Ivo, mille peale sina sel aastal kõige esimese asjana närvi läksid, kas selle peale, et hümni ei kuulnud piisavalt palju? Mul ei olnud sellel aastal isegi võimalust telekat vaadata ja olin Vabaduse platsilt ka väga kaugele, et ma läksin närvi hoopis teiste asjade peale. Okei, aga kas sa närvis olles enda rahustamiseks laulsid hümni kindlasti? Tere, minu nimi on Ivo, krustaks. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid 2018, New Edition uus põlvkond, Jedi tagasitulek äraminek. Mulle mulle avaldab meeletult muljet, et sa suutsid kohe esimese laksuga panna pihta aastanumbriga, sest see 2017 2018 teema, vaata, see on nagu täiskasvanuna ei ole nii hull, aga ma mäletan kooliajast küll, et kui tuli hakata kirjutama seda uut kuupäeva sinna koheli jama Ja kui ma oma päevikusse esimese sissekande tegin sel aastal, siis ma tegin ka kohe selle vea, tegid kohe oli vale number aga siis mulle tundus kuidagi sümboolne, väga tore on vaadata hiljem tagantjärele näed, ei olnud harjunud, see number oli nii harjumatu, nii uus. Kuigi ma pean ütlema, et 2018 on kuidagi nagu mõttetum number kui 2017. Vaata vahel on nii, et mingisugune ma ei taha öelda, et seal mingi numbrimaagia. Aga see on lihtsalt mingi numbri ilu. Võib-olla. Ilus number seitse, ilus number 2017 kuidagi kõlas ilusti, ma ei tea, seal on nagu kõik, see 17 on nagu niisugune väga romantiseeritud vanus lauludes ja, ja igasugu lugudes noortekirjanduses, misiganes noorte filmides aga 2018 siis on, see on lihtsalt mingisugune. Noh, 2020 on järgmine huvitav aastanumber. Üheksa kihvt 2019 üüritäht kuidagi tõstad, tõstad seda aastat. Okei, ma saan aru, ma saan aru, kust sa tuled selle jutuga selles mõttes, et natukene kõlab 2019 k futuristlikult. Täna kyll? Jah, praegu tulevikku vaadates tundub nagu miski, mis võiks tulla tulevikus ja võib juhtuda, et tulebki tulevikus. Ühtlasi ma mäletan, et üheksa aastanumbri sees kuidagi hea number, et kui tuli näiteks aastal 1996 oli päris lahe 990 900999, oli ka absoluutselt väga oluline aasta igatpidi, sest et kas sa kujutad ette, et see oli aasta, mil tuli korraga välja märikendi Jüri tuli välja, meid fiks tuli välja Faid glad ja palju muud head sellest, kui see oli üks väga hea aasta. No just et oli siuke globaalne maailmalõpu ootus, apokalüpsise ootus ja ma ütleks, et selle aastanumbri sees tundus tõesti nagu isegi ma ei tea, usutav, et äkki tõesti midagi juhtub, vähemalt meie kübersüsteemidega või mis iganes, et liikusid jutud, et, et arvutite viga jah, et ka aastal 2000 viga, et olemasolevad arvutisüsteemid ei tule toime selle numbriga, et seal hakkab viskama mingit hullu errorit sisse ja lihtsalt arvutid lakkavad töötamast, 2000 on liig nende jaoks. Mis on tagantjärele, ma ei kujuta ette, kust see jutt üldse tulema hakkas, kes keskmis Kelbast, kellele ajasid inimesed päriselt. Karl kardeti, et arvutisüsteemid, see, mis kasutasid aastanumbri talletamiseks vaid kahte numbrit, ehk siis oli 99 ja siis hakkas null null ehk siis arvati, arvati, et arvutikellad võivad selle selle nagu tõttu minna natuke sassi ja hakata mingeid erroreid tekitama ja siis hakati kartma, et mingid elu kriitilised süsteemid lihtsalt kuidagi põrkuvad või näha, see oli siuke kardeti, tegelikult ei olnud midagi viga ja mul on hea meel, et ka täna enam ei ole midagi viga. Ja, ja ma ütleks, et et ongi igavamaks läinud selles suhtes. Et me ei karda aastavahetusel enam Katust jah, et noh, et aga mõtle, mis, mis ajajärk see oli, ütleme aastast 99 kuni 2001 nagu sellise vana sajandi viimaselt viimasest õhtust siis uue sajandi esimese päevani või kuidagi niimoodi, et mitte mitte uue sandi esimese päevani, selles mõttes, et 2000, esimene jaanuar, aga noh, nagu uus sajand oli nagu saanud mingisuguse hoo sisse. Et oli n, eelnes sellele sihuke apokalüpsise hirm või ootus. Ja 2001 tuligi kohe väga kõva laks, eks ole, kaksiktornide kokkuvarisemise näol nii et see oligi nagu sihuke väga imelik, sihuke lühike periood, mille jooksul kuidagi see, see hirm mõnes mõttes leidiski vastuse endale, et see, et see, see, mida kardeti, saigi teoks. Aga nii nagu keegi seda ette näha ei osanud. Ja pärast seda tegelikult selliseid suuri suuri, selliseid ärevusi, ootuseid, siukseid, kataclisme ei ole nagu olnud, on olnud mingid erinevad asjad on olnud näiteks Islandi vulkaanipurse, eks ole, mille tõttu maailma lennuliiklus oli häiritud päris tükk aega ja nii edasi, aga, aga siukest lävepaku ületamist ma ei tea, kas enam tuleb meie eluaja jooksul? Ma arvan, et pigem ei tule. Ja kuidagi lihtsalt see tunne oli väga äge olla nagu elada selles ajas, kus on päriselt võimalik liikuda ühest sajandist teise olla nagu kahe sajandi inimene. Ja ühest tuhandlikust ei mille. Milleeniumi teie ühest aastatuhandest teise jah, noh, nüüd me oleme lihtsalt kogu aeg ärevil, mul on siuke tunne ka see on tõsi jah. Et see ära, kui varem vaatasin natuke nagu me oleme palju rääkinud siin audio kvaliteetidest, kuidas tänapäeva helifailid on kõik ülepaisutatult üle võimendatud, et ükskõik millisest kõlari süsteemist igal juhul see kostaks üle, mis iganes muust lärmist, juttuvaidinast ja nii edasi. Et siis ärevuse foon on ka võib-olla selline, et kui ta varem oli sihuke nüansseeritud, et sa nägid nagu neid sakke liikumas, et kus, kus vahel vahel ei olnud nii ära, kus oli ühiskond nagu rahulikum, kus kuidagi lõi järsku selle ärevuse ülesanne, kus oli siuke kõrgem sakk siis nüüd on niisugune Saki skaala on täis ja kõik on sake täis sodi, müra. Kuna on uus aasta, siis esimene asi, mida tasub teha, on parandada need vead, mis me tegime eelmisel aastal või täpsemini selle ühe pea, mida ma tegin eelmises saates, kas ma rääkisin, et on, on niisugune tore uus taskuhääling podcast nagu gei Science ja viitasin, et see on saanud oma nimeraamatust, mille kirjutas Froydiama? Eksisin, eksisin oluliselt, see oli piss, night, raamat ilmselt kuidagi alateadlikult tahtsin öelda Froitseni, minu Froydinslik. No näed, ikkagi leidis troll viisi, kuidas seda enda omaks teha. Lõppkokkuvõttes Froid ikkagi võitis. Aga uus aasta uued vead, mis vigu sa see aasta teha tahtsin? Ma tahan sel aastal teha seda viga, et ma olen enda vastu hea. Ma hoolin liiga palju. Ma tahan endast hoolida, liiga palju säästa sellest, et möödunud aastal sai veidi retsi pandud. Omajagu on seda rööprähklemisest siukest retsi panemist jagunud juba ka alanud aastasse. Aga ma katsun olla, et natuke rohkem teadlik ja millegipärast ükskõik kui palju neid aastavahetusega ei tule, ükskõik palju pole neid hetki, kus, kus sa mõtled, et nii, nüüd on uus puhas leht ja nüüd ma nüüd uuel aastal uue hooga on ju, et, et see, see on ju nii ära nämmutatud teema ja nii nii läbiproovitud teema juba. Aga ikkagi see õhkõrn lootus elab mu sees. Ehkki sel aastal ma suudan midagi oluliselt teistmoodi teha. Äkki ma tõesti suudan. Noh, kasvõi mingite väikeste sammude kaupa, mulle väga meeldis, kuidas sa aasta tagasi rääkisid, et palju mõistlikum on seada oma uusaastaplaane või uusaastalubadusi selliste väikeste ajajärkude kaupa ehk siis et mitte, et ma olen terve aasta selline, et ma terve aasta maid käin trennis näiteks kogu aeg või et ma terve aasta ma ei tea, ei joo vaid, et võtta näiteks kolme kuu kaupa, et sul on nagu kolme kuu teema ja siis vaatad, kas toimib, kas ei toimi ja kolme kuu lõpus siis teen mingisuguseid parandusi, sa said selle idee ühes podcastis. Ja siin on see, kes on, räägib hästi-hästi palju sellistest pikema aja plaanide, seadmistest, tegemistest, aga ma võin öelda, et ma nüüd vaatasin 2018 alguses 2017 lõpus seda. Seda, kuidas mina siis hakkama sain selle selle nii-öelda kvartali plaanide seadmisega ja ja tuleb öelda, et ei saanud hästi. Ahah, aa, okei, sa tegid endale sellise järeluuringu. Ja ma olen ühe korra elus, on, on mul õnnestunud see, see nii-öelda kolme kuu plaanide teema ühe siukse noh, ütleme pool aastat vastu pidada enne kui, nagu uute plaanide seadmine enam ei toimunud, et ma sain mingid muudatused ära tehtud, aga kui pool aastat on möödas, siis enam uued plaanid nagu noh, ei toiminud enam nii hästi. Ja nüüd ma vaatasin ka, et mis mul kõik plaanitud oli, et autokooli minna. Braavo, ei läinud. Ei teinud lube ära sellel aastal või tähendab siis 2017 ja. Aga mina tunnen, ma tunnen, et sina diktaansus paremini aru, nüüd, kus sa jälle ei läinud autokooli. Mida lähemale sa jõuad sellele aja? Et mida, mida kauem sa venitad, seda rohkem oma jope, sa oled mulle, sest minul kulus 10 ja pool aastat, et teha load ära. Nii et kui sa jõuad 10 aastani, siis ma tunnen, et ma olen põhimõtteliselt nagu vennad. Ära me oleme nagu vennad heastama ka ei lähe autoga super, väga hea. See, see pole ainult tõenäoliselt. See on rohkem lugeda. Ma ei lugenud rohkem, vähemalt ma lugesin mõned raamatud läbi, aga kindlasti mitte rohkem, kui ma tavaliselt loen. Ma mõtlesin, et ma hakkan kasutama erinevaid taimerid, et hinnata oma ajakasutust. Oma erinevate toimingute maht. Majandusele muna keetmist kella endale iga toimingu kõrvale tiksuma, selleks äpid selleks on traksid raga, mis siis, kui internet läheb ära, mis siis, kui sa oled aku saab tühjaks? Ma arvan, et sa peaksid ikkagi mõtlema kuidagi plaan B peale, ka seal peaks olema seal munad ikkagi kogu aeg taskus või kotis ja. Mingi checkliste plaanisin teha see ka nagu väga hästi toiminud. Parem toitumine rohkem trenni absoluutselt. Et kui, kui võib öelda, et siis läks hullemaks nende asjadega tegevus loomingu osas, mis mul eesmärgid oli, et seal oli mingi kirjutada kaks artiklit kuus ja ja tee vähemalt üks photoshoot ja, ja kirjutab ainult üks laul, kuus. Muueli okei, muusikat ma ei teinud absoluutselt, et ma ei salvestanud vist aastal 2017 ühtegi lugu, mis oleks nagu valmis saanud. Nii et noh, versioon kaks siis aastal 2018 või ma ei tea, mul on nagu usk sellesse lähenemisse natukene ära kadunud, sest ma ei ole suutnud seda, need kaks korda niimoodi. Jällegi see on hästi halb mõte, et kaks korda ei saanud hakkama, et noh, tegelikult peaks uuesti proovima. Aga ma kuidagi jällegi inspireerituna Shippi Kreist võtsin hoopis aasta teema. Nüüd selle aasta plaaniks, et ma olen üks kindel teema, see on niisugune koguülene teema, ma ei hakka mingeid kindlaid eesmärke, panevad ma nüüd seda või toda rohkem Vaidma katsun sellest teemast lähtudes siis seda teemat nagu endale meenutada iga kord, kui mingeid otsuseid teen, sest noh, aasta on nüüd juba peale hakanud, meil on täna kolmas jaanuar, kui me salvestame ja ma ei ole nagu teinud väga palju neid asju, mis ma mõtlesin selle teemal teha, aga ma iga natukese olenditele tuletan talle meelde, et kuule, sul on hetkel vaba aega võtta, nüüd uuri ja, ja vaatad, mida sa võiksid teha teistmoodi. Aga kas seda võib siin eetris küsida? Ja, ja see ongi nagu sihuke eneseparandamisaasta või kuidagi seal selle aasta lõpuks ma tahaks olla parem nendes asjades, mida ma teen ja, ja selles, kuidas ma neid teen ja noh, üldse nagu olla parem mina, et nii nii noh, ütleme vaimse tervise füüsilise tervise mõttes kui ka produktiivsuse mõttes, et eelmine aasta oli natukene selline noh nagu sa ütlesid, rööprähklemine kaootiline. Ma tahaks, tahaks sellel aastal väga fokusseeritult tegutseda, mõelda rohkem sellele, mida ja kuidas ma teen. Ja, ja noh, tõesti nagu õppida metoodiliselt teatud asju, ma olen, ma olen hakanud väganud mind hakata huvitama disainmõtlemine, kuidas selliste ääretult keerukate inimkesksete probleemide lahendamiseks Disainmõtlemise metoodikaid kasutada samamoodi erinevalt siis viisid, kuidas fokusseeritult mõelda, et me elame ju maailmas, kus fokusseerimine on pidevalt tähendab keerukamaks muutuv ja vähem vähem järjest vähem inimesi suudavad väga sisuliselt ja, ja sügavalt mõelda ja tööd teha väga pikal perioodil. Väga vähesed meist suudavad, eks ole hommikul kell kaheksa hakata tööle, keskenduda ühele asjale ilma pausideta ja õhtul lõpetada töö, eks ole, et noh ei ole see, see, see ei ole. Ja väga pidevalt sõidavad erinevad signaalid sisse lõhuvad seda tähelepanu nii, et oma tähelepanuruumi või oma sihukese süvenemis ruumi tekitamine üleüldse. See on miski, mis nõuab täiesti eraldi eraldi süvenemist, eraldi pühendumist, et ei teki ise, on ju. Ja nüüd ma loen raamatuid, nende asjade kohta, otsin, proovin, katsetan, et mis võiks toimuda, kõik need eneseparandusraamatut tuleb, neid tuleb kuidagi võtta sellise soolatükiga või kuidas öeldakse, et et nad ei ole päris niisugune. Kellelegi arvamus, et tema arvab, et need asjad peaks nii olema, et ta võib mingeid, et mingeid teadusartikleid ju vahel viidata siia-sinna, aga üldiselt inimestel on eri lähenemise teri probleemidele, eriviisidele. See vajab katsetamist ja et see on tema arvamus, tema individuaalne arvamus, aga lisaks sellele see arvamus kasvab välja tema enda elutingimustes, tema enda elukogemusest kõigest sellest ja see on ju meil kõigil nii erinev, et ja meie tööd on erinevad just nimelt. Aga mul on ikka ja jälle ikka jälle tuleb mulle meelde kirjaniku jätkhenruubini mõttekäik või selline ütelus, et vadi do evidei märvis, mor matšid ju on sinu ehk siis, et see, mida sa teed iga päev on olulisem kui see, mida sa ainult aeg-ajalt ettevõtted ja mida ta silmas pidas, selle mõttekäiguga oligi see, et vaata need uusaasta. Kui, kui aasta algab, siis see on alati niisugune värske hetk, kus võetaksegi endale niisugune suur tükk kohe korra kätel. Nüüd sel aastal ma, ma lähen autokooli, ma lähen õpin mingi keele ära, ma lähen vabatahtlikuks kuskile, ma lähen kindlasti ehitan nüüd no metsa ma selle majakese valmima hakkan pihta selle asjaga nagu. Ja, ja siis tundubki, et kuidagi ühekorraga, see projekt on järsku nii suur. Et lõpuks ikkagi ei tee seda ära. Sa isegi ei alusta kuskilt, nii et oluline on tegelikult võtta ju niimoodi sammhaaval asju ja oluline on järjekindlust, et see on nagu järjekindlus, on isegi olulisem kui see, see töömaht, mis sul nagu kohe mingi nädalaga saab tehtud, onju, et noh, näiteks ma rääkisin hiljuti ühe sõbraga ka sarnasel teemal, et kuidas, kuidas ta nüüd elab, mis noh, tal tegi oma elus mingeid nagu ümberkorraldused tööelus ja nii edasi. Et ta ütles, et ta otsustas, et ta iga päev tund aega joonistad. Tund aega, tund on ju, jällegi, meie elud on väga erinevad, aga noh, kui võtta kasvõi seda, et kui palju aega kulub inimestel selle peale, et päeva jooksul lihtsalt igavusest scrollida sotsiaalmeedias vaadata Facebooki või kaduda kuskile Youtube'i auku ära, onju, et kui sa nüüd need mõned hetked oma iga-igast päevast eemaldad, kus sa igavusest lihtsalt lähed kuskile sotsiaalmeediasse ja tekitad sellest endale juurde näiteks ühe tunni, kus sa tegeled selle oma asjaga, olgu see siis mingi keeleõppe, olgu see mis iganes asi on ju joonistamine näiteks. Siis mõtle, kui palju see lõpuks aasta jooksul jõuad tehtud, kui sa iga päev leiad endale selle tunni aasta peale kokku 365 tundi, eks ole. See omakorda tähendab, et kui sa näiteks joonistad mingi pildi iga päev joonistanud ühe pildi, sul on aasta lõpuks 360 pilti joonistatud on ju ja see pilt võib olla mis iganes mida iga inimene nagu enda ellu kuidagi tahab ja millal tahab nagu tekitada. Aga hea, et isegi üks tund on väga väärtuslik aeg ja, ja seda aega on võimalik endale luua, kui jälgida tähelepanelikumad, kuhu aeg neeldub. Aga meie tänane muusikaline külaline Ivo ja head kuulajad on Kendrick, Lamar ja ma peaks ütlema, et mina kui tänane tiitšei teen ka mingis mõttes siukest, mitte vigade parandust, aga ütleme, et see on siis selline järeleaitamistunni eelmise aasta tegu järewegendrikla mari album Täär on vaieldamatult, et eelmise aasta üks tunnustatumaid kiidetumaid võib-olla kui üleshaibitud albumeid, aga ma arvan, et on seda haipi väärt. Ja mul tõesti võttis palju aega, et hakata, et kuidagi nakatuda lamari muusikast. Aga mingi klõps käis esimesel jaanuaril, kus hakkasin kuulama, süvenesin jällegi ma võtsin aeg-ajalt päriselt süveneda ja kuulata, et mis seal toimub, milles ta räpib, kuidas ta räpib. Kuidas see kõik kõlab. Kus südaööl raketid läksid taevasse, ütlesite? Ja siis ma ütlesin, oligi, rakett lendas õhku. Sellest sädelust tekkis õhku Teeaa. Ja ma ütlesin ka Teeaa ja siis juhtus selline asi, et käima läks Kendwicklamori lugu. Ei ja ülejäänu on ajalugu. Kendrick Lamar looga tyyenney eelmise aasta, ilmselt Lääne popkultuuri, ma ei tea ühest, üks kolmest kõige olulisemast albumist, ma arvan, et ma väga mööda ei pane, kui ma niimoodi uhkelt tituleerinud, siis tekib kohe küsimus, teised kaks olid, aga ma ei hakka. Aga meil on aega terve aasta 2018, et vaielda selle üle igal juhul, jälgides, mis muusikakriitikas toimus, mis igasugustes aastalõpu kokkuvõtetes toimus siis Kendrick, Lamar troonis igasugu lemmik lemmikute edetabeleid nii Eestis kui ka mujal Lääne meedias ja pits Fork isegi nimetas seda albumit Instant klassikuks ehk siis albumiks, mis põhimõtteliselt juba välja tulles oli klassik valmis. No loomulikult jällegi nagu sa ütlesid selle eneseabikirjanduse kohta, et seda tuleb võtta nagu soolatükikese, aga mulle meeldis see et, et eks igasugust, sellist hipi ju. Haip nagu hakkab vastu lihtsalt midagi pole teha, et kui, kui kõigile meeldib ja kõik nagu raiuvad, siis ühest küljest tekitab muidugi huvi, et okei, mis seal siis on, miks nii erinevad inimesed igal pool leiavad midagi, sealt on ju seal peab ju midagi olema, aga teisest küljest ka kuidagi. Ma ei tea, tekitab tunde, et aga ma ei tahagi kuulda, vahet ei ole, las siis teised kuulad muid asju, et Kendriku puhul noh, mul isiklikult võttis tõesti pikalt aega, et teda enda jaoks leida, kuigi ta juba oli väga paljude jaoks nagu see räppar noh, kuni selleni välja, et ma tõesti mingid eesti luuletajad lõpetades sellega, et Ameerika president, et on ju nagu fännastena meeletult Barack Obamast räägin, siis ma arvan, et trump võib-olla mitte nii väga, aga mine tea. Vestiga nad ju mingi aeg mängisid, koos läbisid, läbisid jah, ma ei tea, kuidas see lõppes ilmselt mitte hästi, aga ja ühesõnaga tähem on selline album, mis lihtsalt kõlab niimoodi, et, et noh, see on nii mahlakas, nii tummine ja lõpuks taandub ikkagi isiklikule maitsele, mis saundi keegi otsib, eks ole. Noh, ma võin julgelt öelda, et ma olen olnud nii pealiskaudne, et mulle näiteks ei meeldinud, kui hääletämber on räpparite puhul eriti minu jaoks nagu eriti tähtis lihtsalt, mismoodi hääl kõlab ja, ja see oli nagu kuidagi eemaletõukav hääl mu jaoks nagu mida ma siiamaani olin kuulnud. Jällegi ma täiesti aktsepteerin või võtan omaks, et see on väga nagu pealiskaudne hinnang, aga samas, kui sa kuulad muusikat, siis iga heli, mida sa seal kuuled, on ju osa sellest kompositsioonist. Hääl on ka instrumente, kui sulle näiteks mõnele inimesele ei meeldi viiulimuusika näiteks lihtsalt ei talu viiuliheli on ju? Mulle meeldib. Tiit boksivad vokaalansambleid. Palun, see on, ma täitsa saan aru sinust. Et seal võib hinnata seda täpsust, onju ja kokkumängu, aga kokkuvõttes tegu on millegi, nagu tegu on nagu halva nähtusega siin maailmas. Et aga tähem, et Ta võitis mu südame lõpuks oma saundiga ja siis ma hakkasin aru saama ka, et okeiates Kendriku hääl tegelikult on ka väga mõnus, sest ta ju räpib nii pagana hästi. Ja, ja ja ma arvan, et siit ma saan minna ka diskograafias, siis nagu tagurpidi nüüd avastama tema varasemaid asju ja tema looming on väga mitmekesine, mis jällegi viitab tema tugevusele ja mitmekülgsele artistina, eks ole, et igaüks igalühel on mingi oma lemmikHendriku moment, Hendriku lemmikalbum, sest nad on tõeliselt erinevad. Ma pean proovima ja võtma ette sellepärast et ma nüüd pärast seda sinu teadaannet kogu maailmale, et sa oled, sa oled müüdud, sa oled. Sa said aru. Ja ma tegin Facebookis ametliku teada anda, teada, anda. Et kuulasin seda paar korda, ma olen seda vist, kui ta välja tuli, ka korra proovisin, aga ma ma ei ole nagu Winst või, või see ei ole nagu muretseda saundiga vist mulle ei meeldi niisugune ääretult intensiivne räpane, selline in your face tüüpi saun. Siin plaadil on rahulikumaid lugusid, eriti lõpupoole mul mul kuidagi leeven leevenesse asi ja mulle hakkas nagu midagi meeldima, aga ei tea, inimesed muutuvad, arvamused. Te olete siin, saab ikka tripida ka, siin on erinevaid kõlapilte, ta ei ole nagu läbivalt selline. Kuidas öelda, nagu kraapida kriitide arengu sinikare? Et siin on, siin on, siin on niisugust ruumi atmosfääri ka, mis mulle ka väga meeldib sügavat ruumi. Aga võib-olla tseptimpe parv Lien näiteks sinu Kendriku, sinu värav Kendriku loomingusse või sest et see on niisugune Tšassilik ja nagu natuke teistsuguse kõlaga, mis mulle tundus omakorda eemaletõukav, sest ma, mina ei otsi räpist sellist soundi. Aga võib-olla nüüd tagantjärele nüüd selle, selle daami pinna pealt või seal daami rasva pealt ma saan kuidagi paremini. No vot, ma kuulasin Youtube'is ühte kontserti Flaurboy plaadilt laule esitas siis live'is Dylan Tylerit, Greiner ja ja need olid, need olid nii mõnusad ja mahedad ja need olidki nagu sellise live ansambliga. See oli sihuke väike, intiimne kontsert, ma ei tea, kas olemegi raadiostuudio kontsert ja nii hakkas meeldima. Ma kuulasin pärast seda seda albumit ripiidi peal mitu päeva, et noh, täitsa niisugune vahel vahel ongi tõesti vaja mingit klikki, et see muutus toimub. No väga mõnus ja selle lingi saatis meile ju üks meie väga hea kuulaja, et sa tead, kes sa oled ja suur aitäh sulle selle eest. Ja vahel see see enda muutmine või oma arvamuse võima lähenemise muutmine ongi täpselt nii lihtne, käib mingi klikk ära, ma ei tea, seal aastavahetusega käis peast läbi ja kõik oligi nagu muutunud, aga vahel on see eriti harjumuste muutmine on nagu ülikeeruline matus enne enne seda muusika lihtsalt vahepeal rääkisid ka sellest, et kui sa nüüd tõesti see nii lihtne mõte, et võtad päevas tund aega ja tee midagi, mida sa naudid, hakkame, mida sa pole varem teinud õppi pilli mängima, õpi programmeerima mängija, arvutimänge joonista ääretult lihtne, ma võiks endale sama samamoodi öelda, et et ma ei, ma ei loonud uut muusikat väga eelmisel aastal, aga no mis mul vigangi tarrid on kodus olemas, võta see pill kätte, mängi iga päev tund aega, püüa püüa, tund aega fokusseerib, püüan mingi uus lugu kirjutada, kindlasti sa saad nädalas või kahe nädala peale mingi loo kokku. Aga see harjumuse, see, et ma selle asemel et tulla õhtul koju ja ma ei tea lamada niisa lolli mängida. Või scrollida sotsiaalmeediat, tegelikult selle harjumuse muutmine on ääretult keeruline ja, ja see on ka tegelikult üks asi, mida ma püüan. Püüan kuidagi sellel aastal välja mõeldud, see eesmärk ei olegi mitte niivõrd muuta hunnik kui halbu arvam harjumusi enda juures vaid leida need tööriistad, millega ennast mõjutada. Toda, või kui sa saad aru, mida ma mõtlen, selgita seda natukene, ma vist saan aru, kas sa mõtled seda, et sa pead leidma mingi viisi, kuidas paremini ennast motiveerida, jah, no samad rajad ennast nagu natuke ka petma ära, et kuidagi meelitada ennast tegema mingeid õigeid asju. Või, või kuidagi nagu noh, on erinevaid metoodikaid, kuidas muuta harjumusi ja, ja on vaja õppida ka seda läbikukkumist, ehk siis noh, see ongi täpselt seesama, et ma aasta alguses ütlen, et ma lähen jõusaali siis läheb, esimene nädal läheb mööda, ei käinud, siis mõtled, no OK, teisel nädalal lähen siis see esimene nädal on teada niisugune ka, et et seal on veel need aastavahetuse nagu noh, raske ja uus töönädal jälle, aga teisel lähen ja siis ta ise ka ei lähe. Ja see on juba kolmas nädal ja kuidagi aasta juba käib ja siis ei tulnud midagi sellest lubadusest välja võtta. See on nagu hästi hästi paha lähenemine, žesti tihti tulebki kaaslasele uue aasta alguse lubadusega selle asemel, et, et seada lubadusi, tuleb panna paika eesmärgid, õppida kuidas läbi kukkuda nendes eesmärkides, et noh, et vaata, sa ei käinud sel nädalal trennis, järgnevatel ka ei käi, aga see, see lähenemine ongi see, et aga nüüd ma siis lähen, et noh, nagu sa hakkad sa järjest proovid uuesti proovida eri moodi ennast, neid tegevusi, mida sa tahad enda juures näha nagu panna tegema. Ja, ja siis, kui see välja ei tule, siis ütledki, et ja mul ei tulnud see välja, aga nüüd ma proovin uuesti, proovin natuke teistmoodi, muudan midagi, et see, see, see on nagu selles suhtes kuidagi, nagu see tagasi hobusele ronimine on siinjuures ääretult oluline pida, kuidas läbikukkumisest nagu parimat saada ja mitte lasta sellel ennast heidutada. Võib-olla kui see esimene kord jõusaalis käimisest välja ei tulnud, siis ja teist korda ei tahtnud enam proovidagi, võib-olla see siis ei olnudki see asi, mida sa peaksid tegema? Ma ütleksin selle peale, et I feel ja ja ma ütlen seda sellepärast, et meie järgmine lugu kannab pealkirja kiil. See tuleb artistilt nimega Kendrick Lamar albumilt tähem ehk eesti keeli. Pagan või oh pagan küll. See oli Henry Ikla ma looga teel. Tundsin, tundsid, tulid midagi, sa tundsid? See vot vot see see stiil, see nagu pluuse stiilse ja mulle meeldib, see oli väga mõnus lugu. No väga mõnus seda, seda võimalust kuulda, seda tagasisidet oli mõnes, kui ma ütlen Hendrikule edasi, ütle. Me suhtleme nüüd igapäevaselt. Nüüd ta nägi Facebooki postitust ja siis ta kohe õnnitles mind, tänas ja ütles, et tal on veel häid lugusid tulemas, et ma kindlasti kuulaks edasi, et ta hindab mind fännina. No ta on niisugune, et ta läheneb personaalselt, see on nagu väga tore ja lahe tüüp ja võimalik, et selle aastanumbri sees popkulturistid stuudios istub ka Kendrick Lamar ja teeme väikese intervjuu. Väga lahe. Jah, et see on minu uusaastalubadus aa, okei. Noh, ma ei taha midagi suurt lubada, nagu ma teen siis ühe lubaduse. Parem üks kui mitte midagi täpselt. Ja kui ei jõua tervet, siis pool vaata või parafraseerida tuntud ütlust nüüd aga, aga et, et kui ma ei jõua tervet Hendrikut siia tuua. Pool pool Hendrikut, ma teen niimoodi, et ta nagu ühe jalaga seisab stuudios teise jalaga ei ole stuudios, teisel aga on raadiomaja koridoris näiteks midagi. Et kui te juhtumisi Eestisse tuleb, juhtub raadiomajja sisse kuidagi läbi ukse karjuta poole intervjuu, küsimusi. Ei ta kuuleb, ma arvan, nagu siin see uks ei ole siin mikritesse kaugel, tal lihtsalt nagu üks suupool on siin stuudio pool. Et me saame selle mikri ilusti sättida sinna ukse poole ja kuuleme, mis ta räägib. Kuidagi mölakas läkski. Lõpeta meie meie, Ivo, aga sinu eelmine mõttekäik hakkas mind kuidagi huvitama veel, et tavaliselt mind ei huvita, mis sa räägid, aga seekord kuidagi. Vaat see on natuke nagu ei huvitanud mind varem, nüüd huvitab, et võib-olla uuel aastal ongi kuidagi teisiti, meie suhe paraneb. Võib-olla ära nüüd nii kaugeleulatuvaid järeldusi ka tee, aga igal juhul. Ma arvan, et see oma läbikukkumisega rahu tegemine või kuidagi läbikukkumise, kuidas ütles, et selle sellega harjumine, selles on ka eraldi isegi areneda? Mitteoluline, ma, ma kindlasti nüüd ma ei saanud täpselt aru ise ka, kuidas ma seda rääkisin, aga aga vaata, üks asi on see, et oma läbikukkumisega rahu tegemine vahel lähevadki, elusalvad halvasti asjad, et ma kirjutan iga aasta tavaliselt seal ainuke blogipostitus aastast teen enamvähem, et ma kirjutan aasta lõpus ühe pika blogipostituse sellest, kuidas aasta oli. Ja sellel aastal ma kindlasti nagu meelega panin sinna sisse peatükina läbikukkumised, et noh, nagu eraldi osa selle kohta, et tõesti ma, ma pean tunnistama, et mul oli aastas läbikukkumisi, need mõned neist olid aga valusad, mõned neist olid suvalised. Aga, aga noh, üks asi on nende läbikukkumist ega rahu tegemine. Teine asi ongi see, et õppida läbi kukkuma, nii et sa Täitsa nagu jätkad, et noh, et ongi nii, et see räägitakse, ma ei ole kunagi suitsetanud, ma ei tea, aga räägitakse suitsetamisega mahajätmine, et enamus inimesed jätavad suitsetamist mitu korda maha ja mida rohkem nad suitsetamist maha jätavad, seda paremaks nad selles saavad. Et ühesõnaga, sest et seda võiks ka vaadata sellise noh, läbikukkumiseni, eks ole, et näed, ei olegi selgroogu, inimene tean lihtsalt, et tuleb jälle jutuga, et jätsin maha, et siis juba teada kolme kuu pärast jälle suitsetamine, aga tegelikult seda tuleb näha, kui progressi. Noh, et selles suhtes, et kui sa nagu iga kord jälle õpid natuke rohkem selle kohta juurde, et miks sul läbi kukkus, et miks see nagu Eidul, et ei toiminud nii sa leiad need nipid, kuidas nagu ennast veenda neid asju nagu paremini tegema. Et sama on, on võib-olla ka noh, ütleme igasuguste muude lahendustega, et noh, nagu vaimse tervise parandamine, füüsilise tervise parandamine. Käisin küll ükskord terapeudile segateraapiat Te ei meeldinud enam kunagi ei lähe noh võib-olla proovid veel paar korda proovid erinevaid terapeute, kellest võib-olla mõni mõni nagu toimib paremini või, või siis hoopis ei sobinud see aeg, millal sa käisid või, või see B5 või see lähenemine, mis iganes, et noh, neid nagu sama trenniga, eks ole, et lähed, käid ühes trennis ja leiad, et noh, see ei olnud ikkagi mulle või, või see kuidagi räägid endale, et aga kõik jäävad jõusaalis nagu jõudu tegevus, et ma pean ka nagu üks nende seast olema ka võib-olla sulle üldse ei sobi selline treeningviis? Ma mõtlesin, et see aasta võib-olla peaks proovima hoopis mingit rühmatreeningut, ma pole kunagi kunagi proovinud käia mingi a'la bodypump idee, mis asjad need on, et äkki äkki see sobib mulle äkki ei sobi, ei hakka käima, aga noh siis ma tean midagi jälle endaga. Nii et see on põhimõtteliselt selline lähenemine siis nende uusaastalubaduste täitmisele, et kui sul ei õnnestu ikkagi oma lubadust täita, siis sa analüüsid väga teraselt tagantjärele, et mis põhjusel see asi nüüd jälle kuidagi pooleli jäi või tegemata jäi ja katsud luua endale tingimusi järgmiseks korraks, mis soodustaksid sul ikkagi selle eesmärgi täitmist? Nähtus, et ühesõnaga on ju, nagu sa tõid selle trenni või terapeudi näitajat, et proovid uuesti, aga proovid teistmoodi. Sest et kui see soov sul säilib, siis järelikult see soov on ikkagi tugev ja et see ja see soov on olemas mingi põhjusega mingi asi, mida ma enda juures muuta, aga on midagi, mis ikkagi kordub takistusena, et kas saab kuidagi sellest takistusest nagu teistmoodi mööda minna, eks ole. Ja noh, lõpuks ongi harjumuste muutmine ongi ääretult raske. Ma olen siin otsinud omale mingeid rakendusi, mis aitaksid mul kuidagi päeva jagada erinevateks plokkideks, et noh, võib-olla see ongi, et et näiteks, et olla produktiivsem, pean ma leidma, leidma päevas rohkem selliseid hetki, kus ma teen nagu ühte tegevust ja ainult ühte tegevust ei lase millelgi ennast häirida, see tähendab, peaksin suutma oma päevi kuidagi reguleeritud või kontrollitud viisil jagada näiteks nagu perioodideks, et see sellest kellast selle kellani ma tavaliselt teen, nii või teistel aegadel teen teistmoodi ja leidma need asjad, mis, nagu minul, minul päevas toimivad ja minu töö juures toimiksid selles kontekstis, et ma suudan leida need ajad, need kohad, need võimalused tõesti keskendudagi ja siis leppida sellega, et võib-olla täna ma ei oskagi enam õieti keskenduda, et ma pean sedagi õppima veel, vennas, süviti mingit tööd väga pikalt tegema, et ma ei ole kindel, et ma seda suudangi Tähendab üks hirmutav takistus, mis on kõikide takistuste ja ema on see, et ka see tegemata jätmine ja unistamine võib-olla mugavustsoon tegelikult, et see on see harjumus, ühesõnaga asjade tegemata jätmine, lubaduste mittetäitmine, kas iseenda eest võib-olla osa sinu harjumusest. Et ehk siis, et see koodi viga võib-olla juba seal päris alguses sinus eneses, selles, kuidas sa oled harjunud elama, mis on sinu sisemine, niisugune rütm või sihuke sihuke harjumuse minu isiklikust elust niisugune kõige ehedam või kõige parem näide sellest, kuidas selline järjekindlus viib sihile? Tuleb teatrist tuleb kirjandusest, et teatris siis teatavasti selleks, et luua mingit lavastust, on vaja käia järjepidevalt proovis ja see on teatris mõnes mõttes lihtsam kui, kui kirjutades, sest et teatris tehakse niisugune kollektiivne kokkulepe, et sul on ikkagi selline kollektiiv, sul on trupp, kes on kõik ühel hetkel märkmikud välja võtnud nii, täna, tänasest alates siis nüüd iga päev kohtume nendel nendel nendel kellaaegadel ja need on need ajad, kus me ei tegele millegi muuga, need on need ajad, kus me jätame telefonid, garderoobi oleme koos proovisaalis, arutame asju, teeme ja niimoodi üheskoos otsa mainisid, rühmatreeningutes on võib-olla mõnes mõttes sarnane sihuke tugi, mida sa saad ka trupilt, et, et kui sul on mingi oma, panin ma kujutan ette, et kasvõi inimesed, kes mängivad, ma tea jalgpalli või korvpalli, oli, et seal on mingi oma tiim ja need inimesed üheskoos motiveerivad 11, sind oodatakse just sind oodatakse kuskile, sul on ka mingi teatav vastutus. Et isegi kui sa ei jaksa minna teinekord või ei taha, siis sa lähed sellepärast, et mitte alt vedada, eks ole, et, et kui sa juba oled vastutav kuidagi teiste ees, et siis see jällegi motiveerib, noh et see kuidagi torgib, aga samas paneb sind tegutsema. Et sellist välist survet, et näiteks kirjutades ei ole absoluutselt, kui kui sa just ei lubanud noh, tõesti lubanud kellelegi mingi mingiks tähtajaks midagi saata. Sina kirjutad palju artikleid? Ainult tänu sellele, et on kuupäevad ja, ja mina, mina samuti kirjutan oma esseesid artikleid kuupäevade tõttu, et, et ma, ma muidu võib-olla mõtlen, et millalgi võiks võib-olla seda või teist ka mõelda ja kirjutada ja nii edasi, aga kokkuvõttes ikkagi kui mõni väljaanne pöördub mu poole, konkreetselt kassa kirjutaksid sel teemal meile selleks kuupäevaks ja kui ma olen vastanud jah, siis mul juba on see. Ma olen juba mingi lepingu sihukese sihukese nagu mingi lubaduse andnud kellelegi ja mul oleks piinlik teda alt vedada, onju. Et aga muidu oma nagu suuremaid kirjanduslikke töid ettevõttes on ikkagi harjumuse muutmine olnud nagu iga päev valus. Sest et noh, nagu me saate alguses rääkisime, et leida igast päevast näiteks üks tund, et joonistada või, või õppida midagi. Et see on teoreetiliselt võimalik, aga jällegi kirjutades, et kui ma olen otsustanud, olgu ma iga päev, ma pean iga päev kirjutada, sest et see on nii suur töö, mida praegu teen, et see tekst on mahukas, mul on vaja järjepidevalt sellega tegeleda, mitte ainult siis, kui mul tuju on, kuidagi sobilik, on ju. Et siis see on alati niisugune tohutu enese. Ma tahaks öelda nagu murdmine, vahel isegi kasvõi mu viimase seni viimase raamatu armastuskirju teatrile puhul. Ma kirjutasin seda ju kõikide muude asjade kõrvalt, et paralleelselt käisin teatri proovida ja panin paralleelselt väikse lapse isa mul oli vaja sõita erinevate linnade vahet, täita ka muid kohustusi, nii et selleks, et leida see see tunnike kas või igast ajast, et ikkagi kirjutada edasi seda raamatut, mille jaoks mul oli ka tähtaeg olemas, et et siis see nõudis nagu siukest, see oli kohati isegi nagu see oli kohati ebaloomulik, lihtsalt, et ma olin vahel nii väsinud, vahel mainin isegi haige või vahel maalin näiteks täiesti täis pakitud bussis ja ma teadsin, et see on selle ööpäeva jooksul see ainukõrghetk, see ainus kord, kus ma midagigi saan nagu kirja panna ja oledki sinna inimeste vahele pressitud nagu kaugliini bussis, siis eks ole, kodinad on süles, põhimõtteliselt laptop on lõua all enam-vähem. Noh, ma seda olukorda vist kirjeldasin seal raamatus on see, et, et noh, et et ühesõnaga, need tingimused ei olnud peaaegu mitte kordagi head selle raamatu kirjutamiseks. Aga lõpuks see sai nagu osaks sellest raamatust. Vot seal raamatus on ju kordi, kus sa alustadki, et ma tõesti ei taha kirjutada Ta ütles, et noh, nagu ka maal ja kas see oli nagu materjal, eks ole, ja tagantjärele ma olen õnnelik, et ma selle kõik läbi tegin, see oli seda väärt. Ja see on oluline raamat, mida kirjutades oluline, see oli oluline pingutus. Aga vot see ongi nagu jube keeruline selliste asjade puhul, et kui sa tunned, et sa tegelikult kohati isegi teed liiga endale noh, kui sa oled haige ja väsinud ja sa peaksid tegelikult pikali olema, aga sa ikkagi sunnid ennast töölaua taha, et tagantjärele võib-olla saad aru, kas see oli seda väärt või mitte, aga sel hetkel võib-olla nagu väga suurt eneseületust nõudev ja vot see on see keeruline asi, see on see, mida pean silmas sel ajal, et et tegemata jätmine võib olla tegelikult juba osa sellest harjumusest. Ja no ütleme siin tegelikult meeletult aitabki täpselt see, mis sa rääkisid, et Eestis nagu kambakesi või tee mitmekesisest bändis muusikat teha on lihtsam kui, kui üksi või noh, oleneb inimesest, oleneb lähenemisest, aga, aga noh, ütleme kui sa ei suuda nagu muusikat teha omaette, siis bändiga on selles suhtes lihtsam, et vähemalt on sul mingi prooviaeg paika pandud või kõikidest projektidest, mida ma endale kuskil paberi peal välja võtan, miks popkulturistid on tehtud ja terve hulk erinevaid muid asju ei ole tehtud, on see. Me hakkasime seda koos tegema ja panime paika plaani, et nüüd me ei ka, ma ei tea, üle nädala alguses lindistame ja siis oli kuidagi nagu ju oleks olnud imelikum oleks öelnud, et see nädal ei tee või noh et nüüd ei tee enam kuidagi, noh, miks, sest see kuidagi see harjumus muutus väga lihtsaks tänu sellele, et siin oli teisi inimesi veel juures. See on väga tõsi, ma arvan, et ilma sinuta ma oleksin jäänud terveks eluks unistama, et kunagi võiks teha podcasti. Noh, lõppkokkuvõttes me oleksime saanud mõlemad ka ise hakkama, aga see poleks olnud nii tore, me oleks avastanud neid asju, mida me avastasime ja koos oli lihtsalt lihtsam ja on siiamaani koos, tõmbame teineteist käima. Ma mäletan, et jõusaalist rääkides ka mina, nagu ma ei suuda, ma lihtsalt ei suuda ennast viia ja USA on ju, et sellised nagu ma ei, ma ei taha. Aga see üks kord, kui ma võtsin nõuks minna jõusaali sisse õnnestuks, õnnestus tänu sellele, et ma läksin koos oma parima sõbraga. Et me tegime kokkulepped, kuule, hakkame pumpama ennast ja me hakkasime käima irooniliselt jõusa. Me käisime iroonilise kõlaga, mitte ülbe. Me käisime Iraanist jõusaalis. Tegime pärast trenni nagu garderoobis, pilt nagu endast koosnev, kuidas seisab tõllakate nägudega ja, ja iga kord niimoodi huumoriga minnes, ühesõnaga jällegi ta rääkis seda, et kuidas muuta oma harjus, kuidas, nagu nii-öelda kuidas meelitada ennast tegema midagi, mida sul muidu on keeruline teha. Sest see oli näiteks meie viis, kuidas meelitada ennast minema jõusaali. See oli, see oli see viis, kuidas me suutsime seda teha läbi iroonia. Hakkame Body Bumpy skeemil irooniliselt või ei, ma ma siiralt, ma ei oska irooniliselt, kuule, tee, muud hakkame siiralt, päriselt ka? Ei, päriselt ka ja me käime siiralt mitte irooniliselt, kui keegi mingi sarkastilise märkuse trennis teeb, me vaatame neid kurjalt, sest nad ei võta asja tõsiselt, ei võta asja tõsiselt ja nad põhimõtteliselt ei tuldud klouni mängija, kloonili mängivaid siia tuldi keha pumpama Hendrik glamuuri mängima. Hendrikuga me täna lõpetame ka, Hendrik pumpab selle saate nüüd lõpusirgele. Loo nimi on taku Corvette ja selle loo ajal on väga mõnus hetk minna internetti toksida, brauserisse sisse aadres popkulturistid, punkt com, leida sealt kogu meie arhiiv, kuulata, mida me oleme üldse teinud. Ja miks mitte ka kirjutada meile sotsiaalmeedias, kus me esineme nime all popkulturistid, aga aitäh kuulamast. 2018 on ka meie jaoks nüüd ametlikult alanud. Head aega. Teiega oli väga tore, nagu alati, jätkame.