Ei saagis, sõidad saanike aisakell tillaad alla, üüli armsasti aisakell tillaad alla üüli armsasti, geenaa jõulu ei saanud ka metsapuu, see ta ilu vaatab kõrgelt loosi jõulukogu. Seda ilu vaatab kõrgelt loosi jõulugu sõid A saani Ko jookeeri, puhus läbi luha üle kingu männiku ust läbi luhaööle kingu mööda männi Kuu uus koodus, banneli jõuluvorstid särisevad ju koodus ootavad kingitused, ootab jõulupuu. Kodus ootavad kingitused, ooteabi jõulupuu. Pere Päästearmee Võru korpuse juht Inge Ojala, juhi assistent Timo pihla ja, ja Päästearmee, Tallinna Kopli korpuse sõdur Tanel Captšenko. Tere, tervist. Rõõm teid näha. Siin Tanel oli ka see, kes lauluga meie saadet alustas ja selle saate nimi on andmisrõõm pühendatud päästearmeele ja nimetatud heategevusorganisatsiooni tublidele inimestele Eestimaal. Keda teie siis hinge Timo ja Tanel siin esindate ja nagu kõigile, nii on ka loomulikult ju teile jõuluaeg üheks eriti tähelepanuväärseks perioodiks aastas ja Taneli laul juhatas selle meeleolu ka juba natukene sisse. Kuna see lugu pärineb minu, ütleme siis sellisest lapsepõlveajast. See oli üks minu esimesi laule, mida ma kooli ajal ka pähe õppisin. Ja see laul kummitab mind tänase päevani ja ma usun, et me kõik selle lauluga lähme natuke aega tagasi. Aga kõigepealt siiski, mida endast Päästearmee kui selline üldse kujutab, kõlab üsna sõjaväeliselt ja seda mitte asjata. Päästearmee on tegelikult kristlik heategevuslik organisatsioon. Et siin on nagu kahe tiivaga lind, et väga tähtis on siis meile päästearmeelastele jumala sõna ja usk ning kohe sama paralleelselt sama palju ka on tähtis heategevuslik pool alguse sai seal Inglismaal Londonis 1865 ja loojaks ja eestvedajaks oli William puud, kes tollel ajal, kui Inglismaal olid väga rasked ajad ja inimesed olid vaesuses lihtsalt tuli sellele mõttele. Ta on küll tore jagada jumala sõna ja, ja öelda midagi head inimesele, aga praktilist poolt on ka vaja. Ja siis alguses oli see päästearmeed ei olnudki päästerne nime all, oli kristlik misjon, aga vähehaaval lihtsalt William puud sai aru, et et need inimesed, kes on ka sellistes raskustes, et nad vajavad nagu selgeid juhiseid, on võib-olla kõige parem öelda. Ja siis kuna inimesed olid väga vaesed, neil ei olnud ka kui neil ei olnud riiet, siis mõeldagi selle peale, et võiks olla nagu üks armee päästearmee, kõigil on üks vorm, keegi ei ole kellestki parem ega halvem. Ja siis ka see nimetus päästerne ja sellest ka meie erilised vormid, mis minu meelest on väga kaunid. Et see oleks nagu lühidalt. Ja armee tegelikult sellepärast, et Inglismaal on alati kõigest sõja, väelisest ja armeega seonduvast väga lugupeetud elust, just sealt tulid siis ka edasi see kõik need sellised tiitlid Päästearmee inimestele, kes on n vōi nagu teie hinge näiteks, mis see tähendab? Muide, tegelikult otsetõlkes on see nagu põlluohvitser, et kui kuskil on vajadus või meie eesti keele, ütleme, kui kuskil on auk, see auk tuleb katta, siis mind võib saata igale poole ja ma pean ise olema valmis minema. Timo on, ei, assistenti abi ja tema niisugune sõjaväeline terminoloogia ei puuduta liiget ja ma teen kõik raamatut minu arust olevat ja kõik sellised asjad ostan, sest superprodutsent ja supiköök, no see on tegelikult väga suur ja vastutusrikas osa teil, Dima, tema on tulnud Soomest, nagu ma aru saan ja on ühtlasi ka soomlasena jah, sündinud Soomes ja on ühtlasi ka hinge teie abikaasa. Aga Tanel, Tanel on siis päästearmee kopli, korpuse sõdur. Mis see tähendab, Tanel, et teie olete sõdur? Noh, sõdur on, ütleme niimoodi, kes on harjunud koguduses käima, siis on ikka kogudustes koguduse liikmed, mina olen siis ametlikult päästearmee nii-öelda koguduse liige, ehk siis kannan sihukest tiitlit nagu sõdur. Aga sadul oli langa väga suured kohustused kanda korpuses ehk siis koguduses. Mina olengi nagu justkui rindel. Et siis ükskõik, mis vajab tegemist. Peame sellega ikka ära tegema, isegi kui näiteks peame asendama võib-olla korpuse ohvitseri näiteks hinge, kes on n oina. Et kui tekivad sellised olukorrad, et ta ei saa ise teenistust juhatada, et siis võib paluda ka mõnd sõdurid, kes on vähe pädevam. Et on ka selliseid olukorda Kindlasti väärib siinkohal märkimist, et tänasel päeval tegutseb päästearmee pea 130. riigis üle maailma ja Eestis alustati tegevust 1927. aastal. Teine maailmasõda tõmbas sellele toredale liikumisele kriipsu peale ja uuesti alustada. 1996. aastal. Aga Tanel, teie tee ristus päästearmeega tegelikult juba lapse eas. Ma olin võib-olla kuskil kaheksa, üheksa aastane, käisin suht algklassidest, tulen ka sellise vaese taustaga perekonnast ei olnud mul tol ajal väga palju sõpru, aga sõber Rainer minu koolis käis, tema tol ajal käis Päästearmees käis pühapäevakoolis siis ta Mul omal ajal ütles, et kuule, et Tanel, et mis sa arvad, et noh, üks pühapäev tulevad muga kaasa, ma käin sihukeses huvitavas kohas, käin päästormees. Et käin pühava koolis, et mulle väga meeldib seal tule ka üks pühapäev kaasa ja niimoodi ma otsustasingi üks pühapäev temaga kaasa minna. Jõudsin siis kohale muidugi alguses natuke närvis, et noh, et, et kuhu ma nüüd täpselt lähen. Et uus keskkond, uued inimesed ei osanud üldse midagi oodata, mis seal ees siis saab olema? Jõudsin siis kohale, no õnneks ma olin koos Raineriga, et noh, et päris üksinda ei olnud. Võeti mind väga kuidagi avasüli vastu. Mis aastal see oli? No ma olen 29, sellest on 20 aastat tagasi. Eks üldse no see oli napilt pärast seda, kui päästearmee uuesti Eestis oma tegevust alustas. See oli jah juhitud selliste soome ohvitseride poolt, kuna soomlased olidki tol ajal need ohvitserid, kes siis leidsid, et noh, et otsisid võimalust päästearmee tööd taastada siin Eestis. Ja nemad olidki need esimesed ohvitserid, kes siis selle töö enda peale võtsid. Ja mina just sattusingi Päästearmee korpusesse, kui olidki eestvedajateks, olid siis harja, Laukanen ja Kerstile panen sellised hästi toredad naisterahvad. Mida te seal siis tegite või kuidas teiega tegeldi? Noh, see oli selline lasteüritus, pühapäevakool, seal oli väga palju teisi lapsi, noh, seal ikka neid oli neid lapsi ja et ma suht kiiresti leidsin endale sellised noh, nii-öelda uued sõbrad kes mind hästi kiiresti võtsid omaks, mängisime seal erinevaid mänge. Võib-olla noh, seda jumala sõna nii palju seal ei mainitud, võib-olla isegi mainiti. Ma ei tea, kas ma siis sellises vanuses väga arugi sain. Et mis jumal ja mis jumala sõna ja aga see keskkond oli kuidagi nii armas ja kuidagi nii tore, et mulle kuidagi nii meeldis seal isekuse pühamu, kool läbi sai, siis ma juba nii põnevalt ootasin juba seda uut pühapäevad, millal saab jälle tulla? Et kord nädalas pühapäeviti ja kas te võite täna öelda, et see päästearmee keeras nagu mingi täiesti uudse lehekülje teie elus või või noh, väga tore oli, aga et midagi erilist sega ei muutnud või siiski. Ikkagi nõustun selle esimese väitega, et ikkagi kardinaalselt mõelukegi muutus, et kui vaadata võib-olla praegust tänast ühiskonda, sest tegelikult suht kurja täis pimedust on ikkagi see meie tänane maailm. Et on väga palju probleeme, ikkagi narkomaania, ka on väga palju probleeme. Alkoholismiga on väga palju noori, kes on isegi praegu tänaval koduta lõhutud perekonnad, hästi palju sihukest maailmalaadset infot, et inimesed on täitsa topicus omadega. Ma ei kujutaks ette, kus mina praegu oleks, kui ma ei oleks sellises vanuses sattunud sellisesse kristlikku organisatsiooni nagu päästearmee. Dell oli ikkagi see kodune taust selles mõttes suht nõrguke. Mõte oli, et alustalad olid jah, suht nõrgad, noh, eks ema ka, noh, nii palju kasvatas mind nii, nagu ta oskas ja selliste võimaluste piires, et müts maha, et et minu käest kunagi küsiti, et kes seal sinu kangelane lapsena, et et kellel on seal Spider-Man või Superman või noh, siin Eesti mastaabis vaadata kangelasest, mina ütlesin minuga, Angela, minu ema. Siis oli see päästearmee väga tubli tugi kõrval ja midagi üllatavat ka avastasite enda jaoks, millest meil varem aimugi polnud. Ma ei olnud võib-olla noh, sellises lapse eas võib-olla noh, nii palju headust lihtsalt kohanud kuskil et kus ei tehtud üldse vahet, et oled sa oma või oled sa võõras, et kui sul ikkagi abi on vaja, siis antakse sulle ka meil kodustes olukordades oli selliseid hetki, kus võib-olla süüa oli vähe, siis päästan alati leidis mingisuguse võimaluse ja ja isegi kui oli vaja koju tuua see raske toidupakk, siis nad tegid seda. Nüüd tänasel päeval, millega te muidu tegelete? Praegusel hetkel ma töötan ametlikult Tallinki parvlaeval MegaStar. Olen natukene ka poliitikaga seotud, olen praegu Põhja-Tallinna linnaosakogu liige, kus ma siis samamoodi esindan ka päästearmee tööd ja huve, mida ma pean kaitsma Põhja-Tallinnas. Ja olen aktiivne liige Päästearmees Kopli korpuses. Kui suure osa teie ajast Päästearmee osalemine võtab, ta ei jäta midagi ära töö pärast näiteks, või et kui on teid sinna vaja, siis on vaja ja ta läheb. Absoluutselt et ikkagi enamuse ikkagi oma ajast ikkagi pühendan ikkagi päästearmeele. Päästearmees on nagu me teame, supiköögid, sõduritunnid, nõustamised, koduvisiidid, piiblitunnid nii edasi ja nii edasi, millega teie konkreetselt seotud olete või selle kõigega? No eks natukene ka kõigega ehk valdan keeli, üritustel käin tõlkinud abi andmas. Samamoodi minu läbi viia on siis minu korpuses eakate klubi ja 29 aastane noormees viib läbi eakate klubi, et hästi niisugune tore ettevõtmine ja elukogemus absoluutselt. Et ma nüüd korraldangi sellel nädalal ühtegi jõulueelset üritust käsikäes siis Heidy Tammega, kus me siis pühendame sellise päeva väärikatele Heatutele? Kõlab ilusti, no Inge ja Timo, teie olete muidugi ka ikka täiesti erakordsed inimesed, et lisaks kõigele muule, millega te Päästearmee tegemistes võrukorpuses seotud olete, te pakutega hoolt ja armastust kuuele lapsele, kes elavad teie katusel. No kuidas see juhtus? Tegelikult me oleme täitsa tavalised inimesed oma rõõmude ja muredega. Aga eks need lapsed on meil kogu aeg südames olnud ja kuna oma laps suur, miks mitte siis abistada kedagi, kellel ei ole kodu ja kui me siis Me olime siis veel tööl Tallinna Päästearmees, kui me saime neli. Ma ütlen ikka, tibu, ma loen neid nagu tibukesteks, kuigi on juba suured. Saime neli tibu siis Ida-Virumaalt lastekodust endale kasvatada. Ja siis nüüd on meil juba kuus, et üks tibu tuli siis Võrust ja ja see kõige viimane tibu on veel Tartu tüdruk. Et kõik sellised lapsed, kellel siis ei ole olnud seda kodu ja kodusoojust ja vanemad ei ole kas siis hoolinud või ole saanud neid kasvatada või ei ole oskusi olnud, et selline noh, kõik kokku nagu. Need on siis sellised lapsed, kelle vanematel on need vanemlikud õigused ära võetud. Et meie, meie lapsed on nüüd ametlikult jah, tõesti meie omad selles heas mõttes, kuidas nende kõigiga hakkama saada, noh, ma arvan, päästearmee oskused kuluvad siin ära, et eks meil on ka. Me ei ole küll väga karmid vanemad, et aga meil on ka omad reeglid ja millest me peame kinni pidama ja 11 austama ja arvestama üksteisega ja need vanused olid 12 on praegu Kaksikud, Victoria Margarita jaanuaris jaanuaris juba saavad 13 ja siis Sophia on 10, Laura on meil üheksa Gretelis saiust seitse ja väike pesamuna saab detsembris kaks ja pool. Timo vaatab minu poole, mul see arvuline pooldan, raamatupidaja, tal on kõik need numbrid meeles. Et selles mõttes jah, et eksvanused on erinevad, aga aga siiamaani oleme hakkama saanud. Et eks see rääkimine ja selgitamine ja lapse jaoks olemasolemine, et see on nagu see võtmesõna, kuidas nad kutsuvad ikka emaks seisaks. Sest ütleme, kui esimesed lapsed tulid, siis kõige väiksem oli üheksakuune, siis oli kahene ja siis kaksikud olid neli ja natuke peale lõburium. Et Nad lihtsalt ei mäletanud, ei teagi kedagi teist, kes oleks nendest hoolt kandnud. Ja siis võru tibu oli poolteist, kui tuli ja praeguse kõige väiksem, kes meil on, tuli viie kuu sõna, nii et noh, loomulikult me oleme neile maisa. Päästearmees on aasta ringi tegevust piisavalt igav ei hakka mitte kellelgi, kes päästearmeega seotud on, aga no jõulud, need on veel omaette eriti märkimisväärseks ajaks, et mis sünnib jõulude ajal näiteks Tallinna Kopli korpuses, sõdur Tanel? No meil on praegu kavandatud koostöös siis Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekandekeskusega, kelle poolt siis meile väljastatakse kõikide suurperede kontaktid ja teavitame neid siis jõulupeost, mida me tahame korraldada siis 100-le lapsele oleme ka sihukese projekti teinud, kus me oleme ka otsinud jõulukingitused nendele et töö on päris uus, meid ootamas ees. Ainult lastele tuleb jõulupidu. Jõulupidu tuleb samamoodi ja meile kõigile, kus on siis ka arvestatud 100 kohaga. Et, et sinna on siis kaasatud kõik, noh, kes siis käivad korpuses on seal siis lapsed ja eakad ja et siis on niisugune ühtne perekonnapidu. Ja mis seal siis tehakse, lauldakse, tantsitakse, siis on niisugune avatud mikrofon, kes tahab seal luuletust jagada või kestab seal laulda või mingisugust mõtisklused seal edastada meile, mis on seotud siis nende endi jõuludega võib-olla kui nad ise võib-olla lapsed olid, et kuidas siis omal ajal võib-olla peeti, et kõik sellised hetked on siis teretulnud. Väga armas, räägime natuke sellest ka, kes, mis seda kõike finantseerib. Noh, selle finantseerimisega on nagu on et päästearmee on ikkagi tegutsenud Eestis juba ligi 25 aastat selles mõttes kohalike selliseid võib-olla ettevõtjaid või siukseid inimesi, kellel on võib-olla neid finantsvõib-olla natuke rohkem kui lihtinimesel. Selliseid toetajaid minu teada ei olegi meil. Et kogu seda tööd finantseerib meid Soome territoorium, Soome ja Eesti ongi üks territoorium, kuna me ise siin oma finantsidega toime ei tule, siis meil on niisugune vanem vend, kes meid on siis oma hõlma alla võtnud. Armeel on, ühesõnaga need ütleme siis territooriumid jah, just niimoodi jagatud. Võivad hõlmata mitut riiki. Absoluutselt, aga linn ei aita. Linn. Palju ikkagi aitab, et noh, mis puudutab supikööki ja seda siis linn finantseerib, nüüd on hakanud ka rehabilitatsiooniprogrammi on hakanud finantseerima ja samamoodi me hiljuti alustasime uut projekti, kus me siis külastame viitekümmend perekonda ja viime suppi ise neile koju. Et ka seda on hakanud linn finantseerima, aga selle vähekesega, mis me linna käest saame sellest ainult noh, me toime ei tule. Et tegelikult noh, kuna me oleme ikkagi mittetulundusühing, siis me ikkagi sõltuma ikkagi kogukonnast, inimestest, kes näevad, et see töö on vajalik. Et siis üks euro või 50 senti, mis iganes. Alati tasub ära. Aga ma saan aru, et inimesed toovad ka asju, toovad toitu, tuuakse hea meelega või noh, niimoodi tuuakse kah, aga alati võiks nagu see asi. Paremini olla, jah, see vastab tõele, noh, väga palju muidugi tuuakse selliste humanitaarsed asju, kasutatud riideid, et need inimesed on meid üles leidnud, et nad teavad, et et päästearmee ikkagi tegeleb selle humanitaarabiga, et, et nad ei taha nagu päris need ära visata need riided, et hea meelega annaksid kellelegi kelle kaudu see läheks ikkagi abi vaja ja nii edasi, et neid abisid on palju, aga mis puudutab niisugust noh, toiduabi on selliseid üksikuid ettevõtteid, kes siis annetavad oma tooteid meile? Mäletan omal ajal tegin saadet, tegin Kirsti Timmer iga, kes siis samamoodi tegi üleskutse kõikidele kohalikele ja ettevõtjatele, et kui vähegi on kellelegi midagi üle, on see siis sokipaar või moosipurk, et et, et siis on siin need uksed kuu peal, kuhu te saate koputada, et saate need üleliigsed asjad ära tuua heategevuseks. Et siis nagu inimesed olid nagu üles äratatud, siis nagu vahepeal käisid ja külmkapid olid moosipurke täis. Aga nüüd tuleb vist uuesti hakata äratama inimesi. Millised need pered on, mõtlen, kes silma päästearmee abita oleksid päris hädas näiteks võrus hinge. Tegelikult meil on väga erinevaid peresid, on peresid, kus on ainult pensionärid, elavad ja nad ei tule välja omadega ja neil peab toetama nii supiköögis kui ka toidupakiga. On peresid, kus on palju lapsi ja selline vähekindlustatud vanematel ei ole tööd, et me seal ääremaal siiski, eks see tööpuudus on ka, et me võime ju näha, et kuulutus on kõik kohad täis, aga ka seal on võib-olla kilomeetreid vahet ja neil ei ole sõiduriistu ja bussiliiklus, et on ka nagu on, et et see töötas, on ikkagi suur probleem meil sealkandis. Ja, ja muidugi on ka neid inimesi siis, kes on üksikud ja neil ei ole kellegiga suhelda ja nad tulevad sinna, sest nad tunnevad, et seal neist hoolitakse, neid ootab seal soe supp, sest kui sa elad üksi, sa ei hakka endale suppi võib-olla keetma, võib-olla mõni hakkab, siis on ta väga tubli muidugi. Ja, ja samas on ka üks kontingent on selliseid, kes on siis. Noh, ma ei taha öelda puudega või et kas tal on siis füüsiline puue või on vaimne puue ja ta ei ole leidnud sellist kohta, kus ta saaks mõistmist, toetamist ja ärakuulamist. Et tegelikult väga palju erinevaid inimesi käib. Nagu öeldakse, Päästearmee inimesed on ikkagi sellised, kellel ükski päev ei sarnane teisega. Vastab see tõele. Päevad on täiesti erinevad, et sa ei tea kunagi, milline inimeselt uksest tuleb ja mis küsimusega ta tuleb, et millises olukorras ta on. Et pead alati valmis olema, sukelduma sellesse probleemi ja otsima lahendust, et see inimene ikkagi ei jääks üksinda ja et üheskoos ikkagi paneme pead kokku ja kui vaja, kolmas pea kuskilt leida, küll me siis selle lahendusega leiame. On vahel nii ka, et mõni inimene lihtsalt võtab Peeki tuju pahaks. No kindlasti on selliseid inimesi, kuna me olemegi sellise raske kontingendi ikkagi enda õlgadele võtnud kanda. Et noh, tuleb ka selliseid kodutuid võib-olla, kes on võib-olla natukene alkoholi tarbinud, et siis võib-olla muutuvad natukene agressiivsemaks ja võivad öelda igasuguseid asju seal välja, aga noh, sa ei tohi nagu seda isiklikult võtta, et teine päev nad tulevad, võib-olla kaine peaga on nad hoopis teistsugused ja väga tänulikud. Milline on see hetk, kus tuleb korraks öelda endale stopp, et oi, ma vist hakkan läbi põlema. Et ma ma täna enam ei jaksa, ükskõik, kas, kas need inimesed, kellega ma suhtlen, need abivajajad on mõni nendest võib-olla ei ole nii meeldiv, mõni on lausa ebameeldiv. Aga enamik on meeldivad ja toredad inimesed ja ma ikka ei jaksa, mis siis saab? No mina võin öelda, et mul on olnud küll hetki ja ma usun, iga inimese elus on, kes ütleb, et tal ei ole, ma ei usu, hästi seda. Aga mis ma siis teen, mina tunnen, et ma pean siis sealt natukeseks eemale saama. Ma olen teinud ka seda, et ma olen, noh, meil on see head. Me töötame koos, oleme kodus koos, me saame hästi palju rääkinud imago omavahel. Et ma saan nagu endast välja rääkida, see on üks asi, rääkida ja suhelda. Aga ma siis pean saama eemale, siis ma räägin, et Timo, mul on nüüd see piir. Et kas ma võin ja siis ma lähengi, ma lähen ära seal töö juures, siis kas Timo asendab mind või on meil seal kokkaret, kes on ka väga asjalik naisterahvas. Et ma saan olla eemal, koguda ennast, mõelda need asjad läbi ja siis tagasi tulla, kui ma olen valmis. Aga kui mul tekib teinekord kodus see tunne, noh, mis seal salata, lapsed last erinevas vanuses, ütleme, et ega see närvisüsteem ka neil ei ole väga tugev selle läbielatu ja üllatuse sündroomi tõttu, et kui ma kodus tunnen, et ma hakkan läbi põlema, siis ma palun Timolt endale vaba vaba päeva ööd. Ma olen teinud seda, ütlen ausalt, et ma ütlen, et Pean olema eemal ja lähen broneerin endale kuskile spaasse 24 tundi olen enda jaoks, tulen tagasi ja olen palju rahulikum ja palju kontaktivalmidus. Ma olen tiivale pakkunud ka seda moodust, aga ma pean ütlema, et on väga kodulembeline, et teda kodust välja saada. Väga raske. Et tema tahaks ikkagi kodus olla ja kuna ta on selline rahu ise, mina olen nagu säraküünal, nagu ta mind kutsub. Et siis aga ta on nõus sellega, ta saab aru, et mul on vaja all, siis ära alla ei ole, tihti aga tuleb ette. No te otsite hinge, mul sõnad suust ma just pidingi ütlema, et Timo on vana rahu ise väga jutukas ta ei ole, nagu me kõik aru saame, aga kui ingel nagu selline moment tekib, et kuidas siis öeldakse rahva suhteliselt juhe jookseb kokku, et siis te mõistate seda? Nojah, ikka tuleb mõista ja aga kuidas teie suudate nii rahulik olla, ükskõik kui suur see stressitase või pingega ei ole, et on teil mingi oma filosoofia või kuidas te suudate rahulikult võtta? Ei oskagi öelda. Iseloomu ja rahulik, ükskõik mis ka ei ole teie säilitate rahu peaagu. Ja olen vahest öelnud, et kui on mingi olukord, et Timo, no ütle ometigi nüüd sina ka midagi, siis ta on tükk aega vait ja siis ütleb just naerma ja siis meil on nagu jälle pinge maas. Sellega ongi kõik öeldud, eks ole. No teie kodulehel on kirjas, et oleme väike rõõmus pere inimestele toeks nende raskustes, anname hinge ja toiduabi ning toetame vähekindlustatud peresid sellest kõigest me oleme rääkinud erilise tähelepanu all hüljatud ja lastekodu lapsed just. Aga lastekodulaste eest hoolitseb ja lastekodu, kuidas siis selle asjaga on? Nojah, muidugi, neil on seal lastekodus ka toit ja, ja, ja elamine ja kasvatajad. Aga aeg-ajalt me ikkagi koos sõprade klubiga oleme külastanud, lastekodusid tein lastekodu sõprade klubiga ja oleme teinud neile selliseid mänguõhtuid ja sünnipäev, tavasid tähistanud, võtnud kuu, sünnipäevad kokku ja ja siis ka, kui on ilusad ilmad ja meil seal sõprade klubi vedajal on oma suur maja ja aed ja batuudid üleval, siis olema nende lastega koos olnud ja ma olen ka oma lapsed sinna kaasa võtnud, et, et nad suhtleksid. Ja, ja minu meelest on see väga vahva, sellepärast see lastekodulaps peab saama välja lastekodust, muidu ta jääbki selline mulje, et see ongi kogu maailm. Aga ta õpib seal suhtlema ja väljapoole, võib-olla ka mõistma seda elu on ka väljaspoolmuidu, tekib see asi, et laps tahab lastekodust välja ja võib-olla ta on segaduses. Ta ei tea, mis maksab bussipilet, häid ja palju maksab leib, noh, see on tavaline, et, et nad ei tea sellepärast et neil on seal nagu kõik väga käe-jala juures. Võib ainult ette kujutada, kuidas lastekodu lapsed teid ootavad. Aga nagu saate alguses siin kõik kuulsime, et siis Tanel on laulumees ja Tanelil on tervelt kolm laulu meie tänaseks kohtumiseks välja vaadatud, nii et võib-olla siis kuulame vahepeal, mis teiseks lauluks. Jah, oma teiseks lauluks ma olen sellise ilusa laulu valinud nagu mulle ära kingi kullasära, et see läheb meie tänase teemaga väga ilusti kokku. Mull raagingi kulaas ära jõuluajal sa vaid Elmu Huuta Su. Nojaa, rahu. R v ma. A külla oota hangu hingad, ahetsee sa rõõmustaks. Ja kulda ma vaid saada inglikaitseks. Mul kingi kodu sünnimaal ja laps rebu üks õhtu küünlavalguses kui köiki Albi meedu õhus. Üks õhtu see hoos, aga et süüde ahaa, täituks raagu ka mulgi hingi, koodu, usk ja lootus, tuus rõõmja agaaellis troost. Nüüd tuule issand kuningas, taeva haara ka kõigil süü ta soojaks saaks, kui saabun dail neema külleri K ja H kõrge. Ja ma tahan saale vaes. Nüüd tuule saagees, oi, uus issand ja mu hoogu ning. Suurepärane, aitäh, Tanel, no Päästearmee üks töölõik on läbi aegade olnudki muusika, pasuna ja laulukoorid ja ajalooliselt oli sellel vast ka põhjendus et kui oli mingisugune kogunemine ja igasugust rahvast oli koos ja mõned ei tahtnud sugugi kuulata, mis räägid siis, kui pillid hüüdma pandi, siis naelutas rahvapaigale ja nii see traditsioon on elama jäänud ja õitsenud läbi sajandite, aga Tanel, teie laulate, siis kopli korpuse päästermegooris. Absoluutselt meil on niisugune väike koosseis on aeg-ajalt ikka kokku tulema ja nüüd on jõulud ka tulekul, et me siin ka tasapisi varjutame jõululaule, et mida me saame ka siis jõulupeol esitada, meil aga kombeks jõuludel käijaga jõuluPadadel, et meil on sellised jõulukorjandused, oleme seisnud ka raekoja platsil, oleme seisnud ka Stockmanni poe ustel, et kui te märkate sellistes huvitavates päästerme vormides inimesi, siis ärge minge neist lihtsalt mööda, vaid leidke see hetk ja pange see pisuke sinna korjanduskarpi ja et see lähebki just puuduses kannatavatele inimestele jõulurõõmuks. Et ka seal me oleme esitanud laulukooriga laulusid ja puhkpilliorkestriga olema samamoodi väljas olnud küsimuse koorn meid kooris on oma kuskilt ütleme niimoodi 10 inimest, et et seal on erinevas vanuses inimesi, on seal nooremaid ja on seal vanemaid ja et siis on niisugune väike koosseis võru kor Kusjuures on ka muusika, inimese hinge. Tegelikult mul tuli praegu nii nostalgia, sest ma ka, kui ma Tallinnas töötasin ja Päästearmees olin aktiivne liige siin Koplis, siis ma käisin laulmas selle, see oli nii armas tegelikult kokku saada. Meil Võrus ei ole koori. Aga loomulikult meil on Päästearmee laulud, laulud tulevad küll meil siis nagu öeldakse maki pealt, aga me laulame neid laule. Noh, ma võin öelda, et ma viisi pean, aga muidugi me tahaksime inimest enda keskele, kes oskaks mängida klaverit, sest klaver on olemas. No võib-olla kellelegi tuleb südamesse, me väga oleksime rõõmsad ja oma inimesed seal me oleme siiski ikkagi laulma pannud. Et, et meil on oma lemmikjõululaulud muidugi pühal ja need nüüd hakkame laulma juba siis, kui esimene advent on, sest nad ütlevad, et muidu see liiga kiiresti saab kõik läbi need kenad laulud. Et tõesti Päästearmee muusika ja need orkestrid, pasunakoorid, nagu öeldakse, et see on ikka võimas, kui ta mängima hakkab. Tanel rääkis enne, kuidas Päästearmee Tallinna Kopli korpuses jõuluaeg välja näeb, kui ma nüüd mõtlen Võru linna peale, et Võru linn on väike, hooti päris muinasjutuline, et kas teil on midagi ka sootuks teistmoodi. No kindlasti juba see ongi nagu teistmoodi, et meil on vähe inimesi. Väikelinn ja kui nüüd võtta seda, et selle väikse linna kohta on üle 10 kiriku siis võib mõelda jah, no meie inimesi kuskil 25 30 piires, kes meid külastavad ja niimoodi käivad meil päästearmees kes söömas, kes suhtlemas, kes hingeabi saamas kest toiduabi riideabi. Aga jõulude aeg, jõulude aeg on meil alati olnud ka sepada kuskil. Et me ei saa niimoodi, meil ei ole selliseid suuri Stockmanni muidugi, aga meil on võimalus neid panna siis väiksemate kaupluste juurde. Samas, mida me teeme, on see, et meie oma kogudusega või korpusega, nagu Päästearmees öeldakse, teeme spetsiaalse jõulukorjanduse. Sel aastal oli see jõulukorjandus spetsiaalne just jõulud ajaks, mõeldud seitsmeteistkümnendal detsembril. See on siis kolmas advent. Ta oli? Jaa. Ma hakkasin rääkima sellest juba varem kuu-poolteist, enne, et inimesed saaksid mõelda, varuda nagu me teame, jõulude aeg on ju igasuguseid väljaminekuid. Aga see on selline, meil olnud alati spetsiaalne korjandus. Ja sellest me oleme abistanud finantseerinud vähekindlustatud perede kas siis üks või kaks või kolm peret jõululauda ja lastele kommipakke. Et see on selline konkreetne. Ma ei tea, ma olen selline selles mõttes praktik, et mulle meeldib, et ma saan ise näha, kus see asi läheb, me viime selle Timuga ise perre, me saame tegelikult natuke omakasupüüdlik, me saame need positiivsed emotsioonid kõik seal ja me näeme, et see pere vajab ja, ja sealt tavaliselt edasi arenevad, jälle uued suhted, nii et et selline, aga meil ei ole muidugi nii suures mastaabis nagu Tallinna linnas siin. Selge see no me räägime päris palju materiaalsest, ehkki sekkaga hingelisest, aga siiski siiski on oluline, jõuluajal oleks kõht täis ja nii tore, kui jõuluvana ka midagi toob ja riie oleks seljas ja külm ei oleks, aga räägiks natukene hingeabist just jõuluajal, et tegelikult ta ju on teisipidi täpselt sama tähtis asi, kui see täis kõht, et et kas teie poole nagu päris palju pöördutakse, noh, on ju üksikuid, mitte eriti hästi elus hakkama saavaid pensionäre ja siis jõuluaeg nagu kisub suht tõeliselt kurvaks, et vot kuidas selliste asjadega. Ja kes siis seda hingeabi annavad, et kas teie ise olete mehed ja naised nagu orkester, suudate kõike teha või siis on psühholoogid ka teil abiks. No ma pean ütlema, et alati, kui sa ise ei saa või ei oska või jääb puudu ütleme mõistusest, eks siis see on väga hea, kui me oskame appi küsida, teiste käest. Olen püüdnud nõustada nii palju, kui olen osanud. Just mis puudutab, siis lasteteemasid ka pensionäre seal, kes on üksikuks jäänud ja neil on omad mured. Et see nõustamine on selline omamoodi asi, et seda me teeme tavaliselt siis, kui meil ei ole korpuses programme sellel päeval see inimene on mulle helistanud või tulnud, öelnud, et ma tahan rääkida, siis me oleme temaga kaheke eesti kindlasti meil küünal põleb ja ja me saame rääkida omavahel ja ma kinnitan talle, et see, mis me siin räägime, jääb kõik siia ja mõnikord ei olegi vaja nõu anda, aga sa pead ära kuulama, inimene tahab lihtsalt oma mure välja, näeb ja teinekord ega ei oskagi, võib-olla inimesel endal see otsus juba olemas, aga tal on vaja see ikkagi veel korra läbi rääkida. Et tegelikult jah, ma võin öelda küll, et me peame tegelema väga erinevate. Aga samas kui on, ütleme, inimene tuleb ja tal pole elada, kuskil on kodutu ja ta on külm ja ja, ja siis me saame soovitada ju talle rehabilitatsioonile minekut, meil on olemas selline võimalus. Me saame helistada sotsiaalosakonda ja rääkida, et meil on siin see inimene praegu konkreetselt siin, mis me saaksime teha koos. Sest tavaliselt see, kui sa helistad ja ütled, et et see inimene on siin. Ja kui sa oma Osajatud nagu ära siis tihtipeale need asjad ei toimi. Aga kui koos seda teha, et siis need asjad hakkavad nagu liikuma, et erinevaid asju tegelikult on. Aga see kõlas kuidagi väga südamlikult, turvaliselt, et on võimalik ka nii, et istute kahekesi ja panete küünla põlema ja sellised hetked on väga väärtuslikud Tanelil midagi lisada. Jah, eks vaata. Jõuluaeg noh, minu teada peaks olema niisugune rõõmus aeg kõigile aga väga paljudele, võib-olla ta ei ole nii rõõmus, et võib-olla sellepärast, et ei ole võib-olla kellelegi pidada võib-olla neid jõulusid. Tega pidanud Tanel kedagi tröösti maa konkreetselt. Kindlasti olen selles mõttes, et olen ka oma elu jooksul Päästearmees olles väga paljude inimestega kokku puutunud. Te olete neile öelnud et nad ei ole üksinda. Et eelkõige jumal on see, kes ikkagi leiab, et nad on ikkagi väärtuslikud, et see, et nad siin maailmas on, et see ei ole ilmaasjata, et ka nendel on mingisugune plaan ikkagi selles ilmas. Ja ma ise ütlen, et mina samamoodi usun nendesse, et, et kõik kõik saab korda ja et aitan ka nii, kuidas saan ja ja vahest piisabki juba sellest ärakuulamisest, et sa oled ikkagi maja eraldanud tallaja, et ikkagi võib-olla käega patsutada õlale ja. Kama paljudele jääb jumal kõrgeks, kaugeks ja kättesaamatuks ja ta on pigem huvitatud, et keegi lihast ja luust inimene siinsamas kõrval temast hooliks. Ja see ongi meie kristlaste ülesanne, et meie, noh, peamegi nii-öelda seda nähtamatut olevust ise siis peegeldama oma isiklikku sellise praktilise elu kaudu. Et kõik tegelikult see töö, mis ma Päästearmees teemegi, ongi siis selline jumalik käepikendus inimesele. See meie päästermediviis, et see on niivõrd armas, et süda jumalale ja käsi inimesele Ja siis veel üks motolause on supp, seep ja sõna, eelkõige tuleb inimesel ikkagi kõht täis sööta. Pesemisvõimalused talle ja siis alles kutsuda saali jumalasõna, kuulama. See supp, seep ja sõna pärineb aastast 1865, täpselt vastane aastast, kui William kuus selle Sterme asutas. Teie päris isiklikud enda jõulud saavad siis olema oma kodus või on need ka kuidagi ikkagi seal Päästearmee, kes kus asub, eks ole, koplikorpus on kunagise kino Lembitu hoones ja Võru korpus on omal aadressile, kas need on ka koos inimestega, kellel pole võib-olla kuskile mujale minna või on need siiski nagu teie päris oma pühad ka kogu selle pika aasta jooksul, kus te olete kõiki aidanud, kõiki toetanud, keda olete saanud, kuidas sellega? No meil on ikka kombeks olnud perekonnaga iga kord siis niimoodi kokku leppida, et kelle juures me nagu kokku saame. Et kuna me nüüd oleme kõik oma elu peal peale minu on veel kaks õde ja üks vend mul peres ja siis ema, kes meid siis on kõik üles kasvatanud, et kas me siis saame vanema õe juures kokku, saame ema juures kokku või saame minu juures kokku. Ja siis ikkagi on meil jõululaud vaest on meil ka jõuluvana ja siis oleme lihtsalt koosa, kuna sellised hetkel vähe ikkagi ja kõigil on ikkagi oma töö tegemised ja oma sellised noh, kohustused, et siis ei ole aega kokku saada ka jõulud on ikka niisugune aeg, kus me peame ikkagi leidma selle ajad koos kokku tulla. Teil Inge ja Timo ei teki vist küsimustki, kuus last kodus ootavad jõuluvana. Ja korpuse jõulupidu oli mõni päev tagasi, aga eks meiegi oma suure perega istume jõululauas ja ja lapsed ootavad muidugi jõuluvana Meil muidugi käib jõulumemm, et mina tavaliselt sellel ajal lähen, siis nagu öeldakse, katlamajja põrandat pesema ka tegelikult siis riietub jõuluvanaks ja siis muidugi lapsed loevad salmi hästi vahva kingitusi oodatakse ja, ja kõik, et vahest on ka nii olnud, et sugulased ega meil neid palju järgi ei ole jäänud, aga tütar ja Rootsis ja siis isa ja õde ja õemees tulevad ka külla, iga kord nad ei saa. Kui on kiire aeg või Toomad toimetused, aga nii palju kui võimalik, me oleme püüdnud ikkagi korra aastas kokku saada. Ja kui siis kõik, kes te siin laua ääres istute, olete ikkagi oma perega sellel õhtul, siis ei tähenda, et ei mõtleks nende teiste peale, kellega te muul ajal päevast päeva kohtuda. Absoluutselt, sest päeval on kindlasti telefon, ütleme punane, sest ikkagi soovime üksteisele kõike head ja küsime mõne vanema inimese käest ka tervise järele ja ja kui juhtub, et keegi on täiesti hädas, ega siis see ei tähenda, et seal jõululaupäeval, et sest et ikkagi aitame, kui vaja, on. Mida te soovite jõuludeks ja uueks aastaks Eesti inimestele? Pole omalt poolt sooviks sellist rahulikku üksmeelset sellist perekondlikku kus ei oleks sellist hetke, kus oleks isekust. Tulekski selline ühtne olemine, kus me mõtleme kõigi peale. No ma mõtlen ka, et, et rahu soovimine on see võib-olla see võtmesõna. Aga ma sooviksin tegelikult kõigepealt rahu iseenda sees, sest kui meil enda sees on rahu, siis me kiirgama seda ka välja. Timo on kõigile kuulajatele häid jõule ja Tanelil on mõistagi ka lõpulaul. Ja nagu Käisime sellisest küünlasärast istudes laua taga ja pannes põlema sihukese väikse küünla, siis minu järgmine laul räägibki just sellest väike küünal, sära. Äike. Küünal sära. Näita valgust. Ära kustu ära. Katsumustes. Väike küünal, sära. Näita valgust. Ära kustu ära katsumustes. Kustu ära katsumustes. Kuigi ränne Aakviikski läbi, mure. Säära säära siiski, see on sinu. Kuigi rännak viikski läbi, mure. Sära, sära siiski, see on sinu. Aas raa siiski, see on sinu. Puhtas säärasel hoidku siin uus valguslaik enne kaunist koitu, et kaoksu helk puhtas ära Aazelloidku Sinustaval kuusele ikk enne kaunist koitu. DK oksu helk enne kauniscovitu, et ei kaoks suuhelk. See oli saade andmisrõõm. Stuudios olid Päästearmee Võru korpuse juht Inge Ojala, tema assistent Timo pihla ja, ning Päästearmee Tallinna Kopli korpuse sõdur Tanel Captšenko. Juttu ajas nimelt Saarna ja helioperaator oli maris Tomba rahulikke jõule kõigile.