Tänases muusikalises tunnis kohtume suure loodusesõbra käsitöömeistri rahvapillide valmistaja, lõõtspillisolisti tõrva külakapell juhi Paul kaedrega mehega, kellel iga töö jaoks on kuldsed käed. Teil Paul kaedre on omapärane ja kaunis koduaed, selles on vähemalt 100 looduslikku kiviskulptuuri. Nendele täienduseks puidust nikerdatud linnud ja loomad. Õhtuti vana toomas aias mahedat valgust levitab, tekib tunne, et oleme sattunud võlumaailma. Kas te oleksite nii lahke ja räägiksite oma erakordselt kauni koduaia saamisloost? Koduaiasaamisega oli niimoodi, et noh, kui ma sõitsin ringi, kusagil nägin mõnda ilusat kivi nende vastu oli mul juba ammu ja ammu niisugune igatsus nüüd koguda ja saada. Ja siis mis ma kuskil nägin, mis mulle meeldis, kergitasin autose, tõin ära, mis oma autoga tuua sai. Aga mis olid suuremad ja raskemad, vaata nendel juba siis palusin abi, olid sõbrad, kes löövad neetile veomasinad ära ja niiviisi neid siis on nüüd sinna kogunenud jõe põhjast on neid välja kistud ja, ja nii ühelt kui teiselt poolt soostal välja toodud leid. Ja kui mõni tuleb ja ütleb, kuule Paul, et ma nägin jälle kuskil ühte ilusat kivi siis ma hõivatud söömise pooleli ja lähen talle järele varsti kohe lisaks on teie koduaias veel nikerdatud puust loomad ja linnud, võib-olla mõni sõna juttu ka nendest, no neid talvel ajaviiteks olen ma seal ja mõned ikkagi teinud kull on mul tehtud ja ja, ja siis mõned tihased ja ühte kui teist niisugust linde seal. Ja nüüd möödunud aastal oli veel niisugune juhus. Nüüd Karksi metsast leidsime ühe ühe kase, kellel oli külge kasvanud maailmatuma suur käsk. Niisugust käsna ei ole ma kusagil käinud. Ja siis Läksin metsavahi juure ja metsavaht ütles, et tema ei või seda lubada maha võtta, taastada kaski. Sõitke metsaülema juures, Jeelapollis sõitsin Polli, aga metsaülemkuulised niivistide tahetakse aeda tuua seda kaske ja ütles, võtke maa ja viige kodu, siis jääb ta rahvale nähe kauaks ajaks. Ja nii on nüüd siis niisugune nagu karu ronib mööda puud üles. See käsel. Praegu olete 70 kolmeaastane ja vanaduspensionil. Milliseid töid on teil tulnud pika töömehe põlve kestel teha? Tööd on mitmesuguseid olnud, isa oli mul põllumees, siis tegid põllutööd. Hiljem siis hakkasin ehitustööd tegema, sest ehitustööga kellassepa ameti ma õppisin muidugi noorelt, aga rahapuudus riistade ostmiseks, no siis niisamuti mõnda nokitsesin kuidagi oma primitiivse riistadega. Aga hiljem, kui ma sain juba riistu muretseda rohkem, siis hakkasin rohkem kellasid tööd tegema. Aga viimasel ajal ka läks kellassepatööga niimoodi, et sellega tuli ka igasuguseid takistusi nende materjalide saamisega ja nüüd küll juba antakse kuulda igale kellassepale juba materjali, aga seepeale sõja, siis oli nende materjali saamisega väga raskusi ja siis ma läksin jälle uuesti ehitusse tööle ja oli neid tööl kuni pensionile minekuni Teil Paul Kaidre on toad omatehtud, eht rahvalikke pille täis. Nendepäraste pillide tegemine tuli ka nii nagu poolkogemata. No ma olen juba noorest saadik olen ma pillimees. Ja kõige esmalt mõtlesin siis, et ma teen jaurami, et see on niisugune kõvera Loogaga. Et siis seal vahel nalja teha, kui ma lõõtsa mänginud ja abikaasaga kahekesi mängime ja jälle saatis, seal kandlega oskab saata ja ja siis seal vahel nagu kuskil peol ja pulmas või sünnitallele nalja teha. Läksin metsad ja metsast, siis otsisin niisukese aparajaga Verlusega puu ja tegin jaurame valmis ja kui jauram valmis sai, siis tekkis mõte, et ma teen ka põis pidi. Jauram on niisugune pill, et temal on ka niisugune puuraabits. Vahepeal tõmmatakse selleroobitsage ja vahel lüüakse mõni täkk vastu maad ja talu siin igasuguseid kirinud kõrinat küljes. Ja süsteetele niisugutes hääl võisin. Selle, selle mõõte ma ei teadnud, nuusuti. Muusikamuuseumis on Pille-Aga, mina sinna muidugi vaatama ei läinud, aga tõrvas kooli õpetaja Kaasik. Praegu on ta nüüd terve kaheksa klassilise kooli juhataja. See oli teinud omal põispilli ja ta oli nii lahke, andis mulle siis mudeli mõõdud enam-vähem. Ja siis selle järgi ma tegin ja nüüd me kasutame teda, mitte viisi pilli ei kasutanud, kasutanud saate pillina ja tema teeb niisugust nagu sellu häält. Ainult ühe keelega ühe keelega ja temale kahte keelt panna peale ei saa sellepärast põhizalo pettuda ja siis läheb kohe häälest ära. Kui kui kaks keelt tähele pannud ja järgmise pillises tegin tekkis mõte niisuguse lass pilli. Nagu vanasti oli piine lassid ehk lähkrid, millega võeti heinamaale kaasa kumenti heinamaale kaugele välja söödeti. Hapu piine ehk Yalega taari või kalja nagu oli. Ja mina mõtlesin, et mina teen ühe pilli. Vanasti panti Länikule külgi pikk luuavarre moodi, tõmmati keel peale, tehti nalja ja mängibki ja mina tegin nagu lass pilli, seda tõmmatakse jälle ka, seal on ka üks keel pääl, seda temakse tõmmatakse. Ja järgmisemis lasus tädi, siis tekkis niisugune mõte, et konter, bass nagu külaga pillile ei kõlba, ta on raske ka kanda ja vedada ja. Ja vanasti vanas kõrtsipillimehed panid lauatükile kanepi nööri peale mängisid krov krov krov passi pilli eest ja, ja mina tegin siis niisugune paskpilli, tegin ikka päris päris selle kere ka ja ja siin on siis kontrabassi esimene keel on pääl, sellega saab siis ikka päris teris bassisoolosid ka võtta ja nii palju, kui nüüd lei selles külaga Bellistel nelja selle viietuuri juures tarvis on, nii paljud uurimas, saame siin ära mängida. Ja trummi tegin niisuguse ühe poolega. Kunagi kuulsin, et et olevat Pärnumaalt kuskilt Vändra kandist leitud sauna päält vana niisugune ühe poolega trumm. Et olevat olnud Janseni trumm ja mina tegin siis omale ka niisuguse Janseni trummi, mis oli vanast vanasti Eesti ajal lahkama päris trumminahka ei saanud, aga venitasin välja siis hariliku voodrinaha ja nüüd ma kuulen, et ta iki kõva tüüp ka natukene. Ja üks bilansis veel, mis on? On Lokupin? See on nii, nagu vanasti oli mõisa lokku lauad millega kutsuti töölisi lõunale ja, ja aeti ka hommikune tööle. Ja, ja siis sellega löödi, siis tähendab niiviisi kahe laua peale. Aga minul on need lauad nüüd häälestatud. Teine laud on siis kee tuurisse, teine tee tuuris. Ja siis tegin ma ka ühe niisuguse käopilli, millega saab käomoodi kukkuda. Ja veel ühe niisuguse väikese vilepilli, millega saab linnuhääli teha. Ja nii see asi siis nende pillidega on. Te olete paljudel ülevaatustel ja konkurssidel lõõtspillisolistina esinenud esinemine, edukas on olnud, seda kinnitavad arvukad aukirjad. Kui vanade olite, kui pilli mängima hakkasid? Esimese suupilli ma sain, kui ma olin kolmeaastane, lõõtspilli, hakkasin nänn üherealist lõõtspilli, kuna oli seitsme aastane ja 12 aastane olin, siis oli mul juba kaherealine till selle üherealise mängisime täiesti läbi. Ja siis kulla 12 aastane oli siis laiuba, mängisin esimese pulmaJaaliaga mõnes silmanis, muidugi vanemad ei lasknud kaugemale minna, sellepärast ma olin väike poiss küll alles, aga kui kuskil lähemal oli, siis teinekord tuli ka isa kaasa ja niiviisi sissegi lubati mind minna. Nii et, et siis jõudnud lõõtspilli mängida üle 60 aasta võib-olla isegi ligemale 65 aastat. Mitu pilli te olete jõudnud selle aja jooksul nii-öelda läbi kulutada, veel läbi mängida, läbi mängida olen ma, nagu ma ütlesin, selle üherealise läbi mänginud, aga muidu teised on ikkagi nii kuidagi vahetatud ja müüdud jälle ja ja vahede hääl kui kodanliku aja alguses, kui ilmusid need akordionid pajaanid välja, vaat siis tekkis mul mõte, et ma ostan omal ka akordioni järelmaksuga, ostin teleakordioni veel. Ja, ja mul oli hea neljarealine Teppo lõõtspill, müüsin selle ära ja ostsin akordioni. Ja nii et siis vahepeal ma üks 15 või ligemale 20 aastat lõõtspilli mänginud. Hiljem muretsesin omal bajaani ja mängisin bajaani ka natukene. Aga muidugi vanast pärast õpitut pillitmise vanad pärast õpetajatega, see oli ikkagi ennem see mäng, mis, mis on noorelt õpitud, on teada, et oskate toredasti lõõtspilli mängida isegi labakinnastes. Kas selline mänguviis on ainult meisterlikkuse demonstreerimine või on sellisel mängu viisil ka mõni otstarve? No sellel oli niisugune otstarvet talvel, kui talved, talvised pulmad ja pulmateel tuli ju minnes mängida ja tagasi tulles tuli teda veel hullemini tõmmata aga käed hakkavad külmetama, siis ei Aideltki muudkui kindad kätte ja tuli see lugu sellest, kuidas ta tuli, aga ta aga mäng käis. Tõrva külakapell on omapärase pillilise koosseisu ja hästi vanade pillilugude esitamisega nelja aasta kestel tuntuks saanud kodurajoonis ja kaugemalgi. Kapelli kroonikaraamatusse on tehtud sissekandeid 140 avaliku esinemise kohta. Tegelikult on aga esinemiste arv veelgi suurem, sest näiteks osavõtt 1974. ja 1975. aasta vabariiklikes tantsupidudest Tallinnas kajastuvad kumbki ainult päevikus ühe üritusena. Milliseid oma kapelli senistest esinemistest peate kõige kaalukamateks kõige korda läinumateks ja kõige meeldejäävamad teks? Meeldejäävaid on palju ja müstiline, kõik meelde jäänud, aga muidugi Tallinna tantsu ja laulupeod, tantsupidudel käimine ja, ja see, see oli jälle omaette, mis jääb surmani veele. Ja peale selle on ka veel niisugusi suurüritusi olnud, nagu Haapsalu rajoonis oli. Koit kolhoosis Vatla mõisas oli kolhoosi 25. aastapäev, sinna viidi meid mängima. Seal oli suurepäraline, see asi, see jäi kauaks neele ja samuti valku rajoonis. Kahe 200 kolhoosis olen käinud juubelipidustustel ja Viljandi rajoonis Kärstna kolhoosis. Need vot need niisugused käilised on jäänud meele. Ja üks neist jäi jälle väga meeleoli kohtumine. Eesti vabariigimuuseumi töötajatega Sangastes. See oli Sangastes tuli ülevabariigiline muuseumitöötajate kokkutulek, seal nelja jälle esinesime ja seal oli jälle väga soe ja tore vastuvõtt. Niisuguseid esinemisi on olnud palju ja muusikamuuseumis käimine. See on jälle üks asi ja esinemine, mis ka ei unune. Kas tõrva külakapell ka esimesest üleliidulises taidlusfestivalil osa võtab? Nüüd oli hiljuti, oli Valgas neljandal aprillil ja oli Valgas teine voor. Teisel voorul me saime ikkagi, lubati neid edasi kolmandale voorule. Mis edasi sünnib, seda ei tea. Kuivõrd tõrva külakapell pakub vanade pillilugude kõrval ka laule tantse ja rahva naljaandeid? Kapellil on teie endi näol võimekas lõõtspillisolist esineb vanade peo tantsude rühm teie abikaasa Alma Kaidri juhtimisel. Siis minu arvates tuleks tõrva külakapell ümber nimetada tõrva, rahvamuusika ansambliga. Selle nimetuse on kapelliva ammu auga ära teeninud. Soovime teile, lugupeetud Paul Kaidre veel mitmeks aastakümneks tublit tervist, jõudu ja jaksu rahvamuusika edasiseks viljelemiseks. Jääme ootama teie uusi esinemisi ja lootma, et teie kuldsed käed veel palju toredaid rahvapille meisterdavad. Aitäh.