Möödunud pühapäeval, lugupeetud kuulajad, kuulsite te esimest osa saatest, milles vana kommunist Artur lambak meenutas oma mälestusi revolutsiooni päevilt. Täna siis paluksime seltsimees lambakut jätkata. Kuid enne seda ma võtaksin paari lausega kokku, millest oli juttu eelmises saates. Siis on täna järgnev mõistetavam. Veebruarirevolutsiooni päevil teenis Artur lambak tsaariarmees ja tema väeosa asus parajasti Krasnaja loo kasarmutes. See on umbes paarkümmend kilomeetrit biitrist. Sealt nad siis sõbraga käisid salaja Petrogradis ja lõid kõigele seal toimuvale revolutsioonilise rahva poolel relvaga käes kaasa. Kuid lõplikku selgust asjade käigus ei olnud siis veel kummalgi sõpradest. Edasi rääkis seltsimees lambak Lenini saabumisest Venemaale aprilli alguses. Rääkis ka sellest, millist tähtsust omas ja kuidas nad sõbraga püüdsitaksessinskaja lossi Lenini jutule pääseda ning kuidas seal üks Leninlastest nende kõhklustesse selguse tõi. Edasi peatus ta sündmuste järgneval arengul Venemaal kuni oktoobrirevolutsioonini välja. Talvepalee vallutamisest seltsimees lambakkisi osa ei võtnud ja võimu täielikust üleminekust bolševike kätte kuulis ta Krasnaja loo kasarmates. Nii palju lühidalt eelnevast. Nüüd aga paluksime täid, seltsimees lambak jätkata. Kuidas sündmused teie elus siis edasi areneda? Mina kirjutasin Viljandisse ja Viljandi, vali Ast, lõim bolševike partei novembris. Sisuliselt on see, et ma olin juba Lenjuv aprillikuust. Kuidas. Või kuidas siin oli Viljandisse külla tulite, olite esimene selle teatega. Jah, temaga ma saate, tegime siin. Veenem laulva ja noh, mina vingahteva pooleli ja meie perekonnaliikmed olid kõik peale minu ja ema olid juba partei liikmed Siin olid väikses linnas vaenlased ja omad olid ka nagu peopesal, näe grammeetrigi kohe asuma oma meeste poole ja võitlusse Viljandis oli muidugi keerulisi küsimusi ka, kodanlus oli asunud juba ennem formeerimisele ratsaväe poolt formeedia, seal see oli äärmiselt. No selle ma aastavahetusel laiali ei saanud teisiti, nad hakkasid juba võimu poole asjadesse Vegawa vahel ja nõukoguga arreteeriminevad, vabastavad niit. Andsime neile ultimaatumi, relvad ära anda kella 12-ks öösel. Kui nad seda ei teinud, siis kell kaks. Mina käisin viimast nende eskadroni sealsus Vana-Võidu mõisas, läksime sinna rägedega, sõitsime ja võtsime seal eeskätt ronida relvad käest ära. Sellega lõpetasin, elad seal, Volk, ühtegi verevalamist selle juurde tulnud. Need kanged mehed lubasid ka enne seda kõigil nõukogu liikmetel sääreluud murda. Kui läks tegelikult kokkupõrkeks, siis viskasid käed üles näiteks Vana-Võidu mõisas, nad olid juba ahelikus. Me jooksime Kasel metsast välja, karjusin poisid maha, nendel olid Winchesterid tõstetud ainult valgele valda, siis oli hetk otsiga, hakkad tulistama, meil oli tiibadega kaks kuulipildujad juba. Kuna ta läks vastavalt, siis tuleks otsekohe tuli neile avatud. Aga. Relvad kätte ja siis kõiki ratsamehed said omale paberita, on sõjaväest vabastatud, võib sõita oma kodu ja demobiliseeriti, nii. Ja kas teie olite Viljandis kuni saksa okupantide tulekuni või läksite juba varem Peterburi? Ei, mina käisin Viljandi nõukogu saadikuna, käisin kolmandal nõukogude kongressil. Seal. Seal oli, see oli vist see sündmus, kus nägite kaleeni, et alguses ei õnnestunud. Kui te käisite. Oma sõbraga aga aga, aga Siim nägi ja selle kolmandal ja venelased nõukogude kongressil. Seal oli õige, palju oli saadikuid, sinna tulid kokku maakomiteede esindajad ja nõukogudesaadikud ja siis talupoegade nõukogude kongress oli pärast seal. Nende saadikute olid kaasja, nii, nii 2000 ümber vist oli kuulda. Ja siis viimasel päeval mina jäin killakse, see päevik, ma kuulsin Lenini lõpsena ja Sverdlovski Jaago juhtissede kongressi tööd. Ja enne lõppu kuulutas, temal oli väga selge. Rahvakomissaride nõukogu esimehel, lady Eeemmerlil, Jet sul janu leinil noh, siiani leid ei olnud näha presiidiumis Tauria palee seal presiidiumis üks 100 inimest, vähemalt seal presiidusi, seal pinke juba seinaga kerkis Lenini kõrge otsaesine, kõigile tuttav, kes pilti näinud tagumistest ridadest esile kiirete sammudega, Lenin oli tribüünile, Eikas suurenevad tugevneva Avotsiooni saatel tõstis käe ja siis jäi kõik nii, vaid kõik see, mis siiani tormitses see muutus nüüd vaikses ja kõikide kõrvade antud tööle. Sest muidu võis seal päris loomulikul, et, et noh, seal esines palju igasuguseid mehi, aga teiste kõnede ajal oli ka sumin ja. Taeva terve saal, sobisesajad juttu, Abramovitši kõhnavõitu me ikka veel, ega see püüdis üle. Mis kõikidel oli totoli? Sellest lorasin veel kuul. Siht haaras oma paberid ja karjus, elagu asutav kogu. Mustalt Theodee saali inimestele vastu väin kõik jalad ja rusikad keikad töölida, loid, oi maha. Tõmbas küüru ja kadus sealt tribuudid, hirmud nagu lenin, siis oli nii Vaikett. Kui kärbe seal on muidugi talvel ta ei saanud olla, jahedavõitu oli Tauria palee ka küttematerjalist nii palju ei olnud. Sinelid olid seljas siis arvuti ei olnud. Et oleks kärbes olnud, siis tema suminat oleks ka vist olnud kuulda. Lenin. Lenin lõpetas oma kõne, siis tekkis uus Tarv, kõik tõusid püsti ja isenesest internatsionaal lajatas siin. Et selleks, et revolutsioon vöödaks, lõplikult Tarmsetesseid otsekohe läheksid ja Peeter-Pauli kindluse müürid on otsastatega purustaks, siis 2000 meetrit välja oleks läinud selle Peeter-Pauli kindlusemüüri oma otsaesise puruks. Nii neid uurali vaevustas, mida Lenini kõneja esinemine Leningradis julgelt kutsus julgusel võitlusele ja. Geenitas, et võit on kindel, töörahva võit, kindel, seal saab lõpp ja maaküsimused, kõik need olid juba dekalendid veel lantrollaotutega assiin võeti siis vasta see töötava Expluateeritava rahva õiguste deklaratsioon, mind valiti ju sotsialistlik Eesti sotsialistlike sealsete nõukogu liikmeks moodustati jaanuaris Tallinnas ja veebruaris siis see nõukogu määras mind Viljandi erakorraliseks komisjoniks erakorraliste volitustega sõjakomissariks. Keegi saab allkirja kanti mulle säral dokument ja tehti ülesandeks Viljandisse kiires korras sõita ja seal tulid andmed, et kodanesi ohvitserid koondavad jõudusid. Viljandis teha ülestõusu katset, nõukogude võim, vasta, minu ülesanne oli järelikult eelnetada neid igati. Kas saksa okupatsiooniohust siis ei olnud veel? Reaalselt? No otseselt ei olnud, see juhtus just siis, kui mina sõitsin Viljandisse lelle jaamas peatasin seal sõjaväe ladu, selle sõjaväe ladu, organiseerin selle valve ja fikseerisid need uksed kinni. Üks ööpäev läks kaotsi. Sellepärast mina ei teadnudki nendest sündmustest, mis maailmas tavalist raadiot kahjuks siis ei olnud veel. Ja sõidan edasi kuni olustele Olustvere jaamas. Siis ma nägin Viljandi nõukogul juba läinud ära siin Viljandi seal jalapolka kodanlikul ajal vormeeritud. See sellel ei olnudki kindlameelsust saarel meie. Ja siis vagunisse Kiviis soldati nende käest, ma siis sai teada, et Viljandis on nõukogu juba läinud. Need viis soldatid osutasid keik maatameeste ja sulaste esindajateks on nendega juttu. Alustasin ja tänu neile läkski mul õnneks raudteejaamast läbi kontrollide, mil nende viie relvastatud sõduri keskel Minul olin aga küll, aga see oli sinelitaskus. Välja riputatud vööle kuskile ja ma lubasin, et ma lähen hommikupolku kella 10 kohviku. Nüüd siis olete teie, koondage sinna oma sõpru ja kell 10 dollarit vaatame järele. Ohvitserid, mis õppinud siin on keetnud noaga, kui sain koju siis selgus mul mõlemad vennad juba läinud. Isa oli arreteeritud päeval. Kolm korda oligi ainult päeval läbiotsimised meil kodus. Ema ja õde olid üksipäini ja. Magasin selle ära. Läksin veel arreteeritud külastama, olid seal Posti tänaval endine rahukohtumaja, siis ta oli nõukogudehoone. Ma ei tea, mis seal praegu on. Selles hoones olidki suures saalis arreteeritud hulgas oli minu isaga. Aga kas te ei kartnud, et teised oleks võinud vahele jääda, näljase? See oli enne kella kaheksat õde läks õppima, see oli lubatud kohvipudeli ja hommikusöögi. Ma läksin Ko seega teisele korrusele minnes. Mul oli käsi sinelitaskus, hoidsin seda Halibera peos, seal oli kuulipilduja, sähvatas alumise ukse peale, kuna ta mul takistuseks on. Mul oli niimoodi, otsustati, et Sigma annan neil kohe ootamata Mäkaaliste kuulipildujad minu oma. Mis siis edasi tuleb? Noor ja tormakas mees võib-olla, et seda ei otstarbeliselt kuulipilduja, kui terve maailma vallutada. Selle saali ukseni võtsin ukselingist kinni, siis soldat sinelivalvesse küsis, kes te olete? Nii et need soldati tega all valvurit ei tundnud. Õnneks ei olnud tema kodulinnas vähe Töötasid nende seda välja pordu. Käisin saldades kutsuvas Viljandis kanalina siis sõitsin jälle minema. Ma ütlesin talle nii jämedat sena soldat. Märkasin ahjunurgas istus seal minu isa, jooksin seal ei ole tervitamas ja ütles, et kuule poju katsu siit kiiremini, mine, saad seni kui sündiale luku alla pantud ja teised ikka kauplesid, et mine kiiremini Tallinnasse, ma tahtsin isegi tollel madruste ja punakaartlased teadentsaklandi varjäärdunud alustanud ka siis ei olnud raadiot, see oli asi, muidu oleks teadvustatud ju. Ja siis. Tulin sealt välja ja läksin kodu poole, emaga jätsin jumalaga, no aga siis tuli üks, üks hea mees. Võib öelda, et tema väikekodanlaste hulka oli kingsepatöökoja omanik, aga tema poliitilist meelsust Enn ei teadnudki, aga nüüd ta tuli, ütles Artur, kui sa tahad siit linnast välja päästa, siis mine kohe Viljandi mõis ja seal on praeguseks vene väeosa minekul, muidu seal raudteed mööda ei saa. Kommendandid ja keelud igal pool päeva ilma loata ei lasta välja. Ja sinna saad nendega, siis sa saad minema. Nonii, ma läksingi. Läksin Viljandi mõisa. See oli üks suurtükiväeosa komandör Neil ei olnudki, oli valitud Volgusesin, Patarei komitee esimees oli siis komandöri kohusetäitjat, tulin tema Rüts, kes ma olen siia määratud erakorralise komissariks, aga. Palun võtta omale press ja tahad ratsa või tahad reedel. Ma valisin v maa laevale, parem mõtlesin sind lamades parem tulistada. Viljandi linnast läksime jalgsi läbi, ees sammusid püssimehed taga, legedel olid kuulipildujad. Noaga need valgekaartlased, need ei julgenud leid mehibleid paarisaja mehe ümber, seal ta peatama, servast situb tuld, vastulööklõik olid rindelt tulnud mehed ja sõitsime linnast läbi, siis hüpati hobustel, selge, regedel läks 1000 neljasõit edasi tuli võhm oli kõhna, sain rongi peale, siis rongiga koli Tüürile tere öelda enam Tallinna on juba Saksa väed on sisse piiranud, keerati paige pääle, paides tähendab edasi, kuskil rongi läinud, siis ei olnud sealt edasi, rong. Tuli jalgsi minna. Siis esimene päev 25 kilomeetrit säile mõiseni Seidla mõisas seal magasime ööd hommikul, siis ma kamandasin välja sealt. Meil oli kaheksa meest, neli räägi sellel mõisavalitsejale mahalaskmise ähvardusega, tema näitas juba Telegram. See oli tallinlaste olnud kodanluse võimu enda kätte ja vabariik välja kuulutati film, see allkiri oli ka seal minu vana tuttav mees. Nii. Need siis mõne tunniga olime juba tapal tapal ma nägingi, kuidas Tartu port oli sissevagunid neli, viis vagun neli vagunist oli. Siis ma läksin jaama, hakkasin algampaselt otsima, kellega saaks koos edasi minna. Nevad n olekute lähedal, meil minna naasaineks Tartu mees oli seal üks Tallinna punakaardiväelane, nii et meie kolmekesi hakkasime minema. Seal oli soldatid palju, kuid alastajaideed üpris need, et saksa väe juhatas lobaal. Parunite võisatesse tööle need katsume meiegi öösel minema minna. Sealt saime läbi veel üks, neli-viis kilomeetrit öösel, siis tuiskas meil vastusilme ja enam ei jõudnud käia ka läksime ühte majja ja seal siis juhtus nii, et see peremees pani mind magama, ei lubanud enam kuskil mind vägagi siin välja, olgu, lähete, tehti väsinud, aga v julgenudki, palun. Lubage lubage öösiti. Kui öö jooksul, kui palju jõuan veel käia, nii palju. Me saame sakslastest eemale, tahtsime lahti kakkuda. Kohavad aastal tuleb, aga see mees jättis elada kuskile ja niikaua, kui temal sind naisel juba kartulid valmis sealiha Vahur laua peal sõime kõhud täis, kohv peale ja õletsessija magava. Järgmine hommik ta äratas meid vara üles. Läksime enne raeküla jaama, oli, oli Dresin, trehin oli seal kraavis, no3, kesime terisimisele Dresiini välja. Väldad korra keegi hästi määritud valimisliitudesse säärevaekülas seal unine jaan, seal magas teabe veel, aga siis tuli järgmine kabalajaam seenele, hakkasime lähenema, seal oli juba 50 meetrit, pudenes välja platvormil resident, tuleb siitpoolt küljest rongid juba kaks ööd, päeword liikunud, liitri hind oleks sealpool. Et meil justkui kiirustada pole kulg, aga mööda saarlasi käib kiiremini saaks veel, ei saanudki aru, mis mõjutavad, need, said aru küll, nagu hakkasime mööda minema, nii, need mehed, kes seal olid, jooksid kõik, tahtsid. Ja siis panime resiililise Heldur siis neli meest korraga, väntasid iga valdaja juures kaks. Järgmine vahetus puhkas, kaksiorid labidatega ees ja puhastasid, Reltsisena oli lõvi väeledanud, muidu hakkas poksima. Sel teel organiseeritud sõit. Ei sellele need resiin lendas kohe raudteed mööda edasi kuskil männimetsa vahel. See asi on teadlane, ta vaatab, üks mees oli seal lumel. Selle mehe juures emiseisvee küsimus. Et kas punased kaugele on siin, aga tema ütles, et kes need kuradid teadsid, läbilippasid. Aitasin sellel mehel ja teeme nüüd tobe häälega, hüppasime Dresiianud maa tema juurde ja siis tema jagas ise ülesse ja ja meelega hakkas meid keegi kaalistanud toogem mees oli siaalid. Tarvastu. 1000 905. aasta partei liige, nüüd teda lihtsalt ei ole, elusate hulgalt ta pärast töötas liidus õige palju elektrijaamasid ehitas võtsime ta peal ja ma ütlesin enne küll, et vot sellest, et sa meid niimodi sõimasid, kuradi kuradit, eks seemneid ja sellest vansi jalgsi. Aga muidugi otse lillemeest vanameest, kas või lasen pikali, pole selge ja sõidame ikka edasi. No vot nii, ja siis kui või Jõhvi saeme sõitsime ka raudteejaama ette. Üks mees käis seal läheta, oli Veltreerusest olnud, aga ta oli saanud märk jäisse pääl. Temal oli Mõek, temal oli maur, seal, temal oli karabiin, temal reposid, käsigranaadid vöö küljes. Ei ole sõna tõsises mõttes hambuni relvastatud, hambuni relvastatud ja jäime tema juurde seisma, et ma küsin, et onu, et kes siin jaamas on see nüid peamees kas valged või punased? Keelovi partisanisalk partisani salga ülema juurde, informeerisime teda järgmine oomika, Sompa Jaanus oligi kokkupõrge. Ja siis veel üle päeva tuli siis juba jõhvi jaama juures, siis taandasin välja Kunywareni. Vaivara juures jätkusid lahingud ja siis oligi juba see rahu sõlmimise äärt ja üle Narva jõe. Ja niimoodi lõppes siis esimene kokkupõrge saksa friitidega. Need lahingud Keila all ja Pihkva ja siin Narva lähistel. Punaarmee sünnilahinguteks. No ja hiljem tuli teil punaarmees jah, veel aastaid ju võidelda ja kodusõjas ja isamaasõjas aga see vist on jah veel eraldi teema, millest, millest saame veel eraldi saaki teha, nõia rääkida nüüd võib-olla, kuid niisugune küsimus, millised tegurite ei arvates, on nii kõige olulisemat inimese maailmavaate kujunemisel? Maailmavaatel kujundama marksistlik maailmavaade, see on teaduslik maailmavaade, oli no järelikult seda maailmavaadet võib niisamuti omandada nagu iga teadlast, eks ole, saab olema loogiline talveots-otsaga kokku minema, eks ole. Ja kontrollita faktide najal Oleksime usupärandit usud või ei usu. Kui usk on, siis millegiga täiesti täitsa Family kontrollida ei saa, pead oskama ja kui sa ei usu siis järelikult sa ei saa selles mõttes, et sa ei usu. Ma võin näite tuua teisel alal. Näiteks kui ma sündisin, siis ma ei olnud. Taktika põhialuseid ja määrusi õppinud ja määrustik ei lugenud. Aga elu ise õpetas seedimist ja. Parhomide Mousse, suitsu, rahu ja oma viidad viljakust sa tegid vea sõitva jälle kiiremini siis jätku Ena peal, eks see õige siis ma imestasin varakult kõrgemalt juurde. On keegi juba siia raamatusse pandi kõik nii õigesti siis need kogemused, mis minul on täiel määral toetanud määruslik, töötioneeti, kood koostanud, ma võisin kontrastid juba oma elu oleks molendile selged olnud, eks ma siis võib-olla. Aga siin läksid laiali ahelikku ja ei näegi neid vaenlasega tulistatakse igalt poolt, niiet Varksismiga ma muidugi põhjalikult ja nüüd endal tuli veel lugeda. Mina lõpetasin 30. aastal suurtel akadeemia ja suurtega veenseneri gradiendi, suurtükkide projekteerimine, nende valmistamine, see on minu põhieriala ja noaga. Aga eks see marksismi õppiminegi kinnitas umbes samuti nagu nagu sõjaväemäärustikud. Teie elupraktika oli juba nii laiad peale ma naeran, selles mõttes langes ka kokku, oli vaja teoreetilist kinnitust asjale. Määran muidugi leedidi küsimused lei poolt käsitletud küsimustel, haruldased, selged, loogilised leeginoskas veenda tõestada loogiliselt, et temal oli endal selge tema oskas oma lugejatele ka seda selgeks teha. Just selgus loogilisus ja kontrollimise võimalust. Ja, ja kindlasti ka see, et ikka õige asi oli. Ja võib-olla kui nii-öelda, mis siis praegu meie nüüd juubeliaastal kaasal meie tänapäeval kõige rohkem rõõmu valmistab. Aga mis need valmistaks, oleks muidugi parem, kui leiduks ühiskonnas sääraseid jõud seal, kus need suured sea aimulust on agressorit, kes tahavad teisi enda alla suruda, kui seal sääraseid jõud leidub, kes võtaks. Lükkaks need ajaloo kolikambrisse, nagu teie omal ajal tegid, nagu meie tegime omal maal, see oleks ütleme suursündmus, aga selleks on vist vaja teatud tingimusi. Mis pean veel küpsema? Artur lambak on jäänud endiseks täis nooruslikku tund ja revolutsioonilist hoogu ka pilku tulevikku suunates. Üsna üsna veidike nukruse nooti, ainult kõlab läbi isikliku füüsilise mina arvel, kui ta naeratades mulle veel nendib, et nüüd, kui vahel lapselapsed tema hoolde jäetakse siis kasutavad nad kurjad vaimud seda kavalasti, et vanaisa neile enam küllalt kiiresti järele ei jõua. Tema ja ei jõua. Need nagu ei käiks küll kokkuja. Niisugune ta on vana kommunist Artur lambak. Mis puutub aga sellesse, et ta meile ka oma sõjamälestusi jutustaks, siis täpset kuupäeva veel öelda ei oska paluma, lihtsalt jälgida meie raadiolehte kuulmiseni.