Te kuulete raadio kahte märki ja vaba. Kordan, Toompead rünnatakse, taeva saab ainult sellises kriisis krahvi, siis ma tahaksin, mis on sellel pildil valesti olukorrast riigis lumist varast peale löönud, nagu kuulsite, on eetris otse-eetris taas saade olukorrast riigis stuudios nagu ka eelmisel aastal, Andrus Carnovia, Ahto lobjaka. Tere, head raadiokuulajad, räägime sel esimesel nädalal, mil suurem osa inimesi vastu pole veel tõepoolest oli jõudnud või on siis on kõik jätkuvalt uue aasta rõõmsa vastuvõtmise meeleolus, nagu meie meiegi siin stuudios oleme olnud. Aga me räägime siis kõigepealt aiast vana aasta asjast, räägime sellest, et miks rahvusringhääling ei mänginud vanast õhtul eetris hümni, siis kõneleme sellest, et missugune roll võis olla Tallinna linnavalitsuse poolt maksumaksja raha eest tellitud saadet del PBK Stalitud saadetel selles, et Keskerakond on taas Tallinnas ainuvõimul. Kõneleme sellest, et Eesti üks tuntumaid teenekaid poliitikuid suutis selle aasta esimestel päevadel teha endaga vääri ühe piinliku vahejuhtumi. Räägime Rein Langi õnnetust saatusest. Siis räägime võõrtööjõust, Bitcoinist ja kaks sõna ka sellest, et kas kirikule oleks pidanud maksma nii palju raha või mitte. Aga kuna Andrus jättis ütlemata temale tavakohase, mis transis aasta tervituse, siis ütleme, ütlen mina seal äras Rossidest, Vumpis toome ehk tervitused meie venekeelsetele kuulajatele, kelle jõulud on täna. Aga alustame tavakohase uudiste edetabeliga. Ja selle nädala siis tähtsamaks uudiseks paigutasime valitsuse poolt sepistatud erinevad maksutõusud ja maksusoodustused, nimelt siis esimesest jaanuarist on Eestis tulumaksuvaba miinimumi määr 500 eurot. Palka saavad inimesed, et ei ole seda vist veel tunda saanud. Kuigi paljudes firmades makstakse palka ka uue kuu alguses, aga kindlasti on seda tunda saanud siis kõik need, kes saavad pensionärid. Segadust on sellega olnud aasta algul palju. Samuti on tõusnud siin mitmed maksud, on tõusnud, tubakaaktsiis on tõus, e-sigarettide vedelik on saanud aktsiisi. Samuti on kasvanud bensiini aktsiis. Kui siiamaani oli see 51,2 senti liitri kohta siis praegusel hetkel tuleb sellest maksta 156,3 senti liitri eest. Bensiiniliitrist riigimaksud automaksud ütles, et ma loodan autokütuse maksumust. Automaks on ka meil üle kolme pooletonnised, sõidukid, kes loodust reostavad, maksavad nüüd, see on miljoneid eurosid jõuan kaks miljonit saadud, ma lugesin üleeile. Just uudis on meil kaks Reformierakonna üha endise esimees Hanno Pevkur jätkab kontrollitud või kontrollimata enesehävitusoperatsiooni Reformierakonna südames. Need möödunud mööduval nädalal võttis ta meedia teatel riigikogu teise aseesimehena riigi palgale parteikaaslased Rein Langi. Too aitaks tal valmistada ette või Reformierakonna valmistuda järgmisteks valimisteks. Ette ennustatava kriitikatormi. Lühikese kriitikatormi järel astus lang sellest riiklikust riiklikust ametikohast tagasi, öeldes, et sellise meedia opositsiooni kriitika juures tema sellist tööd teha ei saa. Saates räägime muidugi sellest pikemalt. Jätkates auto teemal, siis ühe olulise maksumuudatuse unustasime muidugi nimetamata, ehk siis selle, et firma autosid maksustatakse uuest aastast pisut teistmoodi pea muuhulgas pidama sõidupäevikuid, aga uudiseks number kolm otsustasime paigutada siiski teate selle kohta, et eelmisel aastal kasvas uute uute sõiduautode müük Eestis 11 protsenti. Seda on palju, aga pole nii, see number pole nii kaunis, kui seda oli näiteks buumi aastail ja populaarsemaks automudeliks osutunud Škoda Octavia. Uudis number neli vahetub see nii-öelda vähemuskontingent Eestis olevas NATO lahingugrupis, mis iganes ta ametlik nimi nüüd on, igal juhul Prantsusmaakonna sajamehelise kompanii või üksuse asendab Taani kompanii järgmisest nädalast. Numbritega on asi veidikene keeruline, üritasin kiirelt leida, aga ametlikus infos sellist materjali ei, ei tõstatu nimelt on taanlased ei olnud eelmisel aastal saadavad siia 150 meest asendamaks. Kui nii on ja asendavad nad prantslastega mehelist kontingenti, siis selle Nato grupi üldarv natukene langeb. Ta ei ole kindlasti siis 1200 liikmeline, aga endiselt moodustavad seal grupi selgroo britid, kes on Eestisse saatnud tsirka 800 sõdurit. Ja uudis number viis näitab seda, et Eesti on muu maailma osa, Hiina mõjuvõim Euroopa majanduses, muu maailma majanduses järjest kasvab. Nimelt siis tuli teade, et mullu Eesti aasta parimaks ettevõtteks valitud kommertslennukite hooldamisega tegelev firma Magnetic MRO on otsustanud siis oma enamusosaluse müüa. Ja 43 miljoni euro eest saab siis Magnetic uueks omanikuks Hiina ettevõte. Guangzhou Ang, Sinn Aviation deklatši. Ma loodan, et ma nüüd hiina keele oskajatel on väga palju. Väga palju kõrvadele valu ei teinud, aga igatahes on hiina Captile mõju Eestis selle tehinguga märksa kasvanud. Pikemaid saate teemasid, alustame nagu Andrus juba osutas skandaaliga nimelt lõppes vana aasta või siis algas uus aasta ilma Eesti vabariigi hümnid, vähemalt rahvusringhäälingus. President pidas kõne ära, järgnes kelle laulda siis ongi, nüüd täpselt ma ei mäleta enam, aga eestlaseks olla on uhke ja hääl. Midagi, midagi sarnast hümni ei mängitud ning kohe uue aasta esimesel varahommikul siis järgnes pehmelt öeldes meediahüsteeria sotsiaalmeediahüsteeria, seda juhtisid väga tunnustatud isikud. Meie enda, ERR-i nõukogu esimees võttis ühe esimesena sõna selle kohta, kuidas niimoodi asjad olema ei pea, temale järgnesid riburadapidi teised. Ja nüüd me siis püüame arutelu arutleda siin, mis täpselt läks kaotsi. Kui aus olla, siis minu selline kergelt kõhklev sissejuhatus peegeldubki mu enda. Problemaatilise situatsiooni selles mõttes, et ma täpselt ei saa aru, mis sellega kaotsi läks. Eesti riik kestab edasi, president pidas kõne, Eesti valitsus kestab edasi, seega hümni mängitakse või ei mängita. Ei tohiks omada sellist eksistentsiaalset tähtsust, mida talle kuidagi nüüd refektiiv rituaalselt omistatud inimeste poolt, kes üldiselt kipuvad olema vanemas keskeas siin nii üle 60 ja mitte, et ma tahaksin nüüd jällegi välja välja osutada inimesi, kes on vanad ja seetõttu teistsuguste arvamustega ja seetõttu kuidagi võiksid enda arvamus rohkem endale hoida, vastupidi. Aga siin on tegemist mingisuguse põlvkondadevahelise joonega, ma olen päris kindel. Midagi jäi tegemata, mis on siis Eesti riigi mõtestamisel inimeste jaoks, kes on keskeas ja vanemas keskeas ning mis üldiselt ei lähe korda inimestele, kes on nooremas keskeas ja veel nooremat, vaevalt et keegi oleks üldse tähele pannudki tänaste alla kolmekümneaastaste seas seda, et hümni ei mängitud. Ma arvan jah, et selles suhtes, et sa liiga inimestele, kus sa neid tingimata nüüd vanuse ja ja siis ka võimaliku sotsiaalse positsiooni järgi liigitatud et see erineva arusaamine sellest, kuidas olla eestlane ja erinev arusaamine sellest, et kuidas Eesti riik, meister Itaalidega peaks ennast väljendama. Et see kindlasti ei lähe nüüd nii rangelt inimeste sünniaasta järgi või ei lähe kani rangelt nende sotsiaalse kuuluvuse järgi, et et ma usun, et ma olen vanemaealiste inimeste hulgas, on küllalt neid, kes ehitavad õlgu kogu selle skandaali üle, mis on käinud hümni teemadel siin terve nädala. Ei, seda kindlasti, seda ma ei tahtnud öelda, et vanemate seas ei oleks neid inimesi, kes seda, seda skandaali peaksid samuti tormiks veeklaasis nagu mina või malet paljud nooremad inimesed ja ma ei taha öelda, et nooremate inimeste seas, tsiteerides presidentide aastavahetuskõnest kodutütarde ja noorkotkaste seas ei oleks inimesi, kes kes ei oleks südamest soovinud seda hümni sealt telekast kuulda või raadiost, et kindlasti on erandeid, aga mida ma tahtsin öelda? Mulle jäi kõlama sinu sellest, et kokkuvõttest üks sõna või nagu torkas mulle silma või kõrva see üks sõna, ma arvan, et sa kehtlikult taandubki sinna, selle sõna peale üritasin ka enda veidi sarkastilisest sissejuhatuses osutada, juba mängiti hümni asemel laulu, eestlaseks olen ja eestlaseks jään. Ma tõesti vabandan, aga see pealkiri läheb mul hetkel ilmselt lappama. Vana laul on olemas, ma küll ei mäleta, kas see oli nüüd täpselt see Ivo Linna laule. Ivo Linna laule. Mul on seda hullem, et seal Ivo linna laul, eks, aga, aga see on, see on see laulmis mängiti hümni koha peal ja siin on see siin on see siin on see probleem mulle, kuna näidata, mult võeti mikrofon ära, aga ma loodan, et ei võetud. Ühesõnaga, kui sa leiad mulle hümni sea, kus on öeldud, et see hümn, see riik ja see riigikord on eestlaste jaoks, siis ma annaksin sulle mingi preemia, aga ma ütlen sulle, see leia seda kohta sealt ja hümn ei lähe korda, ega riik ei lähe korda ainult eestlastele, vaid läheb korda kõikide rahvuste esindajatele siin riigis. Kõigepealt ja mõtlen, kas suuremas jaos, eks venekeelsetele kodanikele ja venekeelsele mittekodanikele, kes on meie alalised elanikud ja see on see koht, kus ma pean grotesksed, eks üks kõikjal otsust nüüd mängida hümni asemel sedasama eestlase eestlaseks. Noh, ütleme vere vere põliseks, vere päriseks, eestlaseks olemise tähtsustamis, tähtsustamist või, või seda tähtsustavat laulu ja seesama eestlas eestlase teema tulemine sellesse konteksti, nii lihtsalt on minu arvates see põhiline probleem. Täpselt sama koht on meil siin hiljem veidikene PBK, aga kus mulle tundub, et kõik see kipub üha lihtsamalt meil aastal 2018 taandumatribalismi ja rahvuslik. Kuule, kuulun kuuluvusele, ma loodan, et need kõllid, mis siin vahepeal kostasid, tulite, tahta telefonist, kus tema fännid siis kirjutasid, et millist laulu tegelikult siis presidendi kõne järel lauldes, et see segadus, mis meil siin stuudios ka oli, et me ilmselgelt nii detailselt ei olnud valmistunud, et ma oleksin täpselt meelde jätnud, mis laul seal oli, et seal üks nendest viiest isamaalises laulus seal külas ja ja olgu sellega nagu on, et Ahto kohal ajab selle laulu pealegi. Ei, aga mul on küll saatel on väga konstruktiivseid, konstruktiivseid kriitikuid ja mulle tuli just tõesti sõnum, kus öeldakse, et valan öelda, et ei kõlanud rahvusringhäälingus hümni. Nimelt vikerraadios ja klassikaraadios kõlas uusaastaööl hümni. Räägime Eesti televisioonist. Hästi, et siis ja selle laulu ilmselt siis sa kuulajad, kes tahavad neid parandada, võivad kirjutada meie Facebooki leheküljele selle täpselt selle laulu nime ära, et siis me saame ka sujuvalt. Sujuvalt nüüd sõna Alo Mattiiseni laul loomulikult, et mis ütleb meie kohta, et ei mäleta selle laulu? Pealkirja süütab meelekohta seda, et me kumbki ei ole tugevat muusikasse muud midagi. Ei ole piisavalt patriootlikud, näiteks ma seda ei tea, kas viisat patriootlike mitte, ma lihtsalt ei ole piisavalt tugevalt muusikas kumbki kahjuks. Meiega ajame segi esitajaid ja ajame segi laulude autoreid, et taga vennaski põlema ennast ei tahaks panna nagu üks ja kuuleme juba kirjutas, sellepärast et see, et me selle laulu pealkiri, autor isegi ajasime jala, vast see põhjus, miks me peaksime hakkama nüüd siis kuidagi ennast hävitama, aga just sellesama selle ennast põlema panemise repliigi juurde ma tahaksin tagasi tulla, sellepärast et et see, miks, miks hümni teema nüüd niivõrd palju tähelepanu sai, ma arvan, tähendab mitte seda, et küsimus ei ole mitte hünnis? Ma arvan, et ma väga palju ei eksi, kui enamik inimesi ei pane tähelegi seda, et kas seda uusaastaõhtul mängiti või mängitud. Aga küsimus on milleski laiemas ja küsimus on selles, et, et kuidas me siin Eestis siis nüüd aastal 2018 juba üldse aru saama, et kuidas siis olla eestlane. Kuidas, mis mõttes eestlane jällegi ma ikkagi loodan, et sa mõtled eeste, seal antud juhul Eesti riigi elaniku Justustustestestest hakkas loom hakkas looma. Et kui me nüüd loeme näiteks sedasama kuku raadio saatejuhi Priit Hõbemäe triitimis paljuski oli kogu selle aktsiooni käimatõmbaja, siis see, mis ta teeb ette heiteks, tsiteerin et, et Eesti vabariik algas ilma eesti hümni ta miks, küsib Hõbemägi. Siis jätkab, et kas see on vabariigi sümbolite, rahvusliku iseseisvuse vaikse kustutamise algus, jätkab, et pole enam vaja rahvusriiki perekond ei ole püha ülikooli kaitse emakeelt, igaüks, võib-olla eestlane, kes on selle taga, kes vastutab, jätkame Hõbemägi. Et ma arvan, et see, et kui me selle hümni ümber käiva vaidluse nagu tuumani tahame jõuda, siis ongi just see küsimus, et et kes, võib-olla eestlane, kuidas olla eestlane. Ja see on ka nagu see, see põhiline, mille üle me tegelikult vaidlema, et me ei vaidle selle üle, et kas, kas oleks pidanud see laul seal eetris olema või mitte pidanud, et iseenesest on see teisejärguline küsimus, et, et see, see nagu kuklas kummitav nagu selline tunne. Et me peame kuidagi ümber sõnastama selle, et kuidas me saame aru oma rahvusest, kuidas ma saama aru oma riigist, see on ju tegelikult terve eelmise aasta meid saatnud, kui ma tuletan meelde seda, seda õnnetut Mikk Pärnits arvamuslugu, mis isenesest arvamusloona poleks ju noh, teistsugustes oludes poleks kunagi nii palju tähelepanu saanud, aga samatut ta uuesti tabas ühte teemat, mis meid kummitab, mis meid ajab vaidlema, mis tekitab meis ebakindlust. Ja, ja see on ka põhjus, miks me räägime nüüd ka siin praegu sellest samast tünnist ja miks mõned raadiokuulajad ütlevad, et pangu ennast põlema, kui me ei suuda Alo Mattiiseni meeles pidada marmorist põlema. Muidugi näitab meile Ka seda, kui kiiresti tulevad madalamad instinktid siia sisse ja see on täpselt see, mida ma selle Tribalismi all mõtlesin. Aga kellelegi kuulates siin nüüd mul on tunne, et ma tahaksin oponeerida just sellele, mis sa ütled sellele selle vajaduse kohta, mis meil tundub olevat. Sa tsiteerisid, habemega kogu aeg taas kinnitada endale midagi, aga see, see ei ole ümberütlemine, mida mina ütleksin või tahan öelda, on see, et see vajadus, mis on osal inimestest sees inimestel nagu Veidemanni Hõbemägi, eks paar prominentsemad selle hümni teema üles võitjate üles loen. See vajadus nende jaoks on millegi kordamise järele, mille kordamiseta neile tundub, et kogu see ehitis, mille nimel nemad on elanud, kukub koost ära kaasa arutama. Läheme tagasi Priit Hõbemäe. Sotsiaalmeediapurske juurde. Seal sees on, mitte ainult riik, ega seal on sees, on perekond ju terve struktuur, mis meile tundub või osadele inimestele tundub traditsiooniliselt Eestit defineerivad. Nii peaks ühe asja välja jätad, kukub see asi kokku nagu kaardimajakene ja siis ütleb mulle midagi vähem tänase Eesti kohta kui nende inimeste Eestit tähistava maailmapildi kohta, mis on väga habras, nende elu hõbemäe, selle teksti viimast lauset sellest ette lubanud ta ütles midagi väga isiklikku seal ta ütles, et tema sellise riigi eest seisab mingi või oli see mingisugune. Kutsub võitlust, ta seisab viimase hingetõmbeni siis sellise riigi eest, kes kes siis hoiab kõiki neid väärtusi, mida te siin enne ette loeb, et vabariigi sümbolid ja ja siis, ja õigus, ma ei teagi, kuidas ta nüüd mõista, ta kahtleb selles, et igaüks, võib-olla eestlane, et kas siis ta siis seisab selle eest, et igaüks ei või olla eestlane. Aga noh, nüüd hakkame omistame talle sõnu, mida ta oletada, mida ta arvab? Aga siin me paneme minu arvates näppu või Hõbemägi paneb tegelikult näppu selle peale, mis, mis, mis viimast aastat ja võib-olla ka paar viimast aastat on Eesti ühiskonnas ehk kõige põhimõttelisemalt iseloomustanud ja see on see nõndanimetatud Ekrelik voolus. Hõbemägi ei ole minuteada EKRE liige, aega toetaja, aga siin nad jagavad täpselt sama pinda, see on, see on üksikindiviidide, mitte enam nagu selline, ütleme rahva emotsioon, aga indiviidide kuhjunud frustratsioon, mis väljendub sellistes poliitilistes valikutes, mis väljendab sellistes, ma ütleksin, päris äärmuslikes reaktsioonides, mis rüütavad ennast traditsiooni vormi, aga mis on üha tunnevad ennast üha üksikumalte üha üha haavatavamalt ja, ja see on see, millega Eesti riigil tuleks tegeleda Eesti politseisse, parteidele ainsana on seal ette võtvad ekre muidugi ainult nagu mitte konstruktiivses negatiivses vormis. Aga noh, Ma ütleksin, et Hõbemägi on selles mõttes Sümpton no see ei ole nüüd kõige hea toon, aga ma asun siin nüüd otse-eetris sind kiitma. Soovitan kõigil üles otsida sellise eestlase väiksema ajalehe nimega Lääne elu kodulehekülgi, otsida ülesandeks Ahto lugu. Seda kirjutas meie aastalõpulehte, et just ennast samas sellest hirmust siis muutuste ees ja hirmust muutuste eest, mis omakorda tekitab vastureaktsioonina siis Crumpliku kinnihoidmist välistest rituaalidest, mis on üks lihtsalt üks sümptomeid, mis näitavad seda, et inimesed ei taha muutuda. Nad kardavad muutusi. No, eks ma räägin sama juttu, aga üldiselt ka need asjad jäävad kiirelt vanaks ja juba on palju parem termin. Ma üritasin seal selles loos või leiutasin ühe termini, lumehelbeke seevastu ja lumi, hall, aga veel parem termin tuli kohe paar päeva hiljem hoopis teises kontekstis. Kaerahelbeke kõik need inimesed, kellest me praegu räägime, on minu arvates sellises veidikene positiivsemas. Naerutavamas mõttes kirjeldatavad kaerahelbed, kes täna, kui me võtame sedasama lumehelbekesed kujundi, eks inimesed, kes noored inimesed lääne ühiskonnas, kes ei saa muutustega kama, kes ütlevad, et neil on erinevad õigused, privileegid, kõik on omati inimesed, eks vaadake seda Hõbemägi steitmendi. Öelge mulle see ei ole, et see ei ole Eesti versioon, sellest aga tunduvalt vanema inimese reaktsioon elu muutumisele ja see kaerahelbekesed sõnad, kellelt iganes ta pärineb, on geniaalne. Ja minu arvates kui me läheme korraks selle vana-aasta õhtu nagu teda eristavate muude sündmuste juurde, siis presidendi kõne teatud mõttes oli ka selline kaerahelbemanifest. Vaatame seal lõpupoole eriti mulle silma. Ta isenesest üritab õiget asja teha, ta räägib noortest ja sellest, kuidas kõik muutub ja peab muutuma ja kuidas spontaanne otsus on nii tähtis üha tähtsam meie riigi jaoks ja mõtleb seal seda pop-up, tantsupidu, mida tegid meil noored siin suve keskel, kui vihma 100. ja päristantsupidu korraks ära jäi. Küsimus on põhimõtteliselt, kuhu kuuluvad siis, kui ma loen seda kõne lõpuni, eks kuhu mahuvad seal inimesed nagu noorkotkad ja kodutütred ja ühesõnaga need rollid, milles president noori näeb, on pärit 1000 930 aastat keskpaigast. Ja Eesti riik ja Eesti juhid ei ole jõudnud välja sellest rollide loetelust, nadi president, ma kujutan ette, et ei kujuta ette, et räpp-staarid võiksid olla Eestis mingit noorte jaoks tegijad või isegi ühiskonna üheks tegijateks üldse. Ma ei tea, grafiti joonistajate Need, kes maalisid ära Linnahalli, eks, et neil oleks mingi konstruktiivne roll Eesti riigi edasikandmises. Ometi on need inimesed noorte jaoks palju tähtsamad, kui ma kujutan ette, kui, kui mõni kaerahelbeke siin või seal või, või kolmekümmet aastat. Noorte tegevusalade loetelu, eks noorkotkad ja kodutütred, no andke andeks. No minu meelest on kõige tähtsam ikkagi see, et, et sünniks sellist vastastikust halvustamist, et Ühed ütlevad kaerahelbed ja teised, ütlevad lumehelbed ja siis kaevatakse kaevikutesse ja tulistatakse vastu ja kuni siis kõige labasema ähvardusteni välja. See on geniaalne kaerahelves kaerahelbekeste lumehelbekeste sõda, see ei olegi. Kui, kui, kui me nagu lihtsalt taandamisele, lihtsalt vastan vastandumisele täie osta, sellised teie olete tollis, et et siis me ei jõua kuhugi, et selge on see, et me lihtsalt selle debati käigus tuleb kokku leppida mingites uutes väärtustes ja need väärtused ei ole enam päris need, mis, mis on. Mis olid ka 88. aastal, mille, mille alusel me oleme siin need aastad elanud, et ilmselt tuleb otsida nüüd kompromissi ei ole õige sõna, aga tuleb otsida mingit uut kokkulepet ei tule. Vastupidi, kõik need kokku lepite kompromissid unustage ära ja see on selle asja mõte nii-öelda noorema põlvkonna poolt vaadatuna ja ma tsiteerin sulle Apple pommi, kes on meil konservatiivsetele konservatiivsetele ringkondades armastatud kolumnist, ameeriklanna, kes kirjutab ka nendest asjadest, mis puudutavad parempoolse ideoloogia, äärmusparempoolse ideoloogia tõusu, muuhulgas Ida-Euroopas, hüppas ühes ühes viimases kolumnis üritab ta sõnastada, mis täpselt seal on, see paremäärmusse saada-le ei meeldi, on seal mis iganes ta leiutab sõna või kasutab sõna, mille ta laenab, ma mäletan, kellelt Anti pluralism ühendab neid parempoolseid reaktsioone ja antud juhul ma loeksin siiani EKRE kui ka hõbemäe, kui ka Rein Veidemanni ja nii edasi, eks see anti plualism ütleb meile, et on asju, millest rääkida ei saa. Antud juhul siis mille kohta sina ütled kaanega automaatselt, mulle tundub, et tuleb kokkuleppele jõuda, kompromiss leida nii edasi, aga mida mina, mille kohta mina üritan öelda, et see on just see, millest tuleks pidevalt rääkida ja president ka sõnades vähemalt ütles seda, et Eesti riiki tuleb pidevalt ümber mõtestada ja ei ole kohta kaasa arvatud hümni mängimine või mittemängimine, mida mingi pühaduse najal tuleks tõsta kusagil eraldi, millest rääkida ei saa. Tõnu Viik kirjutas väga ilusti ERR-i portaalis eile või üleeile sellest pühadusest ja see üks mõte, mis on, Ma arvan, Eesti võiks olla Eesti juhtmate järgmiseks aastaks ega presidendi juhtmetega tuleb niisuguseid asju, on see, et pühadus on midagi, mis tuleb välja võtta riigist, tõsta riigist kõrgemale ja panna inimese sisse, eks riiki ei puuduta ja me üritame siin jusele hümni jutuga ikkagi riiki kuidagi pühaks teha. Ja seal anti turalistlik viisil, mis on mille, millel on antiBuralistlik Ekre kahjuks. Siin vahepeal, kutsudes inimesi reageerima, siis siis ERR-ist Margus Saar on meile kirjutanud, et hümni kõlanud või tähendab Ivo Linna laul ei või tahab Alo Mattiiseni laul Ivo Linna. Sest olgem nüüd täpselt siis, et ei kõlanud mitte hümni asemel, vaid, vaid see on lihtsalt laul, mis oli pärast siis presidendi kõnet. Aga kui keegi tuleks lahti lasta sellest siis ilmselt inimene, kes pani sinna sellise Tribalistliku laulu, andke andeks mulle riigis, mis meil on. Mitte vere põhineks. Just sa ütled, et me ei peaks kompromissi leidma, aga nüüd tuhanded kuulajad, kes seda sinu ütlust kuulasid ja kui nad sellest aru said, siis, siis nad ju solvasid. Tegelikult apelleerin ausalt öeldes siin otsustajate poliitikute mõistlikkusele, meil on Eestis tegemist, mitte monorahv, mitte monorahvusliku riigiga. Sellises riigis on mõistlik ajada poliitikat, mis ei ole ühe rahvuse privileege pidevalt rõhutanud, et see on see tegelikult see, millele ma ei taha öelda, et tuleks ära keelata Ivo Linna või ma ei tea, Tõnis Mägi, aga see ei ole mõistlik. Andke andeks, no just, et see vaidlus selle üle, et kas selles samas ETV otsesaates olnud üks saatejuhtidest, kes rääkis aktsendiga eesti keelt, et see vaidlus jäi kahjuks ju vähem sai väikse vähem tähelepanu, et mis on õige selle inimese suhtes, kelle keele keeleoskus ei ole, minu meelest ei ole nagu õige niimoodi otseselt teda arvustada, aga aga minu meelest ikkagi seesama küsimus, et kellel siis on õigus olla eestlane, kas see on privileeg, kas verega kaasa antud, et ja kuni selleni välja, et kas siis Eesti televisiooni eetris tohib siis rääkida eesti keelt ainult väga puhtalt või on siis on lubatud ka erinevad aktsendid, mis paratamatult kui inimesed on ka inimese eesti keelele emakeel, selge see, et ta võib rääkida aeg-ajalt väikeste vigadega nagu meie sinuga, kes siin kuigi seal meie emakeel, siis me teeme vigu, hääldame midagi valesti, et et see, see, seesama ikkagi, ma tulen selle juurde tagasi, et see eestlaseks olemise nagu vorm ja et see kõik on muutumises. 10 või 15 aastat tagasi, palun, oleks nagu enamik inimesi selle peale öelnud ja et see oli ikka väga halb, et niiviisi vene aktsendiga ja saatejuht oli. Aga see on absurdne ja kõik, kes vähegi tahavad, meie riigitööst osa võtta, miks mul on ükskõik, mis keeles Jišis? Ma ei tea Ameerika inglise keeles, aga meil oli president, kes rääkis eesti keelt aktsendiga. Andke andeks, meil on täna minister, kes räägib vene soost minister, kes räägib eesti keelt paremini kui Toomas Hendrik Ilves. See vaidlus on ammu läbi tehtud ja kõik see on absurdne. Minu jaoks. Tõuseb ja tõuseb, tõuseb uuesti üles, järelikult minu jaoks mina teen sellest ikkagi ainult selle järeldused. Et see, see probleem kummitab ühiskonnale kuklas ja lihtsalt me peame sedasama, peame selle üle rääkima, selle üle vaidlema. Isegi kõige halvem, mis me teha saame, ongi täpselt see, et me hakkame lihtsalt 11 halvustama, ütleme umbes, et et ma ei tea, Mikk Pärnits on rumal, sellepärast et ta kahtleb laulupeo sellises toimimises ja umbes, et Eesti televisiooni produtsent, rumal sellepärast, et ta ei saanud aru, kui pühal mängida ja nii edasi, et, et noh, selline sildistamine vii kuhugi, et me peame ikkagi suutnud kokkuleppele jõuda selles, et kas peaks olema või peaks olema võime elada niiviisi, et keegi kuulab, keegi ei kuula hümni täpse, kuula hümni, see on ka õige eestlane, minu jutu mõte on selles, et me ei pea kokku leppima. Mitte millestki selle osas, mida tuleb teha, ehk siis kümneb mängimata president jõua kohale, kohe mõistetakse hukka. Eks see on see aspekt, mille suhtes mina ütlen, me peame ennast nagu vabastama, kõik on normaalne seni, kuni me üksteisega rahulikult ta visanud. Ja kohe praktiliselt samal teemal edasi nimelt räägime järgmiseks Pervõi Baltiiski kanali ümber puhkenud furrorist, mis sel nädalal jätkus. Postimees avaldas pika uurimuse nii-öelda kontentanalüüsi näol, sellest sellest siis, milliseid saateid PBK näitab Eesti poliitikute osalusel või siis ütleme Tallinna linnavõim antud juhul põhiliselt ostab PBK käest, et enda esindajad seal siis profileerida vene valijate ees. Loomulikult tegemist on keskerakondliku Tallinna linnavõimu keskerakondliku aktsiooniga, millega väga õige on öelda vältimatu ja minu arvates isenesest isegi triviaalne on öelda, et niimoodi kinnistatakse endale vene hääled. Aga kaks küsimust, seda debatti korrata tahtmata, see debatt on käinud Eesti meediast juba läbi kaks küsimust, mis mul on ja minu arvates, mida keegi pole küsinud, mida tegelikult tuleks küsida selle selle pealegi veeklaasis toimuga toimunu toimuva tormi kõrval on esiteks see, miks teised Eesti poliitilised jõud pole sel juhul PBK-s ostnud reklaami, kui nad arvavad, et see Kas ma tohin sulle vahele segada, minu meelest sa, me räägime mittepoliitilisi ostetud reklaamist ostame maksumaksja ostetud reklaamisid Tallinna linnavalitsused ostetud reklaamist, antud juhul. Aga probleem on neil selles, et sellega osteti vene hääli, siin on mitu aspekti mõistev, keskendun sellele praegu, süüdistus ütleb, et Keskerakond sai niimoodi rohkem hääli. Ma hetkel nagu lihtsalt püüan keskenduda. Loomulikult on halb, kui Tallinna linnavalitsus ostab enda sõnul eraldi halb, ekstra ekstra halb, aga kas oli, kas Taavi Rõivas astus tagasi, kui ta oli seal talle graafikaga joonistati hämaril taha kaks NATO hävitajat, eks NATO oleks nagu kuidagi Eesti Reformierakonna oma või kas see oled kuidagi ekstra halb? Ma ei tea, mul tuli praegu tegutseb klipp meeltra nõmega. See klipp sobiks. Tegelikult suurepäraselt mingisse tujurikkujas, sest see oli lihtsalt niivõrd ülepaisutatud, halba naljakas, seal peaaegu nagu hiid, alanenud. Vot, aga ühesõnaga jah, ma loomulikult see on halb, et keskerakondlik linnavalitsus seda teeb, see on halb, et Jüri ratas peaministrina oma näiliselt mingit kontrolli selle üle, mida teeb keskerakondlik linnavalitsus, on halb, et Jüri ratas peaministrina sõltub sellest keskerakondlikust linnavalitsusest. Ma olen sellega kõigega nõus. Aga mis läheb nagu, mis on tegelik probleem minu jaoks on see, kuidas kõnetada vene valijat. Ja kui me räägime siin vene häältevõtmisest, siis ma oleksin tahtnud näha innovatiivseid lahendusi reformierakonnalt IRL-ilt, mai tea teistelt parteidelt. Ja siis kas neid panna PBK-sse või mitte, küsida endalt, kui palju me tahame seda vene valija häält, mul on tunne, et ülejäänud erakonnad, võib-olla sotsid, sotsid välja arvatud lihtsalt ei tahagi seda vene valija häält ja kogu see jutt praegu Reformierakonnale Keskerakonna aadressil käib põhimõttel, meie ei saa ja nende jaoks liikuma ka viinamarjad ära ja samas vene ja see on see teine probleem, mis on see kõige suurem probleem, tähendab vanniveega välja siit vene valijat ei kõneta keegi mitte ainult eesti kodanikust vene valijaid valijat, vaid ka mitte Eesti kodanikust vene valijat ja arvatakse, et niimoodi on okei elada riigis, kus 30 protsenti elanikkonnast on venekeelne, lihtsalt ignoreerida nende inimeste normaalseid tavakohasemaid, tavalisi tavalist, meedia käitumist, meediavajadusi vajadust olla informeeritud Eesti riigi poliitikast, ilma selleta tuleb välja, arvavad Reformierakond, IRL ja kõik, kes meistril paremal on võimalik Eesti riigile hakkama saada ja see on see absurdne asi, millest tegelikult tuleks rääkida. Ma tahaksin sulle vastu vaielda selles mõttes, et kas sa tahad öelda, et, et venekeelsele valijale on võimalik sõnumit saata ainult PBK kaudu. Ma tahan küll öelda. Ma vaatan uurimustele sotsioloogiliste uuringutele. Viimasel aastal 2016 on viimane või 2007 2017 isegi, mis ütleb, et 66 protsenti 67 protsenti Eesti venekeelsest elanikkonnast peab PBK-d uudistekanalina või info hankimise kanalina väga tähtsaks. Kaks kolmandikku. Jah no ma tsiteerin sulle vastu siin, ma arvan, et ajakirjanikku, kes tunneb tegelikult seda venekeelset valijat, et kas need teistest kõige paremini, aga kindlasti on ta praktiseerijana väga heas nagu teadmises, selles, et kuidas asjani jõuda. Tsiteerin Sulle põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev, kes kirjutas sel nädalal ERR-i kolumni, kus ta märgib, et et see on lihtsustatud arusaamine, et kui uskuda sellesse, et kui PBK-s osta tasuline saadav reklaam, et sel reisil on kõige lihtsam jõuda siis Eesti venekeelse elanikkonnani, et et milline see viitab, viitab loomulikult kindlasti enda väljaandele, aga ka teistele väljaannetele, mis ka seal Ida-Virumaal levivad ja. Mis on ta tiraaž, ütle mulle ka põhjarannikul näiteks, palju lähevad üldse inimesed seal ajalehte. Palju on seal kojukannet. No kui uskuda Erik Gamzejev, siis printmeedia usaldusväärsus venekeelsete inimeste hulgas on kõrge, see ei ole, see ei ole selline olukord, kus vaadatakse ainult PBK-d ja mis on veel huvitav. Et lugeda, siis ta viitab sellele, et ega siis vene sedasama teleinforuum on märkimisväärselt rohkem killustunud kui Eesti inimesed, inforuum, sest kui Eestis ongi inimesed, vaatavad Eesti Eesti televisiooni kahte kanalit. Kahte TV3. Ja seetõttu on see ka killustunud ja, ja kuni siin nüüd käigu pealt veel argumente tuua, mis kinnitavad seda väidet, et, et on naiivne uskuda, et kui osta reklaam PBK, siis olete otsekohe kõikide Eesti Eestis elavate venekeelsete inimestega kõnelenud. On ju kasvõi sedasama Swedbanga otsus, et kui sa meelde tuletad, et kui me eelmine kord rääkisime sellest, kui sa, kui sa skandaal siin eelmise aasta lõpus hakkas kerkima, siis ühe argumendina oli ju näiteks see välja toodud, et Swedbank tead kindlalt, nad ei osta enam Peeveegaas reklaami seal sineli kiiresti külge poogitud selline poliitiline argument, et kus ei ole usaldusväärne kanal ja nii edasi ja nii edasi, justkui seda, seda mängiti välja justkui ette heitena Tallinna linnavalitsusele riigiametitele, kes seda kanalit kasutavad, aga jäeti kõrvale see märge, et Swedbanki kommunikatsiooniinimene ütles, et kuulge Me ei tee seda sellepärast, et meil on muid tõhusamaid kanaleid. Jah, aga sisuliselt sa ründad ikkagi siin ju sedasama ütleme nüüd ma ründan seda naiivsust, et kui me ostame PBK reklaami, siis me oleme otsekohe Eesti venekeelse inimesega rääkinud ja mis on liiga lihtsameelne arusaamine minu meelest. Ei, ma olen suga täiesti nõus ja siin on tõesti siin on võimalik rääkida aastage järjest sotsioloogilisest taustast, eks miks see nii on ja miks see nii ei ole, kaasa arvatud põhjustest, miks trükiväljaanded mitte kunagi ei saagi, konkureerime isegi venekeelse elanikkonna seas televisiooniga. Ja see on sorry, aga seal kogu postsovjetlikus maailmas standartne vaatan Gruusiat, mida ma päris hästi tunnen. Siis sealsed erinevaid pool repressiivsest valitsusi pole kunagi huvitanud päriselt see, mida teevad trükk, trükitud väljaannet, väljaanded, kaasa arvatud Venemaal see, kus on võim, see, mis vahendab võimu, on televisioon ja sinna pole midagi parata, need numbrid on ikkagi täiesti erinevates suurusjärkudes ja televisioon on oluline. Ma üldse ei valja sinuga, vene inimese televisioon on lõhestatud, seal on erinevaid kanaleid, mida on tänapäeval võimalik vaadata, aga millest, nagu tundub mulle üldse aru ei saada Eestis. Ja see on see, kus venekeelse elaniku laps nii-öelda visatakse või laps, kui elanik visatakse vanniveega meil siin selles debatis välja, eks on see, mida ta teeb enda meediaelus ja see on mulle selline võrdlus nagu pähe praegu USA-s elavat erinevate generatsioon erinevatest generatsioonidest hispaanikud, aga ehk siis Ladina-Ameerikast pärit inimestega, kelle esimene keel võib-olla ka teises või kolmandas põlvkonnas võib, noh neil on väga hea hispaania keel, eks selleks nagu neile öelda, ärge vaadake enam Ladina-Ameerika televisiooni, mis sest, et põhjusel, et elate nüüd USA-s teiskeelses keskkonnas, eks, ja ongi kogu lugu. Aga see on absurdne, see on ebarealistlik, need inimesed vaatavad, Nad vaatavad neid jobusid, mida need uudistesaateid, eks vaatavad arutelus, roosid vaatavad lihtsalt mingisugust kollast televisiooni ja nii edasi-tagasi. Ühesõnaga, nende elu on suur osa nende elust, mõõdab televisiooni vaadates televiisorit vaadates nad vaatavad seda, mida nad eelistavad vaadata, neile pole võimalik dikteerida, mida nad vaatama peaksid ja läbi selliste kanalite definitsiooni kohaselt on ainult võimalik nendeni jõuda sel juhul ja ma tahaksin, et Eesti riik oleks seal kohal. Et nad näeksid ka seda Eesti riiki, sest tsiteerides ja parafraseerides Marju Lauristini, kes ütles, et on ohtlik, kui vene inimesele on sind kaks kultuuriruumi siis praegu on L1 kultuuriruum ja teist lihtsalt teile ei anta, tuleb seda teist ka anda. On minu point, see Postimehe artikkel, mis toetusajakirjanik Oleg Samorodni analüüsile minu meelest selles, see toob esile kaks probleemi. Mis probleem on seesama, mida ma korra juba ütlesin, aitan uuesti, et Tallinna linnavalitsus on maksumaksja raha eest tellinud reklaamsaateid. Ja kulutanud need reklaamsaated mitte siis isegi vormiliselt Tallinna linna tutvustamiseks, Tallinna linnavalitsuse tegevuse tutvustamiseks või venekeelsete inimeste informeerimiseks vaid on selle raha kulutanud konkreetselt. See on probleem ja see on minu meelest see koht, kus nüüd meil on olemas siin erakondade rahastamise järelevalve, komisjon olemas, politsei et minu meelest on nüüd see koht, kus tuleks need asjad nagu letti võtta ja siis aseosalistelt, kes on saanud sealt maksumaksja raha eest reklaami see raha sisse nõuda ja juhul, kui tegemist on seaduserikkumisega, siis neid ka karistada selle eest. Sest see ei saa olla niiviisi lubatud ja aktsepteeritud, et lihtsalt linnavalitsus ostab reklaami selleks, et juhtumise linnas võimul olevaid poliitikuid enne valimisi lihtsalt reklaamida. Aga sa oled siis nõus ja ma olen iseenesest nõus tõesti selle mõttekäiguga, aga sa oled ka nõus, et tuleks kogu Eesti ära puhastada, sest et igal pool, kus ma olen olnud täiesti juhuslikult erinevates valdades, ma näen seda probleemi, et kui on mingi valla mingi valla teata või mingisugune teadetetahvel, kas või, aga noh, tavaliselt lehte, eks siis seda juhib alati, kontrollib vallavalitsus, ma ei hakka nimetama neid kohti, aga see on täiesti standartne. Omaette probleem on nüüd veel linna või valla või mis iganes ressurssidega reklaami ostmine lehtedesse, mis ei ole valla või linna poolt kontrollitud nagu näiteks sinu Lääne elu. Kas sa oled näpuga järge ajanud? Oled sa ära öelnud Urmas Suklasele näiteks mingist reklaamist ja näpuga järge ajanud, et oleks opositsioonil sama palju ruumi, jooksime reklaamist Ülo ütlema, täpselt. Oota nüüd, see on kaks erinevat asja ja ma saan aru, et te ei ole sinu vastu. Aga ma mõtlesin, et üritan öelda seda, et see pole ainult Tallinna mure sellisel igal pool niimoodi. Kaks erinevat asja, see asi minu arust sa võtsid nagu sujuvalt kaks erinevat asja üks asi on seesama munitsipaalmeedia, et et üks asi on see, kui kohalik omavalitsus peab teatama elanikele teatud asju, eks ole. Erinevaid detailplaneeringute vastuvõtmisest mingeid vastuvõtuaegadest. Seal on miljon asja, mida tuleb teha. Ja seal on alati inimeste pildid, kes on võimu juures. Vaata sellest, kui näiteks linnavalitsus võtab vastu detailplaneeringu või kuulutad välja mõne ametikoha täitmiseks konkurssi seal sealjuures ei ole ja sealjuures ei ole võimul oleva poliitiku pilti, siis on lihtsalt teade, nagu pahatihti seal pildid, ütleme niimoodi. Sa nüüd liialdad. Et mis, mis on nagu kaks erinevat asja, üks asi on munitsipaalmeedia vis saadete tellimine, nagu PBK juhul võib, nagu näeme Tallinnas, nagu on Tallinna televisioon, on linnaosalehed. Ta on nii venekeelsed kui eesti keeles, et see on üks probleem ja, ja mis on selles suhtes, on sul õigus, et see komme on Eestis ka teistes omavalitsustes on väga levinud ja ka Tallinna linnavalitsuse tellibuga eestikeelsetes kanalites samasugused saated, nagu ta tellib PBK-sse, nii et seal nüüd üks küsimus, et kas üldse sellist praktikat peaks kuidagi reguleerima ja isenesest peaks. Seesama seesama komisjon, millest sa rääkisid sama politsei peaks kõik puhastustulena läbi käima kogu sellest eesti kohalikust poliitikast ja Tallinna linnavalitsus. Kahjuks on siin kõige suurem pahategija. Minu meelest on see koht, kus tegelikult saaks ju ka seadusandja sekkuda konkreetselt sellise asja väljaandmise keelata üks, üks tõhus viis näiteks kuidas sest sellise vähkkasvaja vohamist piirata näiteks reklaamimüügi keeld munitsipaalväljaannetesse. Ma igasuguse poliitilise reklaami keelaks rähk ausale. Noh see, sa, sa, sa, sa pead igal juhul maksumaksja raha. Seal saab igal juhul, kui sa nüüd nagu võtad nagu selle asja nagunii laialt ette, et siis pärast seda on võimalik see ettepanek kiiresti nagu tühjaks lasta. Et võib-olla võtame samm-sammult. Aga poliitilise tasakaalu hoidmiseks võtame ette ka Reformierakonna, kes nagu uudistes öeldud, tegi midagi väga kummalist, suhteliselt enese hävitusliku. Nimelt siis riigikogu teine aseesimees, seni veel Reformierakonna juht Hanno Pevkur võttis riigi palgale 2000 seitsmesajaeurose brutosissetulekuga Rein Langi et toosis riigikogu riigi maksumaksja palgal olles nõustaks teda Reformierakonna valmistumisel järgmisteks valimisteks. No siin on irooniaid mitmeid, eks Pevkur on loobunud reformierakonna juhtimisest, Kaja Kallast, Rein Lang otseselt nõustama ei hakka, Kaja Kallas võtab teatavasti selle erakonna üle aprillis. Aga keskenduge sellele sellele lihtsalt korruptiivsele printsiibile siin kus ma tsiteerin siin ühte Twitteri kasutaja that could mama, kellele see läheb krediidiks kirja nii-öelda Kuudaseks, kes pani tähele, et et meil on siin riik, kus üks endine justiitsminister võttis parteid, parteid tööd tegema riigi palgale teise endise justiitsministri ja noh, andke andeks sellises riigis kust kust alustada korruptsiooni välja uurimisega, kus lõpetada. Et Rein Langist aastas kahju sellepärast et teenekas poliitik ja kui võtta nagu ametikoha järgi, siis ilmselt oleks ta olnud väga pädev inimene, et anda nõu riigikogu juhatuse siis. Ta on juhatuse aseesimees, aseesimees Riigikogus Pevkur, eks ole. Et, et riigikogu juhatuse nõuande ilmselt oleks tegemist on väga pädeva isikuga kahetsusväärsel kombel. Kuna ei olnud võimalik selgeks teha, et kas ta siis annab, kellele ta siis õieti nõu annab, kas tahab nagu parteile või annab nõu, siis riigile, siis läks nii nagu läks, aga mis sellepärast tasuks märkida, on see, et minu meelest kriitilised ette võtta kõik need nõunikud, kes riigikogu palgal on, siis ma arvan, et seal väga paljud neist tegelevad enamasti partei asjadega tegelevad märksa vähem riigikogu ja riigiasjadega, siis võib-olla tasuks seda langi vastaskriitilisus laieneda ka teistele erakondade teistele fraktsioonidele. Ja et oleks jällegi tasakaalustatus, kõik see Kabrits meil siin, viidates meie kahetunnisele, mis andis vana aasta viimase päeva saatele, kus meil oli külas Jevgeni Ossinovski, mul lihtsalt ei olnud aega ega võimalust küsida talt, miks tal on neli poliitilist nõunik pooles ministeeriumis kokku kahe poole peale on selles ministeeriumis kaheksa poliitilist nõunikku ja kui te mäletate, siis kunagine KÕIK põhjasime Dmitri Reppinskit, kes tahtis endale viis poliitilist juhet võtta ja see oleks olnud mingi rekord Eestis, eks. Aga sotsid opereerivad rekordipiiridel ja muidugi mitte ainult, aga see, see on jällegi selline läbi läbiv probleem kogu Eesti poliitikas, aga siin on kaks. Mõtlesin irooniat rohkem, küpsemas markeerin veel kaks tükki ära. Üks on see, et Nortali osakonna juhatajana sisuliselt töötab Rein Lang, suure ettevõtteosakonna juhataja sai sellise otsuse vastu võtta, et minna riigitööle kusjuures ta Nortalis poleks lahkunud. Kuidas on see võimalik riigi vaatepunktist maksnud täiskoha palka inimesele, kes töötab eraettevõttes, kuidas on see võimalik Nortali vaatepunktist, et nende töötaja läheb ja teeb tööd riigile? Et endiselt on osakonna juhataja Nortalis, aga no see on eraettevõtluseks. Ja siis, mis mind kõige rohkem raha seal, ainult õnnelik sellise töötajatele ja Nortali Reformierakonna seosed, tundub, et on nagu kes, kes neid jõuaks, lahuta kaheks, see on veel omaette probleem, aga teine ja ütleme, kolmas või neljas iroonia, mille ma lihtsalt tahan ära markeerida, on, on, on see huumor peaaegu, millega. Rein Lang, kui tõsiselt seda mõeldes ütles, et tema loobub sellest kohast, kuna sellises kriitika tulvas ei ole seda võimalik teha, mis ta arvas, et see nagu lähed täiesti nagu kriitikata läbi ja astubki tööle võtab nende 2700 miinus maksud ja, ja nõustab Reformierakonda läbi riigipalga riigi, riigikogu, mis ta on siis kantselei palgale? Rein Lang oleks olnud ilmselt tõesti poliitajaloo kõige vanem juhe. Ega tegemist on ka ju endise mitmekordse saatejuhiga siin seal ja kolmandas kohas, kes seal hullemini kottinud poliitikuid, kui meie sinuga üldse oskame. Kuna praegu praegu kotib Kuku raadios kord nädalas Eesti ajakirjandust või vanad, siis kus siin nagu jälle kus, kus siin alustada ja lõpetada selle irooniaga. Mis iroonia, nagu ma ütlesin, et tegemist on kogenud inimesega teost, oleks ta olnud suurepärane nõunik muidugi kale muliga võrreldes, ta müüb ennast kallilt. Kalle Muuli, valimis 80 eurot oli selle õlle ja toidu hind, millega Kalemuni jooksis kohe-kohe karile pärast seda, kui ta poliitikasse läks, kaks kraadi jah, laeva siis Rootsi laeval. Nüüd räägime sellisest teemast nagu, nagu võõrtööjõud, et et see teema on siin nüüd mõnda aega Eestis kerinud sel nädalal, kui lugeda ajalehtedes nägite sellest, et tööandjate keskliidu juhi Toomas Tammsaare artiklit, kus ta siis kiitis seda, et võõrtööjõu kvoot tuleks vähendada ja tuleks rohkem võõrtööjõud riik lubada. Ja sama hästi, kui kes on jälginud teraselt arvamuskülgi ajalehtedest, siis nad on näinud ka vastupidiseid arvamusi sellele et mis selle taust on, taust on see, et eelmisel aastal oli see siseministeeriumi juures koos üks mis pidi töötama välja ettepanekut selle kohta, kuidas siis senist töörändekvooti võiks muuta Eestis need ettepanekud on tehtud ja nüüd ilmselt kusagil selle aasta alguses, siis valitsus peaks arutama seda asja uuesti kujundama siin seisukoha sellest, et kuidas siis seda olukorda, kus praegusel hetkel on Eestis eelmisel aastal oli kood siis 1317 inimestel, aasta peaks olema 1315 inimest, ehk siis seal 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast on siis ametlik kvoot, mis justkui lubab inimestel siia tulla tööle võõrtööjõul. Aga tõsiasi on see, et seda kvooti on juba praeguseks erinevate eranditega niivõrd palju lahustatud. Et inimesi, kes siia lühiajaliselt tööle tulnud on, on tuhandeid ja arvestades olukorda, mis on olnud mis on olnud ja on ka praegu, et Eesti ehitussektoris, kus ehitussektor kiiresti kasvab, tööjõud on vaja aga kohalik tööjõud ei ole valmis enam madala palga eest töötama või need ka pole, et siis seda voogu, seda ukrainlaste vooga, mis on tulnud siin Poola rendiettevõtete kaudu või ka siis otse mustalt tulles seda, neid tuhandeid mehi, kes siin töötavad, ega me tegelikult väga täpselt ei teagi, kui palju neid on siin üks number, mis mulle silma jäi eelmise aasta keskpaigast politsei ütles, et nad on registreerinud 400 sellist inimest, kes on tulnud mustalt tööle, aga ma arvan, et see on ainult selle selle jäämäe veepealne tipp, et ma usun, et siin on mustalt töötavaid mehi ehitustel ikkagi tuhanded, kes on tulnud Gruusiast, Ukrainast, Moldaaviast, kusagilt veel riikidest, kus on madalam palgatase, kus me suudame neile maksta ikkagi juba raha, mis, milles tasub siia tööle tulla. Eilsed ka Venemaalt, kuigi vaevalt, et otse, vaid pigem siis juba läbi firmade, mis mis on siis, toovad sisse jah, läbi teiste postsovjetlik riikide on, ütleme, et ma olen olnud päris kaua üsna naiivne, käies mööda ehitusplatsidelt kuuldes, kuuldes ainult venekeelset juttu. Ma olen mõelnud aastaid, et tegemist on ühe märgiga eesti getostumisest, kus venekeelne noh, inimene saab tööd ainult teatavates sektorites, kus madalam palk ja nii edasi. Jah nüüd välja tuleb, et suurem osa sellest venekeelsest jutust on räägitud ukrainlastele hooaja tööliste poolt, siis on tegemist hoopis teiselaadse probleemiga. Sest de facto number, mida Tammsaare Tammsaar nimetas enda loos Postimehes üllatas mind arvatakse, et viis kuni 10000 inimest on praegu Eestis tööl nii-öelda hooajaliselt ilma Loata, kuna see kvoot on meil naeruväärselt väike, eks ligi siin ütleme viis või kuus-seitse korda rohkemaid inimesi ütleb mulle ka seda, eks tegelikult probleemi ei ole, lihtsalt küsimus on selles, kuidas asi seadustada ja Tamsar ise ütleb ka, et küsimus on lihtsalt selles, et riik riigil jääb saamata mingi osa maksutulust. Nüüd see võtab omakorda seda, et maksutulu ei ole ju tegelikult põhjus, miks me räägime sellest kvoodist ja see sellest kvoodist räägitakse nagu muuseas ka PBK puhul ja paljude selliste teemade puhul see kvoot on sama, millest me saates alustasime, et kellele see Eestis õigupoolest kuulub. Täpselt, me räägime siin, millest me räägime, kui me räägime sellistest asjadest. Me ei räägi tegelikult esimeses ega isegi teises järjekorras Eesti tööturu vajadustest. Eesti, ma ei tea, pensionäride tulevikust, maks tulevasest maksukindlustatusest, me räägime maksulaekumistest. Me räägime, kellel, nagu sa ütlesid, kellele Eesti kuulub, me räägime monoetnilise Eesti eest võitlejatest ning me räägime siis Nendest, kes kes üritavad mingisuguseid ratsionaalsemaid kaalutlusi sellesse riiki tuua, peavad needki ratsionaalsed kaalutlused alati rüütama vormi, mis mona eetilisuse eest võitlejaid liialt jälitaks, sest et vastasel juhul neil pole mingit šanssi ja sama kvoot on ka meil seatud ju demograafilistest kaalutlustest lähtuvalt, eks, et mitte enam nii-öelda halvendada eestlaste osakaalu või seda suhtarvu meie tänases Eestis, mis kunagi ta oli väike, nüüd ta on tõusnud. Aga sinna sinna sekvootki läheb tagasi ning võitlus käib eestlaste häälte pärast, ma ütleksin, eestlaste häälte pärast võib võidelda kõigi vahenditega, venelaste häälte pärast tuleb välja päris kõigi vahenditega võidelda või nagu ütleme, PPK PPK saaga. Kui ma tahaks nüüd raadiokuulajatele anda soovituse, siis ma annaksin sellise soovituse, et, et kui nüüd eelolevatel kuudel keegi hakkab poliitiliselt hirmutama, tõid võõrtööjõuga või siis vastupidi kuidagi teid meelitama selle võõrtööjõu loosungiga, et siis ma soovitaksin jätta kõrvale rahvustunded ja tunded sellele, et küsimus on selles, et kas me suudame lõimida neid inimesi, et me suudame neid lõimida neid inimesi, nii kui nii, kui me saime hakkama selle nõukogude aegse migratsiooniga, siis me saame need mõne mõne 1000 inimesega ka hakkama, kes siia tulevad, et soovitaksin. Sa paned sind natukene puusse, härra Tammsaar kirjutab selgelt, et tegemist oleks hooaja töötajatega, kes kahe aasta pärast saadetakse tagasi välja Eestist. Mille komisjon on teinud, tähendab, see tähendab hooaja töötajad võivad jääda siia maksimaalselt kolmeks aastaks. Et seal on kaks erinevat kootimine asunud, tulevad, et siis praegu on see üheksa kuud, et siis nüüd lubatakse seda pikendada kolme aastani ja me räägime tuhandetest inimestest, aga mis ma, mis ma öelda tahtsin, et ma ei tahaks seda, nüüd hakatakse kasutama mingisuguse hirmutamise taktikas vaid Ma tahaksin korraks pöörata tähelepanu sellele, et mida sa meile majanduslikult tähendab. Et kõige lihtsam viis on tõepoolest see, et nagu tööandjad ütlevad, et jah, et meil on vaja odavat tööjõudu ja me peame seda asja siin kõiki käigus hoidma ehitusi kui teenindussektorit, aga ma tahaksin tsiteerida siin ajaloost Jaak valget, kes siin detsembris koos Aimar Altosaarega avaldas peale programmilise artikli postimehest sel teemal, kus ta viitab tegelikult selle odava tööjõu sisserändeohtudele nendele ohtudele, et et see, kui me odavat tööjõudu sisse tooma, siis me sellega säilitama selle praeguse tööstuse majanduse struktuuri, mis on ennekõike siis üles ehitatud odavale tööjõule. Et juhul, kui meil oleks tõepoolest see surve nagu tugevam siis tööjõu poolt, et siis sunniks ka ju majandust muutma enda struktuuri selliseks, et tõepoolest, et need inimesed, kes sinna alles jäänud, et need siis saaksid teha, sest suurema lisandväärtusega tööd, et järjest odavat inimese sisse, siis lihtsalt külmutame enda, sellise odava allhanke maastuks struktuuri ja see ei ole ju think ju minu meelest see, mida me tegelikult kõik tahaksime eesti riigita maiste majanduselt. Jah, põhimõtteliselt on see kõik õige, aga see on poolik lahendus ja teatud mõttes on see see Münchausen lik pool sellest lahendusest, ehk siis muudame enda majanduse struktuuri, saame rikkaks. Päris niimoodi see ei käi ja ma ei usu ka, et siis käib nii olles nüüd elanud aastaid Brüsselis, ma tean, et mul on fänne, kellele see lause alati meeldib, aga lihtsalt mul on, tuleb ette mulle kohe Euroopa Liidu poolne vaade sellistele asjadele ja mitte ainult Eesti puhul, vaid ka laiemalt erinevates riikides mida erinevad strateegiad viimase 22 30 aasta jooksul on soovitanud sellistes oludes teha, nad on soovitanud töötajaskonnast struktuuri paindlikustada ehk siis ümberõpet anda ja võimaldada ja soodustada ümberõppega vastuvõtmist siis töötajate poolt sellisel viisil, et nad oleksid võimelised täitma erinevaid rolle, ehk siis kui muutub majandusstruktuur või on olemas meil, ütleme, nõudmine, nõudlus mingisugustel mingit mingites sektorites, mida meie tänane töötajaskond rahuldada ei suuda siis tuleb vastavat väljaõpet omandama võimalikult kiirelt. Et see osaliselt kaoks ära ka see võõra tööjõu sissetoomise probleemi vajadus, kui me suudaksime Eesti väga-väga jäiga töötajaskonna struktuuri teha paindlikumaks ehk siis inimesi panna ümber õppima. Harida neid niimoodi, et nad oleksid võimelised tegema mitut tööd karjääri jooksul. Takistama takistab minu meelest seesama haridussüsteem, mitte haridussüsteem, vaid Eesti ühiskonna suhtumine, negatiivne suhtumine vanematesse inimestesse. See kusjuures see on üks suuremaid probleeme ja, ja kas või seesama see, kui meil ei ole seda reaalset survet, et me peame hakkama siis nüüd vanemate inimestega, vanemas keskeas, meie sinuga oleme juba selles eas, kus meil tegelikult Eesti mõistes tööturule enam asja ei ole, et kui ma siit raadiost välja lendama, siis leida uus saade on peaaegu võimatu. Lähme Aimar Altosaar juurde, kes teeb väga tänuväärset tööd, et meiesarnased inimesed oleksid veel tööturul. See on üks probleemidest, et seesama see muutumine, aga, ja et ühesõnaga, mis ma öelda tahan, on see, et, et kui keegi hakkabki hirmutama sele võõrde, siis ärge kuulake teda, vaid küsige mingite majanduslikke argumente ja selle võõrtööjõu massilise sissetoomise puhul ei ole ainult positiivsed argumendid, vaid on ka selgelt negatiivsed mõjud Eesti ühiskonnale ja majandusele. Minutit kaks teemat ma katan ühe väga kiirelt ära, lihtsalt tahan tähelepanu juhtida ühele Postimehe artiklile mis potentsiaalselt on aastatuhande artikli Eesti ajakirjanduses nimelt. Ühe USA juristi andmetele tuginedes öeldi, et on võimalus, et ma ei hakka nime nimetama, aga seal juba ammu väljas. Et üks eesti inimene on bitcoini looja, Pythoni looja Python on nüüd kõvasti väärtust omandanud viimase aasta jooksul krüptoraha sisuliselt investeerimis keskkond, mille kohta pankurid ütlevad väga halvasti, kuna seal muud väärtust taga ei ole kui ainult usaldus. Et aga selle looja turuväärtus tänases bitcoini väärtuses võiks olla mingi 12 miljardit ja ma ei ole jälle kindel, et Eestis on nagu aru saadud sellest või keegi on tähele pannud seda absurdsusest. Kui sa ütled, kas sa paned ühele konkreetsele inimesele sildi külge, et tema võib olla väärt 12 miljardit, siis no ma ei tea, mida arvata ajakirjandusest, mida peaks hakkama tegema politsei, et see õnnetu inimene enda täiesti nagu enda vastutusest mitte olenevalt satub sellise tähelepanu alla, mis on potentsiaalselt ohtlik inimesed vaatavad Ameerika filme nii meil kui mujal, eks. Millised, milline nii-öelda vastutus asetatakse politseile ja nokin veidikene Nalakamast aspektist rääkides, ma kujutan ette, nüüd EAS-il on võimalik öelda, et näed, et riik, kust on pärit nii Skype kui bitcoin ja see toob ka midagi sisse meile, võib-olla. Aga, aga see on täiesti absurdne asi ja ma arvan, et sellist artiklit poleks pidanud avaldama vabandust. Vähemalt nimedega. Jah, et ilmselt oleks tasunud kontrollida enne seda, mida tehakse, aga kui New York Times on selle Amazonase Laagna allikas et kui New York Times kirjutab, siis, siis on raske kahelda selles Lihtsaid lahendusi ei ole, aga kujuta ette meie ühiskonnas, kus meie enda riigieelarve jääb alla selle bitcoini looja turuväärtusele, ükskõik kas ta oleks, milline, milline surve on väiksele ühiskonnale, milline absurdne mõõtkavad erinevus. Ja nüüd siis kaks sõna sellest, et eelmise aasta lõpus siis valitsus on otsustanud luteri kirikule õigeusu kirikule eraldada miljoneid eurosid, siis nüüd sellel taustal on puhkenud vaidlus selle üle, et kas Eesti riik peab hüvitama okupatsiooni kahest või mitte siin Urmas Reinsalu ja siis Jürgen Ligi vaidlevad selle üle, et jättes selle vaidluse kõrvale, siis selge on see, et ükskõik mis on see ettekääne, et see raha eraldamine näitab seda, et kiriku positsioon Eesti ühiskonnas praeguse valitsuse silmis on märkimisväärselt tugevnenud. Tõsisel, mis puudutab luteri kirikut, siis seal oli taustaks oli see, et kohus oli otsustanud, et Eesti riik peab hüvitama Niguliste kiriku. Mis summas selline omaette küsimus, et see summa, mis kokku on lepitud, on ju väga helde. Aga kokkuvõttes näitab see seda, et kiriku positsioon on tugevnenud. Kiriku siis 37 miljonit, riik pakkus alguses pool miljonit, ma arvan, et see seitse või kaheksa miljonit on suhteliselt okei. Õiguste küsimuses jätkuvalt ülimalt konservatiivne, seisukohal konservatiivsel seisukohal, et tehas enne kõiki naisi siin siis sünnitusmasinatena. Teeksid, aga see otsus võib-olla tuli ka sellest, et riik tegelikult kirik on riik löönud Niguliste kiriku asjas riik tahtis tõmmata sellele joone alla ja selle diili teine pool on, see ELK loobub kõikidest edasistest pretensioonidest riigi vastu, mis ma arvan, et on riigi jaoks väärtus. Iseküsimus muidugi on jah selle kirikuorganisatsiooni õigustatuses selliseid diile teha olukorras, kus teised Eesti vabariigi subjektid seda teha ei ole saanud näiteks sundüürnikud ja mis kõik veel. Aga sellega ma arvan, veenda tänase saate lõpetame, täname teid kaasa mõtlemast ja ka meid põlema panema. Ärgitamast ja nii edasi. Ühesõnaga oli huvitav saade kuulasite olukorrast riigist. Eetris olid Andrus karnauja. Lobjakas, et me oleme iga kell rahvusringhäälingu kodulehel uuesti kuulatav ja samuti võite meid kommenteerida Facebookis, elage hästi.