Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, kuuendast jaanuarist. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Aasta naiskodukaitse on Mare kirre Saaremaa ringkonnast ja aasta kaitseliitlane Enno otis Jõgeva malevast. Tegelikult on see väga suur üllatus, aga ma arvan, et see on ka väga suur kohustus jätkata sama rada. Ma arvan, et kõik kodanikud peaksid niimoodi mõtlema. Okupatsioonide muuseumisse hakatakse uut moodsamat püsiekspositsiooni looma muutma sedaviisi, kuidas meie püsiekspositsioon on üles ehitatud rääkimisviisi, kuidas me lugusi räägime. USA president Donald Trump lükkab tagasi kahtlusi tema vaimse tervise kohta, millest kirjutati äsja tema kohta ilmunud raamatus. Täna on kolmekuningapäev ja Haapsalu elanike jõulukuuskedest valmistati Parilas uhke tuleskulptuurid. Laskesuusatamise maailmakarikasarja etapil Oberhofis võitis meeste jälitussõidu prantslane Martin Fourcade. Kalev Ermits tuli punktikohale. Ilmateenistus lubab ööseks lund ja lörtsi. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis, rannikul on kuni üks kraad soojem. Homne päev on sajuta, kuid õhtul hakkab alates loodest lund sadama. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Tähelepanuteedel tekib kiilasjää. Ja nüüd kõigest lähemalt Pärnus austati kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid. Tänavu sajandat sünnipäeva tähistav kaitseliit valib aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat kaheksandat korda. Silvia sool käis kohal. Pärnus tunnustati naiskodukaitsjaid ja kaitseliitlasi, kes kõik möödunud aasta jooksul ühel või teisel moel oma tegevusega silma paistnud, olgu selleks siis osalemine õppustel või noortega tegelemine. Tänavu pälvis aasta naiskodukaitsja tiitli Mare kir kaitseliidu Saaremaa malevast. Tema teeb oma igapäevatööd Kuressaare haiglas. Tegelikult on see väga suur üllatus, aga ma arvan, et see on ka väga suur kohustus jätkata sama rada, see on saanud selliseks igapäeva osaks ja ma arvan, et kõik kodanikud, kes elavad Eestimaal, peaksid niimoodi mõtlema. Aasta kaitseliitlase tiitli sai kaitseliidu Jõgeva malevas tegutsev Venno otis, keda kahjuks sündmusel kohal ei olnud. Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili hindab kõrgelt kõigi kaitseliidu liikmete ja nende perede panust riigikaitsesse. See ju tegelikult näitab rahva kaitsetahe, et eks nad on ka mitmekülgsed inimesed, hästi palju, me hindame ka seda, kui nad toovad noori riigikaitse juurde, nagu siin öeldi, võitlejad, võimaldajad ja võimendajad ühes samas isikus. Jätkab kaitseväe juhataja kindral Riho Terrast. Kaitseliit on Eesti riigikaitse A ja O ehk kõige esimene, kes peab lahingusse minema ja kõige viimane, kes annab lahingukaitseliit, on üle maa igas külas igas maakonnas olemas. Kaitseliit on maa sool, kaitseliitlased on maa sool. Seda me täna sellel üritusel siin näeme. Sajandat juubelit tähistatakse kaitseliidus üle-Eestilise suurõppusega siil, mis toimub mai alguses ja kuhu oodatakse kõiki kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid. Silvesool, Pärnu. Okupatsioonide muuseum läheb uuest nädalast kinni ja hakatakse ehitama uut püsiekspositsiooni. Okupatsioonide muuseumi tegevdirektor Merilin piipu ütles, et muuseumimaailmas on tavaline püsiekspositsiooni teel on teatud eluiga. See tuleneb ühelt poolt siis sellest, kuidas nad on üles ehitatud, mil viisil kui palju muse loogiliselt on see muutunud ja teiselt poolt muidugi tehnika, tehnoloogia vananemisest ja tehnoloogiat ja nii aina rohkem meie püsiekspositsioonides. Et spetsialistid ütlevad keskmiselt seitse kuni 10 aastat, aga eks see oleneb väga palju ressurssidest. Kas muuseumidel on võimalik uus püsiekspositsioon sellises ajaraamistikus rajada? Meie tänane püsiekspositsioon, mis on siis 2003. aastal rajatud on eelkõige keskendunud esemetele, mis on klaasi taga, mille juures on võib-olla väikesed kirjeldused, aga on juba üles kasvanud mitmed põlvkonnad, kellel ei ole seda tausta, mis täpselt okupatsiooni ajal elu tähendas, ei ole enam ka neid vanaemasid või vanavanaemasid, kes nad oskaksid jutustada tähendab ka seda, et me peame muutma sedaviisi, kuidas meeldib. Püsiekspositsioon on üles ehitatud seda rääkimisviisi, kuidas me lugusi räägime? Ja sõnumeid välismaalt. USA president Donald Trump lükkas tagasi tema kohta kirjutatud raamatus avaldatud kahtlused presidendi Vaimse tervise asjus. Trump kirjutas sotsiaalmeediakanalist tere don vaimselt tasakaalus ning lisas, et on tõenäoliselt geeniuse seejuures väga stabiilne geenius. Äsja ilmus Michael Wolfi raamat, millest kirjutatakse, et valge maja töötajad kohtlevad trumpi nagu last ja ka tema lähikondsed ei pea teda presidendi ametisse sobivaks. Wolf avaldas BBC raadiole antud intervjuus lootust, et tema paljastused toovad kaasa Trumpi ametist lahkumise. Türgi ja Saksamaa püüavad teha kõik, et omavahelisi suhteid parandada. Nii ütles Saksa välisminister Sigmar Gaabriel pärast kohtumist Türgi välisministri Merlutsevashuv luga. Kahe riigi vahel on pingeid tekitanud Türgis toimuvad massilised vahistamised ning Saksa-Türgi päritolu ajakirjaniku vangistamine. Tšašuublu sõnul jõuti kohtumisel Gaabriel igaühele meelele, et suhete parandamiseks on vaja dialoogi ja koostööd. Ja tagasi Eestisse mullu ühines Haapsalu linna Ridala vallaga. Tänasel kolmekuningapäeval kogus MTÜ Ridala selts Haapsalu laste jõulukuused kokku ja valmistas nendest skulptuurid, mis süüdati üheskoos õhtul Parilas. Lisaks peeti seal mänguasjade vahetus turgu koha pealt vahendab muljeid Juhan Hepner. Ma olen nüüd jõudnud siia Parila vanasse koolimajja, mille õues siis täna õhtul on tuleskulptuuride süütamine ja minu vestluskaaslaseks on MTÜ Ridala seltsi esindaja Kairo Raudkats, et kuidas see mõte üldse sündis sellist ettevõtmist teha ja kust see tuli? Me oleme Haapsalu linnaga tükk aega vaadanud, et mitmed aastad, et linnas nukrutsevad kuused pärast seda, kui nad on toas ehitanud, oled olnud, et prügikastide juures otsustasime rajada kuuskedest tuleskulptuuri, et kuuskedele anda järjekordne elu ja pakkuda inimestele silmailu ja soojust, et selleks mõtlesimegi, et teeme, teeme tuleskulptuurid ja pärast pidulikult süütamined. Ja rääkides nende inimestega, kes siia kohale on tulnud kohe uurime, et miks nad on otsustanud täna siia tulla. Tervist, kuidas teie nimi on, mis teid siia tõi? Tere, mina olen Annika Ming pesi ja see skulptuuri tegemine vaatasime, et mis me oma kuusega teeksime, siis võtsime lapse ja õe võtsin kaasa, et lapsed õde tegi siis selle skulptuuri, täna tulime, kaunistasin seda siin ja meil on niisugune tore üritus. Ja nüüd ma olen jõudnud siin Parila koolimajas oleva mänguasjade vahetus turulaua juurde, kus toimetab Katrin päevakene Topu rannaelu MTÜ-st, et mis siin täpsemalt toimub? Et vanemad ei peaks asju ära viskama, uusi ostma, siis mänguasja saab vahetada, mõte on tegelikult, ma arvan, üks kolm-neli aastat on tegelikult on olnud, aga on nagu juba teinud ja praktiseerinud nende esimest korda Parile koolimajas. Et me oleme teinud seda Tallinnas Telliskivi kirbufestivalil proovitud läbi formad. Kolmekuningapäeva tähistatakse ka Lääne-Virumaal päris seal on käimas tantsupidu, mida viib läbi tantsuselts tarabida. Ainsa eesti tantsuseltsina valmistub tara pida veebruarikuus Rootsis toimuvaks väliseestlaste peoks Eesti valla mis on suunatud Rootsis elavate väliseestlastele. Millega täpsemalt tegu, sellest rääkis René Kundlale Tarapita tantsuõpetaja Eigenelywalaid. Pime liivalaid trappida tantsuõpetaja ei ole saladus, et tegelikult ta valmistada millekski suuremaks. Eestival issand. Eestimaal on meilegi väga-väga tore väljakutse on tänu meie sõpradele, Rootsit, virvelile, kes oli meil külas kohalikul Pandiverepäevadel ja nende ettevalmistamisel toimub Stockholmis sellel aastal 15. veebruaril suure Eesti vabariigi aastapäeva nädala raames. Selline tore ettevõtmine Eestimaal, polku, kus saavad üles astuma väliseesti kollektiivid Soomest, Norrast, Rootsist, ja meil saavad seal toimuma toredad ühistantsud, toredad ühispillimängud ja meie näitame eestlaste ühtekuuluvus. Ei ole, kus sa oled, pole sa välisEestis, olles kodu Eestis. Me tantsime samu tantse, me räägime sama keelt. Me oleme samade väärtuste, samas ei võta. Kui tuleme tänasesse päeva tagasi kolmekuningapäeval paljud rändavad, peaks kuused põlema panema tee panemiks. Kuna me täna ausalt öeldes kuulsime ka seda raadiost, et ja olime ka eelnevalt lugenud erinevaid teateid, on eurooplased, kellel ei olnud seda suurlinnades enam kuhugi panna, siis nemad tõepoolest kogusid need väljakutele suurtele platsidele kokku, söötasid nad ühistas kuhjades maha ja metsade vahel, kus meil on tohutult head seenemetsad eetris, kus me praegu oleme siis maal viidine, see puud, kuused oma oksad, tagasimetsale, see anud, mille olid saanud, viidi tagasi uuesti oma juurte juurde. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Ööl vastu homset on meil pilvine ja mitmel pool tuleb hooti lund, ent vastu hommikut pilved hajuvad. Jaa, hommikut tervitab enamasti kõikjal selge taevakaar. Tuul pöördub öö jooksul igal pool läände ja loodesse viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis ning õhutemperatuur langeb miinus miinus viie kraadini, rannikul on kohati kuni pluss üks kraad. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada kerget lund. Puhub loode- ja läänetuul seitse kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhtu poole pöördub aga tuule edelasse ning tugevneb sisemaal puhanguti 15 meetrini sekundis. Saartel ja rannikul tõuseb tuule kiirus 12 kuni 18, puhanguti kuni 25 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on nullist miinus kahe kraadini, saartel ja läänerannikul on homme päeval kuni pluss kaks kraadi. Spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik, palun. Laskesuusatamise maailmakarikasarja etapil Oberhofis võitis meeste 12,5 kilomeetri pikkuse jälitussõidu prantslane Martin Fourcade. Ühe möödalasu teinud Fourcade edestas finišis norralast Johannes Thingnes tööd 6,3 ja tema venda Tarjei ööd 30,9 sekundiga. Kalev Ermits tegi hea sõidu ja kerkis võrreldes algusega seitse kohta. Kokku sai ta 35. koha, mis andis talle ka sarjas punkte. Võitjale kaotas ta kolm, 45. Mööda lasi ta kokku kolm korda. Kalev Ermits. See oli küll hea meel olla, punkti sain, aga võistlus isenesest oli ikkagi selline natukene selline kehvakse võitud. Alguses jälle ei saa sõitu, käivad mingisugune nagu väsimus on sees kehaset, aga viimases õnneks suutsin püügile nulli panna, et läheksin suud riskima ka ja jäi õnneks kinni ja lõpus sain kõva pundiga ragistada, nii et punkti saab kirja, on korralik Toivo küll. Teine eestlane Roland Lessing lõpetas 51. kohal, kaotades võitjale neli. 50,9. Aitäh Ragnar, selline sai Päevakaja laupäeval, kuuendal jaanuaril aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.