Kell on üheksa. Algab tund, Bella pühapäevakooli. Õpetaja Igor Maasik alustab. Istuge käed lauale. Aedu. Ja talki. Ma ei ole need seemned veel Koole ja Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Nonii täna on meil siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta viimane koolipäev. Head kuulajad, tänane saate teema on vaja teadvustada, see on noh, natuke võib-olla hiljaks jäänud. Saate pealkiri on Soome 100 ja saatejuht räägib siis oma empiirilisi kogemusi esimestest külaskäikudest. Soome Vabariik, ehkki 80.-te aastate saate lõpus. Ja tänane muusikaline külaline meie vana-aasta sous on soomlaste ansambel Sleepy striipersid. Ja mõnikord nad kutsuvad, see tähendab soomlased nagu üldse kutsuvad oma iidolit tões liippariteks. Kõik palad on siia saatesse väga hoolikalt, et valitud ja need inimesed, kes oskavad üle keskmise soome keel, pöörake tähelepanu endale laulusõnadele. Mida esindajad siis teie kõrvu toovad. Nüüd katsume mõelda n tagasi siis eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastate. Et rääkida siis aastasse 1989 ja üsna üsna varakevadel õnnestus siis siinkõnelejal käia esimest korda Soome vabariigis. Ma peaksin ütlema, et ega ma nii väga öörli ööd ei olnud, sest eestlased hakkasid Soomes käima. Ja Ma julgen öelda, massiliselt Soomes käima, võib-olla ehk kolm-neli aastat varem kolm aastat varem? Jaa, jaa, põhiline eesmärk oli siis tutvuda oma põhjanaabritega, aga tegelikult tunduvalt olulisem eesmärk, head kuulajad on või oli see, et oli vaja suuremal või vähemal määral parandada enda materiaalset heaolu ja seda Soome vabariik teatud mõttes ka meile vaestele ja õnnetutele pakkuma solisid? Õlgi. Igatahes siinkõneleja mäletab täpselt seda ja seda on päris huvitav pajatada. Ta ta nooremale generatsioonile, kes võib-olla mõnest asjast absoluutselt aru ei saa, aga nii nagu esimese laulusõnadki ütlesid, et tema tari noom tosi on ka minu jutt. Tõsi. Nüüd Soome vabariigi suursaatkond, kui mu mälu nüüd ei peta, asus liivalaia tänavas seal, kus praegu asub Swedbanki kontor. Ja küsime praegu, miks, et kui praegu me käime Soome vabariigis nagu noh, põhimõtteliselt õuetagusel aiamaal siis selleks, et Soome minna 80.-te aastate lõpus, oli vaja taotleda viisa ja viisasid teadupärast väljassasid Nendes tingimustes ja kontekstis ainult saatkonnad. Ja ei olnud midagi taolist, et ma olen palju reisinud ja ma tean, et mõnesse riiki sisenemine käib niimoodi peesitada enda passi ja piiril lüüakse vastaselt pessisse ja velg kamm. Aga Soome vabariigi ja tolleaegse Nõukogude liidu vahel need asjad nii kergesti ei käinud. Tuleb siinkohal rõhutada ka seda, et oli eksisteerimas paralleelselt kaks isikut tõendavat dokumenti jah, isikust tõendavat dokumenti. See on siis pass nii-öelda nõukogude liidu kodaniku pass sellega, et välismaale mineku võtmest vaadatuna mitte midagi teha. Teine oli siis välispass, mis oli siis mõeldud Nõukogude kodaniku noh, nagu öeldakse isikute ühendavaks dokumendiks siis, kui ta on läinud mõnda välisriiki. Nii, ja sinna siis löödi sisse ka viisade ja olgu-olgu öeldud ette rutates. Et üldse saada jutule Soome suursaatkonda Tallinnas või sa õigemini Nõukogude Liidu saatkonna filiaal Tallinnas selle, no see oli ikka puhta Urootseis, mõtlen ilma igasuguste reservatsioonidega sest sinna jutule pääsemiseks oli vaja veel mingi järjekorra number vaadata. Mõned nutikamad inimesed müüsid järjekorra numbreid. Hoomai kaad aga oli alternatiiv minna viiburisse ja viibulis oli. Passi taotlemine, viisa taotlemine tähendab Soome viisa taotlejal Basby ennem olemas olema. Tunduvalt lihtsam ja tähelepanu tähelepanu, seal oli veel üks suur pluss juures, kuna viiburis oli eksisteerimas ikkagi selline kõige ehedam sovjetiaegne. Oli boonusena kõikidele inimestele, kes siis saavad sissesõiduõiguse Soome vabariiki anti siis kaasa veega 500 marka minu mäletamistviisi 500 marka tolleaegses kontekstis. Kallid kuulajad, selle raha ka oli siis lugu niimoodi et siis ja sõna otseses mõttes pseudomiljonärina end tunda. Nii ilu minek Soome vabariiki sai aga alguse ühest huvitavast kokkusattumisest ja kokkusattumine toimus kahe Soome vabariigi kodanikuga. Paljud inimesed teavad, et saatejuht on oma elus pidanud töötama konservitehases. Tegus saatorina. Ja ühel ilusal 80.-te aastate päeval ilmusid Soome eksperdid ja vaatlejad konservitehases. Neid oli kaks, kaks härrasmeest, mõlemad rääkisid tähelepanu, tähelepanu nii Eesti kui ka või vabandus nii soome kui ka inglise keelt. Ja, ja minul kui, kui juhtival töötajal oli sõna otseses mõttes kohustus käia Soome keele tunnis, kuigi kuigi jah, see oli manud, selline algteadmiste kogumine. Suhtlemiskeeleks oli ikkagi noh, nagu inglisekeelse sai lihtsamini hakkama ja miks soomlased ja siinkõneleja kokku sattusid. Küsimus oli selles, et soome härrasmeestel ei kõlvanud süüa sööklas töölistega eesti töölistega, kes väidetavalt haisesid toiduõli järel ei pidanud kinni lauakommetest ja kolmas ülioluline tähtis faktor, miks soomlased keeldusid töölissööklas söömas oli see, et, et toidud olid väga lobid või siuksed nõrgad üldse. Ja siis tuli soomlastele selline erikohtlemine osaks saama mis tähendab seda, et neile tuli lõunaks lõiked teha. Jaa, Ühel heal päeval ma ütlesin härrasmeestele, et nii, nüüd on selline värk, et mul oleks vaja käia ära soomes, aga mul on üks suur probleem. Pule oli ööbimiskohta ja enne ei läinudki palju aega mööda. Kui härrasmehed teatasid, et palun väga. Soomes Helsingis Basile linnaosas on üks hotell, kus siis oodatakse mind. Kaheksa üks. Ja sellest ei pea mitte midagi maksma. See oli taevalik, taevalik kingitus. Kuulame vahepeal muusikat, Hoijev põneva koha peal, jätame asja pooleli. Aga hakkan praegu Henry Sämburgi tala Aadrotella nelke reedeega jalal parkerta ja kaerakäänd tee äärt näha ära kellaaeg. Kanjääti, mu härra härra ja loom. Neljad. Narka. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Nii. Ja jäime põneva koha peal pooleli põhja Helsingis on üks linnaosa, mida kutsutakse Pasi läks. Ja passilaks sai see või Basilas oligi minu uus kodu Helsingis kaheks järgnevaks ööks. Nii see oli, see oli ilus hotell ja ma olin küll varem varem käinud Viru hotellis, aga, aga sellises kohas kohe kindlasti päris. Ja basina on selles mõttes huvitav koht, et see on üks Arena Wembley Arena vabandus, mitte Veemgi kamoon Hartwali Arenal, seal siis on seal Soome telekeskus, mis on ülioluline sellepärast, et Soome televisioon oli igale endast lugupidavale Põhja-Eesti inimesele justkui kohustuslik, salajane repertuaari osa. Selge, enne kui siis sai telli mindud, tuleb minu empiirilisi tähelepanekuid kuulata meie kuulajatele ja need jutud räägivad, mis toimus siis piiril. Sest Soome ja Nõukogude Liidu Eesti oli veel ametlikult defacto Nõukogude Liidu osa 1989. aastal. Nii, ja piirikontroll, tähendab, nõukogude piirikontroll tundis kõige rohkem muret selle pärast, et ei viidaks siit minema. See ajaloolisi väärtusi, Nov lumi, smaatilisi ja kunsti ja, ja, ja muud säärast ilusat ja püsiv väärtusega värki. Ja vaadati ka seda, et kuldrahasid üle ei viida, aga mul oli kotis. Kuldtähesalv on mõeldud selle jaoks, et noh, et kui külm näpistab või lõhn, kevadine külm näpistab et siis varba vahele panna ja ja niimoodi siis sooja kogeda. Ja Pähe salli vastu tunti huvi, arvati, et see on kuldmüüt. Nii, aga tunduvalt huvitavam oli lukku Soome piirilt, täpsemini siis Helsingis juba, kui olid, saanuks laeva pealt maha astuda. Seal oli siis nimelt lugu selline, põhimõtteliselt kõige rohkem sattusid inimesed tollikontrolli kimbutamise alla. Ja seda ennekõike just seetõttu, et Soomel oli kaheksakümnendatel aastatel selline kodukord et sellesse Ki võis tuua ühe liitri kanget alkoholi ühe liitri lahjat alkoholi ja 200 sigaretti. Isiklikuks tarbimiseks Paedalway. Nüüd. Sein peitubki head kuulajad ja pühapäevakooli õppurid meie tänase saate, et noh, see loogiline ju see alkoholi viidi Eestist, Soome oli tegelikult üsna tavaline võte saamaks nii-öelda natukene no taskuraha. Praegu me imestame, et eestlased käivad Lätis viina ostmas. Meie eestlaste kollektiivne mälu ja südametunnistus ei ole selles suhtes päris puhas, meie oleme käinud viina müümas soomlaste juures. Ja kui nüüd rääkida pealinna hindasid, siis tuleb siinkohal tõdeda, et kõik, mis puutub alkoholi müüki nagu üldse siis seda paratiseeriti tänavatel. Ja Ninu uurimuste kohaselt olid siis viina müümine Helsingis säärane, et pudel Viru valget oli 50 kuni 60 Soome marka. Tavaliselt võeti kaasa siis selle lahja alkoholikategoorial, üks sovets kohe Zampanskaja sellel ka oli natuke keeruline ja muidugi oli tal ka hind tunduvalt odavam kui kanget alkoholi ümmarguselt 30 soome narkar. Nii ja samuti samuti tuli kaasa võtta punast Marbort. Ja kindlasti punas Marboralt, sest see oli nii-öelda kindla peale minek. Ma mitte ei mäleta, kui palju selle, noh, ma pean silmas ühe ploki Marlboro eest. Tänavakaubanduses küsiti nüüd. Meie suureks rõõmuks oli see, et joodikute soomlased Ikka. Teadsid väga täpselt, mis kellaaeg tuleb Tallinnast Helsingisse laev sisse. Ja väga hea, et ta teadsid, sellepärast et Nad tulid sadamasse vastu tulid sadamasse vastus lootuses, et eestlased on rahahädas ja saavad ostu-müügitehingu ära teha. Mitte eriti sadamast kaugele minnes. Ja see tavaliselt voli paljudel juhtudel ka niimoodi. Millised olid tolle aja soome joodikud? Ma peaksin kahetsusega ütlema, et nad olid küll natuke kasitumat, kui meie kodud, aga juhtus ka sellist asja, et põleda isegi revoli lohvikas perspektiivis natuke rõve. Ütleme ausalt ja tulid sadamasse vastu, et siis siis ostu-müügi tehing ärade. Tegelikult ma tunnistan üles, et ma olen ise ka saadava territooriumi ära nüüd ühe pudeli viina laisvale joodikule aga valinud rahahädas sellepärast. Nii. Ja on huvitav tähelepanek et paljudel juhtudel võis ka hinna üle tingida, kusjuures tingimile käis üldjuhul 50 ja 60 soove parga vahed. Nii. Shampuse müümine oli juba kübaratrikk, sest sest palju sa ikka leiad Sovetski, šampands, entusiast mujal maailmas. Minul vedas esimesel korral, seepärast ma küsisin ühe härrasmehe käest teed punktist A punkti B ja küsisin oma tähendab kõrbet. Me läksime ühe keele pealt teise keele peale üle. Need soome keele pealt läksime inglise keele peale üles, ma ei, ei olnud nii tugevate teadmistega selles keeles. Nii, mis toob mind minu juurde tagasi, siis küsisin teed ja ühtlasi ka küsisin seda, et ega ta ei taha osta minu käes 30 marga eest pudeli Sovetski šampansku, et mille peale härrasmehe silmad läksid särama, ütles, et vot väga hea teeb täna enda vaimule või sellele abikaasale üllatuse ja viis Sovetski šampanskoja milja ta isiklikult osti ühelt. Kes küsis teed punktist A punkti B? Nii ma ei mäleta, kuidas ja mis moodi toimus, sigarettide müümine aga äranud kuidagi said müüdud ja ma tundsin ennast üsnagi rikka mehena tollel episoodi. Kaks viina oli müüdud nii imekombel šampus müüdud ja ka Marbol Marboro oli samuti müüdud. Nüüd veel enne kui me läheme muusikalisele pausile, pidi vaene eesti turist olema ennast häälestanud, järgmisi üliolulisi episoode kaasa tegema. Mitte mingil juhul ei olnud soovitav, kui näiteks inimene läks ainult viinasid müüma Helsingi linna peale. Minna sööma söber otse tundub naljakas küll, aga. Ta oli täiesti mõttetu raisata välisvaluutat toidu peale. Ja Eestist tuli siis toit kaasa võtta. Tegin minagi, kuigi hotellis põhimõtteliselt see oli, see oli nagu tõlkes kaduma läinud või kommunikatsiooniprobleem, et hommikusöök oli ka ja ma jätsin hotellis. No ma ei olnud harjunud hotelli soomikusega või nagu üldse ja jäi hommikusöök söömata, omad võileivad kaasas. Õnnetuseks olime kaasa võtnud ka ühe karbi lõhet, mis oli halvaks läinud, aga halvaks läinud kala tead isegi kuidasmoodi lehkab nii. Ühesõnaga, ülioluline oli võimalikult madalat profiili hoida Helsingis viibimise ajal toitumise suurtes toiduainet, küll endal kaasa võtta võileivad, kes, mis kuidas ja tähele pannud, tollel ajal oli veel selline suur privileegi, huvitav privileeg. Et oli võimalik külastada laeval ka buffee, mis ta oli lõuna või õhtusöök. Ja eksisteerisid eraldi hinnad Soome kodanikele üks India Nõukogude kodanikele, teine India, seal oli siis üksikkoht laeva, kus siis veel sai rublade eest maksta ja see oli tegelikult privileeg, siis tollel ajal oli Raha füüsiliselt mass massiliselt oli nagu päris palju, aga selle raha ostuväärtus oli suhteliselt tagasihoidlik. Teeme vahepeal ühe muusikalised pausi. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Nii meie kuulajad Tekib retooriline küsimus, et mida tavaliselt tegid need inimesed, kes olid oma alkohoolsed tooted, et ja tubakatooted saanud tänavakaubanduse prisma läbi vaadatuna siis Soome kodanikele? Ma julgen öelda, võib-olla võib-olla isegi mitte kõige eesrindlikumad osale Soome kodanikest ära müüa. Niisiis, kui säärane tehing oli tehtud siis paljudel juhtudel seati oma sammud kirbuturule ja kirbuturg kirbuturul, kui on siis säärast sõna, mis on soome keeles ka eesti keelde kasutusse tulnud on eesti keeles vanakraami turg, kus siis noh, inimesed müüsid väga mitmesuguseid tooteid. Ja olgu öeldud, et, et paljud paljud tooted olid vaatamata sellele, et nad olid kasutatud või kantud, päris heas seisukorras ja neid võis taaskasutusvõtmes väga edukalt tarvitada või, või tarbida, õigemini. Millest oli Nõukogude Eesti kodanikul puudus? Eelmise sajandi 80.-te aastate lõpus? Peaasjalikult olid või peaasjalikult, et võiks siin nagu välja tuua mõningad tootegrupid. Kõigepealt valmis riided, valmis, riided olid siis siinmail suur defitsiit ja ja valikud olid meil kiidurad. Ja seetõttu tuligi minna siis nii-öelda alternatiivi pidi. Teine ülioluline toodete grupp oli olme ja majapidamistehnika. Vot selle tootegrupiga on nüüd natukene kontroversaalsed asjad ja nimelt, et nimelt see, et sealsamas kirbuturud ei olnud võimalik kontrollida olmetehnika siis töö või õigemini, kas ta noh, ühesõnaga, et kas kõik on nagu okei, et kas see masin tööd. Ja ma mäletan seda, et kui ma käisin 90. aastal Soome vabariigis, siis ma ei tea enam mitmendat korda vahe oli ainult selles, et ainult Helsingis, vaid sedapuhku juba kaugemal Sisemaal Oulus jaa, bussiekskursiooniga meile siis konkreetne seltskond. Ja see seltskond, kui ta nüüd tagasi hoolust eesti poolakas sõitma oli, siis praktiliselt kogu bussi suutnud täis koormata suguste elektrooniliste ja noh, nagu majapidamisriistadega või elektriliste majapidamisriistadega kõige populaarsem kaubaartikkel Paida vei oli mikrolaineahi ja mikrolaineahi oli teatud mõttes kaheksakümnendatel aastatel staatuse ja, ja julgen öelda isegi ka rikkuse sümbol, et kui mikrolaineahju kodus ei olnud, siis oli tegemist, et väga vaese perega päikse vei. Nii nüüd. Ja, ja teine teine toote liik, ütleme olmeelektroonika olmetehnika hulgas oli automaat, pesumasin ja automaatpesumasin oli samuti staatuse sümbol, sest tollel ajal Eesti inimesed juba hakkasid aru saama, et pesu ei ole mitte pesu pesemine, ei ole mitte ainult niimoodi, et võetakse pesu Balija pesulaud ja pestakse siis oma riided puhtaks, vaid kõik pidi olema automatiseeritud. Nüüd, et siis juba ütle väli kolmandal ja neljandal-viiendal kohal oli kategooria, muud magnetofonid võib-olla mõni tõi isegi kalduva peetud teleka kõige tähtsamad labadust. Kõige tähtsamad olid siiski mikrolaineahi ja automaat, et pesumasin paljudel juhtudel need automaatpesumasin ja mikrolaineahi pesumasin eriti pikalt nagu vastu ei pidanud ja uut peremeest ei teeninud, ent ometigi aitasid meil jõuda tsiviliseeritud inimeste leeri tunduvalt kiiremini, kui me oleksime ilma pesumasinata olnud. Ja teine väga ülioluline asi, kuidas meid on soomlased aidanud, tasub seda praegu saate Soome 100 juures meenutada, sest me oleme natuke muidugi selle Soome 100-ga hiljaks jäänud, aga vana aastal tulebki kõik asjad ilusti ära klattida. Nüüd mõttelõng ei pruugitud autode juurde pidama, tuleb siinkohal ma võin võtta siin teatud mõttes isegi sihukese Turu-uurija positsiooni ja võida Öelda, et pruugitud autode turul soomes ammendus väga ruttu ja võib siinkohal. Tegelikult jääda majandusajaloolaste nii-öelda pärusmaale. Miks see niimoodi juhtus ja ma olen sügavalt veendunud, et meie kuulajate hulgas on ka sääraseid kuulajaid, kes mäletavad, et autot või automarki täpsemini Datsun 100. Ja Datsun 100 oli selline selline masin, mida millegipärast soomlased väga olid mingil ajahetkel armastanud. Mingil hetkel, see tähendab 80.-te aastate lõpus puhastati nagu Soome Datsun 100-st ära ja need masinad sattusid kas siis utiili või, või paremal juhul eestlased, tõid nad siia taaskasutusse. Muidugi tuleb siin vahemärkusena öelda üks huvitav, huvitav remark, mis ei ole küll otseselt Soomega seotud, kuid Eesti tolleaegne turg suud, kes väga operatiivselt end ümber häälestada Saksamaa ja Hollandi too turgudele ja see ümberhäälestamine toimus väga lühikese aja jooksul. No ütleme, et selle nii-öelda turuaktiivsuse osa oli kõige akuutsem just nimelt kahe kümnendi vahel vahetumise ajal, kui kui kaheksakümnendatel aastate lõpus oli juba Soome loksunud kõik siia ära toodud siis paralleelse Takas 10 nagu fööniks tuhast võimalus Saksamaa ja Hollandi Dow turgude ütleme autodelt autoturu avanemine mitte ainult eestlastele, vaid üldse balti rahvastele ja ja, ja nagu üldse kuulame vahepeal muusikat, siis, siis räägime edasi. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. No selline elulaad Tänaval alkoholi ja tubakatoodete müümine Helsingis tegelikult ajalises võtmes ei kestnud väga kaua ja esimesed märgid taolise viinamüügi devalveerumisest ja siis. Eskaleeru vabandust devalveerumisest degradeerumisest hakkasid ilmnema siis, kui meil võeti kasutusele Eesti kroon ning siinsed kauplused hakkasid laiemas sortimendis tarbekaup Po müüma. Üks tendents oli ka see, et eestlased olid tekkinud Soome tuttavad ja seepärast vajus tänavakaubitsemine alkohooliga unustuse hõlma. Ma ise ei kujuta ka ette, mismoodi ma peaksin praegu käima kusagil kaat kadu peal ja ütleme, halua Pullo vodkat tema maksa 50000. No olid ajad mõningaid tagasilöökidest taas ka rääkida, et ma ei olnud küll selline üliaktiivne Helsingis. Spekuleeri parseldada, aga kusagilt tulid jõudsid minu kõrvu sellised, et julgen öelda valeinformatsioon. Et ühes Helsingi antikvariaadis ostab antikvariaadi omanik valimatult Kuu maleteemalisi raamatuid. Et need võivad olla siis nii eesti, vene, soome, inglise või mis tahes maailma keeles, aga peaasi, et raamatud on kirjutatud malest malest kui mängust. Nii. Ja see ülesanne oli üle ülioluline, sest siis algas kohalike antikvariaatides läbikammimine ja maleraamatute ostmine nagu üldse siit kokku mõeldud, tehtud ja see raamatupakk sai ikkagi päris arvestatav. Ja sellega siis kindlal aadressil, mis oli ka välja uuritud, seal kõik kuulujuttude tasandil Ilvusigi antikvariaat, D ja ostuosakonda, kusjuures ma julgen väita, et kaasas oli umbes 20 raamatut, millest antikvariaadi omanik pidas väärtuslikuks ainult kahte raamatut. Ja tekkis siis küsimused, et mis siis ülejäänud 18 raamatuga pihta hakata, aga need lihtsalt antikvariaadi omanikule kinkida. Ja see ei olnud ostu-müügitehingu võtmes sugugi selline tulutoov. Tulutoov lahendus sest ma mäletan, et piss viis Mark anti kahe raamatu eest. Jumal küll tagantjärele mõeldes, sest viie marga sai juba tollel korral ainult mingi väikese kohvi. Ühesõnaga, see raha oli suhteliselt tagasihoidlik, piinlik oli. Viina müümise seisukohast tahaks veel seda ka rõhutada, et Soome sisemaal mõned julgemad küsisid 70 kuni 75 Soome marka ja seal kehtisele Sisemaal vaatasid joodikud, et kui eesti numbritega mingi sihuke kulunud ja vana bussilogu tuleb, siis on kindlasti teada sinna tulla. Bussis on reisijaks, kas venelased või eestlased, kes tulevad kaasa ja, või tulevad sinna, võtavad kaasa viina, seda, seda siis ära müüa. Ma pean häbiga tunnistama, häbi nägu ees, et ma olen selle asjaga asjaga tegelenud. Nüüd aga mõeldes jälle tänapäevast noh aastat 2017, mida tegelikult ei olegi enam nii palju, alles, mõtlen ma Helsingis käimise peale. Tegelikult, kui relikti peale paljudel juhtudel inimesed ei satugi Helsingi kesklinna näiteks need, kes kasutavad vanda lennujaama teenuseid ja on paadunud lennuentusiastid, siis see teekond ei ole sugugi säärane, et peab vältimatult Helsingist Helsingit läbima. Jõuate veel Tallinnast vanda lennujaama ja sealt edasi muusse maailma nagu lipsti, ilma Ta peab siis Helsingis käin Helsingisse, väga hea, kes, noh, see rumal küsimus, Helsingis on inimesi ikka päris palju käinud. Minu teada on tema trumpäss ühistransport ja kuskilt ma olen välja uurinud, et tegelikult Helsingis elavad inimesed kasutavad Soomes kõige vähem autot. Ja sellel on oma põhjus ka olemas, seal on ühistransport laitmatu, tult laitmatult käimas liikumas. Üksvahe oli unikaalne võimalus käia väga mitmetel põnevatel rokk-kontserditel Helsingis ja seda ennekõike just seetõttu, et hirmu ja loot või samas lootuse ja samas hirmuga, et need artistid ei jõua kunagi Eestisse esinema, nyyd ma olen näinud näiteks sealsamas passilos Hartwalareenas. Pläks avati originaalkoosseisu. Nii. Vantaa lennujaam on väga armas, kompaktne ja mõnus lennujaam, jätkamaks oma teekonda väga hea lennufirmaga Finnair, mis siis kursseerib väga mitmete sihtkohtade vahel ja peaasjalikult on nendel suunas võetud Kaug-Ida mis teeb reisiselli väga rõõmsaks, sellepärast et tegemist on väga hea lennufirmaga ja, ja kaugete sihtidega, mis toovad meile huvitavad ja põnevad kohad kätte. Enjoy on mõned tunnid alles jäänud 2000 seitsmeteistkümnendat aastat. Ma soovin kõikidele pühapäevakooli kuulajatele head vana aasta lõppu. Ja head uut aastat. Kuidas selle kooliga uuel aastal on, ma ei oska midagi öelda.