Aegadetagune vanarahva tõdemus on arvanud, et ülekohus ei seisa kotis. Ülekohtu ja koti seoseid võib täheldada ka Iru-Muuga motoringraja tüdimuseni vaieldud problemaatikas kuigi kotisuud kohati üsna hoolega kinni on püütud hoida. Ei ole vist kuulajad, kes ei teaks konfliktolukorra põhiolemust. Nii palju on sellele kulutatud eetri ja trükiruumi. Ühte lausesse öelduna motoringraja paigutamisega puhkerajooni külje alla on pahuksisse mindud ökoloogia, inimeetika, demokraatia ja õigluse põhitõdedega. Otsus rajada Iru-Muugale motoringrada on aasta vanune, pärit läinud kevade 31. märtsi Tallinna linnanõukogu istungjärgult. Tookord linnavalitsuse poolt kindlale suunale tõugatud otsustuslaad tõi kaasa suunajate poolt soovitud tulemuse millele järgnes vaidlustest loobuv käegalöömine paljude rahvasaadikute poolt, kelle kõigist arutlus meeltest paistis olevat viimane välja pigistatud. Aastane järelemõtlemisaeg näib olevat suure osa rahvasaadikute erksust motoringraja suhtes taas tõstnud. Teema päevakorda võtmine kummitas linnanõukogu istungjärku juba möödunud aasta lõpu poolest ja viimane saadikute infotund näitas arutlusvalmiduse ja rohkete vastuseta küsimuste olemasolu. Teema päevakorda tõstmist taotles saadikute alatine emade ja lastekaitsekomisjon, kes sai toetuse tervishoiu ja sotsiaalhooldus komisjonilt taas arutamise vajaduse. Taust motoks on iseloomulik tervishoiukomisjoni esimehe Väino Tupitsa seisukohta. Ega küsimus ju lahendatud kuskil tasandil ei ole selles mõttes, et kõik oleksid ühiselt selle otsusega rahul sest me peame ikkagi olema praegu ausad, etemat on usalduskriis ja ükski otsus ei ole praegu selline, mida täie usaldusega võidaks toetada. Ja see Muuga ringrada on kõige tüüpilisem näide nende rohkete muude kriiside kõrval, mis Tallinna linna ees praegu seisavad. Ometi läks küsimuse tegelik taasvõtmine istungjärgu päevakorda läbi rohkete vastuseisu ja tõrgete kanalil. Olukorra komplitseeritust iseloomustab küllap seegi, et ka istungjärgu ettevalmistuskomisjonil ei jätkunud kindlameelsust küsimuse päevakorda võtmist lõplikult ära otsustada ning erandina teiste päevakorra punktide seas anti selle küsimuse päevakorda võtmine kogu istungjärgu kvoorumi otsustada. Tubli hulk istungjärgu kallist aega kulus sõna otseses mõttes pinge ja kemplemise peale. Kas ja kuidas küsimust siiski aru ja kõrvalt jälgijale sugenes, sellest vaidlusest üks oluline arusaam rahvasaadikud kohati ei tunne. Kohati ei usalda istungjärgu tööreglementi. Nad ei ole kindlad, kas nendega õigesti käitutakse ja kas valusa küsimuse arutelu mingi reglemendi nõksuga ära ei nullita. Eelmise aasta 31. märtsi istungjärk oli ette valmistatud ringraja suhtes positiivse otsuse saamise suunas. Sest olgem otsekohesed, tookord tegeles saadikute informeerimisega ringraja tööde tellijam, täitevkomitee, kommunaalmajandus, valitsus ja kas või juba sellest lähtuvalt jõudsid saadikuteni valdavalt ehitist soosivad seisukohad. Äsjasel linnanõukogu istungjärgul oli küllap vastukaaluks tunda teistpidist tendentsi soovi veenda saadikuid 31. märtsi otsuse ebaõigsuses sest alles nüüd said kõnelda eelmisel istungjärgul maha surutud ja väljaöeldut paljus juba varemgi. Kuuldut iseloomustab eelkõige üks põhijoon. Neid seisukohti ei ole senises otsustusahelas oluliseks peetud ja need valulevad inimestes edasi. Käesoleva raadiosaate sisu telg lähtub linnanõukogu istungjärgul kõneldu põhimeelsusest. Seitsmeteistkümnes veebruar Tallinna linnanõukogu istungjärk alatise emade ja lastekaitsekomisjoni esimees Svetlana miinias. Meie komisjon esitas ringraja küsimuse teistkordsel istungjärgu päevakorda, lähtudes andmetest, mis olid kõikidele saadikutele antud initsiatiivgrupi poolt ja vastavalt läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et saadikud 31. märtsi istungjärgul vähese või ühekülgse informatsiooni või saadikute enda passiivsuse tõttu ei olnud võimelised otsustada õieti. Ja kui me 31. märtsil olime eksiteel, siis nüüd meil peab olema kodanikujulgust seda tunnistada. Lõpuks on tehtud otsuse peasüüdlane täitevkomitee 214-st ankeedile vastanud saadikutest 64-le protsendile olid paljud ringrajaga seotud materjalid täiesti uued. Peale tutvumist materjalidega 72 protsenti olid selle poolt, et trassi jaoks on vaja otsida sobivamat kohta. 69,4 protsenti saadikutest olid nõus veel kord läbi vaatama Iru-Muuga ringrajaga seotud küsimusi. Nii et see ei olnud ainult meie komisjoni tahe. 85 kuni 95 protsenti muugalastest, olenevalt sellest, kus nad elavad, nagu näitas, valikküsitlus, on samuti ringraja vastu. Teab veel kord mõtlema selle üle, kas valitud koht on igati sobiv. On vaja kuulata arste, kelle põhjendused tavaliselt jäävad tagaplaanile sest saastatud õhk, reostatud vesi ja müra kohe ju ei tapa ja valu ka ei tee. Me pöördume arstide poole siis, kui oleme juba haiged. Ajades taga protsente, valuutat, majanduslikku näitajat, oleme unustanud inimese teadlikult, praegu jätame 12000 muugalast ilma normaalsetes puhketingimustes oma käte ja vaevaga rajatud kodudest. Täielikult oleme unustanud ringraja külje all asuva pärnamäe kalmistu. Kas see on eetiline? Seltsimees lumi räägib sellest, et võiks pikendada istungjärkude aja ajalist kestvust kuni ühe-kahe nädalani. Meie aga peale esimest vaheaega juba vaatame kella ja tihti kaome hoopis ära infopäevadest, kus on võimalik palju küsimusi lahti vaielda. Võtame ka halvasti osa, arvan, et peame lõpetama selle kiirustamisega ükskord ära ja seekord kuulame ära kõiki sõnavõtja soovijad, mingu selleks kasvõi kaks päeva. Olgugi et ringraja vaidlustes haiget saanud emotsioonidele ei ole leidunud tohterdavad palsamit oleme ometi ammugi jõudnud aega, kus emotsionaalsele lähtealusele peaksid kinnitama faktid kui otsustamise tugisambad. Sellest aspektist oli õige rõhuasetusega alatise kehakultuurikomisjoni esimehe Tõnu Muraševi sõnavõtt. Arvan, et tänasel istungjärgul on Iru-Muuga ringraja otsa osas võimalik püstitada vaid kaks küsimust. Millised on uued konkreetsed faktid ringraja vastu Iru-Muugal ning saada eksperthinnang spetsialistidelt selles olulises küsimuses. Ja teiseks küsimuseks on loomulikult see, kuidas me oleme täitnud oma 31. märtsini otsust. Möödunud aastal. Olgu märgitud, et ringraja projekt vaadati käesoleva aasta jaanuaris läbi Eesti NSV ehituskomitee riiklikus ekspertiisis ja anti positiivne hinnang. See on spetsialistide hinnang, mis põhineb normatiividele. Kui on nii-öelda veel tekkinud täiendavaid fakte, siis tuleb need ära kuulata, saada sellele eksperthinnang vastus ja mitte teha järjekordselt sellist sellist suurt emotsioonidel põhinevat laata, mis eri kuhugi Mis on Muuga raja territooriumil edenenud 31. märtsi otsuse valgusel teatavasti oli selles rida punkte, mis nõutasid ümbruskonna ökoloogilise olukorra heastamist. Ehitamisel kasutatud keskkonnaohtlike flotoliivade vedu on peatatud 40000 tonnisel kogusel ja nüüd veetakse vajaminevat liiva. Ust luugalt. Lahti kaevatud diktüoneemakilt peab otsuse põhjal ära veetama Maardu karjääridesse. Maaparandusprojekti uuringute kohaselt on raja pinnases flotoliivadest tulenevalt tugevalt kõrgenenud sulfaatide sisaldus kuid ei flotoreostus ega territooriumi kuivendus ei ole uuringute kohaselt avaldanud häirivat mõju muugalaste veele. Muugale rajatava veemagistraali trass on määratud, projekteerimistööd käivad ja veetrass peab valmima paralleelselt ringraja töödega. Mingisugust kindlustundele häälestavat vastust ei ole, aga müra, õhusaaste, auto ja rahvahulkade paigutuse ja vähese territooriumi osas ning hoopiski ärevaks on läinud seisud finantside ja välisfirmade kaasabiga. Emade ja lastekaitse komisjon kasutas küsimuse päevakorda tõstmisel ekspertide abi. Istungjärgul kõneles Mainori osakonna juhataja, tehnikateaduste kandidaat Boriss Sahharov, kes oma kõne tugifaktid raadio tarvis riigikeelde ümber rääkis. Iga ehitus nõuab paari aasta pärast nii kapitaalmahutusi, kuid ka territooriumi. See ehitus on erakordne selle poolt, et juba praegu nõuab juurde nii üht kui teist. Toimub kas territooriumi lähemate territooriumi annekteerimine või asutuste suvilate ümberpaigutamine, mis omakorda nõuab ka raha. Ühesõnaga, kuna territoorium on väike, siis nii või teisiti tuleks veel seal neid külgnevaid alasid hõlmata, mis praeguse seisuga nagu kõne alla ei tule. Just seda ma tahtsingi öelda. Mürast on ka kirjutatud. Ma rääkisin ainult tehnilisest küljest. Suur jagu trassist on müraekraanist kõrgem ja projektiarvutused ja katsed tehtud selle punkti jaoks, mis on ekraani ekraanil varjuv. Kui minna edasi õunapuu puiestee piirkonda, kus ekraani mõju on null siis isegi kui katsetada ja selle projekti metoodika ja arvutuste tulemused, siis saame sihukesed numbrid, mis ületavad normid. Nüüd valuutast ei tohi ära unustada, et meie trass on viies Nõukogude liidus ja tekib konkurents meie nii-öelda ja paljas trass oma vastuvõttu teenindamisolme ja kaubandusliku kompleksita ei anna eeliseid selles konkurentsis eriti kõrgema ja rahvusvaheliselt vahelise klassi võistluste puhul. On kämpingute, hotellide ja motellide ehitamise võimatus kutsub esile mitte turistide ja valuuta juurdevoolu kuid ümberjaotust kompleksi puudumine ei võimalda tagada ka pealtvaatajate külastatavust. Nüüd mul on teil näidata ühte skeemi, meenutab ringrada. Kuid see on joonis tööprojektis, puhketsooni vertikaalplaneerimine ja haljastussaadikute selja taga 85. aastal on juba valmis olnud variprojekt ja selle projekti alusel käibki ehitus. Siin peitubki vastus Nendele küsimustele, miks raja projekti ei ole? Miks maa ei ole eraldatud ja miks kasutatakse kommunaalmajanduse rahasid. Ringraja alus hakati ehitama just selle projekti puhketsooni, vertikaalplaneerimise ja haljastuse nime all. Kuidas sellega siis ikkagi on, et ringraja ehitus käib kuivendus ja vertikaalplaneerimise variprojekti sildi all et raja jaoks ei ole otsest maaeraldust ega kinnitatud projekti ja kommunaalsummad muudkui kuluvad. Viimase osas katsus istungjärgul selgust tuua täitevkomitee rahandusvalitsuse juhataja Heino Tonsiver. Iru-Muuga puhketsooni kujunduseks on esimese jaanuarini kulutanud 588000 rubla altmetsa tee vertikaalplaneerimiseks 540000 rubla. Nii et kokku on raha kulutanud üle üle üle ühe miljoni rubla. Kui puhketsooni kuivenduse raha tähendab selle piirkonna kuivenduse raha nagu võib pidada tinglikult, et see oleks igal juhul tarvis olnud teha, sest see piirkond vajab kuivendamist siis muidugi Altmetsa tee vertikaalplaneerimise nime all eraldatud raha. Siin muidugi tekib siis probleem, sest see vertikaalplaneerimine on väga nii-öelda motoringraja tammi aluse taoline. Ja ka tänavu on kommunaalmajanduse valitsusel heakorra rahade jaotuses 750000 nendeks töödeks planeeritud kommunaalmajanduse valitsus iseseisvalt käsutab oma rahasid, mis on üle 20 miljoni rubla igal aastal. Need, mõlemad objektid, nii kuivendus kui vertikaalplaneerimine. Need ei saa vist päris nõustuda seltsimees Kellartiga, et need on ebaseaduslikud. Nende kohta on projektdokumentatsioon olemas, eelarved olemas, juhtkonna poolt kinnitatud. Ja see on fakt, sest muidu oleks, oleks asi teises valguses olnud. Nii et juriidiliselt ei saa kinni hakata kusagilt, sest sisuliselt ebaõigesti kasutatud kommunaalsummad on kinnitavate pitsatitega kenasti kaitstud. Ometi avaldas äsja mainitud vabariigi tööstusehituspanga juhatuse esimees Aleksander Kellart istungjärgul saadikute ees vägagi resoluutselt seisukohta Muuga ringraja kui omavolilise ehitise kohta, mille eest võiks pettuse teel talitanud linnavõime vastutusele võtta. Ma rääkisin elamu-sotsiaalpanga töötajatega, kes finantseerivad seda ehitust, siis selgus järgmist, et juba kolmandat aastat ehitus käib, kuid projekt on kinnitamata. Kehtiva korra kohaselt arvesse võttes, et selle objekti maksumus on vähemalt üle nelja miljoni rubla. Ta kuulub kinnitamisele vabariigi ministrite nõukogu poolt ja kooskõlastamisele Liidu riigi plaanidega. Teiseks ehituse tiiter on avamata tiitel. Samuti kuulub kinnitamisele vabariigi ministrite nõukogu poolt ja ka samuti kooskõlastamisele Liidu riigiplaaniga. On kindlaks määramata finantseerimise allikad ja siiamaale. Töid tehakse linna heakorra vahenditest. Kehtiva muidugi korra kohaselt linna heakorra vahendeid selliste ehituste püstitamiseks kasutada ei tohi. Siin on siiski tegemist ilmse ja päris kohe ettekavatsetud seadusandluse rikuks. Kommunaalmajandus valitsus motiveerib seda ilmselt niimoodi, et seni on tehtud ettevalmistustöid siis kuivendus-vertikaalplaneerimistöid, et neid justkui oleks õigustatud võtta neid summasid linna kommunaalrahadest. Ja siin tuleb vaadata nii, mis otstarbeks tehakse näiteid, kui neid töid tehakse tõesti nii, kuidas sul silt on pandud või selle Muuga Iru-Muuga puhke tsooni kuivendustööd, eks ta siis on üks küsimus, aga kui me teame ju kõik, et see on sisuliselt, on kõik need tööd, ettevalmistustööd on otseselt seotud ringraja ehitusega ja siis loomulikult need kulutused ilma mingisuguse kahtluseta tulevad ka seda selle ehitiseerus. Et kokkuvõttes võib minu arvates küll seda ehitust nimetada täielikult tähendab omavoliliseks, kuna ta on vastava korra kohaselt vormistamata. Ja teiseks tuleks märkida ka ebasihipärast ebaseadusliku linna eelarve ja korra summade kasutamist selle ehituse püstitamiseks. Et me isegi ei tea, kui palju ehitus maksma läheb, et teatud eksperdid tõesti räägivad, et 30 miljonit vead, maks kas meil järgmistel aastatel üldse on võimalik, tähendab linna eelarvest eraldada seitse selliseid kümneid miljoneid rublasid selle objekti püstitamiseks. Niisiis, me ei ole nii rikkad, me ei suuda nii kvaliteetselt ehitada. Me ei suuda tagada suure maine ja reklaamiefektiga võistlusi, mis avaksid valuutakappe. Ja ainus päästerõngas on koostöö. Välisfirmadega huvi tundvate partneritena on nimetatud Lääne-Saksamaad, Soomet, Rootsit, kuid tulemusena tänase seisuga ei ühtki kokkulepet. Aselinnapea Tiit Järve. Ta on siin täna lahtisi ja segasid momente et ühelt poolt ma pean vaatama, kui plaanikomisjoni esimees, teiselt poolt kui keskkonnakaitse komisjoni esimees ja see on väga selline vastuoluline roll. Kahjuks kahjuks ei ole selgust meil, kuidas meil õnnestub kaasata välisfirmasid väliskapitali, ilma selleta, ütleme ausalt tõeliselt head rada teha ei suuda. Ja kui me seda ei suuda, siis seda ka ei ole mõtet, vaid ehitada. Mille taga põhiliselt praegu seisab see välisfirmadega kokkulepete saavutamine võib-olla üldsegi ei ole eetiline sõlmida või taotleda välisfirmadega kokkuleppeid, kui meil on asupaiga küsimus veel niivõrd problemaatiline. Asupaiga küsimus siiski on täna ja on olemas selle kohta istungjärgu seisukoht eelmisest aastast ainult selle alusel ju hakkasid pihta läbi rääkida silmadega. No kuna tegemist on kalliste projektidega, see projekt maksab miljoneid, on loomulik, et ükski välisfirma ja teda finantseeriv ja toetav pank edule projekti ülepeakaela. Ja tõesti on küsimus ka vastavate autospordi Föderatsiooni seisukohas, mis ka täna puudub, kahjuks seisukohtade õpliku võetud ei ole. Nii et see on terve keeruline küsimuste kompleks, asjad ei ole veel lõpuni selged ja täna me ei ole ka lõplikult läbi vaadanud, alles koostame tuleva viisaastaku plaani projekti, kaasa arvatud ka kommunaalehituse plaani ja see seitse miljonit rubla, millest täna siin räägiti kui nii-öelda esimese etapi vajadus kommunaalehituseks. Ka see on probleem, mis vajab tõsist kaalumist sest fakt on see, et sellisel juhul millestki tuleb loobuda. Oma lahendusvariandiga tuli rahvasaadikute ette ka Autospordi Föderatsiooni president seltsimees Sild. Tema sõnade alatoonis oli tunda kurblooluse tõdemist, et oleme ideelt õige ja vajaliku spordirajatise vigade ahela tõttu pannud provotseerima konfliktolukordi. Me oleme eelnevalt rääkinud paljude autosporti toetavate ettevõtetega sponsoritega ja Tallinna linna täitevkomiteega ja kujutame ette seda üritust lahendada ikkagi aktsiaühinguga selles lootuses, et aktsiate kontrollpakk jääks ikkagi Tallinna kätte ja pakuksime arutamiseks või mõtlemiseks Muuga elanikele, kelle puhketingimused kaheldamatult veelgi võivad halveneda. Alternatiivvariandina niisugust teed, et selle ringraja direktsioon ostaks juhul kui on soovijaid ära nende inimeste suvilad, kes seal enam puhata ei saa ja ehitaks neile kuskil mujal Tallinna lähedal valmis elumaja. Sellesama, mida te praegugi kuulsite, müra kohta, andis istungjärgul hinnangu akustikaspetsialist Adamson. Töötan Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuurikateedris ja minu teadusliku töö teemad puudutavad linnamüra küsimusi ei ole nendega tegelenud 1960.-test aastatest alates. Järelikult peaks omama teatud ettekujutust müra probleemidest. Praegu on meil käsil kolmas müra variant. Esimene oli 1986. aastal. Ekraan oli suhteliselt madal. See tagas Muuga rajoonis normidekohase müra. Läks aasta mööda, selgus, et see ei olnud nii. Tuli 1987. Töötati välja mürakaitse täiendavad abinõud. Ekraan tõusis kõrgemaks, ekraanid läksid pikemaks, müra jäi endiseks. Aga miks ta siis välja töötati? Tähendab, eelmine arvutuses oli midagi katki. Tagati jälle Muuga rajoonis normide kohane müratase. Läks mööda üks aasta 1988 töötati välja kolmas müra variant. Vahepeal selgus, et eelmine variant ei vasta tegelikkusele. Nüüd tõsteti müraekraani kolm meetrit kõrgemaks. Lubatud müra vähendati 10 detsibelli võrra ja tagati jälle lubatud müratase Muuga rajoonis mis toimub 89. Aga ühte võib ütelda eelnevalt antud arvutus ei arvesta seda, et kehtivad eeskirjad nõuavad kontrollida ka ekvivalentse ehk energeetilise keskmise lubatud taset Muuga elamurajoonis mis on 15 detsibelli vähem kui see, mida on kontrollitud, see on maksimaalne tase. Siit võiks mõtelda edasi. Vastavalt praegusele projektile lubatakse rajale sõidukeid, millede müra ei ületa sadat detsibelli. Rahvusvahelised normid teatavasti tahavad, et võiks sõita ka 105 detsibelli, tähendab, on väga küsitav, kas me saame neid rahvusvahelisi võistlusi. Teiseks on lubatud 100, nagu juba eelnevalt mainisin, kuidas me saame seda tagada treeningsõitudel. Võib-olla on see võimalik, aga kuidas tagada seda uute autode ja mootorrataste katsetamisel, milleks on samuti ette nähtud 10 päeva? Igal sessioonil? Ei saa ju katsetada, kui me piirame eelnevalt mootori võimsust, tähendab, see ei ole reaalne. Millised on siis tegelikult praegu võidusõiduautode ja mootorrataste müratasemelt? Mõõtmistel autodel ulatub see 97 kuni 114 detsibelli Mootorratastel 110 kuni 113. Meie lubame ainult 100. Siin on ilmne raskus selle raja kasutamisega. Nüüd ekraan on kaheksa meetrit madalamal kui kõrgemal asub rajapunkt, aga ekraani ei ole üldse näiteks pärnamäe kalmistu suunas. Kalmistu asub ühe kilomeetri kaugusel, sinna lubatakse ainult maksimaalselt 60 detsibelli, aga on täiesti selge, et isegi vaikse ilmaga ületab see tase seal 60 detsibelli. Seda enam, kui tuleb väike tuulehoog, siis ekraani mõju on praktiliselt null ja meil on väga palju probleeme Tallinna müradega. Me ei saa neid lahendatud. Miks võtta endale üks uus ilmselge uus probleem endale, mille lahendust ei näe? Seda, et maa-ala ringrajale kitsas on ja komplitseerib ümbruskonna territooriumi jaotust ning röövib linna ehituseks nii vajaliku maa-ala on täitevkomitee linna ehitusnõukogu korduvalt kinnitanud. Minu ees on 27. aasta teise detsembri protokoll, mis peab linnaehituslikust sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist õigeks ringraja asukohta Maardu rekultiveeritud karjäärides. Linnaehitusnõukogu seisukohast on seni kummalise enesestmõistetavusega mööda mindud. Aselinnapea Tiit Järve selgitas, et linna ehitusnõukogul on nõuandev sõna jõud, mida täitevkomitee peab arvestama, kuid see ei ole talle kohustuslik. Nii tuli linna peaarhitektil Jüri Jaamal oma ammused seisukohad rahvasaadikutele uuesti välja käia. Kui me tahame arendada elamuehitust, tahame paigutada vajalikke objekte, siis saame selleks kasutada sellist maad, mis on ehituseks sobilik. Üheks selliseks maalapiks on ka see maa-ala, millest täna siin räägitakse. Insenervõrgud lähedal kuivendus tehtud lähedal asub puhkerajoon. Selle territooriumi mõistlik kasutamine annaks ka tõuke selleks, et Muuga aedlinnast saaks tulevikus individuaalelamurajoon individuaalelamutest. Aga teatavasti on meil kohutav puudus. Teiseks annaks see tõuke sellele, et me kiiremini lahendaksime Maardus asuvate õhku saastavate keskkonda saastavate objektide ümber reorganiseerimise, keskkonnasõbralikumaks tegemise arhitektuuri ja planeerimise või ütleme, praeguses linnaehituse peavalitsus on kaalunud neid küsimusi, saanud selgeks küsimused Eesti Projektiga, saanud need seisukohad ja on olnud kategooriliselt selle vastu, et ringrada rajada Muuga aedlinna kõrvale. Selleks ma teen ettepaneku kaaluda põhjalikult ja uurida põhjalikult Maardu kõige vanemaid karjääre, kus kaevamine lõppes 72. aastal ja kus olukord on stabiliseerunud. Maardu alternatiivvariant oli istungjärgu teemaarenduses vast nõrgim koht selles mõttes, et ei mängitud lahti Maardu asupaiga reaalset võimalikkust projekteerijail teadaolevate faktide ja perspektiivi näol. Seda alternatiivvarianti ei olegi saanud valida ei välisfirmad, ei rahvasaadikud. Palusin siinkohal lisahinnangu tootmiskoondise Eesti geoloogia geoloogilt. Elmar Kalalt, kes on Maardu karjääri uurinud. Geoloogias hüdrogeoloogiliste tingimuste poolest võiks Maardu vanade karjääride piiridesse võtta täiesti potentsiaalse võimalusena ka ringraja rajamiseks mis puudub ohtudesse. Saastatus on kõige suurem põhjavees 16 seitsmeteistkümne meetri sügavusel praegu põhjavesi on tõesti reostatud. Kuid see ei ole ringraja rajamise ehitamise motiiviks. Mis puutub diktüoneemakilta olemasolusse, siis ta on olemas puistanud materjalis, mida on selles piirkonnas ligi 17 kaheksat teist meetrit ja tema põlemine on toimunud. No kui me nüüd hakkaksime sinna ringrada tegema, tähendab kaevama, ehitama, kuidas see diktüoneema reageeriks, siis? Ringraja rajamisel ei saa ilma pinnase tihendamata hakkama, aga pinnase tihendamine, ükstapuha, mis meetodil teda ka ei tehtaks, kindlasti vähendaks diktüoneema põlemise ohtu. Peale selle ei ole näha kuskil langatus nähte. On see tähendaks siis seda, mida sportlased paljud on kartnud, et rada jää stabiilseks, võib-olla hakkab vajuma, kui seal nüüd mootorsõidukid peal hakkavad, seda ohtu teie ei näe. Praegu ei ole selles piirkonnas küll selliseid reljeefi muutusi näha muidugi eelnevalt, kui ikkagi ringrada luua, sinna peab insenergeoloogilised tingimused olema selged ja vastavad uurimised peavad eelnema sellele. Lõppkokkuvõttes siiski teie ei näeks ohtusid, mis segaks sinna rahvusvahelist ringrada, teha. Ei näe, võib alustada selle probleemi lahendamist just Maardust. Olen Muuga ringraja aastatepikkust problemaatikat jälginud üsna põhimõtteliselt lähtealuselt ei ole mul Muugal suvilat ega olema ka spordifanatt, et omaksin isiklikku huvi selle ehituse vastu. Kuid jälgimispinget on pakkunud põhimõtteline huvi, milline on meie otsuste langetamise olemuslik laad, milline on otsuseni tõukav masinavärk ja primaarsed argumendid? Kas meie praktiline arusaam iseotsustamisest ja demokraatiast jätab vähemusele võimaluse kaitsta oma elulisi huve? Kogu protsessi jälginuna võin küll öelda, et argumendid inimtervise eetika ja õigluse vallast on paljude rahvasaadikute jaoks mitte faktide, vaid emotsioonide kilda kuuluvad. Tõeotsimises ei ole primaarne olnud inimene, vaid kasvunäit. Seepärast pean humaansusest lähtuvate seisukohtade väljatoomist linnanõukogu istungjärgul eriti oluliseks. Neid toonitas rahvasaadik Ene Grauberg. Neist kõneles rahvasaadik Rein Ratas. Kui te lubate meenutada inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel seitse. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest. Artikkel 24. Igal inimesel on õigus puhkeajale ja vaba aja veetmisele. Artikkel 25. Igal inimesel on õigus tema enda ja ta perekonna, tervise ja heaolu hoidmiseks. Kas ka ringraja kõrvale jäävatel Iru-Muuga inimestel? Mererajooni Rahvasaadikute nõukogu on otsustanud Iru-Muuga ringrada mitte ehitada. Mererajooni rahvanõukogu on oma haldusala peremees kui nõukogude võim. Kas tegelik võim kuulub aga nõukogudele oma territooriumi peremehele? Me väga sageli kurdame ja pahandame Moskvaga, et see tühistab meie vabariiklikke otsuseid või lihtsalt ignoreerib neid. Aga mida me ise teeme, seltsimehed rahvasaadikud? Võib-olla leiame endas siiski nii palju otsustavust, et austame nõukogude võimu mererajoonis. Austame Muuga Iru inimeste kodukaitseõigust ja ei luba Tallinna paigutada veel üht elukeskkonna saasteallikat. Minu ettepanek oleks, las antud küsimuses langetab oma otsuse linna ehitusnõukogu, kus on spetsialistid. Ja mererajooni täitevkomitee esimees, rahvasaadik Aade Saade. Kas on rajooninõukogul sõnaõigust? Otsustati rajooninõukogu istungjärgul, et pidada mitte õigeks ringraja ehitust. Muuga piirkonda paluti leida alternatiivne asukoht ja seniks peatada ehitus. Kahjuks ehitust ei peatatud, ehitus käib täie hooga edasi, kuid rajooninõukogu on oma endisel seisukohal ja me palume sellega ka täna arvestada. Ja lugupeetud rahvasaadikud, paneme end kõik Muuga inimeste olukorda ja kujutame ennast ette, et me elame umbes 100 meetri kaugusel ringrajast ja kuidas me puhkame, enne kui tõstame käe, mõtleme südames selle peale. Millised küll peaksid olema seisukohad, mis paneksid linnavalitsust olukorda ümber hindama? Eelmisel õhtul enne seitsmeteistkümnenda veebruari linnanõukogu istungjärku langetas oma eitava otsuse Muuga raja suhtes Tallinna foorumi istung. Täitevkomiteesse on laekunud kümneid reageeringuid. Olulisematega neist tutvustas istungjärgu kvoorumit rahvasaadik Eino Väärtnõu. Looduskaitse seltsi konverentsi otsus nõuda kõrgematelt organeilt Tallinna mererajooni rahvasaadikute nõukoguga kolmandal märtsil 87 otsuse täitmist, mille kohaselt ei nõustuta Muugale motospordi ringraja ehitamisega. See oli seltsi aastakonverents. Tallinna Rohelise Liikumise ja Tallinna rahvarinde algatuskeskuse konverents või ühisnõupidamine Tallinna keskkonnakaitse probleemides suhtus eitavalt sellesse mehhanismi, millega vastu võeti kolon esimese märtsi 88 istungjärgu otsus. Tallinna arstide liidu üldkoosolek 18.-st jaanuarist langetas oma resolutsiooni, leiab, et ringraja ehitamine praegu planeeritud piirkond on täiesti lubamatu nii ökoloogilistest kui tervisekaitse aspektidest lähtudes. Eesti NSV-le nagu looduskaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise komisjoni otsus 27.-st jaanuarist 89. Teeme ettepaneku linnanõukogu rahvasaadikutele kuulata väga tähelepanelikult ära teadlaste, spetsialistide, ühiskondlike liikumiste ning eelkõige Mererajooni ja Muuga elanike seisukohad et langetada inimeste tervist ja loodushoidu arvestav õiglane otsus. Ime probleem, nõukogu keskkonnaökonoomika probleemide ekspertgrupi seisukoht Muuga ringraja küsimuses teeme ettepaneku seisata ehitustööd Muugal sest kava kasutada selleks olulisel määral Tallinna kommunaalmajanduse summasid, on kuritegelik. Eesti NSV ülemnõukogu saadiku ka linnanõukogu rahvasaadiku Edgar Savisaare kirjalik seisukoht Tallinna täitevkomiteele. Olen ka praegu seisukohal, et automotoringraja ehitamine Iru-Muuga piirkonda pole majanduslikult sotsiaalselt ega ökoloogiliselt põhjendatud. On viga ka linnaehituslikust aspektist. Pole arvestatud linna üldise arenguperspektiive ei vasta kohalike elanike huvidele ning toob kaasa elukeskkonna olulise halvenemise Muugal. Sellega ma juhin tähelepanu, lugupeetud rahvasaadikud, sellele tõesti pikk rida autoriteetset ja asjatundlikke organeid, komisjone, nõukogusid, on oma arvamused avaldanud. Kas on teil lootust veel leida nendest targemat kvoorumit? Kuidas peab tundma end linnanõukogu kõige harilikum rahvasaadik olukorras, kus näib toimivat järgmine ahel. Linna täitevkomitee on alistuvalt nõustunud ringraja rajamise kujuteldava ainuvariandiga Muugale. Täitevkomitee aparaat dikteerib oma võimupiire, ületades linnanõukogule ette otsustuslaadi. Ja rahvasaadik näib olevat malenupp, keda vastaspoolte mängijad oma taotlustest lähtudes siia-sinna tõukavad. Rahvasaadik Jüri Hain. Tuletame meelde, et eelmisel korral siinsamas saalis anti pikem sõnavõtu aeg neile, kes kõnelesid alguses, see tähendab raja pooldajatele hiljem kärbiti sõnavõtte kolme minutini. Et saaks pärast nautida ulatuslikku videofilmi tulevase raja võimalikest veetlustest. Targemaks on saanud ka tookordne linna täitevkomitee esimehe asetäitja Tiit Nuudi siis ise vastutades linna keskkonnakaitse küsimuste eest püüdis ta igati pisendada probleemi Iru-Muuga ringraja võimalikust kahjulikust mõjust looduslikule keskkonnale. Nüüd, juhtides kogu Eesti looduse kaitsmist, seab ta ajakirja Eesti loodus veergudel avaldatud usutluses selle objekti nii-öelda keskkonnakõlbulikkuse sõltuvusse sellest, kes on ehitajad, kas meie või välismaalased. Aasta jooksul on mõnedel meist vist tugevnenud kahtlused ka selles, kas need 750000 allmaa liiget, kelle arvamusega opereeriti meie mõjutamiseks, moodustavad siiski nii ühtviisi mõtleva inimmassi ja kas kogu see arv pole mitte üks bürokraatia, järjekordne pabertiiger. Kuid sellest kõigest ei ole minu arvates siiski küllalt, et me oma otsuse praegu kehtiva otsuse muudaksime. Miks siis nii? Aga eks ikka sellepärast, et vigu teha on kergem, kui neid tunnistada ja parandada. Meie siin saalis oleme needsamad, kes tookord otsuse tegid ka linna täitevkomitee juhid, kes sellele ots meid sellele otsusele suunasid, et mitte öelda, et meile selle otsuse peale surusid on suuremas osas sama. Kas siis järjekordne jutuajamine selles küsimuses on täiesti mõttetu? Minu arvates küll mitte, sest loodan, et Iru-Muuga juhtum näitab peale tänast meie valijatele veel selgemalt kätte, et kui nad tahavad, et tegusalt saaks kaitstud Tallinna õhk ja vesi, et oleks vähem häirivat müra ja pööratakse suuremat tähelepanu mitte ainult inimeste ravimisele, vaid ka nende tervise kaitsele siis peavad nad saadikuteks valima need endi seast, kes on meist iseseisvamad, aktiivsemad, sõnakamad ja lihtsalt inimlikumad. Ometi üritati seitsmeteistkümnenda veebruari istungjärgul siiski otsuseni jõuda. Ja et kõik edasine kujunes vist küll enneolematuks pretsedendiks istungjärkude ajaloos. Toon selle ära pikemalt. Et ka foorumis kindel olla, loeti enne otsustamisele asumist mandaadid üle, kohal oli 213 saadik. Redaktsioonikomisjoni poolt pakutud otsuse variant oli otsekohene e kontruve. Tühistada Tallinna linnanõukogu otsus 31.-st märtsist 1988 motoringraja ehitamise kohta Iru-Muuga puhkepiirkonda. Hääletati otsuse tühistamise poolt oli 99, vastu 91 ja erapooletuid seitse rahvasaadikut. Seega oli ümber otsustamise poolt küll kohalolijaist enamus, kuid otsuse jõustumiseks vajaminevat 100 viitekümmend üht poolthäält, see tähendab lihthäälte enamust saadikute kolmesajasest koguarvust ei olnud. 31. märtsi otsus jäi jõusse. Kõige edasise selgumise määras rahvasaadikute, Ene Graubergi, Mati Klooreni ja paljude teiste kahtlemine otsustusjõulisega kvoorumi. See on 200 saadiku kohalolekus, sest Muuga otsust oli hääletanud vaid 197 saadik. Tekkis segadus ja peataolek ning otsustavust näitas üles linnapea Harri lumi. Mul on siiski ettepanek, et me siitsamast saalist lahkumata toome need nimekirjad välja ja kontrollime, kes on kohal ja kes mitte. Looreni ettepanek on täiesti õige, peale. Ja pärast ka avalikustame nende rahvasaadikute nimed, kes siit panid minema ja see on meie ajaloos siis esimest korda, kus me kukutame oma istungjärgu läbi ja oleme naeruks tervele elanikkonnale. Vist küll esmakordselt istungjärkude praktikas loeti nimekirja järgi üle kõik rahvasaadikud ühest kuni 300-ni. Kahtlused vastasid tõele. Hommikul kohal olnud 222-st saadikust oli lugemise lõpuks alles jäänud 183. Seega kvoorumi puudumise tõttu jäeti Tallinna linnanõukogu istungjärk pooleli. Rääkimata päeva jooksul lahkunud saadikutest ei olnud 300-st saadikust 78 istungjärku üldse ilmumisväärseks pidanud Harri lumi. Nüüd tuleb see keeruline situatsioon meil ka lahti arutada, kuidas me kutsuksime korrale need saadikud, kes on tekitanud taolise pretsedendi, et ainult vähese huviga ja vastutustundega meie linnaelu küsimuste vastu võib ainult seletada, et see niimoodi on. Ja mida me nüüd siis ajakirjanduses oma linlastele ütleme, see raske kadalipp seisab arvatavasti veel täitevkomitee juhtkonnal ees. Jälgisin saadikute reageeringuid pärast juhtunut. Paljudes neist näis saavat kinnitust umbusaldus kahest aspektist. Kõigepealt linnanõukogu töövõimekuse suhtes ja rahvasaadikute võime suhtes otsustada inimesest lähtuvalt Muuga teemale mõeldes. Paraku ei ole ringraja lugu ilmselt see, mille kohta võiks öelda. Otsus on lõplik, edasikaebamisele ei kuulu. Seda enam, et juhtunu süvendas usaldamatust. Rahvasaadik Ene Grauberg. Mina isiklikult rahvasaadikuna pöördusin selles küsimuses meie ülemnõukogu poole, palusin küsimus lülitada ülemnõukogu istungjärgu päevakorda ja sain sellise vastuse, et kuna probleemi hakkab arutama veel linnanõukogu istungjärk, siis esialgu ei ole otstarbekohane see probleem ülemnõukogu istungjärgu päevakorda lülitada. Aga kui tekib vajadus, siis on ülemnõukogu nõus seda tegema. Nii et kummaline küll, et lugu, mida oleks võinud ammugi otsustatuks lugeda mererajooni, täitevkomitee ja linnaehitusnõukogu tasandil peaks arutama hakkama vabariigi ülemnõukogu Äsjast untsu läinud otsustamist korratakse märtsi algul uuesti kokku kutsutavat Tallinna linnanõukogu istungjärgul. Vast peaks linna täitevkomitee aparaat siiski eelkõige ise revideerima oma seisukohti Muuga ringraja osas ning senist vigade ahelat veidigi rehabiliteerides mõjutama linnanõukogu seekord õigluse suunas.