Nende inimeste arv, kes tunnevad seltsimees Artur lambakut meie vabariigis, ei ole üsna kindlasti väike. Ma ei mõtle siin üksnes tema sõjakaaslasi või vanu kommuniste vaid ka neid sadu üliõpilasi, kes puutusid temaga kokku kui Tartu riikliku ülikooli õppejõuga. Ma ise kuulusin samuti viimaste hulka. Ja kui nüüd püüda Artur Lombakut hästi lühidalt iseloomustada, siis võiksin küll julgesti kinnitada, et ma ei ole kohanud ühtki teist inimest sellise elurõõmu, optimismi ja revolutsioonilise hooga nende sõnade kõige paremas mõttes. Mulle meenub üks pidulik koosolek ülikooli aulas mitmeid aastaid tagasi. See oli pühendatud armee aastapäevale. Me kõik oleme istunud pidulikel koosolekutel ja teame, et üsna sageli seal maha loetavad kõned ei ole just kõnekunsti pärlid. Seltsimees lambaku lühike aastapäeva kõne aga on mulle siiani meelde jäänud. Ükski saalisistuja ei saanud ükskõikseks jääda ja ükski sõna tema jutust ei tundunud pidulikult õnsana. Ehkki tema jutt oli algusest lõpuni pidulik ja aastapäevane. Sest nagu ma juba ütlesin, elurõõm, optimism ja revolutsiooniline hoogsus on sellest tublist kommunistist lahutamatud. Kuid vast aitab minupoolsetest kommentaaridest, sest kõiges öeldus, lugupeetud kuulajad, on kõige parem veenda siis, kui anname jutujärje mineviku meenutamiseks seltsimees lambaku enda kätte. Hoolimata sellestki, et paljud teist on kindlasti lugenud ka tema mälestusteraamatut leekides. Sest lubada, kui siinkohal üht vanasõna raadio parastada oma kõrv on kuningas palun, seltsimees lambak. Melchiori sündmuste ajal ma olin tsaariarmees teenistuse asukoht, karas, loo see on 22 kilomeetreid Leningradist tolleaegsest Venemaa pealinnalt Peeter elulaadist. Ja kui Sündmused läksid veeterogradis ärevaks, siis meile keelati soldatitel keelati igasugune omavoliline kaasarmutest lahkumine. Kuid kuulujutud sündmustest Petrogradis tungisid läbi seente läbi igasuguste keeldude. Minu teenistuskaaslane, peederlane Nikolai Ronkov. See pöördus minu poole ja ütles, et käed sügelevad, enam ei saa vastu pidada aidaa. Läekibiiterisse. Ega teie vist sel ajal ka päris nii tsaarivõimude mõttes enam õige mees ei olnud. Te olite juba ka? Kõik need Putinite lood ja muud sarnased asjad need teiba vajaliku selguse selle korra mädasusse, noh, saar toetus ju mõisnikele. Noh, nendega oli teil juba omale lapsepõlves ka kokku puutunud ja nendega oli juba lapsepõlves meil siin Eesti üks mõisteisi tõrjel, üks parun, teise kõrva. Need viienda aasta sündmused tuli pealtnäha üheksa aastase poisikesena, kuidas parunite sealq purustas võitlejate sanktsioonide võitjate salga Ollepa mõisa lähistel. Siis Manni kavalalt olla ja siis toodi sinna purustatud jalga haavatud võitlejad, kes olid vangi sattunud nende kohtlemine ja tööinimeste arvamust selle kohta. See kõik mõjus minu vari juba lapsest saadik, selles mõttes, et ka nendest meie suur maaomanikest paruness Vornidest oleks tarvis lahti saada. Nii et selleks ajaks oli juba selge, kelle poole tuli hoida. No ja läksite siis kaasa ja ma läksin hea meelega. Pealegi paar päeva enne seda, 23. veebruaril maalin Piiteris nägin naiste demonstratsiooni ja naised tirisin kogulisele demonstratsiooni, Hireeta. No nägin, kuidas ratsapolitseinikud tungisid naisdemonstratsiooni, kuidas neid peksti, kuidas neid koheldi. Kõik see oli veel nii värskelt silmade ees, need ma meelsasti nõustusin koolaga ja hiilisime raudteejaama rongile. Me olime vist ainsad sõitjad sellel rongil peale raudteeametnikele, keegi vist ei julgenud kodust lähenevate sündmuste tõttu enam kaugele reisile minna, kuid kui me saime Piiteris, see oli 26. õhta poole me sinna läheme, siis Balti jaamas juba nägime, olid meie revolutsioonist võitlejad man, palju mõtelnud, kusgalt vintpüssid meile kätte, virutati mulle ja koolale. Kuid mõne minuti pärast olid need meie valduses. Padrunilindid olid ümber õlgade ja tänavatele tulistama. No aga kes, kes sel ajal, kui mina sinna jõudsin, siis ainsatki sellele revolutsioonile vastu püüdsid seista, need olid tsaaripolitseinikud vaaraod, nagu neid tol ajal lõigati. Kõikide loosungitega oli peksava roosid. Mis pärast need niinimetatud huvid? No arvatavasti sellepärast, et nad nende iidsete Egiptuse vaaraode sarnase välimuse poolest torumütsid ja mu arvates need Piiteri proletaarlased oli kõige täpse nimetuse all nendele politseinikele vaaraod olid üksikud vaaraod, Need püüdsidki siit ja sealt kirikutornidest pööningutelt, üksikute kuulipildujate laskudega vintpüssilaskude pritsid vaigistada, seda möllavad rahvamerd. Asi oli tõepoolest nagu möll on, eri ainult rahvameri tuhanded ja tuhanded inimesed olid tänaval. Ma vuttel siiamaale, et ma ei näe tihti, kes oleks juhtinud selle massitegevust ja selleks juhiks võib öelda, olidki need vaaraod oma laskudega, kui kuskilt oli lasku kuulda, siis otsekohe sinnapoole sinnapoole kuuldasid hääled paljude häälel, voorud tulistavad ja lass jooksis sinna suunda rünnatiideevee maili prospektil faili kirik. Keegi meie lähedal sai haavata ja keegi vaaraod tulistavad emaili kiriku tornist, püssid suundusid kindla klaasi ja krohvikillud lendasid ja siis tormi jaoks sellele kirikule. Nii et need olid veel, kes püüdsid päästa. Sest päris ütleme suurkapitalistid ise ja mõisnikud julgenud mina rõlvast nendega nemad ise kähku sellest kunagi osa, muidugi nemad tänaval ei tulnudki. Arvatavasti olid varjus köiskel ja nii, ja siis siis peagi saite siis kuulda sellest, et saar kukutavad on. Nojah, oli 27., see on kõik vana kalendri järgi ja vanade nendel 27. luuega nende 12. märtsil sel päeval heisse tsaar aastast tagasi. No aga ega sellega veel paistsid võitlus vee lõppenud, näiteks. Esimesel märtsil kuuldus levi isegi kiiresti kuulujutt, et seal on suundunud Dmitri vasta Georgi risti kaoleti korpuse kindral Ivanovi juhtimisel. Muidugi kõik suundusid raudteejaam ütlesid vastu võtta neid Georgi risti kavaleride korpust ja teha neile ettepanek kas ühineda revolutsiooniga või siis mõlema karud lahingusse astuda. Meie koeraga läksime balti jaama, see oli veelgi rohkem tuttav. Siis oli nüüd vanemleitnant, parootsik Punalendike rinnas kuuludes meie Tseisime osaks saanud määrata suuren ei oma silmadega saate näha esimest vaba veneva esimest sõjaministrit Aleksandri Vandscutkovi, kes siia saab noh, veel kolmney kordadeni kuludesse siis. Esimene seadmine Eesti Aleksandrimajanduslikud, KOV teada Sandri vantslikut kohvi oli vene suurkodanluse juht, suurkodanluse juht ja viimaste saabus balti jaama eest, vedas kõne Jaama trepiastmetel, no mina olen temast võib-olla 10 sammu. Ma ei mäleta siiani, olen palju, mõtlen, millesse mees rääkis, haarata vähki ja sellepärast, et kõik tähelepanu oli pühendatud oma väljanägemisele, uurisin tema nägu ja lihavad nina, massiivsed näojooni. Kui aga see mees lõpetas kõne, elagu uus vaba Venemaa viskas oma karakul mütsi õhku, siis kõikide soldatitel vabastavad, lendasid kalkuja kõik Aristura muidugi uus vaba Venemaa, meie vist mõtlesin vaba, et see on niisugune mõiste, mis enam ei vaja selgitust. Vaba Venemaaga venima auks, miks siis mitte, karjud ora. Kuid muidugi kutskov unistas säärasest vabast Venemaast, kus oleks temal ja tema klassivendadel võimalus. No töörahvast vabad ekspluateerida. Nii. No on teada, et suured revolutsioonid ilma põhiliselt ei toimu ja nii see neid ei saa kutsuda esile mingi kunstlikul teel peavad olema mingisugused vägevad põhiliselt mis panevad, saad tuhanded. Venemaal maa küsimus oli äärmiselt ära. 80 protsenti elanikkonnast tegeles põllumajandusega ja keethikute armee oli määratu suur maatameeste armee värv sul, nii Eestis hiire, terve Venemaa miljoneid, kümneid miljoneid vastlakallidki soolistasin maa läpikesest. Nii et maaküsimuse lärmi terav sel ajal kui näiteks sänkuriiduma esimees tema valduses oli 25000 hektari maad ei olnud paljudel taluperedel nii palju maad, et saaks kanakesegi väljalastajate jalutama. Preiusesse pidi selle ka kuskil kodus korvis hoidma, raja kuskil korvis hoidvate. Nii, see oli üks küsimus siis poliitiliste õidusitel puudumine Venemaal poliitiline surve, reaktsiooni võimutsemine ja kõike seda raskendatud tugevdas veel paljukordselt see kaua kestnud sõda 1000 915 14. aastal, nagu teada, algas sõda, noh, mina isiklikult teenisin 15-st aastast armee. Need see veel enam raskendas töörahva olukorda muidugi. Alko ja Gutkovi, nende töösturite kaubitsejate kodanluse olukord. Sõnade võimaluse spekulatsiooniga kokku ajada määratu suuri kapitali töörahvahulgad. On seal midagi saada järjest segasemaks läks see asi. Ma arvan, et siin väljakul vist kuigi kohv üksi teadis mida, mis mõtelda sinna sõnadesse, elagu vaba venima pann. Teised arvatavasti seda ei tea. Nojah, ja pöia panite igal juhul selles oma hoopis teistmoodi sisu, kui tema nõia. Nii, ja kuidas sündmused edasi läksid? Ekste? Ka varsti hakkasite nägema, juba kahetsen kutskovi jutt kõige. Aga küsimused, esseesid, rahvarevolutsiooni, puhastused jäid ikka, need jäid, ütleme, maa küsimus sõjaküsimus, need jäid lahendamata. Kõnelejad hakkasid koguriga kokku, need laste kõnemehed hakkasid sõja suhtes niimoodi, rääkimata. Kole enne. Vaalasid veer tsaariveli võltsis löinud vöövoweenemaid, pean viima viimase veretilga Rendele peale minema kukutama ka Saksa keisri hiljem täise vanni. Need püüti seda imperialistliku, seda otsekohe ümber võtta, mingisuguseks, revolutsiooniliseks, eaga, õiglaseks, õigeks, revolutsiooniks, heaks, nii et rahu sõlmida kuidagimoodi ei saa, sellepärast et ega möksi ei sõdi suured liitlased ka nendega on kõik kokku rääki, muidu oleme reeturid, kui me jätame nemad üksi, sakslast. Kas sellel jutul oli alguses mõningal määral edu ka või? No oli muidugi puhtsüdamlikke kaitsesõjalasi, oli sotsialistide-revolutsionääride ajastist jutt, vähemlasinud aednik juttu, rääkimata kodanikest. Jaa. Ja oli ööl kolmandad-neljandad vana kalendri järel 16 17. Uuega. Neljandal aprillil saabus Lenin juba esimeses sõnavõtus. Ma ütlesite, seltsimehed töölist, soldatid teie mõne päeva jooksul purustasid väljuva reaktsiooni vägeva Kalsi Venetlarilli, see on väga hea seal väga ja seda oli tarvis teha. Koid küsis aga, kelle kätte te andsite võimu, kelle kätte andsid selle võidu saavutused. Või võimude andsite võrri vaenlastele kodanlastele mõisikele. Esimese ajutine valitsus oli ju kodanikest ja loidlikest vürtsilvoviga eesotsas. Voffi oli ju mõistlik vürst, näete nii, nii et Lenin juba selles oma esimeses sõnavõtus otsekohe hakkas kõnelema, mis seal tarvis teha, tarvis võib anda nõukogudel tööliste soldatite, saadikute ja talurahvasaadikute nõukogudele alt kuni ülesse siis on loota, et saame otsekohe lahendada sõja küsimuse, siis otsekohe lahendada ka maaküsimuse köige teravamad küsimused Venemaa tingimustes. Vot nii. Ja lõpetas oma kõne. Elagu sotsialistlik revolutsioon. No arusaadav, et kui säärane lend esimene aset leidis juba järgmistel päevadel ajalehed, igat liiki, igalt suund ajale. Moode kirjutanud kolleegid, Lenin, Lenin, missuguse ajalehe sa ei võta, igalt poolt leiad leenin leedide kohta võetakse väga halvasti leenindavate revolutsiooni ka saatanat edasi rahu sobitada ja muud sarnast jutud need. Aga igal juhul, kui vaenlased kirjutasid, pöörasid nad sellega inimeste tähelepanu. Nojaa, arma, mina ise ka ma lugesin, kõik ajalehti, otsisin oma kohta, oskan mina, kellega me kaasame kõiki kõnekoos olnud, külastasin, kuid lein leidunud, vastad selgelt vastavalt oma püüdlustele, taotlustele. Ja nüüd, kui Leiendi palli kirjutad, siis v kooliaga sammusin, mõtlesin kohesendakse Seltskalotsi. Tahtsime jutule pääseda, natuke lähemalt uurida. Kauplesime tonni poolteist, enne kui meid sisse lasti. Rubriigi peletitega ei meeldinud, meil veel ei olnud. Ja aga sisse viimaks lahing, punakaardiväelased vaatasid, kaks vanevad allohvitseri seisavad siin ja. Väikesel, mida me leida mees küsimustes, tahab teada saada, kuda sõda saaks lõpetada rahu. Kuidas maaküsimust saab lahendada polstri korraldusega programmil on seltsimees ütles, et leegid on tööga üle koormatud, aga nendele küsimustele mina Võnnil seletust anda käid, leegid selguvad teile teatavaks teha. Vihm jäidet teise tuppa ja seal siis jutustas sellest, et esmajärjekorras tarid või ja siis on kõik küsimus, et kui on töörahu käes võim, siis kõik küsimused võivad saada, lahendab töörahu huvides ainult sel juhul võimul kodasude kodanlus ei hakka ja töörahva huvides küsimusi lähed, mina loen, et sellest päevast aprillikuupäevast, kui ma seisiski lossis käisin hilisõhtul sealt ära tulid ja brošüürid ka veel kaasa saime mõlemad leikäsitlusega, et sellest ajast meie maja nutsin juba Lenini soldatid teks aprillist. Aga seda meest? Teiega rääkis ega hiljem ei kohanud või ei tea, kes ta oli. Ei küsinudki, seda ajaloolist lõvist ei osanudki, siis oli tänapäeva küsimus, et kuidas neid lahendada oleks ajaloo jaoks siis oleks kirjas märkinud, hiljem juhtunud ka kohtama ei suhtunud? Ei olnud, nii palju nägusid, oli silme ees. Siis algaski võitlus. Noaga ajutises valitsuses kodanlus teda toetakse, kas sedavõrd-kuivõrd peasid, toetatakse, oleks sellel ajal, kui nõukogud tahtnud võimu võtta, et siis oleks neil ainult on tarvis resolutsioon vastu võtta, ajutine valitsus laiali saata. Kogu võim koondada Nõukogude kätetöölistesse Oldete talurahvasaadikute nõukogude. See oleks võinud rahulikult veel üle minna, sel ajal oli see võimalus, oli võimas. Kuid nõukogude ise ei tahtnud. Pööraski tähelepanu tarvis kõik teha selleks et nõukogudes enamus saaks Boyczewislikuks sees, bolševistliku nõukogud, need teevad, tahaks seda võistlus võtta ja algaski kus Nõukogude polstri sõrma sellest. Huvitav just, et esimest main näiteks pühitseti seitsmeteistkümnendal aastal Venemaal 18. aprillil 13 päeva varem, nii nagu kõikide maade proletaarlased esimest maid pühitsesid ja esimese mai pühitsemise ajal ajutisi valitsuses välisministril Milkov saatis märgukirja Venemaa liitlastel Venemaaliitlast märgilisel öeldelt. Et vene rahvas, saag kaitsva jäiki, tsaari poolt sõlmitud salalepinguid viimse veretilgani, niisuguse ütleme märgukirja muidugi märgukiri kutsus esile kohe suure pahameeletormi. Kui ta oli ühtlasi ka kinnituseks sellele, et ajutine valitsus, rahu ei ta sõlmida, kui ta esimene deklaratsiooni välja andis veebruari moodustati siis seal oli öeldud Aedjal valitsusse võitlema selle eest, et kiiremini rahuldaks sõlmitud. Nüüd aga lubas kõiki tsaari poolt sõlmitud lepinguid täita ausalt. Massid nõudsid otsekohe, mis lepingud need on? Võib-olla me oleme 300 meie lapsed ja lapselapsed juba 300 aasta ulatus ära müüdud väliskaptalistidele avaldada salalepingut. Säärane teguviis talt kinnitas Lenini sõnade õigsust otsekohe hiljutamis paar nädalat ja ongi möödunud sellest ajast, kui Lenin kõneles sellest valitsusest, rahu ei anna. Kui juba ise kinnitas, et isegi ei eelda seda, et nad ei kavatsegi seda teha. Need olid need kuulsad aprilli demonstratsioonid 20. 21. aprillil vana kalendri järgi, mida just kutsus kehici Milkovi märkini, lõppesid nad sellega, see oli ajutise valtsi esimene kriis. Et ajutisest valitsusest oli sunnitud lahkumil kohvikuid, kov kõige suuremat, ütleme kõige rohkem, kes annaks tuba ja näidanud olid ja minu kov SAISis nimetas veel me ju kov tardanelski. Salalepingute oli see, et tardanellid, need tuleks Venemaale liitlastega lääneliitlased kokkuleppel tarbija neli-Venemaale kohterdada Nelski, nii teda siis nimetatigi. Ja eks sel perioodil teie nüüd kahekesi isiklikult saite kindlama kurssi ja joone ja, ja bolšerikeks linlasteks. Eks see periood oli ka üldse Venemaa rahvastele, nii et kus eriti massiliselt hakati juba politseinike poole hoidma. Nojah, siin siin algas, siin algas see ajajärk, algas bolševike armee hakkas kartuselvad nõval. Eesotsas Kerenskiloikkalisi valitsuses toovad ja 18. juulil oli jällegi Piiteris oli suur demonstratsioonid, millest võtsid sajad tuhanded inimeste osa nõuti rahu, rahu, nõuti sõja lõpetamist. Need määratu suured rahvademonstratsiooniga 18. juulil samal päeval Kerenski valitsuses alustasid pealetungi rindel. Näete jälle sülitati rahvahulkadele otsekohe näkku selle teguviisiga. Pealetung rindel varisesid närvi, temast ei tulnud midagi välja, aga tuhanded inimesed hukkusid selle katse sees ja vennastamine, mis enne seda arenes rindel saksa soldatite ja vene soldatite vahel. No eesmärk oli muidugi see Lenin, kutsus vennastumine, et Saksas on ta teinud ka veenda vajaduses meiega kaasa lüüa ja. Et rindel oli organiseeritud pealetungi just sel päeval, kui siin suured rahu nõudmised olid Peetelis demonstrant, saad 1000 seal üle 400000 demonstrandidel peal võttis osa demonstratsioonidest. Vot siis tulid uued juuli demonstratsioonid, juuli demonstratsioonid siin oli nii palju käremeelsed, kes nõudsid kohe otsekohe võtmest ja ajutise valitsuse minemakihutamist ja nõukogude kätte võimu andmist kuid. Ja võimuvõtmele, ütleme rünnakuga nendes tingimustes oleks olnud väär. Lenin seda nägi ja kutsus, ütleme rahulikul demonstratsioonil rahulik demonstratsioon, aga sõjalised kokkupõrked sel päeval olid? Tulistati demonstrant ja temast randid ei läinud ka ilma prillideta. Ma nägin isegi 18 kasaka tali siruli koos hobustega oli tellija kiirusli nurga demonstrant, termostaadid läksidki liteeni prospekte mööda ja sinna Tauria palee, et demonstreerida oma nõudmisi ajutisele valitsusele. Nii et anti vasta ka, kuid tegelikult sel päeval lõppessi revolutsiooni arenemise rahuliku arenemise ajajärk juba hammas hamba vastu ahju hambaid toolistamine, Lenini oli sunnitud, nagu teame siis põranda alla peitu minema. Siis see ei rahuldanud kodallust. Teade veel Korniilovi katse, Korniilume katse rünnata revolutsiooni maksma panna sõjaväeline diktatuur. Oleks see kindral võimu saanud Piiteris, Sillada Kangerti püüdis, siis oleks kõik naatriumpostide küljes rippunud proletaarlased täielik reaktsioon ja täielik reaktsioon, kuid Lenin kutselise politseinikud kutsusid siis lärniilovi vastu välja astuma näiliselt ka kui ajutise valitsuse vastu, aga tegelikult muidugi oleks ta pea raskuse löönud poolsel lasteni. Kerenski oli tema käia salakokkuleppel nukurniuht purust tädi sees. Peeteri. Nõukogu läkski bolševike kätte ja tehti nõukogude selle terve maa. Jah, ja siis tuli päris oktoobris õmblaks. Siht on päris oktoobri sündmused ja kroomile sündmustest, minul isiklikult Twitteri tulnud osa võtta üldse ei olnud, sel ajal? Oli küll, aga ma ei teadnudki. Huvitav oli näha seda, et ma ei teadnud, see toimus nii kiiresti. Väed suunati sinna, teisel oleks Peetelis teeninud siis 40 karastamise loas kella ühe ja olin õhtal Piiteris. Nii sedapuhku on meie saateaeg läbi kõigest sellest, mis edasi sai, meenutab Artur lambak, aga järgmisel pühapäeval meie saatesarjas 50 aastat rivis kuulmiseni.