa lööka tahad, siis tule minuga ligi. Joosep ka mitte laisk kargas nagu kukk teisele selga, sest ta oli kodu ja mitu korda külapoistega sarja tanud. Kui ta temale mõnda mälestuse kivi rusikaga nägemise siis oli pannud ja teda raputanud pöörisse vedelik ennast Joosepi poole. Aga ta kas siis omas mõttes, Joosep oli nagu kass, kärme kõigi pidi. Enne kui pikk enese ette vaadata mõistis, oli ta pikali maas, Joosep, nagu pisukene oma sarvedega tema seljas, kuni see vedelik viimati jooksu sai. Marie naeris suure häälega, hakkas Joosepi nägu oma venna ümbert kinni. See suur poiss tahtis Marje käest kuldsõrmust ära võtta. Nüüd aga kinkis tüdruk selle Joosepile. Mõlemad lapsed võtsid üksteise kaela ümbert kinni. Joosep nuttis rõõmu pärast. Marii ruttas treppi mööda üles. Seal Joosep jäi seda kallis sõrmust vaatama, kelle sees punane kivi oli ja ütles. See on hea laps, kinkis mulle kuld sõrmusse. Lühikese aja järel pandi uued hobused uhke tõlla ette. Ja ema ja tütar astusid sisse ja sõitsid Viini. Õhtul mängis Prants, Hayden tantsutükke ja üks koolmeister, kelle nimi oli Frank hakkas huvi tundma Joosepi vastu. Nimelt oli poiss teinud endale viiuli, millel küll mängida ei saanud, kuid. Selle viiuli peal laskis ta vibuga lenda gelaste taktis kaasa, et kepiotsaga välk, kuidas ülesse alla käis, et õige lust oli vaadata. Poiss arvas omas meeles, seda ilusat heale ette, toob mis, aga teised ei kuulnud, kui tema ise oma vaimus. Kui Joosep oli Frankile oma laulu tutvustanud, lubas koolmeister poisi enda juurde õppima võtta. Frank ise oli hea mees, aga tal oli väega kuri majapidajanna Leenu ja sellel väga paha poeg Peeter. See Peeter oli sama poiss, kes väikest Pariet kimbutas. Tõestoliga vaesel Joosepil siin majas Peetri kurjuse ja kavaluse läbi palju kannatada enne ka tema emast Leenust. Aga jumala silm valvas Joosepi üle, et ükski kurjust temale suurt kahju ei saanud teha. Tema hoidis ennast ikka selle salmi külge, kurja ei pea kurjaga maksma. Ja õppis päev otseselt pea suitses koolmeistri luises suur rõõm. Tema mängis viiulit, klarneti ja vilet, et lust kuulda. Sealjuures õpistama, lugema, kirjutama, rehkendama ja vähe ladina keelt. Mida enam poolmeister teda kiitis, seda enam oli temal Peetrist ja tema emast kannatada. Ühel päeval, kui Joosep metsas üksipäini lustis ja Marie kingitud sõrmust vahtis, tuli Peeter märkamatult tema selja taha, haaras sõrmuse ja pistis sellega. Joosep nuttis viha pärast tema varandus, mis ta oma südame pealt kandnud ära võeti ja kes teab, kas enam iial näha sai. Kui tema nüüd küll oli nutnud, kaebanud ise enne selle oma õnnetust kuivatas tema silmad oma jämedarätiga ära võttis taskust liigetega noa välja, vaatas ümber ja lõikas ühe vintske pöidla paksuse paju enesele sõjariistaks ja ütles kokkupigistatud nokkadega. Oota, Peeter, tead seda. Lenda kauas seljas tundma, kui ta vastu kestab. Kas sina minule minu sõrmuse kätte annad? Ootagasina koerasöök, mina tahan sulle anda. Nagu hull, jooksis Joosep täis viha linna poole. Lõõtsutas nõnda jõudis ta kiriku juure, kus tee mööda läks. Kui mööda pidi minema, näete kiriku ukse lahti olevat ja altari ees meie õnnistegija pilti kibuvitsakrooniga päikesekiirtest vägasiilgada. Tema jäi seisma ja tal tuli siin meelde, mis koolmeister täna hommikukoolis rääkinud. Kui palju kristus siin maa peal on kannatanud ja ei nurisenud sugugi lisanud ka vihaseks. Ja mina peaksin vihane olema selle tühja sõrmuse pärast, mis mina muidugi kätte saan. Joosep läks kirikusse sisse ja palus oma patuste mõtete pärast vabandust. Aga kuidas sealt ära minna tahtis, seisis tema ees üks härra, kes kõikjal pealt kuulanud. Joosepi jutt oli härrale südamesse tunginud. Sellepärast uuris ta poisi käest, kes too on. Nind tuli Joosep piga koju kaasa, et Peetri käest sõrmust tagasi nõuda. Mis ka õnnestus. Härra oli kohalik kooli ülem ning tema manitsused mõjusid kaleenule ja Peetrile niivõrd, et need sellest päevast alates enam Joosepit kiusata ei julgenud. Ta kutsus poisi kirikusse laulma ning ükskord kuulis seal teda keiserlik kapellmeister. Härra Fonraiter. Kapellmeister ütles Joosepile. No kui sul himu on, võid minu pärast minuga viieni kaasa tulla, saad seal tefanuse kirikukoori lauljaks. Joosepile tuli vesi silmi ja täis rõõmu hakkas karjuma viini viini andis mõlemile härradele üksteise järel käele suud ja hakkas viimaks mööda tuba tantsima, nenda mõlemad härrad kõhtu naeru pärast pidid kinni hoidma. Teisel päeval istus Joosep ja kapellmeister fon väiteri kõrval. Tõllas sõitis Aimburi linnast posthobustega välja, kuhu tema kolme aasta eest paljajalu oli tulnud. Siin uues koolis ärkas Joosepi laulu ja mänguvaim õieti üles. Temal oli kõige paremini heal teiste koolipoiste seas. Ta kogus kopikat kokku, mis teiste rikkamate koolipoiste käest saanud, kui neile mõnda õpetust andnud ja ostis enesele raamatu, kust noodiseadmist õppida võib. Sealjuures mängis ta pea kõiki mänguriistu, aga iseäranis väga ilusasti viiulit. Oli kuusteistkümnenda aastat vana, kui tema ühel hommikul kirjutatud noodilehekapellmeister fon Reiteri härra kätandisse palus, et see temale ütleks, kui ta. Ta dema noodiseadmisega rahul olla. Kapellmeister luges, noodid ära, raputas pead, andis lehe ilma sõna lausumata jälle Joosepi kätte. Joosep läks kurva näoga ära. Sest et tööle ühtegi öeldud, mis tema suure hoolega teinud. Ja mõtlesin, et kuulmisteda seepärast armastama saab. Aga pani pärast tähelekoolmeister teda, sest ajast enam vihkas. Kui armastas. Mõned kerge meelelise koolipoisid, sosistasid Joosepile kõrvad, koolmeister tema üle kadedaks saanud, et Joosep ehk temast targemaks läheb. Sel ajal kanti linnades imemoodi, juuksid võõrastest juuksetest tehti suured Parikat pähe. Leidub õieti kallite rohtude ja salvidega ära ja pidi alati kohendud saama. Seisugust. Parikad kandis ka kapellmeister fon Reiter. Tema juure tuli sellepärast iga päev üks juukse Käärja tema Parikat korda seadma. Seesama juukse Käärja nimega Keller armastas Joosepit väga ja ütles ühel päeval salamahti Joosepile. Vaata ette, poiss, kapellmeistri olla sinuga koguni rahul. Hoia ennast ja läks jälle rutuste ära, et keegi teda ei pidanud tähele panema. Aga Joosep mõtles, mis võib mulle sündida. Kui mu süda puhas on, siis ei pruugi mina kedagi karta. Ei uskunud paigast, et õnnetus õigel ligidal. Seekord õnnetus hüüdis tulles. Fon Reiter sattus jaole, kui Joosep ühe kaaslase parukas käärid sisse lõi. Muidugi oli poisil selleks mõjuv põhjus, kuid tänaveleta kihuta. Hulkunud pikka aegamööda. Linna kohtas Joosep kellerit, kes ta enda poole viis talle ulualuse andis ning lõpuks kuulsa helilooja Porpara juurde toapoisiks sokutas. Porpara õpilaste kõrval õppis ka Joosep palju tarkusi. Kuigi maestro ei tohtinud teada, et poiss nooti tunneb. Kuna Porpara kirjutas ooperit, kartis ta, et mõned meloodiad tema käest ära varastatakse ja enne kuskil võõra nime all avaldatakse, kui ooper valmis saab. Ja ega see asjata kartus ei olnudki. Tollal juhtus niisuguseid muusikavargusi küllalt tihti. Ühel päeval läks Joosep oma herra tallituste peale välja. Uulitsa peal tuli temale üks tuttav nägu vastu. Kui Joosep seda terasemalt vaatas, tundis ta kohe ära, et see tema endine kooliseltsimees Peeter oli. Peeter oli täiskasvanud ilusates riietes, kuldsõrmused sõrmes. Joosep oli veel kui laps tema kõrval. Ehk küll Peeter Joosepile enne suurt südamevalu oli teinud, ei mõtlenud, Joosepil on selle peale vaid südamel rõõmu süüdistama, kus sina oled viili saanud, Peeter, mina rõõmustan sind jälle, näen. Joosep jutustas Peetrile, et tal on juba 20 kuldnat viiuli jaoks kogutud. O 20, Kuldeni hüüdis Peeter põlevate silmadega. Sina oled rikas pais. Tahaksin ükskord sind vaatama tulla, kus sina elad, Joosep. Parporaga ühes majas võid ju kaasa tulla, siis tahan sulle näidata kõik peale lõunat on mul aega sinuga juttu ajada. Aga ütle mulle ka, Peeter, kust see tuleb, et sina lenda, uhkes Tehitud, oled? Ühe aasta eest Saima suure paranduse. Mul ei olnud enam himu Haimburi jääda vaid tulin siia viini, siin on lustiline elu, kellel raha on. Aga nüüd tule ja näita mulle oma elumaja. Sellest külaskäigust möödus vahest paar päeva, kui Joosep avastas, et ta raha on kadunud ja juba oliga märatsev Porpora platsis, süüdistades Joosepit oma ooperi ja suurema summa raha varguses. Higher kargas vihane mees poisi kallal ja oleks küll juhtuda võinud teda tulises vihas oleks ära kägistanud, kui mitte Joosep käte vahelt ei oleks pea seda saanud. Oma toa asjad jättis kõik sinnapaika ja kargas nagu kaljukits trepist iga sammuga kolm küünart alla ja Borg paraoma unekuuega lendas taga järel. Lendas mis lendas, aga poissi kätte ei saanud. Ja Joosep hakkas Peetrit otsimas, sest kuri kahtlus puges talle südamesse. Et Peeter selle hirmsa teoga oli hakkama saanud. Korraga jäi ta ühes kitsas ulitsas seisma ja kuulama. Selle maja alumisest korrast, kus Joosep seisis, kuuldi naermist ja kisa. Joosep mitme heale läbi. Kateetri healt ära tundis. Aga aken ometi vähe kõrge, nii et Joosep ei ulatanud läbi vaatama. Leidis aga ka kohe abi. Seal ligidal oli suur kivi, selle veeretas akna alla ja nüüd võis kõike ära näha, mis toas tehti. Peeter istus kolme teise seltsimehega laua ääres, igalühel joodav viin nina all. Laua peal oli üks paberipakk. Ja kui Joosep teravast ja selle peale vaatas, tundis oma käremehe noodid ära. Sest see kirjutas, noodid ja sõrmepikkused. On ometi Peeter sekell. Aga oota sina, paha loom, see sul pole kingitud, kargas kivi pealt maha, tegi ukse lahti, oli siis korraga toas. Ehmatas ära, niiet valgeks läks, noodikimpu laua alla visata tahtis, aga Joosep oli kärmem ja ütles sinna, kõlvatu pole mitte üksi minu raha vaika minu herra ooperi varastanud. Anna heaga see ja see back, mina tunnen teda küll. Peeter vahetas kärmesti seltsimeestega silma pilgutamisi. Ühekorraga kargas ta tooli pealt üles, aris Joosepist kinni, Rudista lühikese võitlemisega maha, toppis temale oma ninaräti suhu, et ta kitsendada ei saaks ja ütles. Vaata nüüd oled sina minu meelevalla all ja mina tahan sind enda tümaks teha, seda jumalat tänama. Kui jälle lahti saad, võtke teda, mehed, viime edasi, et ta vägaks võime. Tra seltsimehed kuulsid sõna viisid Joosepi mitmest kitsas tuulitsast läbi. Ühe pisikese maja juures pidasid ta kinni, tegid pimeda kambri ukse lahti, lükkasid Joosepi sinna sisse, panid ukse lukku ja läksid ise oma teed. Nüüd oli vaene Joosep vang. Jumal üksi teadis, millal tema nende kurjategijate käest pea siis. Raamatut Joosep Hayden elu on jäänud veel 20 lehekülge milles on juttu lootusetust vangipõlvest, kuidas Joosep Peetrit ikka hea poole püüdis kallutada dada, mis muidugi mingisuguseid tulemusi ei andnud ning kuidas Peeter Joosepit kurja poole püüdis kallutada, mis samuti Tiit tulutuks ettevõtmiseks jäi. Kuidas Joosep läbi kitsukese akna ära põgenes ja uuesti kurjategijate poolt kinni võeti. Kui öö õige pimedaks läinud tuli üks hirmus vihase näoga mees tulega Joosepi tuppa. Püstolid olid temal töö all. Joosep ehmatas, kui seda meest nägi. See pani tule ahjunurga peale ja ütles Joosepile Sundja heale Capane pähe ja tule kaasa. Aga kui mina ei tuua? Haa, ütles Joosep. Siis saad valu, ütles vaeras ära jora enam. Nüüd sina ei pea meist. Asjale tab ots tehtud saama. Vaata, muidu võiks juudas oma mängu siin teha. Kui sind siit leitakse, siis saaks meie kõik pagana paelu. Sina pead meiega kaasa tulema ja pärast jooksta, kuhu tahad. Kui sa siis meid üles annad, siis oled ise ka lõksus? Mina ei tule mitte, ütles Joosep. Või nende, sina ei tule mitte, ütles vaeras külma verega ja tõmbas pist, oli öösest välja, kelle külma otsa tema otsese Joosepi otsa ette pani? Ta ütles, kas sina ei taha kaasa tulla? Vali nüüd pass. Kas kaasatulemist? Ehk et sina siia nagu hull koer maha, langed? Nüüd ütle. Joosep hakkas kartuse pärast värisema, sest tema nägi ära, et see mees temaga mit ei naljata. Ja tema elust enam ei hoolinud kui kärbseelust. Sellepärast küsis ta viimaks, mis tema siis pidada tegema. Sinul ei ole siis muud teha kui ühest aknast läbi pugeda, maja sisse astuda ja seal siis uksed riividest lahti teha, et meie sissevõime saada. Varastada sina ei pruugi, sest sina ei saa ka sellest osa, aga aitama pead sina meid nüüd ruttu järele, kas tahad või mitte. Ja ma tahan, ütles Joosep. Aga südames alustama jumalat ja mõtles kurjategijatele ei pruugi sõna pidada. Aga võta oma surmariist minu otsa eest ära, et see kogemata lahti lähe. Ja küll, ütles mees, pistis piss, tuli jälle vöö alla. See on sinu elu peastnud. Muidu oleksid sina minu jalgade ees vere sees ujunud. Aga mina ütlen sulle, et sa mitte kavalusega ära kargata ei katsu. Muidu lendab see kuul siit pistalist sinu pea sisse. Sest mina valvan sinu üle, et sina silmist kuhugi ei jää. Öö oli Kotmine paksude pilvedega kaetud ja peenikest vihma 100. kui vardast maha endat, Joosep koguni läbimärg oli. Tunni aja pärast oli vargaselts seal, kus nad riisuda tahtsid. Kesköö polnud enam kaugel. Peik oli vagusi. Ei üheski toas tuld näha. Toomas, tugev, kui karu ronis Peetri abiga üles sata peale, kiskus selle kõige raamiga välja ja testis Joosepit ühe käega ka akna peale, kus läbi pidi pugema. Sina näed, Joosep, et siin ühtegi karta pole. Aga hoia ennast, et sina kõrval ei jookse, siis tunned kohe seda kuuli oma ihus ära loritee edasi ütles Joosep. Toomast laskis ta tasakesi maha, kui ta aknast oli läbi saanud ja valgustas ühe käega Joosepile teed. Ja teises käes hoidis Pistolid vinnas. Vaata eespool, Joosep, tee silmad lahti. Pahemal pool on ups. Tooma paremas käes oli piss tallinnas ja vähemast latern, mis nende liste valgustas, et kõikele oli. Väristus, tuli tema peale, aga siis pidi hüüdis üks healdi õigust ja ära karda kedagi. Nagu välk, kargas ta teisele poole ukse juure, põrutas, mis jõudis kõigest väest rusikatega ukse peale, kisendas vargad, röövlid, tõuske üles, tõuske üles, koer, sure möirgas seal silmapilgul, toomas Pealt. Samal ajal käis ka pauk. Joosep kukkus Kilk kõva häälega maha. Väljas oli pereunest üles ärkanud püsside ja mõõkadega välja tulnud. See uks, kus Joosep maas oli, tehti seestpoolt lahti ja üks mees astus välja, ühes käes mõõk, teises küünal. Joosep Olivereses maas. Kui see mees tema peale vaatas, tegi Joosep silmad lahti, ütles tasase häälega röövlid Nathan, põgenenud, saatke neile järgi ja langes uuesti oimusesse. Rutuste võttis see mees, kes muude polnud kui krahv martiini sise Joosepil käte peale ja kandis ta tuppa ühe sohva peale, kus ta tema tütre hoolekandmise alla jäi. Kunni krahvihärra ise teendritele käskondis, et nad röövlit taga ajama lähevad. Üks pidi ratsaviini tohtri järele sõitma. Kui kõik korras oli, tuli krahvihärra jälle Joosep juure, kes kui surnud sohva peal oli. Aga krahvi abiga jälle elusse tuli. Kui tema silmad lahti lõi, toodi selsamal silmapilgul üks kahvatanud mees sisse. Joosep kisendas Peeter Peeter jälle vastu. Jumalale tänu, et sina veel elus oled, Joosep, muidu oleks mina sinus surma pärast süüalune jumala ees olnud. Oh, Joosep, anna mulle andeks. Jumalaid kui mind. Mina tahaksin meelt pöörda. Silmaveega langes Peeter Joosepi sohva ette maha, võttis kätega tema jalgade ümbert kinni, andis tema käele suud. Joosep naeris vaenlasele rõõmsaste vastu ja ütles. Kõik olgu unustatud. Peeter. Nii sai pahas Peetrist hea Peeter. Ja see sündis krahh Märtiinetsi majas, kes oli jutu algusest meile juba tuttava Marie isa. Marie põetas Joosepit. Joosepile kingiti viiul ja kui ta seda mängima hakkas, tuli ühest kõrvaltoast Porpora välja ning sai kätte oma ooperis. Ta oli nii liigutatud, et lubas Joosepi oma õpilaseks võtta. Rõõmu silma pisarad jooksid Joosepil paljudelt mööda maha, et tema nüüd kuulda sai, tema Porpara koolipoisiks saanud. Kui nüüd veel takkatoast rahvast välja tuli, esiti tema sõber Keller siis isa Prants, ema Liisu, õde Elsa, kes sendi kõik tema ümber rõõmuga kogusid. Siis on see ju tüüpiline ooperi lõpukoor, kus kõik tegelased laval Ilus jutt on sellega lõpukorral siis rääkida, kas kõika tõsi oli, aga ilus ikkagi? Ja ega seal alguses keegi ei öelnudki, et see tõsijutt peab olema. Kindlasti aga peab paika raamatu sabaots ehk muusika keeles kooda. Joosep Hayden elas Viinis õppi sisePorpra juures ja õpetas teisi. Mängis ka sagedaste orkestris kaasa ja kirjutas väga palju laulusid, marsisid ja muid mängu tüka. Tema reisis ka paar korda Londoni, kus tema nimi ja kiitus üle maailma laiali läks. Viini Leopolstati linna Jaus oli temaga Orila mängija. Tema ostis selle viimati Viinis ühe maja ja heitis aga oma õnnetuseks Kelleri tütrega abielusse. See naine oskas tema elu siin maa peal õieti kibedaks teha. Joosep Hayden suri 31. maikuu päeval 1809 77 aastat ja kaks kuud vana.