Jaanuarikuus oli meil saatesarjas avalikud asjad eetris saade, kus me arutlesime meie demokraatia praeguse hetkeseisu üle ja tegime seda just Iru-Muuga ringraja ümber käivate sündmuste ja problemaatika näitel. Ja selle saate lõpust jäid kõlama need seisukohad, et kuna praegu saab Muuga ringraja asupaiga üle otsustajaks 300 saadikut linnanõukogu istungjärgul siis nüüd, istungjärgu eelsel ajal on üks põhiküsimus see, kas ja kuivõrd saavad need saadikud informeeritud kõigist tahkudest selles keerukaks kujunenud asjas. Seepärast jätkame täna nendest samadest mõtetest. Meie linna täitevkomitee on üheks oma töösuunaks võtnud just sellesama saadikute informeerimise enne istungjärku. Täitevkomitee esimehe asetäitja Tiit Nuudi, kuidas on korraldatud see töö saadikutega? Täitevkomitee ongi võtnud suunaks, et iga kord enne istungjärku viia läbi kõigepealt saadikute päev. See päev viidi läbi meil teisel veebruaril ja seal me andsime informatsiooni kõigepealt kõige tähtsamas küsimuses, mis sel istungjärgul tuleb elamuprogrammist ja teise osana ka Iru-Muuga ringraja ehitusest. Töö on käinud niimoodi, et saadikute gruppide juhtidele kõigepealt andsime informatsiooni täitevkomitee juht vana tasemel ja soovitasime, et nad käiksid koha peal, kohtuksid projekti autoritega tellija esindajatega. Linna täitevkomitees andsime osakonna juhatajatele ka õiguse, et igaüks võib oma töölõigus anda informatsiooni. No me oleme veel arvestanud, et ikkagi kõik saadikud ei ole aktiivsed ja seepärast me oleme püüdnud ikkagi nagu tinglikult sundviisil ikkagi seda informatsiooni rohkem ja rohkem anda. Et tõepoolest igale saadikule jõuaks see informatsioon kätte. Ka täitevkomitee siseselt paraku ei ole päris ühtseid seisukohti nüüd siin täitevkomitee enda osakondade vahel linna ehitusnõukogu arhitektuuri planeerimise peavalitsus on seisukohal, et Muuga ringraja paika sobiks individuaalelamu tsoon. Ka keskkonnakaitsekomisjon on suhteliselt kindlalt arvamusel, et kõik faktorid, mis tagaksid mürakaitset keskkonnakaitset, ei ole tagatud. Praegu tegeleb saadikutega valdavalt kommunaalmajanduse valitsus, kes ise on tööde tellija ja kes sisuliselt ise on huvitatud sellest, et see rada sinna saaks. Kas sellise informatsiooni andmise mõju saadikutele on objekti. See, et nüüd kommunaalmajanduse valitsus annab informatsiooni, see muidugi ei ole juhuslik just seetõttu, kuna ta tellija on, siis ta on sunnitud seda andma, kuid minu arvates ei ole küllaldaselt sekkunud küsimusse arhitektuuri planeerimise peavalitsus, kes sisuliselt oleks pidanud selle küsimuse algusest peale nagu lõpuni viima. Kas ei oleks võinud olla töökorralduslikult juba kindlalt paika pandud? Me juriidilise org osakonna kaudu saadikuid tervikuna nagu juhendati, selles küsimuses oli välja antud praktiliselt graafik, kuidas võiks käituda kolm päeva ennem teatati, kuidas kohale minna. Ja see informatsioon pidi kõikidel valitsustel ja osakondadel olema. Kuid ma leian niimoodi, et ülesanne siiski sai antud tellijale niisugune, et mitte just otseselt kutsuda ülesse ringraja rajamisele, vaid anda sõna tõsises mõttes kiretult informatsioon kõikidest aspektidest, et oleks võimalik saadikutel siiski ise otsustada, mitte peale rõhuda ühte arvamust. No kuulame ära nüüd ka saadikute arvamuse ja muljed, mida nad said ringraja ääres käimisest. Äsja tulime tagasi bussidega siia täitevkomitee hoonesse, olles ära käinud Muuga ringraja koha peal. Praegu on siin kahe komisjoni esindajad. Hariduskomisjoni esimees Mait Arvisto tervishoiukomisjoni esimees Väino Tupits Mis suunas pani teie mõtted liikuma niisugune käik koha peale, mida see andis? Kõigepealt sai näha, milline paikkond välja näeb. Kui kaugel on Muuga suvilad, kui kaugel on tööstusrajoon ja tahes-tahtmata sealsamas nende konkreetsete muljete alusel ka arenes mõtete vahetus. Ma ei kujutanud päris hästi seda ringraja paiknemist looduses ette rohkem teda skeemidel näinud, aga looduses jäi asjast natukese teine mulje. Kõigepealt see maastik, mida ma iseenda jaoks olin teadvustanud rohkem Muuga puhketsooni maastikuna, sellele tuli kõrvale küllalt trööstitu lagastatud tööstusmaastik ja teisest küljest see lähedus Maardu tehasele sellele rebasesabale nafta baasile ja üks asi sai mulle selgeks, kui mul oleks võimalik valida endale individuaalelamu kohta, siis sinna ma teda ei valiks ja ei saaks kah pakkuda seda niisuguse perspektiivika individuaalehitusrajoonina. Tänasel Muuga ringrajal kohal käimisel jagasid informatsiooni siis raja projekti peainsener Artur Hansman ja kommunaalmajanduse valitsuse esindaja. Kommunaalmajanduse valitsuse kapitaalehituse osakonna juhataja asetäitja Luik komisjonidega, viibides seal kohapeal see informatsioon, mis antakse saadikutele, ei hõlma mingisugust nii-öelda ühepoolset suunitlust. Saadikud ise, kas te tunnete, et informatsioon on piisav teie jaoks? Üht-teist muidugi, alternatiivsete variantide osas võiks veel lisada ja, ja ma arvan, et kõik saadikud veel, võib-olla nendel võib informatsiooni puudu jääda. Kui me tahaksime tõelist sisulist demokraatiat saavutada, siis peaks ju sellele saadikute hääletamisele eelnema ka tõesti iga saadiku kohtumine oma valijatega. Valijate arvamuse koondamine ja saadik, kui ta hääletab, peaks tõenäoliselt esindama just valijate hinnangut, kusjuures see võib olla täiesti erinev saadiku enda isiklikust subjektiivsest arvamusest. Mina kujutaksin ette siiski niimoodi, et kui me hakkame nüüd kõik küsitlema oma valijaid see demokratiseerimise aste see kindlasti suureneb, kuid sellega koos suureneb veel subjektiivsuse moment, et tahame või ei taha. Mida rohkem inimesi, rohkem arvamusi, rohkem emotsioone ja ma väga kahtlen, kas Tallinna linna kõikidel elanikel on selline objektiivne pilt asjast siiski olemas. Et siin vist ikkagi iga saadik. Minu arvates peaks oma südametunnistusest kõigepealt lähtuma. Mina arvan, et linna istungjärk, see on siiski tallinlaste esinduslik kogu rahvas on sina saadikud valinud ja nüüd tõsta üles enne mõne küsimuse hääletamist nii-öelda saadikute usalduse ja kompetentsuse küsimus. Ma arvan, et seda ei ole vaja teha. Muugalaste roll selles protsessis, kuivõrd võiks meie demokraatia jõuda sellele tasandile, et me niisuguste otsuste langetamisel arvestame eelkõige seda vähemust, kelle elumiljööd üks niisugune rajatis eelkõige potentsiaalselt häirima. Siinkohal ma meelsasti lausa loeksin ette ühe raadio toimetusse saabunud kirja, kus kirja kirjutaja toob näite Šveitsist. Šveitsi maal ringi sõites märkasin vahetevahel lattidest ehitatud ruumilisi konstruktsioone, mille kohta anti mulle järgmine seletus. Enne uute ehitiste püstitamist valmistatakse nende kontuurmudel loomulikus suuruses, mis jääb mõneks ajaks püsti, et kõik naabrid ja üldse ümbruskonna elanikud võiksid ehitise kohta ligikaudse ettekujutuse saada. Kui ümbruskonna elanike arvamus on valdavalt eitav, siis püütakse leida kompromiss või loobutakse ettevõttest, seega alati määravaks nende inimeste arvamus, kelle elukeskkonda tulevane ehitis hakkab mõjutama. Selle loogika alusel peaks Muuga ringraja suhtes otsustav sõnaõigus kuuluma ümbruskonna inimestele. Allakirjutanu Muugal ei ela ega ka suvilad seal ei oma, kirjutab seltsimees Kruusimägi. Tallinn-Pärnu maantee 478 C. No siin selles kirjas võiks peituda tegelikult üks niisugune oluline iva, mida me oma demokraatia edasises arengu võiksime arvestada. Kui kõik see, mis siin kirjas oli nimetatud, kui see oleks kõik muugalaste puhul ära tehtud ja õigel ajal ära tehtud Niisugusi ebakompetentseid emotsioone oleks tõenäoliselt vähem olnud. Muidugi siin kirja mõte oli rõhutud selle peale, et vähemus, saades otsustamisõiguse, demonstreerib sellega meie kõrget demokratiseerimise astet, aga me peame ikkagi arvestama, et selliseid asju ei ehitata, ei muugalastele muugalaste kiusamiseks, küsimus ilmselt on ikkagi natukese suurema mastaabiga, minu arvates. Kas siin nüüd ainult selle peale aktsenti panna, et vähemus paneb asja paika? Vist ei ole päris õige. Muidugi vajaka jäi sellest, et kui seda ringraja territooriumit valiti vabariigi juhtorganite tasemel, ei avalikustatud seda ega ei näidatud seda maketti. Kuidas te siin ütlesite, selle kirja põhjal ja sellega muidugi tehti viga ja see viga natuke süvenes, kuni siis nüüd jõudsime siia demokratiseerimise ajajärku, kus hakati neid asju avalikustama ja kus see võib olla, lõi eriti valusalt just välja. Äsja lõpetas arupidamise Muuga ringraja ümber pärast asupaigas kohalkäimist täitevkomitee juures asuv alatine kultuurikomisjon palusin kultuurikomisjoni esimehe Mati Klooreni ja kultuurikomisjoni liikme Viivi Panova andmaks nüüd edasi neid seisukohti, milleni siis kultuurikomisjon jõudis? Üldine arvamine kujunes selliseks tänase koha peal käimise tulemusena, et selle ringraja võiks ehitada, kuid on mitmeid probleeme, mille puhul saadikud ei ole asjaga lõplikult kursis, tähendab nende kompetentsuse, nende informeerituse aste antud momendil ei ole minu arvates see, et täie südametunnistuse ja teadlikkuse juures öelda ei või jaa, vot niisugused probleemid räägitakse. Nimelt just räägitakse, et sinna tuleb nafta ka ümberpumpamise sadam, et sinna kavatsetakse ehitada mingisugust kemikaalide tehast ja nii edasi ja nii edasi, saadikud paraku ei tea täpselt sellest mitte midagi. Alternatiivne variant, et kas selle ringraja asemele ehitada elamurajoon ka selles osas me ei ole päris pädevad. Ega teieni ei ole ju ka jõudnud näiteks linna ehitusnõukogu ja linna juhtiv arhitektide seisukohad. Me ei tea, millega nemad põhjendavad oma nii kindlat veendumust, et sinna tuleb. Individuaal tsoon rajada üldse tundub, et see kontseptsioon on lõplikult välja töötamata, mis ikka peaks siis sinna saama, millised tehased või elamurajoon kuidas peaks välja kujunema ja mingisugune projekt oleks pidanud ikka saadikutele siis selgeks rääkima, vot nii me tahame. Praegu me otsustame ainult konkreetselt Muuga ringrajaga. Ülejäänud, aga ma ei tea, millal neid otsustama hakatakse. Kui ehitatakse ringrada välja, äkki saab selle ringraja ehitus barjääriks takistuseks nende nende tööstusettevõtete väljaehitamisele ja tast kujuneb niisugune puhas linnalähedane rajoon välja. Aga ma ei tea seda praegu. Kui me nüüd tahaksime päris sisulist demokraatiat selles mõttes saavutada, et ka kõigi valijate seisukohad oleksid esindatud Tõepoolest, kui mina tahaksin praegu oma valimisringkonna valijatelt teada saada, mida teie arvate ringrajast, ega ma ei saa oma valijaid kokku, tähendab on võimalik kuulutused välja panna, korterid läbi käia, majavalitsuse abi paluda. Kõik on võimalik, aga paraku on nii, et meie valijatel puudub ühesõnaga harjumus ja vajadus tulla ka oma oma valijaga kokku saama, sest et noh, seni on olnud niimoodi, et palju see kohaliku nõukogu saadikuna oma valijale saanud kasulik Kulla kui teie nüüd hääletate linnanõukogu istungjärgul me peame praegu ütlema välja oma isikliku seisukoha. Südametunnistuse põhjal ei või jää öelda, see muidugi eeldab seda, et tõepoolest mina, mina tahaksin näiteks oma, ma räägin konkreetselt iseendast ja, ja, ja oma teatrist. Mina pean nende inimestega rääkima, nendega ma saan kokku antud juhul ma ütleksin minu oma oma töökollektiivi arvamuse, selle, ma pean nendele hästi põhjalikult selgeks tegema. Vot siit tuleb südametunnistus. Mida teie näiteks Mati Klooren siis teeksite, kui teatrist kujuneb välja arvamus? Mitte soosiv Muugale, aga teie peate õigeks näiteks isiklikult, et rada teha Muugale? Mul on võimalus erapooletuks jääda, aga see muidugi. Kui võtta mina kui saadik ma pean arvestama rahva häälega, minu selja taga on suur hulk inimesi ja mul peab olema moraalselt kohus ikkagi neid nende mõtteid edasi anda. Isiklikku arvamust peaks siin tahapoole jääma. Kui me tahaksime Muuga ringraja praegust territooriumi näha linna arenduslikus linnaehituslikust perspektiivis, siis tuleks seda ala võtta individuaal elamuehituse ühe põhipaigana. Jüri, Jaama linna peaarhitekt kas linna juhtiv arhitektide ja linnaehitusnõukogu seisukoht on siin jäänud samaks, on midagi konkretiseerunud, on mingeid seisukohti selles osas juurde tulnud. Linnaehitusnõukogu seisukoht on jäänud samaks, muudatusi ei ole ja ei ole ka ette näha. Vahepeal on vastu võetud linna täitevkomitee otsus individuaalelamu ehituse olukorra kohta Tallinnas, kus on ära märgitud perspektiivsed maa-alad individuaalelamuehituse arendamiseks ja muuga. Mähe, Merivälja piirkonnas on selleks ka üsna selle ringraja territooriumi läheduses asuv maa-ala Viimsi raudtee ja Muuga aedlinna vahel. Ning on ära märgitud ka ühe punktina see, millest varemgi on juttu olnud, et aianduspiirkond formeeruks aegade jooksul ümber individuaalelamu piirkonnaks Muuga ringraja territooriumi küsimust. Ta ei juletud ära otsustada, kuna selle ümber on olnud nii palju poleemikat ja territooriumi saatus on käesolevaks veel lahtine. Mis saaks perspektiivis sellest maa-ala ümbrusest, tööstuses, kas on reaalne see, et Maardu keemiakombinaati on võimalik sulgeda mingil lähemal ajal? Maardu keemiakombinaadi suhtes on sellised kavad muidugi olemas. Ta peab hakkama andma hoopis teistsugust toodangut, et levitama ümbruskonda mürgiseid aineid. Ja selge on see, et individuaalelamurajooni rajamisega piirkonda oleks ka lihtsam võidelda selliste ministeeriumite vastu, kes püüavad arendada tööstust selles piirkonnas edasi. Inimesed on kuulnud ka sinna tulevast putukamürgitehasest. Ma arvan, et seisukohad on kõik selle tehase rajamise vastu. Ja ma käisin paari grupiga ise ka seal raja ääres kaasas ja veendusin selles, et see informatsiooni andmine on neutraalne, ilma kindla ühepoolse suunitlusega, kuid paratamatult saadikud saavad informatsiooni ainult neist seisukohtadest, mis veenavad neid siiski selles, et seda rada on võimalik sinna rajada. Nad ei saa absoluutselt mingeid põhjendatud seisukohti, nüüd selle linna arendusliku perspektiivi linnaehitusliku perspektiivi seisukohalt, et sinna on võimalik teha seda individuaalelamurajooni. Nendest kohtumistest ja saadiku gruppide tutvustamisest ei ole mina kuulnud ja ei ole ka linna ehitusnõukogu ka arhitektuurivalitsuse esindajaid nendele kohtumistele kutsutud. No mulle tundub niimoodi, et siin on mängus ametkondlikud huvid, arvavad teatavasti siis Tallinna linna täitevkomitee kommunaalmajanduse valitsus on huvitatud sellest, et rada sinna tuleks. Nad võtavad kitsalt küsimust ainult oma huvides, aga jätavad kõrvale täiesti linna perspektiivid. Linna kui terviku arendamise huvid. Kas ka Arhitektide liidus on see teema olnud kõne all? Arhitektide Liit arutas linnaplaneerimise küsimusi üsna pikalt veebruarikuu alguses ja ringraja kohta on kindel seisukoht ringrada, eriti veel rahvusvahelist ringrada sellele territooriumile ei tohi mingil juhul rajada. Kas on istungjärgul võimalus nüüd kajastada ka neid seisukohti või ütleme, kui te ise tunnete ja peate oma südameasjaks, et saadikud peaksid teadma? On teil võimalus ise siin samme astuda, kui linna peaarhitekt, kui vastutav inimene? Oleks ma olnud teadlik nendest kohtumistest, siis ma oleks seda saanud teha juba varasemadki istungjärgul, muidugi võib ka sõna võtta, kuid kui inimesed on endale juba kujundanud mingisugused arvamused selles suhtes, siis on raske neil ühel istungil nende arvamust ümber lükata. Kuidas teie näeksite edasist käiku ringraja asupaiga otsimises, juhul kui saadikud hääletaksid Muuga variandi vastu? Kui on tehtud selgeks äraütlemine Iru-Muuga ringraja asukohast siis tuleks panna kõik rattad käima, et kiiresti otsustada ära teine asupaik ja asuda uurimise töödele kõigepealt ja siis projekteerimise töödele. Kui palju see võiks aega edasi lükata nüüd ringraja valmimiseni? No ma mõtlen näiteks raskusi oleks olnud Maardu variandi puhul, seal on uurimistööd või võivad võtta pikalt aega, kuid on olnud väljapakutud ka terve rida teisi kohti, milles arvatavasti selline uurimise tööde järk muutub tunduvalt lühemaks ja see annaks sellised eeldused, et me võiksime võib-olla aasta jooksul juba saada kokku projekti ja kõik materjalid, et alustada ehitust uuel kohal. Eks neid kohti väljaspool Tallinna linn on hulganisti, kuid Tallinna linna piiridest võiks näiteks vaadata Väo karjääride piirkonda. Lisaks siis sellele Maardu variandile. Märtsi keskel toimus siin haridusministeeriumi kolleegiumi saalis Eesti aiandus, Mesindusseltsi Muuga osakonna juhatuse eestvõttel ning mererajooni täitevkomitee kaasabil kohtumine. Tõsi küll, väheste rahvasaadikutega Ants Eglon, aiandus, Mesindusseltsi Muuga osakonna aseesimees. Rahvasaadikuid on nüüd veetud nagu sinna kohta, kus seda ringrada juba ehitatakse ja neile on ära räägitud, kui ilus ja kaunis ja vajalik ja kasulik. See kõik on. Aga samal ajal me oleme muugalased kokku viidud spetsialistidega, kes räägivad hoopis teist juttu ja tahtsime just tänase ettevõtmisega ka rahvasaadikuid objektiivselt informeerida, sellest, millises situatsioonis siis ollakse. Ja sellepärast me tegimegi selle kokkusaamises. Me kohtume teiega, kui rahvasaadikuga Mati Klooren selle saate lindistamisel juba teistkordselt esimest korda me vestlesime vahetult pärast seda, kui me olime ära käinud Muuga ringraja territooriumi ääres. Ja kui alatine kultuurikomisjon arutas saadud muljeid ja leidis, et ringraja võiks tõesti sinna ehitada. Nüüd oli teil äsja võimalus kohtuda linnaehitusnõukogu ja keskkonnakaitse komisjoni esindajatega ja saada kuulda ka seda informatsiooni, millest teid enne oli ilma jäänud. Taoline nõupidamine oleks pidanud väljasõidule korraldatud tutvumisele koha peale. See oleks pidanud toimuma kohe vahetult ja miinimum, needsamad saadikud oleks pidanud seda informatsiooni kuulama. Mida, mida õnnestus meil kuulda, see tähendab ära kuulata teise poole seisukohad, nende spetsialistide seisukohad, kes leiavad, et selle ringraja ehitamine sinna ei ole mõeldav ja kes põhjendavad oma seisukohad ära, minul õnnestus see informatsioon saada, ma üritan selle informatsiooni edasi anda ka kultuurikomisjoni liikmetele, sest tõepoolest kultuurikomisjoni liikmed kõik pärast väljasõitu otsustasid nii et no miks mitte. Sealsed spetsialistid leidsid, et mitte midagi ei ole lahti, ei müraga, ei keskkonnaga. Nüüd seltsimees Jaama tuleb veelkord meie komisjoni koosolekule, räägib ka veel kord üle selle asja, aga põhimõtteliselt muidugi nii tõsise asja arutamisel oleks pidanud varem nii ühe kui teise poole seisukohad kuulama linna täitevkomitee juriidiline osakond ja kõik need, kes, kes otseselt saadikute töö organiseerimisega tegelevad, nende mure peaks olema see, et saadikud oleksid kahepoolselt informeeritud. Siiski Jüri Jaama autoriteetne seisukoht ja isegi isegi motospordi spetsialisti arvamine. Minu minu seisukoht kallutab selle poole, et ringrajale tuleks leida teine paik. Mitmete spetsialistide seas esinesid siin täna saadikutele peaarhitekti asetäitja Margus Koot, Eesti projekti osakonna juhataja Malle Meelak ja linna keskkonnakaitse komisjoni esimehe asetäitja Eino Väärtnõu. Paistab nüüd niimoodi, et see on nagu tagantjärele ravi või järelravi lausa, et, et me lõpuks hakkame saadikutele püüdma selgitada neid tegelikke probleeme, mis Tallinna linna ees seisavad üldisemas plaanis ja sellel suurel foonil siis nägema ka seda, palju räägitud ringraja probleemid. Kui me nüüd saime kuulda saadikute alatisi komisjone nende liikmeid, viiakse Muugale ja näidatakse keset tööstusmaastiku kole koht, see on siis tõepoolest teadmata üldse midagi Tallinna generaalplaanist Tallinna arenguperspektiividest. Tõesti, nii on hästi lihtne inimesi ümber rääkida ja Meie praegune ülesanne ongi vist selles, et kuna siiamaani on rahvasaadikuid istungjärkudel nähtud eelkõige niisuguse kuuleka käe tõstjana, kes väsinuna istungjärgu pikast käigust on nõus mis tahes otsustega, me tahaksime sinna etappi jõuda, et me siiski saaksime anda saadikutele sellise pildi kogu Tallinnast, et nad suudaksid ikkagi objektiivselt hinnata ka neid muid probleeme, mis Tallinnas püsti on ja siis ka sellel foonil seda ringrajaküsimust. Mind üllatas tänasel kokkutulekul see, et ma kuulsin, milliste meetoditega siin on püütud saadikuid töödelda. Ja kõige õigem vist selliste väga kaalukate otsuste vastuvõtmise eel oleks just nimelt see eelinformatsioon, see peaks olemagi taolises õhkkonnas, nagu täna toimub küsimuste ja vastustega. Sest ei usu mina, et nende 290 saadiku seas tõepoolest kõik oleksid nüüd informeeritud igakülgselt. Praegu minu arvates asja õigesti aetud ei ole. Mina juhatasin keskkonnakaitse komisjoni istungit, kus konstateeriti, et Muuga ringraja mürakaitse abinõud ei ole piisavad, kuna nad on projekteeritud, lähtudes puudulikest lähteandmetest ja puudulikust arvutusmetoodikast. Keegi mind ei ole kutsunud saadikuid informeerima. Ma leian, et see ei ole korrektne viis niimoodi toimida. Peaks küsima inimeste käest, kes keskkonnakaitse komisjoni sellel istungil olid ja kes kogu informatsiooni omavad. Kui saadikud hääletavad istungjärgul, kuivõrd lõplik on siis see otsus? Me peame praegu uskuma, et see otsus võiks olla lõplik, kuigi nii kummaline kui sa ole, kuna mererajooni täitevkomitee istungjärk on andnud oma lõpliku otsuse ja mererajooni täitevkomitee on ju otseselt selle piirkonna inimeste heaolu ja tuleviku eest põhiline võitleja ja tuleb välja, et olemasolevate juriidiliste dokumentide põhjal ei ole üleüldse antud rajooni täitevkomiteele lõppotsuse ja seega ka lõplikult oma liikmete eest kaitsmise õigust siis, kui saadikud võtavad vastu otsuse Muuga elanike. Kahjuks see asi probleem sellega lahendatud, sest et sotsiaalne kriis selles piirkonnas süveneb ja lihtsalt ei oskagi arvata, millega asi edasi läheb. Praegu kõigi teadvuses on fosforiidi probleem ja kui me leiame, et meil on õigus selle kohta midagi öelda ja nõuda, et üleliiduline ametkond arvestaks meid, siis muidugi peame aktsepteerima ka muugalaste õigust nõuda, et neid aktsepteeritakse. Peab olema tagatud nende inimeste elutingimuste kaitsmise õiguse prioriteet. Ja kui rahvasaadikud on selles suhtes ükskõiksed, siis muidugi peab olema inimestel ja Muuga inimesi on üle terve linna, mitte ainult mererajooni inimesi. Peab olema õigus rakendada oma konstitutsioonilist õigust, tähendab need saadikud ei rahulda siis neid, neid valinud valijaid. Motoraja ehitamine Tallinna on praegu samuti küllalt selge, üleliidulise ametkonna surve tähendab üleliidulise alma vii soov ehitada objekt Eesti NSV pealinna, kasutades selle objekti ekspluateerimisel meie info infrastruktuuri hotelle, meie toitlustust, meie teid, meie parklaid, meie rahvamajandusele, kasulik oleks hoopis asukoha valik selliselt, et motoraja ehitusega ehitatakse välja midagi meie rahvamajandusele, näiteks mõnes rajoonis, kus on motoaktiiv, ehitatakse välja selline spordikompleks, kusjuures tellija ehitab siis selle rajooni jaoks välja infrastruktuuri. Praegu me lihtsalt anname oma infrastruktuuri üleliidulise Tarmo müüa ekspluateerida, kes saab sellest loodetavasti ka valuutat ja ainult tema saab selle valuuta. Tiit Nuudi teatavasti circa aasta tagasi 87. aasta märtsikuus esitas mererajooni täitevkomitee omapoolse taotluse linna täitevkomiteele et peatada ringraja ehitustööd ja töötada välja alternatiivvariandid, et oleks võrrelda, millega te seletate seda, et seda mererajooni, täitevkomitee palvet praktiliselt on ignoreeritud. Eks see oligi üks ajend, mille põhjal üldse Iru-Muuga küsimus väga teravalt üles tõsteti, hakati ümber töötama, projekte, just vaadati neid probleeme, kuidas ikkagi Iru-Muugat nagu kohandada niimoodi, et oleks olukord inimsõbralik ja tehti ära minu arvates projekteerijate poolt just suur töö selles osas ühtlasi ka see muidugi oligi ajendiks üldse selleks, et küsimus panna linnanõukogu istungjärgule, sest Iru-Muuga ringrada mitte ainuüksi olnud mererajooni küsimus vaid ta on isegi Tallinna küsimus ja võib-olla ta on isegi teataval määral vabariiklik küsimus, tõenäoliselt siin on ikka õiged linnanõukogu saadikud annavad lõpliku hääl. Ometigi näiteks kujutleme, et oleks tol korral kuulda võetud mererajooni täitevkomitee niisugust väga konkreetset palvet siis selle aasta jooksul oleksime me tõenäoliselt leidnud tõesti need alternatiivid selle asemel, et matta vahendeid raja sisse, Rraktiliselt ju rada hakatud ehitama. Ja nüüd on saadikud ka seisu ees, et nii palju vahendeid on kulutatud. Kuidas me selle töö nüüd peatame? Ringrada täna ehitatud ei ole veel, mina julgen küll nii-öelda sellepärast, et ta on tehtud kuivendus ja vertikaalplaneerimise töid on tehtud ainult eeldused koheselt ringraja alustamiseks ja kui nüüd tehakse ikkagi otsus, kas ehitada või mitte, siis on võimalik praktiliselt ükskõik mida sinna teha. 22. märtsil on veel üks võimalus, et saadikud saavad lisainformatsiooni, kas sellel üritusel on kohal maksimum saadikutest ja ons täitevkomitee tõesti seekord ette näinud, et kõik ka vastuargumendid saavad kajastatud? On ette nähtud 22. märtsil veel kord anda infotund istungjärgu teemadel, kutsutud on üritusele kõik saadikud antakse igale poolele sõna, et nad saaksid oma mõtted välja öelda, mismoodi elanikkonna probleeme lahendada. Kui see rada tuleb sinna või kui ei tule, mismoodi siis lahenevad kõik küsimused Iru-Muugal. Milline saab olema see otsuse projekt sel istungil, mis küsimused meile kaaluda antakse, millises sõnastuses, millises vormis? Seal saadikutele valmistatakse tõepoolest kaks projekti ette, üks on mitte ehitada ringrada Muugale ja teine on ehitada Muugale ja siis on juba seal sisse pandud vastavad tingimused, et kindlustada Muuga elanikkonnale kõik vajalikud keskkonnakaitse tingimused. Mis te arvate, kas on paikapidav see inimeste seas üsna juuri kinnitanud arvamus, et arutlemine arutlemiseks, aga küllap see ringrajaküsimus pannakse siiski paika paraku nii nagu juuresolevatel instantsidele momendil kasulik on. Ma isiklikult arvan, et praegult oleme me küll läinud demokraatlikkuse nii kaugele, et igal saadikul on võimalus oma hääl välja öelda oma südametunnistuse järgi ja ei oska mina kaugeltki öelda seda, et missugune tulemus võiks olla ette näha.