Kirikute hämarad lööri munkade sünged näod, nõiaprotsessid ja ketserite tuleriidad. Loss, kindlused, raskes sõjavarustuses, ratsanike salgad, tule ja mõõgaga laastatud külad. Niisugusena kerkib meie ette Poola aastal 1600. Ja mitte ainult poola. Samasugune olukord valitses ka naaberaladel. Kogu põhjapoolses Euroopas ei olnud Eestigi siin erandiks. Ajalugu pakub meile pilte sõdadest, ülestõusudest, kiriku mustadest tegudest. Kirik oli käskijaks keelejaks ka kunstide alal. Ja küllap sellepärast ongi nii vähe teada tolleaegsest ilmalikust, muusikast. Aga ometi oli ta olemas, elas ja arenes. Täna on meil võimalus tutvustada kuulajaile seitsmeteistkümnendast sajandist pärinevat ilmalikku muusikat mis on viimastel aastatel leitud Poolas. Selles muusikas on huvitavalt segunenud kirikumuusika ja rahvalaulude elemendid. 1606.-st aastast pärineb sõbriidovski mässajate hümni. Laulu tekst on äärmiselt originaalne. See koosneb üksikutest sõnadest ja kirglikest hüüahtustest. Kes tahab meilt võtta, meie aaret ei õnnestu see, kas karta häiret? Ei, mitte karta. Tähendab jõud, jõud jõu vastu, kas võidavad, ei võida. Kaitseme end lüüa, raiuda, purustada, vaenlased põrmu paisata. See tekst on valatud väga leidliku muusikalise vormi. Teos kantakse ette kuuehäälselt, kusjuures hääled on jagatud kaheks kooriks. Esimese moodustavad sopranite aldid, teise tenorid ja bassid. Sageli on nad teineteisele vastandatud, veel sagedamini, aga sulavad üheks tervikuks. Teos pakub tugevat elamust. Siin on suurepäraselt ühendatud prantsuse programmiliste laulude ja Itaalia sõja Madrikkalide iseloomulikud jooned. Kuulame Repsi, Dowski mässajate hümni Frodslavi raadiokoori esituses. Dirigent Stanislav rukov. 1630.-st aastast pärineb flahtiks Nikolai kratsenski päevik. Aktuaalseid poliitilisi sündmusi kajastavate märgite kõrval, mis puudutas tabades seimi ja kuninga valimisi leidub siin ka ülestähendusi moodsate luuletuste ja laulude kohta. Võõraste tekstide kõrval on siin ka päevikupidaja enda loomingulisi katsetusi. Nende hulgas on karjuse romantikast kantud Nikolai ja hilja reczka duett ning Nikolai ja hane neidude duett. Tutil eelneb instrumentaalne sissejuhatus, mis kujutab endast sõnadeta laulu. Küprose hanepoegade anonüümsetes meloodiates väljenduvad eredalt rahvuslikud jooned, mida võib kohata kraakovi piirkonna rahvamuusikas. Samast ümbrusest on pärit ka käsikirja autor. Selle vanima seni teadaolevaist poola žanri lauludest esitavad protslavi raadio koor rumalt kruu vao poel ja Stanislav lehv. Fagotil juhatab Stanislav Scukovski. Pilgu seitsmeteistkümnenda sajandi ilmalikku muusikasse laseb heita hiljuti leitud käsikirjaline kogumik mis pärineb aastaist 1630 kuni 1660. Need helitööd annavad tunnistust eredalt rahvusliku karakteriga vokaallüürika arengust. Üks laul algab sõnadega. Olen haavatud, sinu süü pärast armastatud klorinda. No. Ma. Ka. Samas kogumikus leidub ka 150 tantsuviisi nii Poola päritoluga kui välismaiseid. Enamasti on need kahehäälsed. Mitmed neist on tekkinud ilmselt mõisamiljöös või väikekodanlikus linnakeskkonnas. Teistes on selgesti äratuntavad talupoeglikust elemendid. Rütm ja meloodia on ilmselt poolapärased, kuigi need on varjatud võõra külaliste nimetustega nagu kuranud ballett ja nii edasi. Muusike tiikvee kolleegium. Vašovience ettekandes kuuleme mõningaid laule ja tantse nimetatud kogumikust. Nendes on vaieldamatult kunstilisi väärtusi, mis peaksid paelumaga kaasaegset kuulajat. Head ööd annus ja see on kahe pisut pahuksisse läinud armunud dialoog, mis võlub nii teksti kui muusikaga. Varas, ma ei ole ehti, olen röövel, meenutab Mägilaste ülemeelikuid. Laule tantsudes aga väljenduvad rahvuslikud jooned. Nagu modoot Teoreem. Kotini. Jess MHz Asjebsepaadu. No okei. Tantsusaateks mängivate ansamblite kõrvale tekkisid mõisates ja linnades kapellid, mis mängisid kuulamiseks. Need, professionaalsed muusikud suutsid rahuldada kõrgemate kunstiliste nõudmistega kuulajat ringe. Nende repertuaari kuulus ka kantsoon kahele viiulile klavessiini, liiat tšellole. Mida kuuleme ansambli muusikal antiikvee kolleegium Vašovjanse esituses. Helitöö, mille autor on tundmatu on välja peetult varases barokkstiilis. Kantsoon on kahe viiulikaanon. Samast ajastust pärinevad capella põtkostjancis proo muusikantiikva poolt esitatavad palad, tants, ratsanikud, instrumentaalne aaria, tants nimetusega sakslane, comedy antlik, tants, narde tembud ja kuranud, milles on kasutatud Poola rahvatantsu Oberg rütmi. Helitööde puhul, mis on küll varustatud ladinakeelse tekstiga, kuid oma iseloomult kuuluvad ooperi žanrisse on ilmaliku ja kirikumuusika vahel õige raske piiri tõmmata. Näiteks võiksime tuua 1699. aastal surnud helilooja Tami Anstahhovitši veni konsulaator, tule lohutaja. See on tegelikult ooperinumber, kus vaimulik tekst tundub olevat üsna juhuslik. Seda huvitši veini konsulaatori esitab 12 liikmeline poiste kapell.