1974. aasta. Üheksanda viisaastaku eelviimane aasta. Üha selgemini hakkavad paistma uued jooned, saavutused ja kordaminekud meie kodumaa ja rahva elus. Jõudsalt areneb nõukogude paljure. Selline kultuur, selle hulgas ka meie muusikalooming ja muusikaelu. Meie vabariigis juhatab alanud aasta sissemuusika festival Narvas ja Kohtla-Järvel deviisi all nõukogude rahvaste vennalikus peres. Festivalil esineb rida silmapaistvaid soliste nii hästi Moskvast, Ukrainast, Lätist, Suwashi maalt, Kesk-Aasiast kui ka meie vabariigist. Üheks sisukamaks esinemiseks kujunes meie noore viiuldaja Mari Tampere ja Moskva sümfooniaorkestri etteaste Igor Bezroodne juhtimisel. Moskvas tutvustas meie kooriloomingut Tallinna riikliku konservatooriumi kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Kavas oli Tormis, Pärt ja Kangro. Moskva helilooja Juri Fortonatov ütles pärast kontserti. Kontserti iseloomustavad hästi sõnad, rahvalik ja internatsionaalne. Mind rõõmustas esituse rahvuslik traditsioon sõna parimas mõttes rafineeritud eestilik maneer saare kreegi, Ernesaksa elavate traditsioonide jätkamisena. Veel hinnalisem on vaimsus, suure andumus sellele tööle. Tallinna kammerorkester külastas Riiat koos Hugo Lepnurme esitati kolmel õhtul 12 endeli orelikontserti. Jaanuaris oli heliloojate liidus külas kla rajooni Kaiu kolhoosi rahvas. Õhtu jooksul tutvuti üksteise töösaavutustega. Juttude kõrval kõlas ka muusika. Ei puudunud kolhoosi taidlejad, teete kanded. Loodud sidemeid lubati edaspidigi tugevdada. Oma viiendat sünnipäeva pidasid rammi stuudiokoorid juubelikontserdi juhiks sisukamaks. Ettekandeks kujunes Johann Sebastian Bachi koor kantaadist 207. Silmapaistvast edust meie puhkpillimängijate kasvatamisel kõneleb Eesti Raadio teise kontsertmeistri klarnet dist Hannes altravi absoluutne esikoht noorte puhul pillimängijate üleliidulisel võistlusel. Kuna eelmisel aastal võitis esikoha Fletist Jaan Õun siis võib siin rääkida juba hinnatavast traditsioonist. Veebruarikuu üheks kesksemaks muusikasündmuseks meie vabariigis oli orelifestival Tallinn 74 mille repertuaaris oli Bachi ja 20. sajandi heliloojate looming. Osa võttis üheksa Nõukogude Liidu kõige silmapaistvamad organisti, nende hulgas meie vabariigist Hugo Lepnurm ja Rolf Uusväli. Üheks edukamaks esinejaks oli vanameister Leonid roismanni kõrval noor Riia organist Jevgeni Alice. Siit sinna tema mängu kohta ütles Hugo Leppnurm Jaan Jevgeni Elis siitsinat üheks paremaks Bachi mängijaks külalisinterpreetide hulgast. Tema tõi kavasse ka Bachi ühe kaalukama teose prelüüdi ja fuuga ess tuus. Klassikalise muusika vallas oli veel teinegi suursündmus. Solistide segakoori, Kaleva ja sümfooniaorkestri esituses tuli Neeme Järvi juhtimisel ettekandele Haydni kapitaalne oratoorium Aastaajad. Veebruaris tutvusid moskvalased ulatuslikult meie heliloojate loominguga. Kõlasid Hillar Kareva, Arne Männiku, Kuldar singi, Mati kuulbergi ja Jaan Räätsa teosed. Valdur Rootsi, Vladimir Tubiikini ja üleliidulise raadio orkestri ettekandes toodi Aleksander Kornjevi juhtimisel kuuldavale Ester Mäe üks silmapaistvamaid viimaste aastate töid. Variatsioonid klaverile, klarneti-le ja keelpilliorkestrile. Märtsikuul toimus heliloojate liidus rahvamuusikaalane konverents, kus Tallinna ja Tartu folkloristide ettekannete põhjal arutati meie rahvamuusikaprobleeme ja selle seoseid meie kaasaegse heliloominguga. Konservatooriumis aga peeti ära konverents, mille keskseks teemaks olid meie muusikateaduse küsimused NLKP keskkomitee kriitikaalaste otsuste valgusel. Suurt elevust meie muusikaellu tõid üritused, mis olid seotud laste- ja noorsoomuusika nädala ja traditsioonilise teatrikuuga. Heliloojatel oli arvukaid kohtumisi koolides. Üle vabariigi, toimusid kontserdid, teatriühingus, vaeti, meie ooperiteatriprobleeme riiklikus akadeemilises teatris. Vanemuine nägi rambivalgust Alo Põldmäe ballett merineitsi. Riiklik akadeemiline teater Estonia tõi välja uuslavastused Ravjaatast. Peaosalised Anu Kaal, Margarita Voites, Georg Ots, Ahti Männik, Hendrik Krumm ja teised. Lavastas Arne Mikk. Rohkesti oli märtsis kontsertreise Meie interpreetidel. Margarita Voites laulis Rumeenias, Hendrik Krummil oli soolokontsert Moskvas. Neeme Järvi dirigeeris Soomes Roman Matsov, Leedumaal organistid Hugo Leppnurm ja Rolf Uusväli esinesid Moskvas ja Leningradis. Taga-Kaukaasias esines klaveriduo Klas lukk. Siberimaale sõitis pikemale turneele ansambel Laine. Koduvabariigis alustas aga tšellist Toomas Velmet kaalukat kontserdisarja kolm monoloogi tšellole, milleks valmistas ette 11 suurvormi soolotšellole ja koos keelpillikvartetiga. Üheks nendest oli Matti kuulbergi värskelt valminud kontsert tapassionata tšellole ja keelpillikvartetile. Huvitava ettevõtmise kordaminekule aitasid kaasa Tartu riikliku ülikooli komsomoliorganisatsioon ja Eesti raadio. Märtsis tähistas kahekümnendat sünnipäeva Emil Laansoo ansambel kes oma kõrgetasemelise esituse ja operatiivse tegevusega mitmel muusikarindel on kahtlematult üks populaarsemaid ansambleid omal alal eriti hinnatavana ansambli töö nõukogude laulu populariseerimisel koostöös meie silmapaistvamatel solistidega. Juubilar on esinenud vennasvabariikides ning tutvustanud meie heliloojate loomingut ka Poolas ja Soomes. Aprilli algul kogunesid Moskvasse NSV Liidu heliloojate liidu viiendale kongressile meie muusikaliste loovjõudude delegaadid 1881 helilooja ja muusikateadlase esindajad. Kongressi arvukates sõnavõttudes käsitleti Nõukogude heliloomingu aktuaalseid probleeme. Kõneldes meie heliloojate tööst, ütles Jaan Rääts. Mul on hea meel nentida, et suurepärastes, loomingulistest kordaminekutest ja saavutustes, millega nõukogude heliloojate paljurahvuseline pere tuli oma kongressile on ka Nõukogude Eesti heliloojate panus. Kahe kongressi vaheline aeg on viljakas, meilgi. Seda tähistasid meie vabariigi kõigi töötajate edusammud. Võib täie veendumusega öelda, et just meie rahva töö sangerlust tiivustab. Meie loomingulist fantaasiat ajendab meid üha uutele otsingutele ja leidudele. Kongressi puhul toimunud arvukatel kontsertidel kõlasid ka eesti autorite teosed. Üks nendest oli liidi austeri, meloodia. Maikuul kõlas muusika Tšehhoslovakkias, kuhu sõitis Teaduste Akadeemia meeskoor Eri Klas, dirigeeris Irkutskis, haridustööliste naiskoor sõitis aga Kesk-Aasiasse. Hendrik Krumm laulis suures teatris hertsogit Rigaletas. Anu Kaal ja Georg Ots olid külas Kaunase ooperis, tehes kaasa Travjaata etenduses. Ramm jõudis mais tagasi pikalt turmeelt Ukrainas ja Moldaavias ja asus kohe Moskva matkale, et esineda sealsel festivalil Moskva tähed. Suure-Jaanis avati Artur Kapi Villem Kapi mälestusmärgid. Mälestuskontserdil laulsid segakoor ilmatar ja Teaduste Akadeemia meeskoor. Tallinna vabatahtliku tuletõrjepuhkus pilliorkester tähistas mais soliidset juubelit. Üheksa aastakümmet on tuletõrjujad marssinud oma puhkpilliorkestri saatel küll kuulnud oma meeste mängu. Kunagisest väikesest ja tagasihoidlikust mängukoorist on tänapäeval dirigent Helmut Orusaare juhtimisel kasvanud üks silmapaistvamaid puhkpilliorkestreid Nõukogude liidus. Seda tõendas ilmekalt ka juubelipäeva tähistav kontsert. Maikuul toimus Tallinnas maa täitlejate suurejooneline ülevaatus, kus olid esindatud laialdaselt kõik harrastusalad, koorid, orkestrid, ansamblid, solistid. Erialade Syriid vaadisid esitatud ning reastasid tulemused. Naisansamblites saavutas esikoha kergu kultuurimaja naisansambel. Ansambel on tegutsenud 15 aastat. Sellest võtab osa kohaliku kaheksa klassilise kooli õpetajaid, aiandi side- ja apteegi töötajaid. Nii et läbi ja lõhki tõeline taidluskollektiiv. Kevade lõpp tõi kaks rõõmustavat teadet. Hannes Altrov saavutas oma klarneti ka preemia ja laureaaditiitli rahvusvahelisel muusikapidustustel Praha kevad. Meie silmapaistvaim pillimeister Feliks Villak naasis Moskvast üleliiduliselt keelpillimeistrite konkursilt kahe aukirja, ühe diplomi ja teise preemiaga. Võistlusele esitati üldse 188 pilli. Felix viljakule tõid tunnustuse kaks viiulit, üksalt viiul ja tšello. Juunis lõpetas Toomas Velmet oma kontserdisarja kolm monoloogi tšellole viimase kontserdi puhul Eesti raadio valges saalis, ütles Ines Rannap. Monolooge peab esile tõstma, kui palju tähendavat sündmust meie vabariigi kontserdielus ja lootma, et eeskuju sünnitaks selletaolisi ja teise laadseidki kammermuusikat armastama õpetavaid üritusi. Suve algusest algasid ka traditsioonilised laulu- ja tantsupeod. Üle vabariigi omalaadseks sündmuseks kujunes rahvakunstipidu Võru Kubija all. Kuna see oli juba järjekorras kolmas selline kokkutulek, siis võiks siinkohal kõnelda toreda traditsiooni juurdumisest. Peo käigus kujunes üheks huvitavamaks momendiks lõõtspillimeeste võistumängimine August Teppo medalile. Osa võttis 29 pillimeest, neist kõige noorem oli 15 ja vanim 80 aastane. Esinesid ka rahvamuusikaorkestrit ja küla kapellid. Juunis dirigeeris Eri Klas Taanimaal. Tallinna Kammerkoor sõitis süves külasse kammermuusika festivalile. Ramm jõudis tagasi Saksa föderatiivses vabariigist, kus anti 15 edukat kontserti 9000-le kuulajale. Esineti Hamburgis, Dortmundi is ja mujal. Teaduste Akadeemia naiskoor asub matkale Ungarisse, et võtta osa Debretseni toimuvast koorifestivalist. 1974. aasta suve üheks kõige meeldejäävamaks sündmuseks kujunesid kahtlematult Ukraina NSV kultuuripäevad meie vabariigis üle 100 kontserdi 35 kohtumist 165000 kuulajat. See oli 10 sõpruspäeva bilanss arvudes. Kultuuripäevade pidulikul lõpetamisel ütles EKP keskkomitee sekretär Vaino väljas. Täna, mil meie ühine pidu lõpeb. Võib täiesti põhjendatult öelda, et avakontserdi esimestest akordidest alates on Ukraina kunstimeistrite esinemisi saatnud tohutu menu. Möödunud päevad ei olnud ainult kultuuri pühapaika, meie rahvaste sõpruse pidupäevad. Kultuuripäevade pidulikul lõppkontserdil esinesid nii hästi Ukraina kui ka meie vabariigi silmapaistvamad solistid ja kollektiivid. Üleliidulisele komsomoliorganisatsioonile Vladimir Iljitš Lenini nime andmise 50.-le aastapäevale oli pühendatud järjekordne, arvult kuues üliõpilassõpruspidu juulikuul Tartus. Külalisi oli saabunud Lätist, Leedust, Valgevenest, Gruusiast ja Karjala ANSV-st. Tartu oli paaril päeval täis nooruse laule ja tantse. Õnnestunud ettekanded tõendasid, et aastaid tagasi rajatud traditsioon on juurdunud ning aidanud kaasa sõprussidemete tugevdamisele kunsti kaudu. Sõprus peomuljeid Ullo Toomi. Kui võtta kõik nähtu ja kuuldu kokku üheks sõnaks, siis on see suurepärane. Ja Gustav Ernesaks. Meil on aegade jooksul välja kujunenud kolmed, laulupeod, suur üldlaulupidu, koolinoorte ja üliõpilaslaulupidu, mis kõik küll eriilmelised, kuid 11 suurepäraselt täiendavad. Tartule tuleb üliõpilaslaulupidude mõte ja edasiarendamise eest au anda ka seekordne pidu on väga tore. Meie koorilaul valmistas sellel suvel veelgi rõõmu. Kuuendal Peela partabki nimelisel rahvusvahelisel koorifestivalil Debretsinis saavutas Teaduste Akadeemia naiskoor Arvo Ratassepa juhtimisel esimese preemia. Illustes suvises laululaagris olevale lastekoorile. Ellerhein saabus rõõmus uudis. Kõrge kunstimeisterlikkuse ning nõukogude heliloomingu ja rahvaste laulude propageerimise eest omistati koorile nii MKM-i 1974. aasta kunstipreemia. Ja veel kord preemiatest Nõukogude Eesti muusikaalased. Preemiad said vabariigi 34.-ks aastapäevaks Jaan Rääts oma väikese oratooriumi Jaan koha piduliku poeemi eest. Eesti muusika võitis uusi sõpru väljaspool koduseid piire taas sellel aastal. Prantsusmaal toimunud Nõukogude muusikafestivalil kõlasid Eino Tambergi Tokaata ja Veljo Tormise Hamleti laul. Neeme Järvi dirigeeris Bulgaarias ja türgimaal. Tallinna kammerkoor, esines Soomes. Riiklik akadeemiline teater, Estonia aga andis kangelaslinnas Leningradis 14 etendust enam kui 21-le 1000-le külastajale, saades ülisooja vastuvõtu osaliseks. Ühe uudislavastusena oli teatril kaasas Eugen Kapi tasuleegid. Leningradi arvustustes rõhutatakse. Teater veenis uuesti, et talle on omane erinevate muusikastiilide ja suundade suurepärane mõistmine Estonian otsilt teater võimeline endale allutama, nagu seda suudab ainult siiras ja nõudlik kunst mis on hingestatud kõrgetest ideedest ja viimistluselt meisterlik. Septembrikuus sõitis Estonia ooperi- ja balletikollektiiv külalisetendustele Bulgaariasse. Kaasas olid eesti heliloomingust, tasuleegid ja ballett. Joanna Dentaata. Tallinnas andis oma esimese iseseisva kontserdiõhtu keelpillikvartett Mati Kärmas, Aleksander Sagurultko, Paul Purga, Aia Toomas tumeleht. Oma esimese kaugema reisi võttis ette riikliku filharmoonia keelpillikvartett koosseisus Lemmo erendi, Jossif Sagal, Ants toomingas ja Ivo Juul. Sõidusihiks olid kirgiisi ja kasahhi NSV muusikalised matkad olid ees ka organistidel Hugo Lepnurmel ja Rolf Uusväljal. Pianist Ada kuuseoksal ja ansamblil Laine. Meie vabariigis tähistati septembris laialdaselt Nõukogude Eesti vabastamise kolmekümnendat aastapäeva. Toimusid kontserdid, kohtumised kõlasid kunagised võitluslaulud, mis olid saatnud Nõukogude võitlejaid ammustel lahinguteedel ja uued laulud loodud sõjajärgsetel aastatel. Sind nägin siin Veliit GNU. Ka ka siin. Järve. Hoone äss ei näe no. Surusid end vastu ERRis. Algas kontserdihooaeg. Riiklik filharmoonia avas selle kapitaalse suurvormiga. Solistide, Eesti raadio, segakoori ja sümfooniaorkestri kaastegevusel Roman Matsovi juhatusel tuli ettekandele Beethoveni üheksas sümfoonia. Algasid töökoosolekut ka heliloojate liidus. Kogu liikmeskonna tegevus oli suunatud Eesti NSV Heliloojate Liidu 10. kongressi ettevalmistamisele. Uudisteostena tulid tutvustamisele Veljo Tormise kantaat, Lenini sõnad ja poeem Raua needmine Hillar Kareva mikrosanatiin viiulile ja kvintett, Anatoli Karsnek kolmas sümfoonia, Jaan koha, teine klaverikontsert ja palju muud. Oktoobri kuul toimus Moskvas Veljo Tormise autorikontsert, millest võtsid osariiklik akadeemiline meeskoor ja Eesti raadio segakoor. Autorikontsert oli seoses Veljo Tormise kandideerimisega NSV Liidu riiklikule preemiale. Hilissügisel rõõmustas meie muusika üldsust Boris Lehtlaane ja Jaak Joala edu üleliidulisel estraadiartistide konkursil. Eel käin nii 1974. aasta kunstipreemia muusika alal langes aga Uno Naissoole nõukogulik noorsoolaulude loomise ja propageerimise ning noorte muusikute kasvatamise eest. 20. novembril algas Eesti NSV Heliloojate 10. kongress, millest meie vabariigi muusikaüldsuse kõrval võttis osa rohkesti külalisi teistest vennasvabariikidest. EKP Keskkomitee tervituses kongressile öeldi. Eelmisest kongressist möödunud perioodil on tunda loomingulise aktiivsuse kasvu ajastu, pulsi tabamist ning jäädvustamist meie heliloomingu paremikust. Heliloojate perre on juurde tulnud andekaid noori. Rõõmustavaid edusamme on viimastel aastatel sidemete loomisel tootmiskollektiividega, mis on tulnud kasuks heliloomingu arengule ja rahvahulkade eesteetilisele tamisele. Kongressil paeti meie heliloomingu ja selle propaganda aktuaalseid probleeme ning seati sihid edaspidiseks tööks. Kongressi kontsertidel leidis laialdast tutvustamist meie viimaste aastate helilooming. Novembris toimus vabariiklik kammeransamblite ülevaatus. Silmapaistvate tulemustega esinesid Mati Kärmase kvartett, vanamuusika ansambel, Hortus Musicus, Jüri Gerretz, Tõnu ja Matti Reimann, Mari Tampere, Peeter Paemurru, Jaan õuna ja Samuel Saulus. Puhkpillikvartetiga. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 57.-ks aastapäevaks saabus rõõmus teade, mis oli suureks tunnustuseks nii hästi heliloojale kui ka meie muusikaloomingule üldse. NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite nõukogu otsusel määrati NSV Liidu 1974. aasta riiklik preemia muusika alal helilooja Veljo Tormis ele kooriteoste leni nii sõnad maarjamaa ballaad ja Raua needmine eest. Hurjutasin. 15. novembril sai meie kõige silmapaistvam kunstikollektiiv riiklik akadeemiline meeskoor kolmekümneaastaseks õnnitledes koori, ütles Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green. Me võime täie õigusega lugeda Eesti NSV riikliku akadeemilise meeskoori, meie tuhandetesse ulatuva laulja pere lipulaevaks ja maestro Gustav Ernesaksa selle kindlakäeliseks kapteniks. Kolme aastakümne jooksul on see laev läbi seilanud kõik kodumered ja tutvustanud eesti koorikultuuri kogu nõukogude maal paljudesse välisvetesse ulatunud laulureisidega, aidanud arendada rahvaste Gide sõprust ning koostööd. Kõrge tunnustus langes osaks Gustav Ernesaksale väljapaistvate teenete eest Nõukogude muusika kunsti arendamisel omistati talle NSV Liidu ülemnõukogu seadlusega sotsialistliku töö kangelase nimetus koos Lenini ordeniga ning kuldmedaliga sirp ja vasar. Sel aasta lõpul oli veel teisigi kolme kümnelisi. Rammi kõrval tähistasid oma juubelit Tallinna laste muusikakool ja Tallinna muusikakool kust on võrsunud enamik meie tänaseid loor jõude, muusikat kõige mitmekesisemates aladel. Tallinna riiklikus konservatooriumis tähistati Jaan Tamme sajandat sünniaastapäeva. Teaduslikku konverentsi kontserdiga. Muusika rahvastaga kogunes detsembri lõpupäevil metsakalmistule et avada mälestuskivi meie kunagisele laulumeistrile Raimond Valgre-le, kelle looming ei ole kaotanud ehedust tänaseni. Ja. Aula. Laulda. Kuule. No. Läinud. 1974. aasta meie muusikas võtame kokku riikliku preemia laureaadi Veljo Tormise sõnadega. Vana-aastarõõmude hulka kuulub hea meel sellest, et tegevusse on astunud noor põlvkond heliloojaid ja poolest meie õpilased. Noored on toonud meie muusikasse rohkesti uusi jooni ja ergutavad oma aktiivsusega vanemaidki. Ilma niisuguse heas mõttes konkurents sitta pole edasiminek võimalik. Kui heita pilk kogu meie heliloomingule tervikuna, siis on selle areng jätkunud nagu viimasele kümnendile iseloomulik lihtsuses. Sõnas rõõmude poolelei sanentimata jätta sedagi, et on kasvanud huvi rahvalaulu ja üldse rahvamuusika vastu. Ning nüüd veel 1974. aasta juubilari. Ülo Vinter, Erna Saar, August Pulst, Eduard poolakene, August Metsa, Juhan Aavik, Silvia Urb, Lehte Mark, Arbet Jakobi, Harri Vellenud, Artur Rannu, Otinil Jürisson, Endel Pärn, Riho Päts, Erich Kõlar, Helvi Voore, Otto Roots, Aurora Semper, Ando Ranno, Frieda Bernstein, Ludmilla Isakova, Rudolf palm, Viktor Gurjev, Eugen saanbere, Olav kriinid, Heimar Ilves, Roberta Vahisalu, Hugo Lepnurm, Hillar saha ja meta Kodanipork.