Kell on üheksa. Algab tund Bella pühapäevakoolis. Õpetaja Igor Maasik alustab. Istuge käed lauale. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Pühapäevakooli kuulajad mõtlevad praegu, et kaks viimast saadet olid eelsalvestatud saated ja mis oli see põhjus, mille pärast tuli kaks saadet, teete te ja saatejuhil, kes pühapäevakooli läbi viib. Ja nimelt oli lugu siis niimoodi, et saatejuht, kes on tegev ka aktiivse diskorina käis jälle ma rõhut, Ta on jälle Londonis plaate mängimas. Tänase saate nimi peaasjalikult ongi Londoni päevikud või nagu üldse traditsiooniliselt on siis Londoni ja Londoni lähistel olevate eestlaste komme saada siis kaks korda aastas kokku. Me rääkisime siin mõned ajad tagasi jaanipäevast, mida siis tähistatakse, tähistatakse Londoni eestlaste hulgas päris aktiivselt. Ja üllatus-üllatus on nimelt see, et tänavune jõulupuu Londoni eestlastel oli siis suhteliselt tagasihoidliku publiku osalusega ja see tähendab seda, et kohal oli natukene üle 200 jõulupuu või jõulupühaentusiasti. Koht, kus see eestlaste jõulupidu Londonis toimus, kannab nime Vansvas, mis asub muide Lääne-Londonis ja. Pesin Londoni transpordisüsteemi kasutamise iseeseisvalt selgeks ja rakendasin oma teadmisi praktikas. Nõnda puhkeõhtu oli siis sääraselt planeeritud, et kõigepealt esines Karl Madis, tema laulis siis selliseid jõuluteemalisi ja talveteemalisi laule ja siis, kui siinkõneleja, plaadikeerutaja tamise või tiitšeitamise tuli siis siis muidugi prevaleeris selline noh, ütleme transi tants, aga ikkagi Eesti muusikavideo Ma see, mis mis pidi kastanid nagu tulest välja tooma. Ja Londoni eestlased on väga vastuvõtlikud ja järgivad siis Disgori esteetikat kujutlenud ikkagi näpud püsti, siis näpud tõstetakse püsti. Ja kui on vaja merelained teha, siis vaja merelainete. On hea meel tõdeda, et see jaanipäevase peoseltskond ei olnud täpselt sama, mis oli jõuluseltskond minu kasuks, sellepärast et osad inimesed, kes jaanipäeval ei käi tulevad kokkutulekule jõulude ajaks ja, ja vais versa. Nõnda. Nii palju siis sellest, et ma juba enam-vähem rääkisin sotid selgeks. Mina võiks saada regulaarseks diskuriks Londonis ja seda seda ettepanekut kaaluma, vaadatakse ja kaalutakse väga tõsiselt, tegelikult nii. Ja siis ütleme, et tuli järgmine päev, see oli pühapäevane päev. Ja palun väga. Saatejuhil on oma head sõbrad ja, ja juba aastatepikkused head tuttavad, kes elab Londonis siis viisid, et kriisid siinkõneleja ühte hiina restorani ja noh, kõik on käinud hiina restoranides või no mis. So what, mis uudis see siis ka on, käiakse hiina restoranis, kuid tähelepanu, tähelepanu, see oli selline restoran, kus oli võimalik laulda ka karaoket ja üks Mul Londoni sõpradest selgeks pinud hiinakeelset kaks täpsemini mandariinikeelset kaks laulu ja laulis läbi gara ooke aparaadi. Need ka. Ja mul tuli sihuke riukalik ideed, kuna selle restorani teenindaja personal ja kokad olid kõik hiinlased, siis ma palusin ka publikut tulla seal tagaruumidest kuulama. Ja muide, üllatus-üllatus kõik olid imestanud selle üle suhteliselt hästi intoneerit, hiinakeelne versioon eestlanna poolt. Tekkis kohe teine kirjukalik idee, et miks mitte Eesti või tähendab Hiina otsib superstaari sellisele võistlusele saata oma head sõbrad Londonist. Enivei saabus esmaspäev ja aa. Sellest tahaks kindlasti rääkida, mis on transport Londonis. Ühesõnaga kui satud, et sellesse miljonilinna kõige mõistlikum soetada endale selline transpordikaart, mida teatakse Oyster kaarti nime all ja Oyster kaart on siis selline kaart, mis iseenesest maksab nagu viis naela, aga sellele saab siis Vastavalt soovile nii palju naelasid ka peale laadida, kui, kui palju ja kui pikaks oma ühistranspordisõidud planeerita tuleb, tuleb tunnistada, et saatejuhil oli üsnagi üsnagi palju sõita mist ja ma võin teile öelda, et 10 päeva jooksul kulus ära 100 naelsterlingit. Siia kaardi peale jäi veel midagi. Nüüd sellel Moisser kaardil on ka omad privileegid, sest näiteks on suurepärane ja ma julgen öelda. Mul tuleb praegu isegi pisar silma. Nii ilus oli ikka hoomahiga vette näiteks soovite Londonit avastada õhust? Mis tähendab seda, et te peaksite siis endale eriti maa helikopteri, aga on võimalik seda miljonilinna avastada õhust kahel meetodil. Üks meetod on Coca-Cola aa ei, see on niisugune vaateratas. Ja see vaateratas on tegelikult, et noh, mõnda aega on eksisteerinud ja on automaatselt kujunenud ka siis Londoni nagu üheks sümboliks. Ja eksperdid ja vaatlejad ütlevad, et kui selle vaateratta tipus oletab ja on hästi-hästi selge ilm, siis sealt avanev vaade on kuni 40 kilomeetri kauguseni võib sealt siis nagu vaadata. Seda muidugi juhtub praktikas väga, väga harva ja põhiliselt, et ongi London teada oma sombuste ja vihmaste ilmadega nüüd tunduvalt uuem ja fancim asi on kasutada. Tähelepanu tähelepanu Emiorats Year Line'i köisraudtee EMI raatide, noh, ma pean silmas Araabia Ühendemiraatide pik raha käsi ennekõike emirats Jellaini noh, kaudu on siis jõudnud ka Londonisse ja seda sugugi mitte, et siis läbi lennukite prisma vaadatuna vaid läbi muu nii-öelda meelelahutuse ja köisraudtee, mis maksab. No vot, mul oli Oyster kaart, ma sain soodustust, köisraudteesõit, maksab kaheksa naela 40 penni ja kestab niimoodi, et sõidate siiralt ühtlasi punkti, siis sõidate tagasi ja noh, see suur õnn avanes ainult üksinda vagunis. Ja vaade, mis sellel, et noh, köisraudteevagunist nagu avaneb, on tõepoolest lummal ka siis kui on selline poolpidune või no ütleme, kehva suusailm, eesti keeles öeldakse sitt suusailm, ma ei taha kui ropendada noh, nagu üldse jaa. No samas selle paketi sees on veel selline võimalik võimalused, Te käite äraga, Iierr, pluss 380 kõigepealt kabiinis, kus lendur lennukit juhib ja siis saate istuda selle Jerbassi istmesse. No kuidas nagu lennukuse kobedam lennuk praegu just kõige suurem lennuk oma kaalult. Jaa, mitu korrust on seal ka olemas, et see, see ekspeerinson samuti olemas ja siis järgmine experience on siis nimelt selline et kui on selle kaabliga ära sõidetud, siis kindlasti oleks mõistlik vaadata sellist meelelahutuskohta nagu õud q. Ehk kaks on üks suuremaid ja modernsema arhitektuuriga. Kontsert paikasid kontserdi andmise kohtasid minu teada vist isegi kogu maailma mastaabis üks suuremaid. Ja kui mina, kui mu mälu ei peta, siis ehitati vist valmis vahetult enne olümpiamänge. Ja kõige suuremad suure, mitte suur artistid, megastaarid käivadki just kontserti andma, soo kahele pole hetkel isegi meeles, ma sinna sisse ei pääsenud ja, ja ei soovinudki minna, kui palju see kontsertkoht ka mahutab publikut. Nii, ja siis reis jätkus ja siis jätkus reis. Niimoodi. Tuli kasutada firma tems clip, Pärs, sõiduvahendit siis säärane sõiduvahend, mis siis navigeerida mööda Thamesi tems, lugupeetud raadiokuulajad on Londoni arhetüüp seal jõgi missis lauguks, tape linnal hel püheks pooleks teiseks pooleks ja läbib linna sihukese noh, sinka-vonka moodi. Ja palun väga selle klipperiga sõitmine on ka omamoodi kogemus, et ta ei ole mingi põkatsi taoline v sõiduvahend, et sõidab ikka ühest punktist teise äärmiselt nobedasti. Too, noh, need inimesed, kellel on kunagi raketta tüüpi laevadega sõidukogemuse pealt umbes sellise kiiruse, ütleme, siukse vingaaliga paneb see ühest kohast teise ja mis kõige rohkem hämmastas, on see, et reisijate Laevalt mahaminek ja reisijate laevale peale käib kuidagi väga kiiresti ja operatiivselt läbi mõeldud. Ja see teeb selle Teeemms, Clippersi laevaühenduse Londoni erinevates punktidest teise või ühest punktist teise mitte ainult meelelahutusatraktsiooniks, vaid vaid sõna otseses mõttes tõsiseltvõetavaks sõiduvõimaluseks ühest Londoni punktist teise. Nii, ja kuhu ma siis selle laevaga sõitsin, sellest juba peale muusikalist pausi nüüd eestikeelset muusikat meie saates kõlanud taia kõlab. Joomaaega uurinud ja puurinud, näinud palju vaeva, et kuhu minna puhkama. Vinneligentide varsti pensionär, teed on auklikud, paluliku linnapea toitokollis täis on Toompea suvenud vajab mul jalas kummikuid ja tüüdanud on Ülemiste liiklusummikud. Viima. Dilemmad. Ja tee peal ei tee muret. Domino põgenesid, torkas varsti pinna. Teine korrus on ringi, ei liigu, veel. Ei müüdud, on kombaini, kahjusumma koonilistest Viljandi pruudid. Poissmehed käivad Lillimad filmima. See vee. All. Ja vee peal tuuerile mure. Täna on ta meil ikka seal. Oota. Ta rajas täiesti tühjast London. Milles toru, aitäh ilusa tee ääres? Olla. Ja. Ja mure. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Ja reisisihiks oli siis Tauer. Ma tahtsin Tauerit imetleda või lasta, õigemini Taueri ilul enda meeli hellitada. Võib, võib nagunii-öelda. London on juba praegu jõulutuledesäras ja see annab sellisele suurele ja valgele linnale kindlasti midagi juurde. Ja see on lummus. Olgu, olgu siinkohal öeldud, et, Siis, kui meie saade eetrisse läheb, siis on ju, nagu inimesed juba teavad nädal jäänud jõulupühadeni aega ja London ei ole ka siin nagu magama jäänud, selles mõttes, et see linn on ilus tuledesäras ja ka ilma tuledes ärataja kõige tähtsam selle asja juures on nimelt see, et me räägime siin küll kaamusest, ma mõtlen Eestis, aga juhin lugupeetud kuulajate tähelepanu sellele, et meie asume siiski ka ühel noh, enam-vähem ühel laiuskraadil siis ühendkuningriikidel muidugi põhjapoolsema osaga et mitte siis selle Londoni osaga, seal läheb ka kusagil sellisel kellaajal nagu kella nelja ajal pimedaks, nagu meil siin Eestis, nii et see ei ole ainukene mure. Ärme ärme siis liialdame, kui me tahame siin väike, et Eestis on kaamos. Ka Londonis läheb ruttu pimedaks, seal võib uduvihma sadada veel hullemini, kui kui siin Eestis nüüd soovid. Ta on siis soojal kõikidele nendele inimestele, kes siis jõuavad Londonisse ühel hetkel ja vajavad ühistransporti soetada endale õister kaart, laadida sinna nii palju raha peale pärast ma ei tea, mingi valemiga sai vis kaardi raha tagasi, aga oma peale laetud raha vist ei saada, ma võin eksida. Nii et igatahes on siin välja pakkuda. Näiteks saatejuhil on veel siin kaart olemas, ma tean, et seal on kuskil 20 naela peal. Nii. Ja siis neid transpordiliik, kõike on ju Londonis. Ma ei, ma ei oskagi trollibussi nüüd ei ole isegi tramm on olemas ja tramm kusseerib kusagil Londoni äärelinnas kesklinnas tramme Londonis ei ole, seal on kahekorruselised ühekorruselised, punased bussid siis on niinimetatud õue kraavunud, mis meie tähenduses on rong, mis sõidab maa peal, Jaagursseerib siis Londoni väga mitmed punktide vahel, üldjuhul on liinid üsnagi pikad ja siis on siis on ka National Trail seal sõna otseses mõttes siis nagu rong tema otseses tähenduses. Need rongid on siuksed, kobedamad, mugavamad Nemad ja nendest saab Oissar kaardiga oma sõidu eest noh, tasuda, see on täpselt samamoodi nagu, nagu meil siin Tallinnas lähete bussi, palun oma kaardi Varstu vastaseda tuvastit või validaatorit ja SD reisi registreeritakse ja näiteks Amsterdamis bussis, bussist väljumisel siis ka oma reis nagu elimineerida, aga Londonisse teha vaja ei ole nii nagu Tallinnaski. Ma olen vist juba korra ühes ühes meie saates rääkis nii. Ja siis võiksime siirduda juba oma mõtetes sellisesse päeva, mis, mis on teisipäev. Ja siis leidis aset romantiline trit Brüsselisse. Ja mida see tähendab? See tähendab seda, et põhimõtteliselt on võimalik Londonisse sõita Sand pankrease raudteejaamas nii Brüsselisse kui ka minu pärast, kas või Pariisi. Ja valikute hulgas on ka selline prantsuse linn, kus rong kohe, millest ma rääkima hakkan, peatub, selle linna nimi on lill. Nii ma ette rutates võin öelda, et mul ei soovitatud kohalike inimeste poolt lilli minna sest seal pidi olema väga palju murja. Meid. No ja nii, aga muutume nüüd jälle konkreetseks, ühesõnaga mis ma siin keerutan? Tegin ära sihukese eksperimendi või katsed, ostsin siis Londonist edasi-tagasi rongipileti eurostaarile, mis siis kursseerib nii Londoni kui ka Brüsseli või siis Pariisi vahel. Nüüd huvitav teada, kui pikk on rong, 12 vagunit sellel rongil. Ja need on sellised ilusad vagunid, kus on siis võimalik ka informatsiooni rongi kohta saada. Kui vaatate display peal ja kõige sügavamas kohas, kus eurostaarsis Badekalee ehk lamaalsusi väina alt läbi sõidab, on siis veepinna ja selle tunneli vahel 75 meetrit, et minu arusaamiste järgi no kaevata siukene tunnel 75 meetri sügavusel maakoorde ja, ja see ka realiseerunud on tõeline inimkonna insenertehniline ime. On siinkohal paslik öelda, et eurostaar on väidetavalt maailma kõige tuntum. See võmm. Rongiliin nüüd kulgemine Londonist Brüsselisse, keht. Üle kahetunnis oli kaks tundi, 10 minutit seal umbes sama palju. Kui siis lendab lennuk Tallinnast Londonisse või siis natukene vähem kui Tartusse ja Tallinnasse Lux Express. Nõnda siis kahte Euroopa linna ühendav eurostaar on õigupoolest selle raudteeliini monopoolses seisundis olev institutsioon ja seetõttu tekib küsimus, et kui palju maksab maksab see pilet Londonist Brüsselisse sõitmiseks. Vaat sellele ma ei oska isegi konkreetset konkreetset numbrit öelda, seepärast et eurostaaril on unikaalne võimalus, nagu ma juba mainisin, olla monopoolses seisundis ja tema dikteerib hinda. Nii võib sama päeva ulatuses Tallinnast vabadust, mis Tallinnast Londonis Brüsselisse sõitma 255 eurot. Ja siis samal päeval aga õhtupoole Brüsselist Londonisse 67 eurot. Minu ei, mis valetan. Ma. Loomulikult käib jutt naelslerligitest kamoon, kus Molduden, eks levelt. Hakkaks aga otsast peale, aga ei, ei viitsi 55 naela ja oli sinna sõit 67 tagasi, see on veel siuke kõige kõige lihtsam. Noh, see ei ole nagu prioriti klassoni economy class. Aga ega economy klass on ka väga äge rongi kiirust arvestades sellega, et Londonist Brüsselisse on vaja jõuda kahe tunni ja mõningate minut, et ega siis maksimaalne kiirus, mis on suudetud sellelt rongilt, et välja võluda 337 kilomeetrit tunnis. Ja milline tunne on sõita sellises rongis, mis sõidab 337 kilomeetrit tunnis, ma peaksin ütlema, et rong ei noh, ta ei ole selline, ta võtab nagu õõnsaks seest pigem pigem on tegu sellega, et lihtsalt ei ole võimalik jälgida, mis akna taga looduses juhtub. Kui selle rongiga sõidad, siis kõik need pildid ja objektid vahetuvad nii kiiresti. Vot siit see on mõistlik saada siis nagu aru saan, milline tunne siukse rongiga sõita. Brüssel on iseenesest natukene noh, minu, see võib subjektiivne vaatenurk olla. Natukene steriilse pliin kui Amsterdam, kui Amsterdamis on hästi palju rohelust ja muidugi amsterdami kanalit teevad siis oma töö ära, siis Brüsseli puhul on lugu selline, et Brüssel on minu jaoks liiga kivine linn, kuigi ja brüsseli raekoja plats, mis on praegu pettunud ja selle vahetus läheduses, mis on muutunud jõululaadaks, on imepärane ja teatud kellaaegadel toimuvasse siis valguse ja helisõud. Ja seal mängitakse nii popp kui ka klassikalist muusikat, maitsekalt balansseeritud ja see tekitab tõelise jõulumitte ilu, vaid koguniga lummuse. Nüüd Brüsselis käinud inimene peaks, noh, ma ei räägi neid vaatamisväärsusi, aga noh, minu jaoks on Brüsselis käimine see, et ma saan rusikaga rusikaga rinnale lüüa ja, ja öelda, et ma olen käinud siis väga mitmete institutsioonide peakorterid linnas, kus peakorterid on nüüd teine asi on see Brüsselis. Sööge šokolaadis, šokolaad, seda tuleb osata muidugi otsida. Et igast ette juhtivast kohast ärge šokolaadi ostke. Ja no sõltumatud eksperdid ja vaatlejad on juba jõudnud tõdeda, et see on päris kvaliteetne ja ja maitse meil meie šokolaadi maitsele. Väga noh, julgen öelda. Kandadele astuda. Nii, see võib olla muidugi saatejuhi isiklik arvamus, arvamine, aga no olgu peale. Ja siis on muidugi rannakarbid, mille testimine tuleks Brüsselis nagu ette võtta. Ega muidu ei öelda. Neid nad oskavad teha. Ja tuleb ju tõdeda, et Belgia iseenesest on ju selline maha, kuhu, kus on siis saanud sümbioosi nii flaami kultuur ja keel kui ka siis Valooni. Nii et põhimõtteliselt on sellel riigil siis prantsuse keel ja ka flaami keel on siis nagu riigikeeled. Ja kui Amsterdamis inimesed oskavad väga hästi ja väga vabalt inglise keelt, siis Brüsselis seda ei pruugi nii sageli kohata, siin on oma põhjus olemas. Et hästi palju Surkasid on tulnud sinna elama ja peaasjalikult Prantsusmaalt, aga Prantsusmaale on nad sattunud tänu sellele, et nende prantslastel on olnud kolooniad sellistes kohtades nagu Põhja-Aafrika, palun väga. Ja no see riik, mis on koloniseerinud üht või teist murjanite piirkonda, see peab siis vastutama selle eest, et need saaksid ka sinna emigreeruda kohale kohale sõita. Ma ei tea, kas Parii või tähendab, kas Prantsusmaal ei ole nii head? Sotsiaalhoolekandesüsteemi, igatahes on lugu niimoodi, et need, kes sinna siis mingitel põhjustel sattunud on, oskavad siis heal juhul oma emakeelt ja ilmselt natukene thankavad ka prantsuse keelt nende käest küsida, teed või midagi on täiesti mõttetu. Mõttetu ettevõtmine. Lugu oli niimoodi, et masinat, kas seal siis see ju jõudsin, siis mul oli alguses nagu väike desorientatsioon ja ma läksin vales suunas ja ühtäkki avastasingi ennast sihukeses piirkonnas, kus suurt inimesi nagu kõnniksid. Aga ja pluss veel see, et kui küsid, et noh, et inglissiis kõik nagu kehitavad õlgu nõnda, nii palju siis Brüsselist ja Brüsselist sellise vaatenurga all, et milline on seal toit, et see on väga hea. Milline on see linn, see on see ikka natuke rohkem Kivišenko Amsterdam. Ja tähelepanu tähelepanu juba ainuüksi teadmine, et oled olnud sellises kohas, kus siis Euroopa Liidu institutsioonid asuvad on juba iseenesest väga võimas tunne. Nüüd kohe veel ei lähe muusikapala juurde. Me oleme siin tänast Londoni päevikute saadet. Palun väga lugupeetud raadiokuulajad sättinud kronoloogilises järjestuses, kuid nüüd ma tahan jõuda päevikute laupäeva osa juurde. Päevikute laupäeva osas on siis selline kultuuriline ettevõtmine nagu saatejuhi jah, seesama saatejuht, kes pühapäevakooli läbi käisin päevasel reidil Londonis. Et niipea kui kusagil on märksõna reiv, on minu meele kohe elevil ja sinna ma ka siin on, aga siis jõudsin, ma pean silmas ravile 30 aastat transsi ja peaasjalikult, et siis psüühaadeelilise ja, ja proge transi radadel. No julgen öelda, vallatult kurvitanud, see on tabel, õu. Flemming andis eksklusiivse reivi sellises suurepärases Londoni kohas nagu Trabee Speys, Mälk. Ja soovitan seda kohta külastada, see koht on ennekõike huvitav seetõttu et esimesel korrusel nagu lummavate kokteilidega paar ja teise keldrikorrusel on siis naudiskoteek. Eksisteerib punane dekoor, sellel Peisventil Trabee Speismend ja suurepärane võimalus siis korraldada päevas treimisel hakkas päev-päevalt pihta kell kaks ja lõpus õhtul kell 10. Et päevased ravilised said siis seal nagu viibida ja maestro Jon tabel Jõu Fleming dema seto oli peaasjalikult selline proge transühe näitepala õige õige pea ka kuulame. Ja mis teeb südame äärmisel soojaks, kui me räägime sellest treilist? See muusika, mida seal mängitakse, tekitab inimestes ühtekuuluvustunnet. Igatahes mind käisid kättpidi tervitamas kaks täiesti suvalist tüüpi ja tervitamise niisugune. No julgen öelda, meeleolu oli nagu vanade sõpradega, saame kokku aga tähelepanu, tähelepanu, nüüd tuleb kirss, tordi peale tuli minu juurde ka üks ilus daam ja küsis minu käest järgmise küsimuse, et ma ei ole tükk aega sind siin näinud. Et kus sa siis vahepeal oled olnud? Ma ei oska selle peale muud midagi öelda, kui ma ütlesin, et no ma olin, olin nagu linnas ja pool aega oli linnast ära, ahah, selge ikkagi. Arusaadav, et Insoi, mõtlesin muidugi Insoin, et ma olen ju reivil. Wella pühapäevakooli õpetajaks Igor Maasik. Istuge käe lauale. Nii v pealt äsja? Kõlanud muusikapalast mõningad remargid tegemist oli siis see on tabelov lemmingu üllitatud muusikapalaga mis on ilmselt ka kõige tuntum tema progerokki. Proge transi repertuaarist? Jaa jaa, siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et tegemist on mehega, kes õigupoolest on juba 30 aastat olnud tegemas transmuusikat, alles alustas ta minu teada koa transist ja läks siis edasi sellisele žanrile või häälestus ümber progeda Dance. Ja see muusika näide oligi siis tema kõige parem lugu. Nii, aga räägime sellest, kuidas siis ööklubis sissepääsemine on Londonis? Seal on lugu niimoodi, et kõikidel inimestel, kellel on Plaan ööellu, sukelduda Londoni ööellu, võtke kaasa haidi kaart, sest ilma ID-kaardita ei pääse sisse ei diskoteeki, ehkki ega kuhugi niisugusesse kohta, kus tantsitakse, tantsitakse siis öisel ajal seal on ukse peal spetsiaalne skänner, skännitakse teie kaart skännerisse sisse ja see on selline universaalne süsteem. Kui teie nimi on figureerinud mustade lammaste nimekirjas, see tähendab, et kuskil ööklubis mingi sigadusega hakkama saanud mis tähendab sigadusega, et olete ööklubisse tulnud näiteks narkojoobes või äritsenud narkootikumidega ja teid tabatakse teolt siis võite lugeda oma elu karjääri Londoni linnas sisuliselt lõppenuks, sellepärast et see süsteem on selles mõttes universaalne ja nagu kärgsüsteem. Et ühes ööklubis teed sigadusi, siis teised klubid ka siin sisse ei lase. Tuleb arvestada tööelu ja, ja Touri üritused, et siis laiemas tähenduses. Need on säärased asjad Londonis, mille puhul peate arvestama keskmisest, et suuremat väljaminekut. Konkreetne näide. See päevane reiv, mis algas siis, nagu ma juba vist korra mainisin kell kaks kas õhtul kell 10 sellele oli sissepääs 20 naela ja see 20 naela, siis võimaldas niimoodi, et ma saan vahepeal seal välja väljas ka käia korraks selleks nagu Eestiski lüüakse ten Bel siia käe peale ja käi edasi-tagasi, kui palju iganes soovid ja hea meel on sihukeses kohas on olemas ka garderoob, et saad näiteks talvisel ajal tulla oma jope ära anda, ei pea mõtlema, et kuhugi jope on saali viidud või, või nagu üldse nii ja kui palju maksavad sihukeses kohas joogid, seda ma ei tea, sellepärast et ma ei läinud sinna jooma. Ma läksin sinna põhimõtteliselt üksinda tantsima nappureivile ja ma ei pidanud kahetsema ühtegi sekundit sellest üritusest. Nüüd üks huvitav moment on seejuures, see saatejuhil on tehtud ka inimkatse inimkatse seisneb selles, et ma olen kasutanud ära õigemini ööbinud laeval sellisel laeval, kus inimesed tegelikult statsionaarselt elavat, selline võimalus on Londonis olemas süsteemsi, kanalid kui sellised? Ei, ei küll mõju nii nagu ütleme eestis külmuvad jõed ära talvel ja seetõttu on võimalik inimestel, kelle, kes on siis mõne paadi paatuse suur, hästi suur. Paat siis kas rentida või siis päriseks osta ja asuda sinna elama. Aga seal on ainult üksainus oluline kriteeriume tingimuse juurde, et iga kahe nädala tagant peab siis vahetama kaid kuste siis oma laevapargid. Ja siis ei ole vaja kaitasu maksta. Nii sellised selline ööbimine sai toimima siis, kui kui noh, ei olnud veel see kõige külmem. Aga kõige külmem öö Londonis oli üheksandal detsembril vastu kümnendat detsembrit. Seal oli sõna otseses mõttes looduskatastroof, aga tagasi tulles laeva jutu juurde tuleb siis mainida, et laev on või paat täpsemini on varustatud küttega, seal on olemas päikesepatareid. Päikesepatareid toidavad akusid akude pealt, et saab siis võta elektrit ja olge tänatud nendele inseneridele, kes liid lambid välja mõtlesid mis valgustavad imepäraselt ja väga hästi ja ei võta eriti palju elektrit. Tavaliselt on need paadielanikud endale soetanud ka ahju ja kasutatakse seal, vot meil on siin puitbrikett, aga seal on see brikett ja see on väga tõhus vahend kütmiseks hõõgub kuni hommikuni ja suitsu ei aja. See on kõige tähtsam asi. Hommikul tõustes oli laeval külm, päris ei olnud ja ei lõdisenud. Aga huvitav kogemus oli see ikkagi. Londonist lugupeetud raadiokuulajad, võiks rääkida lõpmatult. Kõige olulisem asi on selle juures see, et tuleb osata eristada rämp spordist. Ja mõni teinegi kord võiks teiega head kuulajad heietada teemal Londoni päevikud, selleks on vaja jälle sinna sõita. Olite tublid ja ta oli.