Helgaja tere, head raadiokuulajad. Kas te olete kunagi mõelnud, kuidas jõuavad klassikaraadio eetrisse maailmad, tippmuusikute etteasted Londoni Royal Albert hoolist, Berliini filharmoonias, Amsterdami kontserte, paust ja teistest Euroopa muusika mekadest? Mil moel on teil võimalik otseülekandes osa saada La Scala hooaja avaõhtust ning BBC promsi lõpp akordist? Kõige selle taga on euroraadio muusikavahetusprogramm mille loomisest möödus 27. novembril 50 aastat. Esimene kontsert toimus aastal 1967 Londonis Queen Elizabeth hoolis ning seda dirigeeris Benjamin Britteni ise. 50 aastat hiljem oli laval BBC kontsertorkester noored solistid ja dirigent Johannes Wildner. Klassikaraadio kuulajad said esmaspäeva õhtul toimunud kontserdist osa raadiolainete vahendusel. Kohapeal viibis aga klassikaraadio peatoimetaja. See oli üks väga soe ja meeldiva õbinaga kontsert, kus domineerisid nagu noored jõud ja mingisugune väga helge energia just nimelt sellepärast, et ka kohapealt tegi kuus raadiojaama otseülekannet ja BBC siis kõige ees veel nagu peaettevõtjana ja BBC saatejuhiga koos. Madistasid siis rõdult kõik need seitse riiki oma keeles oma ülekannet teha. Nii et kui läks nagu rääkimiseks, siis täitis sellest saali selline vahva sumin, Kädin, et sellist asja nagu ei näe enamasti. Et see, see raadio osa selles kontserdisaalis jälgida oli lihtsalt unikaalne. Noh, mõned sellised väiksed asjad, et BBC kontsertorkester alustas ja lõpetas kontserdi euroraadio signatuuriga, mis ei tulnud kuskilt failist vaid ikkagi otse, mängiti täie passirühmaga vaserühmaga kõvasti selgelt see oli hästi vahva. Aga muidugi oli seal tooniandvaks kõigepealt Tobringada Pakova uus teos, mis oligi tellitud TPO juubeliks, mille pealkiri on Orpheus, komeet, euroraadio, signatuur, Orpheus muidu ka on hästi teemakohane jaa, Tabrinkade Pakovalises kasutanud seda teemat ja laiendanud seda sellise natuke ookeaniidse helimaastikuga. Seda on võimalik meie koduleheküljelt endiselt kuulata, seda lugu kohe kontsert ja algus. Ja ma arvan, et see, et valiti just tema seda teost looma oli ka väga hea valik, et ta on helilooja, kes suudab ühendada mingeid tõeliselt romantilisi ideaale samal ajal olla nii jultunult tänapäevane, et mulle meeldib, kuidas ta seda See kontsert oli põhimõtteliselt mõeldud natuke nagu tsiteerima seda esialgselt 50 aastat tagasi toimunud kontserti. Kavas oli siis Benjamin Britteni lugu, see oli inglise rahvalaulude sõit ja tollest esimesest kontserdist siis peateos oli kavasse Li Mozarti sümfooniakontsert, Dante. Seda tol ajal 50 aastat tagasi toimunud kontserdil mängisid Amadeus kvarteti liikmed, aga nüüd siin mängisid BBC noorte artistide programmi liikmed ja õhtupeade osali siis Beethoveni viies klaverikontsert, imperaator mille valis välja raadiokuulajate ühine valik. Et juunikuus või oli see juulis toimus ülemaailma raadiokuulajate hääletus, millist kolesnikovi esituses tema repertuaarist klaverikontserti Me tahame kuulata ja imperaator SAISis kõige rohkem hääli. Ja oligi kindlasti väga hea valik sellise piduliku uhke kontserdi jaoks. Ja ma arvan, et see esitus oli väga kõrget klassi ja hästi meeldiv kontsert tõesti. Aga milline see euroraadio mastaap praegu on ja kuidas on selle 50 aastaga muutunud, kui palju seda kontserti näiteks kuulasid inimesed? Kontserdikuulajate arv peaks olema küll tohutu. Nii et ma arvan, et see oli aasta kõige kuulatavam kontsert, võimalik, et ta ei suuda konkureerida Eurovisiooni lauluvõistlusega, aga aga midagi sinnapoole ka 50 aastaga on muutunud kindlasti kõik peale selle idee. Muusikaraadio kaudu levib kaugele kuulajateni inimesteni ja paneme õhtukleiti selga, et kuulata head muusikat, vaid võivad seda teha rahulikult oma toas nendes oludes, nagu neile meeldib. Et see on ka natukene nagu demokraatia põhimõte. Aga kui nüüd lugeda neid ajaloolisi materjale, mis BBC avaldas lahkesti 50.-ks juubeliks sellest kõige kõige esimesest koostööprojektist, mis oli aastal 1967 kuidas seda ette valmistati ja millised olid probleemid, siis seal paistis välja väga hämmastavaid asju, selliseid asju, mille peale nagu praegu ei mõtle. Üks neist nagu tundus niisugune kõige tugevam probleem olevat võib-olla ka heal vanal Inglismaal see, et kuidas siis tohib sümfooniakontserti niimoodi raadiost kuulata, lihtsalt nagu möödaminnes. Et võib-olla inimesed ei kuulagi. Aga see on ju mõeldud kuulamiseks, et selline nagu esteetika küsimus ja nähti koletuid jõupingutusi loomulikult, et koordineerida mitme riigi vahel nüüd ühte kontserdisarja ülesehitamist ja selle tegevuse eesotsas oli üks suur visionäär ja pöörane inimene, entusiast viibissist Hans Keller kes oli ise väga palju läbi elanud, mees. Ta suutis koordineerida ära kuue riigi vahel ühise kontserdisarja. Seda valmistati ette aastaid ja seal oli ka suuri tagasilööke olnud. Nimelt oli esialgu kavas olnud 60.-te aastate lõpupoole absoluutne artistide paraad. Et ei saanud nad oma seeriasse, Bear Puleesi ei saanud ois trahhi, need kontserdid kuidagi jäid kõrvale, ei tea, mis iganes seal oli, küll aga oli esimeses kontserdihooajas oli siis kuus kontserti, mida korraldati ühiselt ja kanti üle raadiot. Kas seal oli näiteks uusaastakontsert, mida dirigeeris Herbert von Karajan? Et materjal oli igatahes uhke ja see esimene õhtu, siis kus söör Benjamin Britteni isiklikult? Ta oli siis selle kontserdi dirigent, ühtlasi ka tema teose esiettekanne oli mis on veel tegelikult vahva, et nüüdne juubelikontsert toimus ikkagi täpipealt 50 aastat hiljem. Et kontsert toimus 27. novembril 1967, mil BBC siis korraldas Queen Elizabeth hoolis Londonis kontserdi, mis levis üle maailma ja kui neil Liisabet Holl oli tollel hetkel ka äsja avatud, see oli uus kontserdisaal ja inglise kammerorkestrit, siis juhatas Benjamin Britan. Mis veel, võib-olla on märkimisväärne, et teine kontsert pärast seda kõige-kõige-kõige esimest tuli Poolast mis tähendab raudse eesriide tagant. Ja see ongi tegelikult huvitav. EBU ei ole tegelikult poliitiline organisatsioon, et ta ei kuulu Euroopa liidule, ta ei ole ametlikult seotud ühegi sellise valitsuslikku asutusega, aga poliitikat on tehtud tegelikult selles liinis ikkagi väga kõvasti ja see ei ole ainult muusikapoliitika. Et see, et ka väiksemad on kaasatud, et maailm peab olema väga mitmekesine, sellised õilsad põhimõtted on olnud algusest peale väga tähtsat. Seda näitab ka see, et oli siis võimalik ikkagi Varssavi filharmoonias teha ülekanne juba aastal 1967 ja kuulata seda siis BBC järel, eks ole. Et see oli nagu hästi sümptomaatiline euroraadio koostajaile. Nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et ka Eesti pakub oma kontserte euroraadiosse. Milline peab olema see kontsert, mille klassikaraadio välja valib ja kõikidele eurooparaadiotele edastamiseks annab? No Eesti pakkumistes on selja taga ikkagi, julgen öelda peaaegu pool sellest ajast, võib-olla mitte päris 25 aastat, aga meie esimene ülekanne EPO riikides oli 1989, see ei olnud küll päris selline ülekanne, vaid see oli nii-öelda lindisaatmine ja lindi pealt ülekanne ja sellega tegelesid siin paljud, see oli rammi kontsert. Aga esimene otseülekanne Eestist Euroopasse toimus tegelikult juba 1989. Ja see oli ka siis nagu raudse eesriide tagant ja esinesid ja rahvusmeeskoor ja Ellerheina koor. Ja kava oli siis väike valik koorimuusikat eesti autoritelt ja siis ka klassikast. Aga teine kontsert, otseülekanne siis täiesti vabast Eestist oli 1993 Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestrit Tõnu Kaljuste juhatusel. See kõik kõlab praegu nagu väga tavaliselt, aga 1993 ei olnud Tallinna kammerorkestriga filharmoonia kammerkoor. Maailmakuulsat ei olnud Tõnu Kaljuste ka tähtis nimi. Ja ausalt öelda Arvo Pärt ei olnud ka üldse veel nii kuulus, et tema teoseid ikkagi nagu avastati. Ja seal oli hoopis teine aeg ikkagi. Aga see oli tõesti otseülekanne, väga pingeline on, ma olin seal kontserditoimetaja siis ma mäletan seda erutavat hetke ikka päris hästi. Ja see koostööpõhimõte on nagu selline üks ühe kõik kõigi eest. Ta ise pakud midagi ja vastutasuks saad kõike tellida, mida teised pakuvad. Et selline tore muusikavahetuse süsteem ja loomulikult Eesti on väga väike ja me ei saa kunagi pakkuda 300 kontserti, nagu BBC aastast. See see ei ole võimalik. Aga oma mõõtmete piirides oleme me ikkagi väga aktiivsed olnud ja igal aastal ligi 20 kontserti või erinevad mingit muusikaprojekti pakkunud. Nii et nagu siin paska alla prii. Kes on euroraadio muusikajuht, uhkesti lubas, ma ei tea, kas tal on need andmed kontrollitud, luges lihtsalt laevadelt iga EVO kontserti, tegelikult kuulab keskmiselt kaks miljonit kõrvapaari. Et see on ikkagi üüratu publik ja meie võib-olla kõige kõige kõige suurema tellimuste arvuga kontserte on olnud Maarja nuudi kontsert Viljandi folkfestivalil. Me oleme peaaegu iga aasta pakkunud välja ühe Vox Clamantis kontserti, millel on alati väga palju tellijaid. Noh muidugi siis Neeme Järvi, kelle nimi juba äratab alati tähelepanu ja tema ERSO kontserdid on alati väga populaarsed. Ja muidugi ka selles vallas on olnud erinevaid perioode, kui raudne eesriie langes 90.-te alguses. Kui maailmasse tekkis nii-öelda uusi riike, taastas endise riik, siis oli ka loomulik huvi meie vastu väga suur, et vanad head võib-olla on mõnevõrra resigneerunud, raadiojaamad tundsid huvi mingi uue terava energia vastu, mis tuleb Ida-Euroopast. Et siis oli nagu palju kergem nagu läbi lüüa või meie vastu oli tõesti suur huvi siin käsitööajakirjanikud tegemas get saateid ja programme, mille pealkirjad olid uued hääled Euroopa orkestris, uus, uus, uus ja teine selline. Uue laine oli aastal 2004, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, siis hakkas nagu see diplomaatiline tants nagu jälle otsast peale. Aga praegu nagu hetkel sellist poliitilist agendat ei ole, loeb ainult muusika, et see peab olema hea. Kas meenub ka mingisuguseid kurioosumeid mõnest salvestusest siin Eestis on tehtud ja hiljem euroraadiosse pakutud, et on see kõik alati ludinal sujunud. On olnud igasuguseid raskusi, muidugi üheksakümnendatel oli kõigepealt esimene probleem oli see, et meil ei olnud lihtsalt raha. Aga mis puutub nagu huvitavam, vaata see vahejuhtumitest, siis ma arvan, et see oligi sedasama pila, kammerkoori otseülekanne. Hommikul raadiot kuulates juba aimasin halba. Just nimelt oli raadios uudised, Viru hotell saab mingi harva aastaid vanaks ja õhtul toimub seninägematult suur ilutulestik. Ja ma kohe sain aru, et see on Estonia kontserdisaali kõrval just sel ajal, kui meil hakkab pühaotseülekanne Euroopasse Arvo Pärdi muusikaga, mis peab olema vaikne, ilus ja nüüd selline jube asi ja kas ma ei saaks seda kuidagi ära hoida. Aga ma isegi üritasin küsida, et mis kell seal, kas saaks olla märksa hiljem. Aga sa ei saanud. Aga tegelikult ei olnud nagu Pärdi ajal ta tuli nagu hiljem, ega ta ei olnud ka tegelikult nii palju kuulda, kui ma arvasin. Ja nagu Hannes Valdma arvasemaidomaadik arvasid, kõik arvasid, et see, see rikub kõik. Et jääb mulje, tulistatakse, et kuidas selline kohutav asi saab tulla. Ja mida ei saa mitte kuidagi ette näha. Aga see ei olnud jah nii kohutav, kuigi midagi kindlasti oli kuulda. Alati kõige keerulisemad asjad on tehnilised asjad, sest me võime siin omapead panti panna. Tõnu Kaljuste koor, see on väga hea, see on absoluutne maailma tipp ja nad nad ei pealt neil ele sassi, mitte mingit jama ei juhtu, kõik toimub. Et enamike eesti artistidega võib nii öelda luurele minna, nii et, et sa ei pea rahutult magama enne seda kontserti. Aga tehnikaga ei tea kunagi, mis juhtub ja kus sa juhtumise koht täpselt asub, et näiteks ühel jõulukontserdiülekandel Niguliste kirikus, minu telefon oli nagu koordinaatorina äkki kukuti helistama, kliinil on mingi võõras raadiojaam. Mina siis räägin, Rein Palo läheb, väidavad, et kuskilt tuleb läbi, mingi ei tea mis popmuusikajaam. Aga tegelikult, ega see ei olegi ju võimalik öelda, kust tuleb seda heli läheb läbi satelliidi läbi sideliinide kuhugi nii nagu ette nähtud. Kust sa jaaminud ära koristad nagu sealt pealt. Aga siis hakkas kontsert peale, ei sobinud enam sehkendada ringi. Kontsert hakkas tuntud headuses peale vaikne ja mina istusin seal ja mõtlesin, et kas toimub üldse ülekanne. Ma ei tea. Siis ma saatsin SMSi sõbrale, et tee korra Taani raadio kodulehekülg lahti, vaata mis sealt tuleb. Siis ma mäletasin, et Taani kindlasti võtab otse. Vastase teha tuleb. Aga kas sa usud, et aastal 2067 ka inimesed teevad raadio lahti ja hakkavad kuulama euroraadio 100. sünnipäeva kontserti Londonist, kus kõlab Benjamin Britteni teos? Ma ei välistaks seda üldse, sest raadioaparaat on juba praegu väga raske poest leida. Müüakse ainult väikesi transistorid või siis mingeid väga kalleid imedabaseid tüünereid. Aga, aga see kõik, kelle muutuda nii nagu line õlid ühel hetkel kaotasid oma tähtsuse, annad äkki jälle tagasi tulnud ja noh, tähtis on see, mis, mis nende peal on, et need kandjad muutuvad, aga, aga see sisu nagu oluline. Nii kõneles klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Euroraadio peakorter asub Genfis ja selgub, et seal on töötanud ka rahvusringhäälingu oma mees Margus Koval. Töötasin tehnilise keskuse insenerina, ei Beulan traditsiooniks kutsuda inseneritööle suveks asendamaks siis neid, kes on ka suurüritustel või siis puhkamas. Ja kuna suveti on ka rohkem ülekandeid suvefestivale õhtuseid, kontserte, siis on peol praktikaks omada inimesi kohapeal väljaspool tööaega, kes siis jälgivad ja pakuvad tehnilist tuge. Millal raadioülekanne sinu jaoks algab? Tegelikult võib alata kasvõi kuid või, või siis nädalaid varem, kui, kui tegelikult see kontsert reaalselt toimub siis nad esitavad tellimuse ja läbi EBU jõuab see klassikaraadiole. Klassikaraadio kaudu liigub see info ERR-is edasi. Err loob tehnilise lahenduse, et see ülekanne soovijateni viia. Reeglina on seal omajagu tehnilist koordineerimist liinide tellimist, kas siis selle kontserdi toimumise paiga ja raadiotehnilise keskuse vahel. Raadiotehnilisest keskusest liigub edasise signaal siis euroraadio satelliidi peale ja sealt pliidi pealt omakorda siis soovi ja võtab selle alla ning edastab selle siis oma kuulajatele. Oma teeninduskeskuse kaudu. Ja see euroraadio satelliit on siis midagi, mis ringleb maskil ringleb juba aastaid ja aastaid. Räägime natuke euroraadio sõnavarast ka, kui palju siia on selliseid muusikatermineid siginenud? MIDI-kanalite nimed näiteks on kuulsad heliloojate järgi, hetkel on kasutuses satelliidikanalist ja Hayden. Ning kui ma eksis minevikus, võis olla kanalite nimedeks Verdi ning rabell. Ja tegelikult on hetkel kolmandaks kanaliks Lennon. See on siis euroraadio samm tuleviku suunas. Ta on see võib-olla sellepärast, et Lennon ei levigi satelliidi peal, vaid ta on internetikanal. Võib-olla siis sellepärast otsustati nagu moodsama nime kasuks. Tiia Teder rääkis enne sellise looma ühest esimesest euroraadioülekandest, mis läks otse-eetrisse ka mitmes Euroopa raadiojaamas. Ja viis minutit enne ülekande algust helistati talle, et sellelt liinilt, kust peaks tulema meie ülekanne, tuleb hoopis mingisugune tümakas. Mis võiks selle põhjus olla? Olemasoleva kirjelduse järgi on seda keeruline öelda. Enda kogemusest ma võin rääkida, et aastaid tagasi oli meil ülekanne, kus keset satelliidile nii-öelda kontserdisaatmist ilmus taevasse siis keegi teine saatja, kes soovis millegipärast samamoodi saata meie satelliidikanalile mingisugust infot või audiot või, või kes teab, mis, mis tal plaanis oli. Ühesõnaga sellepärast jäi, jäi meie ülekanne katki. Toimus katkestus umbes 10 minutit seni kuni kuni see saatja kodus ja me saime ülekandega jätkata. See ei olnud kindlasti mingi selles suhtes anomaalia, pigem keegi tõenäoliselt eksis millegi vastu või katsetas midagi või tegi midagi sellist, mida ta ei oleks pidanud tegema. Tehnika areng nende 50 aasta jooksul, kui euroraadio muusikavahetusprogramm on eksisteerinud on olnud tohutu. Aga need vead ei lakka ilmselt vist kunagi. Ma ei oskagi öelda, ma arvan, et kas sa vihkad, iseloom on aja jooksul muutunud, et kui ma võrdlen näiteks seda aega, kui ma ise tulin ringhäälingusse tööle 2005, siis oli meil Euroopa suunal silmnähtavalt rohkem otseülekandeid. Aga nüüd aastal 2017 on arvutid, on kiiremad, sisu, tootmine on kiirem, andmeside, kiiremad ja ei ole ka lihtsalt põhjust riskida sellist otseülekannete tellimisega enam nii väga, sest on alati kindlam omada seda faili arvutist, mida maha mängida, selle asemel, et riskida nii-öelda otse üle kanda. Võluga kas seal mingisugune vahe, kui töötada euro raadios, või siis, kui sa töötasid rahvusringhäälingus kui sa tead, et sinu tööst oleneb miljonite kuulajate raadioelamus. Eks pigem kõige suurem erinevus ongi see rahvusvaheline seltskond seal kohapeal. Ei Beused esmapilgul võib-olla natuke keeruline arvestada sellise fooniga, et kui selline rahulik ja malbe eestlane midagi itaallasele seletab ja tämberi tõuse ning kätega ei vehita, siis võib itaallasele tunduda, et kõik on kontrolli all ja ei pea silmnähtavalt kiirustama mingi millegiga. Aga kohapeal seda tööd tehes. Ega sa ei, sa ei mõtle selle protsessi käigus, et sinu sellest igast liigutusest sõltub miljonitele kümnete miljonite meediatarbijate kogemus, arvamus. Mõnikord on see töö ikkagi niivõrd kiire, et seal ei ole aega aega mõelda ega vaagida, et tuleb lihtsalt otsustada. Kõneles Margus Koval, kes on töötanud euroraadio peakorteris Genfis tehnilise keskuse insenerina euroraadio 50. juubeli puhuks toimunud pidulikku kontserti Londonist saate järele kuulata klassikaraadio kodulehel kaja. Lõppev nädal oli Pansonedal. 30. novembril möödus legendaarse teatrimehe ja lavakunstikooli asutaja Voldemar Panso sünnist 97 aastat. Lavakunstikool tähistas oma kuuekümnendat juubelit ning seekordne heliga ja vestlusring on samuti Panso vaimus. Kui mõned nädalad tagasi arutleti helikajas selle üle, kuidas mõjutab kontserdielamust esineja riietus ja väline valmisolek siis seekord pöörame pilgu sissepoole. Vene näitleja, lavastaja, Moskva kunstiteatri looja ja teatriteoreetik Konstantin Stanislavski kirjutab oma raamatus minu elu kunstis järgmist. Me kardame hilineda lavale tulekuga ning meil on hirm sinna ilmuda korratuses lõpetamata tualetti ja Krimmiga. Aga me ei karda hilistuda rulli elamuse protsessi alguseks ja väljume alati ilma igasuguse sisemise ettevalmistuseta tühja hingega. Ja me ei karda oma vaimset alastiolekut. Kuidas säästa kunsti mandumisest, vaimsest tardumusest ja välise kätte õpitavuse ise valitsuse eest. Stuudios on linnateatri näitleja ja lavakunstikooli õppejõud Anu lamp, Rahvusooper Estonia solist, juuli Lill, linnateatri näitleja ja VHK teatrikooli õpetaja Kristjan Üksküla ning tütarlastekoori ellerhein, pikaaegne dirigent ja Gustav Ernesaksa õpilane Tiia-Ester Loitme. Miks ma tutvustasin teid äsja Gustav Ernesaksa õpilasena, tuleneb sellest, et just tema mõtiskles muusika- ja teatrimaailma ühiste põhitõdede üle. Oma pikaaegse dirigenditöö lõpul arutles Ernesaks. Kas tõesti on koorijuht ütleja? Algul kahtlesin, võib olla hiljem mõtlesin vist küll. Nüüd usun, et kindlasti kooriusi suurimaks käsiraamatuks pidas ta Konstantin Stanislavski teost minu elu kunstis millest muuhulgas lähtub, et iga lavalise kunsti eelduseks on eriline vaimne seisund, mida ta nimetab loominguliseks enesetundeks. Stanislavski ütles, et loominguline enesetunne on midagi, mida mõnel oma elu hetkel kogevad kõik inimesed. Esimene küsimus ongi see, mida selle all mõista ja mis on see seisund, millega lavale võib ilmuda. Lavale peaks alati ilmuma loomingulise enesetundega. Nüüd siin seda kuulates siin oli nii palju mõtteid, aga kokku pannes seda kuuldut enda jaoks, ma mõtlen veel seda, et lisaks sellele, et sa pead minema alati häälestatult on mõnikord sellised kummalised hetked. Ma nooremana nimetasin seda nii, et, et siis, kui sind külastab tuju, ma ei tea, kas see on nüüd õige tuju, mõjub nagu mingi tujutsemisega võib-olla pigem mulle meenus Betti Alveri luuletus kunagise see tuju. On olnud hetki, milleks sa ei ole valmis, sest sind külastan mingi eriline loominguline seisund, aga eeltöö selleks peab olema tehtud. Nonii, nagu improvisatsioonilist tuleb olla valmis selleks et näiliselt varrukast visata. Jah, mulle tundub samuti, et näitleja või nii palju, kui ma praegu olen, seda tööd siis harrastanud ei teinud, peab olema vist valmis kõige lihtsamas mõttes laval sisse ja välja hingama ja ma mõtlen selle all siis seda olukorda, partnerit, seda situatsiooni selles näidendis ja samuti ka publikut, seda, mis valitseb publikut kokku sees, mis valitseb selles jagatud lavaruumis, kus näitlejad ja publik kohtuvad, et ta peab olema valmis seda sisse hingama. Aga keegi kusagil väga tabavalt ütles, et kui inimene üritab ainult sisse hingata, siis väga hästi see õige pea ei lõpe, et see väljahingamine, mis on siis seotud sellega, et mis on siis sinu enda ettevalmistusi, mida sa sisse hingates kogeda said et siis anda midagi vastu mitte jääda ainult välja hingama ehk siis ainult üksinda looma ja mitte jääda ka ainult sisse hingama, et selline loomulik vaheldumine vist mina saan niimoodi sellest kuidagi aru. Mina arvan, et minu tõde ei ole veel välja kujunenud, sest see on ajas muutunud. Asi hakkas pihta sellega, et majasin ennast eufooriasse peaaegu ma leidsin, et see on valmisolekuks väga ajaseisund. Ma võin nüüd veendunult öelda, et see oli äärmiselt vale. Ja vastupidi, ma pigem nõustun Kristjaniga, et rahu ja kontroll vanasti mulle ei meeldinud kontroll, mulle meeldis niisugune vahetu, siiras, justkui emotsioon, aga tegelikult see oli muidugi täiesti näiline. Usun, et kontroll on ikkagi päris oluline paar sammu ees olla oma tegevusest samale keeruline, aga see on ainult minu vaatevinklist praegusel eluetapil näeme seda nii. Mul jäi tegelikult ikkagi nagu teilgi eelkõnelejatel, suu ammuli, selle peale, mida me lava kohta kuulsime. Me lõpetasime nii sisse kui väljahingamise ära. Sest see oli meeletu kaskaad, millest ma pean ütlema, et praegusel minutil ma ei saanud isegi midagi aru. Ja nüüd, kus ma hakkan aru saama, siis ma hakkan aru saama seda, et näiteks minu enda puhul nüüd väljudes sealt ujudes välja tahtsin öelda, et terve eluaeg ma olen suurtele hiiglasuurtel lavadel läinud lihtsalt rõõmuga ja tundub, et ettevalmistus Pololki. Aga kui ma nüüd hakkan mõtlema, et on ju kaks poolt on koorid ja siis mina ja ettevalmistus ei puuduta minu enesetunnet vaid seda, kui palju ma olen tööd teinud sellega, et koorid oskavad täiuslikult oma repertuaari, mida selve sõlminud küll vaja on. Pluss laulupidu. Suur töö seisneb selles, et ma sooviksin, et repertuaar istutakse peast ja koorijuhil nood peas siis alles hakkab täiuslik tegevus peale ja vot see on suur töö. Kui see on tehtud, siis ei aja ennast puhevile nagu kana, kuigi ma olen kukk. Ja peaksin kirema enne seda ajava soputama sulgi. Aga lavale ma lähen võib-olla kõige rohkem õhinal mitte kunagi igavalt, mitte kunagi, et maid taha ega midagi taolist. Ja siis komakoht on publikkuva ootamatult, see on ju suur üllatus. Publik on saalis. Siis jätan oma koori hetkeks maha, siis ma hakkan oma energiaga püüdma publiku energiat. Siis ma saan aru, millist mängu mängime. Kuna Di hakkas rääkima publikust siis väga suure publiku hirm, mis tegelikult on enne lavale minekut, võib-olla mul oli suureks toeks see, kui ma, see oli üks inglise suurtest, ma ei, nüüd ei julge öelda, keskast John kiilgad veel uurinud, seal hiljem aga keegi sellise kaliibriga näitleja, kes enne lavale minekut läks tühja saal ja sõimas publiku läbi, tähendab, selles mõttes, et ma ei karda, ma ei karda. Ja ma mõistan seda väga hästi, et ületada see hirm, sest see on nii kummaline asi, et kui sa hakkad häirima sellest, et sa neid kardad, see on väga halb ja ma tean, et mõnikord ma lähen lavale, niiet. Ma suudan sellest hirmust üle olla. Ja mõnikord ta justkui neelab mu alla. Aga väga suureks toeks on olnud ja järjest enam on, mõtlen oma õpetajale Aarne Ükskülale. See tema rääkis, kuidas vastu pidas ja selles, kui ta oli Rakvere teatris, kohe pärast kooli lõpetamist Rakvere teatri täielikult ratastel Nad sõitsid praktiliselt ühe etenduse umbes majas ja siis sõitsid ringi ja ta leidis endale ülesande tema mõttes niiviisi, et kuidas seda rolli mängiks Ants Eskola, sest see oli tema lemmiknäitleja ja ta häälestas ennast niiviisi ja ma avastan kaitsehäälestus ja veel üks asi maarne puhul, see, ma mõtlen partnerile, et kui ma lähen laval, ma pigem mõtlen, kuidas ma saan teda aidata kuidagi endalt saada seda ära, mitte et kuidas need on minu rollisooritused, vaid kuidas olla teiste teenistuses, nii nagu lihtsam. See käib lainetena, ma ei tea, kuidas on teistel, aga mõnikord see hirm võib ikkagi täitsa mata, aga ma ütlen, et see oli suureks toeks. Kui ma sain teada, et suuringele käib sõimamine läbi siis tal on lihtsam minna lavale või see teatriajaloos õpetati siis, kui olid hobused, mitte autodega. Et 19. 18. sajandil pärast tühja Londonit, siis hobustel kapati endasse välja, et seal midagi analoogset võita. Aga mulle tundub, et siit me jõuame ka selleni, et kas see vaimne seisund on see siis rõõm, rahu, eufooria, kas see on kuidagi esilekutsutav ja kas selleks on mingisuguseid tehnilisi vahendeid, noh, ma saan aru, et see inglase käitumine on ka üks vahend Jah, ma arvan, et selliseid vahendeid kindlasti eksisteerivad ja eks lavakunstikoolis õppides ja teatrit uurides lugedes erinevaid raamatuid puutume võib-olla nendega kokku, aga ma arvan, et see ei saa kui peamiseks, sest tähtis on vist vist ikkagi see, et iga inimene individuaalselt leiabki oma tee, et kuidas tema tunneb, et ta kõige paremini saab nagu õigele lainele võib-olla just täpselt sellele samale lainele, kus seal saalis ollakse see võib-olla kõige keerulisem, sest õhtused ja publikud on nii erinevad, nagu Anuga mainis, eks ole, seesama tuju, mis külastab näitlejat, külastab ka publikut ja see mõjutab tahtmatult kõiki. Ja sellepärast minu arvates sellised vahendid või harjutused, et kindlasti maa nendega, aga elu näitab ka seda, et kui sa ühel õhtul ühe teatud harjutuse najal või, või tähelepanu suunamise najal saad kätte selle peaaegu ideaalse seisundi, siis järgmine õhtu seda korrates Sa juba oled ujunud kuhugi eemale sellest noh, nagu nagu laval mängida. Kui sa üritad täpselt samamoodi mängida nagu eile, siis sa võid olla kindel, et oled omadega lumes, sest elu ja hetked on kordumatud ja kõige raskem vist ongi olnud minul leppida sellega, et täna on täiesti uus õhtu täiesti uus etendus, ma ei tea, kuidas minu partnerid mängivad, ma ei tea, kes saalis istuvad ja ma ei tea, mida ma ise hakkan tegema, et sellega leppida. Näe, on hästi raske, sest seesama hirm nagu tegelikult takistab inimestel, ma kardan, et äkki ma ebaõnnestun, et äkki läheb halvasti, et mis on inimeses see hirm, mis on huvitav asi. Jah, ka mina olen aja jooksul endale mingisuguseid justkui nipid või harjutused või seisundi saavutamiseks mingeid vahendeid leidnud, aga ma olen täiesti nõus, et need muutuvad ajas ja need ei aita ühele, kellel on, aga reeglina sa ei ole selles seisundis, nagu sa tahaksid olla, et midagi tuleb igal juhul ette võtta, mingisugusesse punkti on võimalik jõuda. Ja mingi turvatsoon on ka, millega me teeme keskelt, keeruta enam-vähem ära. Aga siukest aetud head sooritust, millega sa ikkagi ise võid öelda päeva lõpuks suhteliselt rahul oled, selleks on ikkagi vaja seda külastavad seisundit või tuju või olukorda. Kui ma lavale lähen, siis sellest silmapilgust kohe hakkab midagi juhtuma. Tavaliselt on ikkagi toimunud näiteks valgustuse juures meeste vahetus, need, kes on kõik täpselt ära märkinud, mis toimuma hakkab, juba ei toimu. Samuti on lood heliga. Samuti hakkan ma nägema töödukudki, kes on oma garderoobist midagi maha unustanud. Ja siis hakkan ma ennem ennast häälestama sellega, et ma hakkan läbi hammaste vaikselt korraldusi jagama. Siis nähes, kust mikrofonide üles pandud, ütlen ma niukse lahkena taganeme, vähekene sellepärast, et ma saan aru, et ma ei saa enam üldse ise seitse kuskilt sõnu, hunnik mikrofone sattunud ja nõnda edasi. Nüüd ikkagi on see vaimne sisemus seotud riietuse, valguse hetkemeeleoludega ja muidugi, mis publik teeb, publiku hulgas on alati hulle inimesi, kes sind armastavad väga ja, ja, ja tahavad seda silmapilk välja näidata. Eriti see, mis puutub mõnikord kirikutes. Sest siis nad tulevad väga lähedale ja võtavad su õulisti kinni, ajavad segamini kellelegi ka ja siis ma pean tegema suuri ümberkorraldusi. Ma ei tea, mis on lavakartus. Mina mäletan sellist asja, et nüüd juba mõnda aega tagasi meie seast lahkunud Bulgaaria lavastaja Mladen kiis salluv tema võrdles lavastamist terrigeerimisega, et ta imetles maailma suuri dirigente ja rääkis mulle ka, et vaata, kui sa leiad üles, vaata neid lõputult. Näed, millise energiana panevad oma töösse ükskõik kes seisavad koori ees või seisavad nad orkestri ees, et seal võrreldav lavastamisega ja tema isegi väitis ühes jutuajamises, et võta natukene ära seda koormat, mis inimestele tekib, kui nad peavad vastutama, oleme siis lavastaja rollis või dirigendi rollis, et, et need erinevaid nüansse nii palju, millega see justkui peaksid tegelema või mis justkui sinust sõltuvad ja siis ta ütles lihtsalt, et lavastamine on lihtsalt õige kraadi, õige tempo leidmine. Et sa pead selle õige kraadi õige tempo õigel hetkel, nagu öeldakse klaverimängu kohta, et lihtne, lihtsalt vajuta õigel hetkel õiget klahve. Õige. Aga võib-olla tõesti otsime pigem seda ühisosa nendesse justkui erinevates rollides. Tihest Loitmed, olete Gustav Ernesaksa õpilane, kas ta rääkis tunnis ka sellistest mõtetest, et ta tunneb dirigent tuginäitleja näiteks? Ta oli tegelikult üpris tagasihoidlik. Tema jooks oli väike ümmargune laud, kuhu ta istus siis seda lauda enam näha, eriti joonud. Ma olin Ernesaksa juures teine kontsertmeister. Ühesõnaga sel ajal, kui ma õppisin konservatooriumis, tegelikult ei õppinud, vaid töötasin seal ja mul oli võimalus vaadata teisi üliõpilasi ja Gustav Ernesaksa lihtsalt istudes teise klaveri taga ja ma tegin oma valikud. Selle järgi ma teen seda, seega kogu aja. Ja niimoodi õppisin, Ernesaksa käest oli võimalik lihtsalt vaadata, kuidas energia liigub, sest tema oli energiapomm täielik. Sa võid seda märkamatult välja anda, aga sinu jõud ja energia läheb sinna kõik. Ma ei tea, kas te viimastel päevadel olete vaadanud, et nüüd on need roosad prillid avastatud, kus näo elektriline energia liikumine, näiteks istub sul selle kuivanud Kuuse otsas viu kull ja ta uurib seda olukorda. Üldiselt pisike jõud ei ole mingisugune kalakull suur. Uuri pass ja kui ta lendab pilvede kõrgustesse, siis ta oma väikese kiirekese kallale midagi, ta lennutab end 350 kilomeetrise kiirusega ja nüüd tema ümber tekib aura, mitmekordne inimesi on seitsmekordne aura ja see koondub valgusti ma ümber. Mida alla ta läheb, jookseb sünergia laiali ja see on väga mitmevärviline, see on hästi kohutav. Minust saab niisugune väike punkt ja sinna ta paneb meeletu energiaga alla. Ja sama energia on telligendil näpu otseselt läheb välja. Aga seda ei saa garderoobis ette valmistada, vaid see tuleb sulle pahinal kallale. Mina tean kindlalt seda olen tajunud, et enne lavale minekut ma vajan vaikust kas või vaikushetke või sellist oma ruumi, oma terri tooriumi ja võivad olla osa teatri töötajad, kes ei taju seda suhet, näitleja, mis tal on, kohe võib mängida, nagu ei taju seda, kui oluline on mingisugune vaikuse tsoon, kuhu ei maksa segada. Ja ma olin eestlanna Pariisis selle filmivõtetega seotud. Olin Prantsusmaal ja nägin, kuidas võttegrupp töötas seal üks eraldi inimene selle peale, kes hoidis kogu aeg vaikust ja et näitlejaid ei tohi segada. Mulle see väga meeldis, tähendab sellega arvestama, sellega oli arvestatud. Meil sõltub inimeste tajust ja ma olen tajunud seda, et on piinlik öelda, et mina pean kuhugi eralduma. Lühike ajahetk. Sellega seoses mul tuleb ka meelde, et kuigi ma ise tahaks veel mõelda endast küünlaga noorest inimesest, siis peab tunnistama, et kui mina tulin teatrisse, siis nüüd 2010, see on siis seitse aastat tagasi ja, ja siis, kui tuli teatrisse järgmine kursus, kes oli siis Elmo kursus, väga lõbusad ja tohutult hea huumoriga inimesed, et siis tajusin, ühel hetkel ma osalesin nende diplomilavastuses piloksi, pluus näiteks väga meeldis seda nendega mängida ja see kuidagi oli hästi hea selline kohtumine laval ja kuidagi selline põnev otsingulises. Aga me saime ka aru saada, et ühel hetkel, kuigi tõesti meil on vahet võib-olla mõned aastad, et ma ühel hetkel kuidagi tajusin seda hästi teravalt, et et kas ma hakkan vanaks jääma, aga kuigi see ei ole üldsegi vanusega seotud, tahad mitte seda väita, aga ma kuidagi tajusin, kuidas ma ei suuda ka viimase hetkeni nagu lava taga nagu nalja visata või ma üldse ei arva, et see on halb. Inimesed on täiesti erinevad, aga ma tajusin kuidagi seal on nagu energiat kokku hoidma võib ühel hetkel eralduma, aga tõesti, ma olen aru saanud, et kui oluline on see mitte millegi tegemine, vahe rajati meid võib-olla krampi, see mõte, et ma pean nüüd kuidagi konkreetselt valmistuma lavale minekuks, ma pean midagi tegema mingi harjutuse vahel, oli just see, et et ma ei pea midagi tegema, aga ma pean, teadvustame lihtsalt seda, et praegu on see hetk enne lavale minekut. Ma olen ka nõus Anuga, et see vaikus on see see ruum, mis võib siis millegagi täituda. Aga kui seda ruumi mitte anda, siis mina jah, tajun ka, et kuhu see inspiratsioon siis tulla saab. Tekib see küsimus, et tal ei ole nagu ruumi. Öelge, kas te tabate ära, kui lavalolija on seesmise ettevalmistuseta? Muidugi otsekohe ja see on eriliselt nakatav, kui kedagi on sel õhtul külastanud tuju särav, siis ta tõmbab ikkagi väga kaasa, aga mina olen kogenud ka seda läbipõlemist ja 25 aastaselt väga noore näitlejana või ongi, et kuidas valmistuda etenduseks? Siin Christian rääkis, kui ei ole olnud seda aega, aga kui seal liiga valmistud. Ma olen olnud niiviisi, et ma olen olnud täiesti tühi ja ma ei ole enam Laal suutnud mängida nagu mõttes, mängib terve etenduse läbi. Ja ma ei osanud seda, arvestan, ma arvan, et see tuli ka läbi teha. Mängisin peaosa Pärnu teatris lavastuses Victoria oli selle nimi ehk et seeläbi tüki roll. Ja ma proovisaalis ma ei tea, jah, mängisin ära või kuidas siis öelda, läksin lavale, ma olin väsinud, solid, töö vedasin lõpuni, siis sain aru. Sa võid korrata teksti pigem mehaaniliselt, aga et mitte, et sa hakkad kuidagi läbi elama. Mina olen seda kogenud, et ma tegin proovi, kick, emotsioonide täishäälega, kõiki, kõik jooksis ilusti, ma läksin lavale, aga see jutt oli räägitud juba. Täiesti hirmuäratav oli seal väga ebameeldiv tunne. Mul tuleb meelde, Ma olin küll siis väga nurmed ja 16 või midagi, lugesin seal jaapani elulugu, seal oli keegi, tahtis teada, kuidas ta ennast lahti laulab, kuidas ta häälestub ja Ma nüüd ei tea öelda, eks ole, kes see keegi oli, ta ju ta muusikaga seotud oli, igatahes ta oli siis seal teatrimajas seal, jaapanlased üles-alla, mööda koridori, ta oli nii palju asju ajada ja juba ta läks lavaliseks, millest lahti lasta siis laulsingi niiviisi käia, süstides seal samamoodi ta on tegelikult tegeleb muu asjaga. Ta jäi, mulle väga meeldis näide tookord, aga ma mõtlesin ka, et see on nii, et ma olen tegelikult ju valmis, eks ju. Ma olen kohe minemas, aga ma ei raiska ennast sellega, mida ma hakkan tegema, siis kui ma olen laudadel. Õnneks olen ma ka öökull veel ja, ja sellepärast kaheksa asja tegelikult, aga ma ei saa iialgi seda üksikut minutit enne seda, kui ma lavale ikka on sõjaliselt puntras ja rohkem veel. Õnneks ma suudan seda nuppu vajutada, mis lülitab mul kõik välja. Ma saan seda ise korraldada ja oleks aega ennem konsele, järsku leidsin, et ma saan täielikult välja lülitada ennast. Tegelikult noh, on ka selliseid lavapartnerid, kes näiteks ilmuvad viimasel hetkel, eks ole, lavale tulevad, ei tea kus kohast keegi ei tea, kus nad on agarad ilmuvad ja tood kaasa tohutult rikka maailma endaga. Räägime natukene ooperimaailmast ka see on täiesti selline huvitav ühenduskoht, muusika ja teatrimaailmale. Et ooperilauljaid on palju süüdistatud selles, et nad keskenduvad ainult sellele helikesele ja lavaline pool või näitle, mis pool neid vahel ei huvita üldse. Oma tutvustavalt veel niipalju öelda, et tõesti meil on see sportlik mõõde juures, et me peame selle numbri ära sooritama koos siis. Kõrgustega madalustega muusikalise dünaamika läbiviimisega siis kandma, eks ole mõtet ja siis mõni inimene lihtsalt valitut jätab mõtte välja, et midagi peab välja, ütleb ta mõtte välja, noh muidugi valdavalt sellised inimesed, siiski ma tahaks loota, et ikkagi suurtel lavadel ei jõua. Aga kuna see sportlik tegevus on mõnele inimesele nii raske ja ta nõuab nii palju energiat ja ma arvan, et tegelikult proovide esimestes proovides, kus sa oled just staar ära õppinud, sa tegeledki sellega, et need asjad toimiks ja kui see on ületatud, see sooritus või siis sa saad tegeleda muude asjadega. Aga kui sa lähened teistpidi lähened dramaturgiliselt, siis võid sa jääda vahele ja sa ei saa nagunii niux tervikuna. Sa ei suuda sa siis saavutada, et see vaieldamatult olen kohanud ja noh, need ei ole väga meeldivad vaatepildid, kui inimene tegeleb oma selle vokaaltehnilise probleemidega, et aga see võib juhtuda. Aga sa pead need kõrged noodid seal kõrgus ära hüppama, samal ajal, kui sa mängid armastavat naist, tegelikult on sul vaja kolmemeetrisest sellest tõkkepuust üle hüpata, et midagi pole teha, aga samal ajal armastad iluuisutajad kõik nad ju naeratavad, võid, peotantsijad, balletiartistid sama moodi. Et teil seda näitlejatel nii suurt sportlikku segajat ei ole, peale sellist identset mitega vahel satuvad sellised kummalised ja väga ägedad lavasid ülesanded sulle, et ühest küljest sa pead midagi mängima, midagi väga olulist, mõtteti, kõike partnerit ja mis teie vahel toimub, aga samal ajal kolmemeetrist redelit näiteks kuhugi üles panema, mis on vägagi sportlik ülesanne. Et olen seda näiteks ühes etenduses tõesti õhtust õhtusse teinud ja siin tulebki kuidagi mängu see ettevalmistus, et kui ettevalmistunud sellel õhtul oled, et see kolmemeetrine redel nagu kiiresti üles saada tegelikult no see võib olla üks näide ka tihti partnerite mäng sõltub sellest, jõuad ühe rekvisiidi ühte kohta panna või ära võtta või, või selle tooli sinna alla lükata, et vägagi tehnilised sportlikud ülesanded, et keegi istuks mööda, eks ole. Et selles mõttes on, need leiab võib-olla paralleele ka sealt maailmast. Ma olen ka nõus, nagu sa räägid, et ei tohiks jääda nagu ainsaks, mida publikule pakutakse, et siis on kuidagi teater väga ja, ja ma arvan ka teised kunstiliigid kuidagi, nad surevad kiiresti välja. Inimene nagu vajab saalisi, et need asjad oleks sisu. Aga jah, need käivad käsikäes, et ei saa sisuga väljendada ilma vormita. Ooperites mulle palju kaasa teinud oma noor olin siis ma järsku vaatasin, et on inimene, kes seisab tühjas saalis ja karjub sealt kõva häälega ja siis ta jookseb teise kohta, juba osutub laval olek, vaktsia karjub edasi ja siis hakkab räuskama kõvasti. Samal ajal pidime ikka meie liiliatega jooksma ümber hotell, surnud juba suuremat, mis ei olnud. Ja siis ma sain aru, et on olemas niisugune inimene nagu lavastaja ja siis ma järsku taipasin, kui palju on halbu aastaid. Siis ma taipasin, et teda ei ole üldse vaja, tead ja siis, kui asi puudutas meid ka, siis ma hakkasin siva ise lavastama. Aga siis, kui ma olin juba peaaegu lavastanud, siis tuli välja see õige lavastaja, siis vaidlise samal ajal tüdrukud läksid mehele, lauljatele, kes seal segakooris laulsid. Aga see on tõsi, nii palju mõttetust koos selle redeliga ja kõige muuga, ebaloogilisust ja igavust ja rumalust on lavalt tänu lavastajatele nõus. Ütlesin kõva häälega. Nõus ei, tõsiselt, mina usun, et vähemalt meil teatris ja need, keda ma ikkagi laval olen näinud, kõik lauljad, näitlejad on suutelised tegema kõiki asju, tihtipeale ajab seal lavastaja küündimatuse taha, kui on mingi jama laval. Mina usun, et kõik, ka lauljat, artistid on võimalik panna tegema vingeid asju samal ajal laulma. Hakkame nüüd väikselt, et otsi kokku tõmbama ja võib-olla lõpetuseks mõtiskleda veel selle üle, et kuidas siis teha niimoodi, et see loominguline enesetunne või siis vaimne seisund ei saabuks juhuslikult vaid tahtlikult. Minu puhul seda ei juhtu, sest see on ime, mis kogu aja juhtub spontaanne ime ja ette valmistada, nagu ma ütlesin, ainult repertuaariga loomulikult teie õpite oma pähe korralikult. Mina musikaalselt eel seda, aga ülejäänud on suur elekter selle väikese Tiiu sabas. Mind selline õnni saada, mina pean ikkagi rolli, on läbi vaatama, et ma tunnen ennast hektiliselt ja muusikaliselt turvaliselt ja siis vastavalt sellele tujule proovi ennast ette valmistada, mis mul see sissejuhatav olukord on, kus ma olen parasjagu, et siis viia ennast natuke paremasse seisundisse, kui niuke, tavapärane keskpärane sooritusaegseks keskelt keerutusi selt suudaks midagi paremat teha. No sa oled alati väga hea olnud Ei aita. Mingid asjad tulevad aastatega oskamine häälestuda. Võib-olla tähtis on see inimese intensioon häälestuda, et tal üldse on selline soov. Ma arvan, kui inimene ei taha häälestatud, siis ta kindlasti häälestub. Võib-olla sellest soovist sellest intensioonist piisab. Võib-olla teine element, mis ma olen ka nüüd aastatega on hakanud seda sügavamini mõistma, on tähelepanu tähelepanu kõige ümbritseva suhtes ja tähelepanu ka enda suhtes. Sellest ei ole kunagi küll ma ütleks, need alati neid häirib miski, kui me tahame näiteks lugeda, siis me mõtted viivad meid mujale, tahame näiteks süüa, siis ajab meid just näiteks, ma tahaks ikkagi selle raamatu ära lõpetada. Mulle tundub, et inimese elu on pidev võistlemine takistustega mis tahavad meie tähelepanu õigetelt asjadelt ära suunata. Sellest võib-olla olen hakanud vaikselt aru saama, ega ma täpsemalt ei oska öelda. Mõnikord ma olen ka niimoodi häälestunud, et kolme tundi. Selline sai lõppeva nädala helikaja. Saate tegid toimetajad Miina Pärn ja Lisete Välk ning helioperaator Katrin maadik. 30. novembril anti välja selleaastane Panso preemia väljapaistvale lavakunstikooli üliõpilasele ning selle pälvis Priit Põldma. Saate lõpusõnad jätamegi temale. Mingi selline tunne, et väga tihti ei julge hinnata võib-olla üldse seda, et sa oled noor või et hästi tihti elus mõtled, et saaks kuidagi vanaks ja targaks ja, ja saaks üle neist praegustest hädadest kuidagi väärtustada oma seisundit ja seda, seda hetke, mis. Praegu elus käes on ja ka oma põlvkonda. Helgaja. Sageli näeme muusikuid laval esinemas, kuid see, mis laval olemisele eelneb, jääb enamike kontserdikülastajate jaoks saladuseks. Täna kergitakski veidi saladuseloori ning vaatleks, mis toimub lava taga vahetult enne kontserti. Kes muusikutest ei tahaks kogeda laval õnnestumist, tõenäoliselt sellist ei leiagi. Kuid mis on õnne valem? Muusikud teavad mitmed rituaalsed toimingud ja teatud sõnakombinatsioonide kordamine enne lavale minekut on seotud õnnestumisega kontserdil. Esialgu võivad need veidrad liigutused ja vana meisse nad asjasse pühendamatule näida paganlike rituaalide na, kuid laseme siin sõna sekka öelda teadlastele. Nimelt tegi Eesti muusika ja teatriakadeemia muusikateooria kateedri töögrupp eesotsas professor Raivo mineriga mahuka uurimustöö, kus uuriti kontserdieelsete rituaalide kontserditulemuste seotust. Võtame antud teadustööst mõned konkreetsed näited. Muusikud, kellel enne lavale minekut kolleeg õrnalt põlvega tagumikud oksas mängisid või laulsid kontserdil 13 protsendi võrra vähem valesid või halvasti paljastavaid noote. Selle protseduuri pisikese miinusena tõid teadlased välja, et kolm protsenti põlve löögi saanud artistidest pöördust peale kontserdi lõppu EMOsse, kus kahel kolmandikul pöördunutest diagnoositi istmiku piirkonnas kergeid vigastusi. Lauljaid, kes enne lavale astumist kuulsid kolleegilt maname sõna Toi Toi tervitas peale esinemise lõppu 24 protsendi võrra valjem aplaus. Kolmekordse toidu ei tohi puhul aga oli aplausi valjus lausa 28 protsenti suurem kui harilikult. Need protsendid ületavad selgelt veamarginaali ja annavad tunnistust, et antud toimingud on muusikute puhul olulisemadki kui hea ettevalmistus ja võimekus. Lauljate osas võiks veel välja tuua, et lauljad olla siseni interpreedid kui ka instrumendid tunnevad inimkeha toimimist paratamatult peensusteni. See puudutab ka toitumist. On pikk nimekiri toitudest ja jookidest, mida lausa peab enne esinemist manustama. Sama pikk on aga nimekiri, mida ei tohi mingil juhul tarvitada. Ühe tõeliselt professionaalse laulja taskud on seetõttu sarnased, tootsid Askutele Oskar Lutsu lühifilmist. Kevade ingverijuur. Suitsutatud küüslauk toob Märt vastupäeva kooritud porgand. Neid toiduaineid peetakse haljale headeks, jaga üldist toonust tõstvalt, eks. Õige vaimne seisund enne kontserdiga alustamist võib palju mõjutada tulemust. On muusikuid, kes oma kontserdieelse keskendumise jätavad lavatagusesse riietusruumi, kuid on ka neid, kes on keskendumiseks teinud publiku ees teostatava rituaali. Loodetavasti jõuavad teadusuuringud kunagi sinnamaale, et uuritakse välja, kumb meetod on tõhusam. Tänan kaasa käskendumast, kõneles Ekdoli Paju.