Helga ja tere head klassikaraadio kuulajad. Alustame seekord kurva sõnumiga. Lahkunud on armastatud koorijuht Uno Uiga. Ta töötas Tartu Pedagoogilise kooli ja Tartu Karlova gümnaasiumiõpetajana. Uno Uiga oli üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht ning algatas poistekooride laulupeo tava. Suvest on erakordse positiivse elamusena meeles veel koolinoorte laulupidu suure laulukaare all kümned tuhanded laulvad lapsed ja noored. Selle taga oli sadade muusikaõpetaja peakoorijuhtide tohutu ennastsalgav töö. Helikajas uurime seekord, kuidas läheb üldharidusliku kooli muusikaõpetajal ja kuidas toimib muusikaõpetus meie koolides. Milline on Eestis hetkel muusikaõpetaja staatus, kas ühiskonnaga piisavalt väärtustatud ja kas muusikaõpetajaamet on noorte jaoks ihaldusväärne? Mis olukord valitseb muusikaõpetajate järelkasvu osas ja millist muusikaõpetajat vajab meie kultuuriruum tulevikus? Püüame neile küsimustele vastust leida raadiosilla kaudu Tallinna ja Tartu stuudios ühises vestlusringis. Tallinna stuudios on Eesti muusikaõpetajate liidu juhatuse esimees Kadi Härma ning muusikaõpetaja magistritasemel. Kava juhid Kristi kiilu Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ja Vaike Kiik-Salupere Tallinna ülikoolist. Tartu stuudios on Tartu Ülikooli kunstide keskuse juhataja Tuulikki givestu ja viljandikult Tuuri akadeemia muusikaosakonna juhataja Marko Mägi. Küsiksingi kõigepealt, kas muusikaõpetajaamet on au sees, kuidas teile tundub? Mina siitpoolt? Tahan küll öelda, et muusikaõpetajaamet on Eesti kultuuriruumis olnud väga pikalt ja, ja pidevalt au sees, et kui me võib-olla veel viis aastat tagasi rääkisime, et õpetajaamet kui selline on võib-olla vähe väärtustatud, siis täna on teinud meie riik väga olulisi samme ja ma pean siin silmas eriti just palgapoolt, et õpetajad saavad juba täiesti vääriliseks tasu ja õpetajaamet ka see kaudu väärtustub iga päevaga rohkem. Muidugi minu vaatevinklist, alati tuleb siia juurde küsimus, et kas see amet nii ihaldusväärne, et meil oleks selleks saajaid õpetajaameti poole pürgijaid siis loomulikult, kui me võrdleme ennast näit, eks Soome vabariigiga, kus 20-le kohale muusikaõpetajakoolituses kandideerib 300 inimest, siis sellist valikuid meil võib-olla täna ei ole, aga ma olen täiesti veendunud. Suvine laulupidu kinnitab seda, et me oleme teel sinna poole. Ja ma olen Kristi kiiluga täiesti nõus, et muusikaõpetajaamet on väga tore amet ja sinnapoole tegelikult võiks pürgijaid härra tõepoolest rohkem. Sest kui me vaatame praegu töötavat õpetajaskonda, siis võiks öelda küll, keskmine kaan kusagil 60 eluaastat ja noori tuleb peale, ütleme tagasihoidlikult. Aga seda enam on hea meel, et need noored, kes tulevad, on väga motiveeritud. Nad on väga laia silmaringiga, nad oskavad mängida erinevaid instrumente. Nad teavad kaasaegsetest digivahenditest päris palju, aga samas nad ei unusta ka traditsioone. Mis on Eesti muusikahariduse vundament. Kuidas Tartus tundub? Vahepeal? Restiisist rääkides tõesti, et ega muusikaõpetaja prestiiž pole väiksem kui üldse õpetaja prestiiž, aga siinkohal ma võib-olla ei ole 100 protsenti nõus, et õpetajaamet on täna noorte seas vähemalt ülikooli lõpetaja. Ta ja seas väga esimene valik, aga midagi hullu ei ole. Mis puudutab pealekasvu, siis ma ei ole täpselt kursis, mis olukord on koolides, aga tundub, et maakonnakeskustes on samas ka raske leida kooli, kuhu tööle minna, et kui ongi 60 aastane õpetaja, siis ta on meil ju väga vormis õpetaja kindlasti lähima viie aasta jooksul ei kavatse koolist lahkuda, et pigem võib-olla on väikelinnades ja maakoolidesse probleem, et, et ei ole õpetajaid võtta. Kui ma võiksin siin kohe sekkuda, siis ma pean tõesti tunnistama, et täna meil on muusikaõpetajate põud tööpõllul ja, ja see ei ole mitte ainult maakoolide probleem, vaid see on ka Tallinna kesklinna koolide probleem. Mingit head ja kiiret lahendust siin ei ole, aga mis on väga positiivne märk, et ma täpsustaks Gadjelduvate arvu? Mul on praegu kõige viimased haridusministeeriumi andmed muusikaõpetajate vanuselise koosseisukohta ja see keskmine vanus on üllatavalt väike. Muide see on 46 aastat ja tegelikult, vaadates täpsemat jaotust, selgubki seal, et meil on väga palju 60 pluss õpetajaid, aga meil on tulnud juurde ka väga noori õpetajaid ja see praegu toob selle keskmise alla, nii et ma arvan, et me liigume õiges kursis, aga jah, ma pean ka nõustuma, et tegelikult meil on neid vähe. Mina ütleksin omalt poolt nii, et nões, kes astuvad meil õppima muusikaõpetajaks, et kuidas toetada nende õpped ja täiendamist muusikaaladel. Et see on väljakutse mõnes mõttes sellepärast, et nii palju muud on ümberringi, mille peale saab noor inimene oma tähelepanu pöörata ja ei ole neid väga palju, kes otsustavad muusikaõpetajaameti kasuks. Paraku me näeme seda. Ja mind üllatab isiklikult see, et muusikaõpetaja on tegelikult tohutult looveriala ja annab väga-väga palju võimalusi. Et ma olen ise isiklikult ikkagi pisut üllatunud, et, et miks neid ikkagi nii vähe tuleb õppekavale. Kui Kristi siin ütles, et Soome riigis on asjad teisiti, siis jah, kindlasti on ka palgad, teised ja üldine ka suhtumine, võib-olla on seal see koormus ka teisiti üle vaadatud ja läbimõeldud. Et meie muusikaõpetaja on ju tegelikult tohutu tohutu koormusega ja, ja temalt oodatakse niivõrd palju, et võib-olla siin see on üks niisugune nüanss, mis võib-olla paneb inimesed mõtlema, et kas ma otsustan muusikaõpetajaameti kasuks, et võib-olla siin võiks küsida ka, et miks on see nii, et noored, kes on saanud muusikat õppida ja saanud muusikaõpetajaks õppida, et miks nad siiski ei lähe kooli, kas ei ole siin üheks põhjuseks mitte see, et õpe, eriti magistritasemel on väga killustatud. Et ei ole sellist terviklikku muusikaõpetaja õppekava, mis annaks noorele inimesele julguse minna kooli õpetajaks tööle? Ma küll tahaks, et nüüd ei jääks kuulajale sellist muljet, et tegelikult inimesed saavad haridusele, ei lähe tööle. Et meie õppekava lõpetajad meil ju varem oli Viljandiga ühisõppekava, praegu on Tallinna ülikooliga on kõik, ütleme, 99 protsenti lähevad kooli tööle, õigupoolest nad juba teavad juba töötaval koolisus ennast olevat, aga kadi juhtis tähelepanu ühele väga olulisele küsimusele. Ja korraks peatuksin selles, et tavakuulaja võib-olla ei saa aru, kui me räägime muusikaõpetajakoolitusest, siis me tegelikult räägime viimasest kahest aastast. Ehk siis meie kuulajad, klassikaraadiokuulajad teavad väga hästi, mis on olnud varem kõrgharidus, viie aastane tsükkel, aga 1999. aastal otsustasid Euroopa haridusjuhid, et nad soovivad ühesuguseid haridusstandardeid mudeleid rakendada Euroopa riikides ja nii võttis ka Eesti vastu kohustuse. Seda nimetatakse Polonia protsessi aktiks jagada oma kõrgharidus kaheastmeliseks bakalaureuse- ja magistriõppe. Eesti vabariigi seadus on selline, et üldhariduskoolist saab töötada ainult magistritaseme, õpetaja, see tähendab raskuspunkt tegelikult õpetajaks saamisele lasub bakalaureus. Kas sest seal me õpetame ainet õpetamisel muusikat TEMA instrumendi mängimise oskused, laulmisoskused, tema muusikalooline taust ja nii edasi ja nüüd kui me bakalaureuseõppes ei tekita temas huvi õpetajaks saada ehk kui seal puuduvad täiesti õpetajakoolituse ained, siis tal ei teki soovi edasi õppida ja minu arust on see nagu üks küsimuse koht, et kuidas me suudame tekitada bakalaureuseõppes õppivale üliõpilasele huvi saada õpetajaks? No mina ütleksin siin lihtsalt väiksepõikena, et mina küll kujutan ette, kui tegemist on muusikaga, siis siin tuleks läbi mõelda, millised muusikalised ained, aga need peaksid minema edasi ka magistriõppes. Jah, et bakalaureus on kõik see Paavas, aga kuna see on üks järjepidev tegevus, musitseerimine, enesearendamine, tähendab, see ei lõpe mitte kunagi. Et kindlasti tuleks mõelda, millised ained muusikaliselt lähevad edasi magistrisse. Nii et ei katkeks järjepidevus ikkagi ma olen täiesti nõus, aga vaat siin tulebki see hariduspoliitiline otsus, mis nagu murrab seda arusaamist või mis töötab sellele vastu. Aga annaks nüüd sõna Tartusse, meil jäi jutt veel pooleli noorte inimeste motivatsioonist. Mul tekkis hoopis küsimus, et praegu Tallinn ütleb, et lõpetajad töölemineku protsent on väga kõrge ja Viljandi kogemus skulptuuri akadeemiaga seal samuti juba tudengid töötavad õpetajatena, rääkimata lõpetajatest. Et siis on ju hoopis probleem, et meil on vähe kohti, et õpetada kõrghariduses õpetajaid. Key Marko, meil ei ole vähe kohti, meil ei ole piisaval arvul soovijaid, ütleme ausalt ja otse välja. Kohtime, võime õpetada. No ma arvan, see õppesuutlikkus või õpetamise suutlikkus on 20 30 inimest, aga mida meil ei ole, meil ei ole neid inimesi, kes sooviksid seda teha või ütleme, et ka vajalikul tasemel inimesi. On selge, võib-olla peakski kuulajaks kaardistama, et näiteks Viljandi kultuuriakadeemias siis muusikaõppekaval, kus on koolimuusika eriala, ongi meil kaheksa kohta ja siis need kaheksa kohta on täidetud samamoodi magistris. Et siis Tallinnas on lihtsalt suurem kohtade arv, aga ei ole piisavalt sisseastujaid. Jah, ma võib-olla lisaks Kristi kiilu jutule jätkuks sate ahaa nüüd reformi, mille Viljandi tegi siin hiljuti ära, on see, et seesama bakalaureuse, kolme aastane õppekava muudatud tegelikult nelja-aastaseks rakenduskõrghariduse õppekavaks selle mõttega ka, et oleks sellel muusika tudengil kauem ja põhjalikumalt võimalikke nagu erialaga tegeleda ja sellega ma olen ka täiesti nõus, et õpetajakoolitus, aga tegelikult peab kooli muusik puutuma. Kui juba oma esmakõrghariduse õppe asemel tekiks üldse arusaam sellest, kelleks ta õpib, et ta teaks nagu kuhu üldse fokusseerida. Marko naist nõus, et tegelikult see reform andis päris häid tulemusi. No mulle tundub, et muusika eriala üldse ükstapuha, kas pedagoog või interpreet on niivõrd praktiline eriala, et seal kolmeaastane kõrgharidus on küsitav, üleüldse. Väga nõus Marko selle väitega, aga sealt tekibki küsimus, et tegelikult ma ei tea, kuidas on teie koolis, aga kui suur on see edasiõppimise protsent, et kuule jaoks on ka jälle võib-olla hea täpsustada, et ma ütlesin ennem, et kõrgharidus on jaotatud mitmed eks astmeteks, et magistrisse saab bakalaureusetasemega, aga saab ka nagu teie Viljandis õpetate rakenduskõrghariduse tasemega otse magistriõppesse. Et milline on see bakalaureuse või siis rakenduskõrgõppetasemest. Edasiminek. Seda täna on vara täpselt öelda, sest et meil praegu sellel rakendusõppekaval nüüd on alles kolmas kursus, õpib ehk järgmine aastal nemad neljandal ja siis saab juba vaadata, et kui palju neist läheb magistrisse edasi. Aga praegu, mis meil on kunstidetehnoloogia magistriõppekava, kus on siis muusikaõpetaja eriala olemas, et sealt on nii Viljandist kui Tallinnast kokku seitse inimest. See on probleem ja tegelikult, kui me vaatame ka haridusliku jaotus, mis on olnud muusikaõpetajate seas eelmisel õppeaastal siis magistritasemel on neist ütleme pooled ja tegelikult ülejäänud on siis kas isegi keskerion bakalaureuse tasemele, see tähendab, et neil justkui ei oleks reaalselt õigust õpetada üldhariduskoolis, aga nad siis töötavad seal ühe aastaste lepingut, aga, ja see kahjuks need muutub aina igapäevasemaks, sest lihtsalt ei ole kvalifitseeritud 1000 kaadrit. Kadi Härma, kui paljud koolid on praegu ilma muusikaõpetajata? Mõtlesin, täpset numbrit ei oska öelda, aga Kristi kirju juba viitas sellele, et olgu see meie pealinn Tallinn või olgu see mingisugused väiksemad kohad maakondades. On selliseid koole, kus tuntakse õpetajast puudust just sellisest muusikaõpetajast, kes on saanud tõesti muusikaõpetajakoolituse ja ainult selle, et ta ei ole mingisuguse lisaerialana, sest et noh, tõele au andes muusikat noh, justkui võiks nagu õpetada, kõik on selline üldlevinud arusaam, et lähed klassi pilli mängima ja lapsed laulavad ja kõigil on tore olla. Aga see ei ole see, mis on Eesti muusikahariduse õppekava koostamise põhimõte, kus on lähtutud ju Riho Pätsi ja Heino Kaljuste õpetusest, see on kõike muud kui nupule vajutamine. Tartu korraks aktsena, et tõesti sõita nagu õige, see on, lihtsalt mulle tundub ideaalpilt, mis oleks tore, kui me saaks seda ellu rakendada, aga vaadates nüüd jällegi väikseid koole, kus õpib 60 õpilast 70 õpilast üldse kokku koolis, et siis sealse mitme aine õpetaja teema ongi väga aktuaalne ja võib-olla peaks just kõrgkoolid tegelema sellega, et see mitme aine õpetaja oleks ka, kui tema üks eriala muusikaõpetaja, siis seal seda kvaliteeti püüdma tõsta. Kas ma tohin siin oponeerida, sest me oleme selle hästi põhjalikult läbi vaielnud Tallinna ülikooliga ja, ja õpetajakoolituse arengutega, mis eduka toel viidi läbi ja sealt see suund ka tuleb, et peaks õpetama mitme aine õpetajaid. Mina näen muusikavaldkonna, inimese muusikaõpet ja mitmekesisust selles, et ta suudab töötada erinevates vanuseastmetes. Et aga seal väikses kohas 60 70 õpilasega koolis suudab töötada lasteaias, sest kui seal on kool, siis seal on ka ilmtingimata lasteaed, et ta suudab kooli juures teha koore, et seal võib olla rahvamaja, kus ta teeb koori või nii edasi. On üksikuid näiteid, kus muusikaõpetajad on võimelised töötama matemaatikaõpetajana, näiteks meie üks vilistlane teeb seda praegu või keeleõpetajana aga need on väga erandlikud näited. Ja kui me hakkame nüüd muusikaõpetajakoolitust selle arvelt lahjendama või kokku tõmbama, et anda teist eriala, siis tegelikult kaotab meie muusikakultuur. Ja ma saan aru, et tegelikult võib ju valida seda teed ja teist teed, et saksa riigitee on näiteks see, et iga õpetaja peab valdama vähemalt kahte eriala. Ja kui me soovime seda teed minna, siis me kahjuks ei ole jätkusuutlikud sellist muusikatraditsiooni edasi kandma. Kui see on meie riigi soov, siis see nii on, aga täna ma nagu seda võimalust ei saa, väga heaks ja ainsaks variandiks pidada. See oli ainus variant olema ka selles mõttes on kindlasti oluline võib-olla mingi päästerõngas või altar motiive arvestades praegust olukorda, et kui meil on olemas on ju kaks õppekava, kes koolitavad muusikaõpetajaid siis võib-olla ongi nagu hea, et nad erinevad ja selle koha pealt, et ja sõltub ka, mis see teine eriala on, on ju, et kui sa paned, kui on seal võib-olla muusika, mingisuguse väga kauge, asjatad see õppekava, millest me räägime Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias on kunstide ja tehnoloogia õpetaja õppekava, millel sest muusika õpetad raja kõrvale saad valida, kas näiteks nutikad tehnoloogiad või tantsu või mingisuguse pilliõpetaja on üks variant. Ta on ju kooliteatri juhendaja, et see annab lihtsalt natukene laiema perspektiivi sellel õpetajal Minnaga väikesesse kooli töölate fokusseerida ja panustada nagu ühte kooli mitte ta ei pea lihtsalt sõitma mööda maakonda ringi. Aga on osutunud siiski kõige populaarsemaks tõesti see valik, et on peaeriala, on siis muusikaõpetaja ja kõrvaleriala on instrumendi õpetaja ehk siis need, mis sest Kristi kokku tõlksuvad kõige paremini. Just et valet muljet ei jääks, et, et meil on siin geograafia ja muusikale Kas ma võin teha ühe täpsustuse veel, et meie kuulaja saaks aru tegelikult, millest me räägime, et tõepoolest on kolm erinevat ülikooli, aga on magistritasemel kaks muusikaõpetaja õppekava ja siis Tallinna ülikooli ja Muusikaakadeemia koostöös antav muusika, õpetad õppekava ja Tartu ülikoolipoolne Viljandi kultuuriakadeemia on siis nende nii-öelda allasutus kunstide ja tehnoloogia õpetaja, et mind veel murelikuks ja võib-olla lihtsalt nagu kuulajale mõtlejaks, et me nüüd õpetame muusikaõpetajaid õppekaval, mille nimi on kunstide ja tehnoloogia õpetaja. Et see kannab ka endas teatud konnotatsioon ja ja ma ei tea Ei muretsema selles mõttes ei peaks. Riigi poliitika on igal juhul, et õppekavad on suured ja, ja järjest ühendatakse erinevaid väiksemaid. Siis lihtsalt on koondnimetus, kus all õpivad. Tegelikult On küll ühisosa neil olemas, aga on väga erinevad, õpetad käsitööõpetaja, muusikaõpetaja. Kunst ja panna ja siis tehnoloogia, ehk mis ta vanasti poiste tööõpetus oleks kutsunud. See on nüüd selgelt tehtud, muidugi pean ütlema, et riik tegelikult ei survesta, et ülikoolid on avalik-õiguslikud asutused ja võtavad vastu otsuseid ise, aga ma saan aru, et see on selline hariduses trend praegust, et võimalikult suur ja leia õppekavasid ja võib-olla väikestes kohtades õigustab ja igal juhul on ju see tore variant. Ka Lõuna-Eestis on noortel võimalik minna oma kandis õppima muusikaõpetajaks. See on eriti oluline muide Tartu ja Lõuna-Eesti regiooni jaoks võimalus õppida seal, et see on kahtlematult oluline. Võib-olla siin oleks õige koht sõnastada üldse muusikaõpetuse eesmärgid. No kui võtta aluseks riiklik õppekava, siis seal on ju kirjas tervelt seitse punkti, mis eesmärgid on? Näiteks tunneb rõõmu, muusikast, tunneb huvi muusika vastu, mõtleb ja tegutseb loovalt ja nii edasi. Aga kui vaadata laiemalt, siis ma arvan, et muusikaõpetuse tähtsust üldhariduskoolis on võimatu üle hinnata. Sellepärast Ta muusikaõpetust toetab absoluutselt kõikide ainete omandamist. Hendrik Saar on teinud oma magistritöös väga kena uurimuse. Jaan Rossi juhendamisel on see magistritöö 2010 valmis saanud. Ja seal on ta jõudnud sellise tõdemuseni, et muusikaõpingud tõstavad suuresti nii lühi- kui pikaajalise, nii verbaalse kui visuaalse mälu ning meenutamise võimekust, mis on absoluutselt kõikides ainetes väga oluline oskus. Ning muusikaga tegelemine nõuab ka mõlema ajupoolkera koostööd, mis on jällegi väga vajalik kõikide ainete omandamisel ja järelikult kõikides ainetes muusikas edukad õpilased on ka teistes ainetes sama edukad. No mina arvan niimoodi, et muusika on kindlasti üks erakordselt oluline ja arendav tegevus, muusikaga tegelemine, aga on ju ka teisi aineid, mis arendavad mõlemat ajupoolkera ja ütleme, et matemaatikas või füüsikas väga hästi hakkama saav õpilane saab ka muudes teistes ainetes väga hästi hakkama, nii et siin on nii ja naa, aga muusika on kahtlemata üks niisugune, mis võiks olla kõigile kättesaadav ja kõigile ka jõukohaselt õpetatav. Aga tulevikus minu mure on selles, et miks niisugusel huvitaval looval alal on nii vähe sisseastujaid sellele õppekavale miks see olukord niimoodi on? No näiteks sellel sügisel, kui palju tudengeid, sest kui me praegu räägime jah, meie ühisõppekavast magistritaseme, siis meil on kuus üliõpilast ja me tõesti nagu puutume kokku selle probleemiga, kus neil bakalaureus astub palju üliõpilasi ja neid lõpetab palju. Aga seal tekivad mingid probleemid, et kas nad on leidnud omale juba töö, sest näiteks huvihariduses võib ju töötada igasuguse haridustasemega, mis on meie muusikaharidussüsteemis jällegi üks koht. Et ka instrumendi õpetaja võib olla kes iganes ja nad leiavad juba bakalaureuse haridusega rakendusse. Aga linn paneb tegelikult muretsema ikkagi ennekõike see, et, et tegelikult Need õppekavad õpetajakoolituses on suhteliselt fikseeritud, Eesti riik on juba ette näinud, mida seal tuleb suuresti õpetada seal õpetaja Kolts ained väga kindlas mahus, natuke on siis erialaseid aineid, aga tegelikult, et õpetaja saaks edukalt, et tööle minna, peale oma magistrikraadi kaitsmist on tal vaja selles bakalaureuse või rakendusõppes väga häid oskusi. Ja vot see on nüüd see, kus ma nagu näen, et me oleme natuke ära liikumas kuskile mujale, et ma nagu kutsuksin siin oma kolleege ja võib-olla ka klassikaraadiokuulajaid mõtlema selle peale, et parafraseerides meie presidenti, et uhuu kultuur nagu võtab võimust, et mida me tegelikult õpetame seal bakalaureuse, kas nendele, keda me loodame, et nad tulevad piima, et seal peab olema teatud, et USA, nii meie muusikalisi püsiväärtusi, püsioskusi õpetajatele antud, ükskõik milline see haridus ja õpetamine tulevikus ei saa olla, et me peaksime õpetama seal instrumenti korralikult, ma pean silmas teatud tasemeni, rääkimata Ta siis muusikateoreetilistest ainetest ja nii edasi. Helikaja keskmes on seekord muusikaõpetus, üldhariduslikus koolis ning muusikaõpetajate järelkasv ja koolitus siin Tallinna koolituses on kaks kõrgkooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ja Tallinna ülikool nagu nii-öelda sundabielus. Kuidas teil need ülesanded on jaotunud, kuidas see asi siis toimib? Mina arvan, et see sundabielu ei ole ju mitte midagi uut muusikaakadeemiale on ju see nii-ütelda kordusabielu hoopis vale välje selles mõttes, et te olite koos ennem Viljandiga. Te olete koos Tallinna Ülija, tähendab, et ma ei saa aru, milles on probleem, vastupidi, et mingid kogemused on olemas, need peaksid olema ju abiks selleks, et kuidas kujundada seda järk. Ja kindlasti meil on väga head kogemused Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga koostast. Seda näitavad meie rohkearvulised lõpetajad ja sellel õppekaval olid vot sellised suunad, mida meie praegusele ühisõppekaval Tallinna Ülikooli ka ei ole. Aga ma pean tunnistama, et siin on lihtsalt kahe ülikooli selline erinev kultuur, nii töökord, tuur, õppimise, kultuurainete edastamise kultuur, mis on esmapilgul vastuvõetamatu. Meie üliõpilastele või siin võib rääkida näiteks ühest probleemist, mis ei ole ainult Tallinna Ülikooli probleem, vaid on üldse erisus ülikooli ja muusika kooli vahel ehk akadeemia vahel. Ülikoolid on sedaviisi seatud, nende õppetegevust ülimalt optimeeritakse. Nende individuaaltunnid on viidud miinimumini, mida meil täna akadeemias ei ole, näiteks ma ei tea, kas kuule kujutab ette õppida hääleseadet, et kuue ja kaheksaliikmeliste pidas või sama motika klaverit või dirigeerimist või klaverisaate kujundamist. Et tegelikult jah, kuule, võid mõelda, muidugi ma käin kooris, saan seal hääleseadet kuue, kaheksa liikmelises grupis või hoopis 40., aga seal on nüüd vahe, kas ma saan ise seda hääleseadet iseenda jaoks või ma saan seda selleks, et sellega terve elu leiba teenida ja seda teistele õpetada. Et see on üks küsimus, mida ma näen, mis on muusikaõpetajakoolitusele nagu lõppfaasis, väga ohtlik, et inimesed või üliõpilased, nad ei valda, instrument. Sest et me ei ole ka andnud omalt poolt kõik, et täna ma pean küll ütlema, et meie õppekava eelis ka ühisõppekava juhul, siis on see, et me saame pakkuda individuaaltunde mida tänapäeval ei leia enam kõikides õppekavades. No Tartu poolt rääkides siis Viljandi kultuuriakadeemia täiesti optineerimise surve on igal pool olemas, aga aga individuaaltunnid on siiski ka meil, et kui me räägime näiteks muusikaõpetajakoolituses, siis põhipill klaver, et absoluutselt kõigil tudengitel on neli aastat iga nädal üks, 45 minutine tund, individuaaltunnina kõrgharidus siis jah, ja kui vaadata nüüd õppekava üldse erinevaid instrumente, mida õpetama peab siis kitarr, plokkflööt väikekannel, et seda kõike individuaaltööna kindlasti ei ole. Seal polegi mõtet, see on täitsa õige, aga näiteks klaverisaate kujundamine, mis on grupitunnine, aga samas, kui me mõtleme, küsime siin kadi käest, kes iga päev töötab koolis muusikaõpetajana, siis kuidas sa kujutad ette, et on võimalikud pida klaverisaate kujundamist õppes? No ausalt öeldes väga hästi ei kujuta. Kui me siin rääkisime sellest, et individuaaltunnid on absoluutselt hädavajalikud nii klaverisaate kujundamisel kui vokaalvõimete arendamisel dirigeerimisel, siis minu meelest see dirigeerimine nagu veel karjuva ülekohus nende noorte õpetajate vastu, kes peavad minema kooli ja kui me mõtleme selle peale, et muusikaõpetaja üheskoos, eks on ju ka kooridega tegelemine, olgu see siis kooli koorid või maakohas ka siis täiskasvanute koorid, siis ausalt öeldes ma ei kujuta küll ette, kuidas sellise baasi pealt on üldse inimesel julgus minna koori ette. Ja, ja veel vähem, ma kujutan ette, et see on ilmselgelt võimatu, et see koor pääseb laulupeole. Klaverisaadet puudutab, siis mina väga hea meelega kutsun teid külla Viljandisse, kus demori sulama niitse teeb klaverisaate kujunduse tundi ja seal on kaks või kolm õpilast korraga ja see töötab minu ja tema hinnangul isegi paremini efektiivsemalt kui individuaaltunnina. Mille poolest see on efektiivsem, kui tohib küsida. Noh, siin me jõuame üldse klaverigrupiõpet, toodika puudumise teema nii Eestis, et mis on maailmas päris laialt rakendatud nii huvihariduses kui ka kõrghariduses väga lihtsalt öeldes, et kui on kaks õpilast korraga tunnis, siis üldse saamegi saatmisest ju rääkida, et üks saadab, teine mängib siis partiid, mida saadetakse või vastupidi väga palju informatsiooni ei ole mõtet edastada ainult ühele õpilasele selles tunnis, vaid korraga mitmele, mis on sama, et see on grupiõppe metoodika. See on väga valus koht Eestis ja ma ise olen tegelikult väga toetaja, biope näiteks Suzuki metoodika töötab suurepäraselt, aga see puudutab algõpet, et lihtsalt mul ei ole midagi ja õppevastu, aga me räägime, nendest peavad saama õpetajad, kellele see on tema, ma ei tea, esimene või teine instrument, see tekitab ainult küsimusi. Meenutame Gustav Ernesaks grupitunde oma õpilastele, aga need olid, need olid nii-öelda meistriklassitunnid, et praegu ka Marko, millest sa rääkisid siis seal on kaks inimest tunnis, aga kes arendab oma klaverimängusaatmise oskusi, on see, kes sel hetkel saadab see, kes laulab või mängib, ta tegelikult vaatab seda passiivselt pealt ja võib-olla ta omandab. Aga see ei ole praktiline, sel hetkel õndsalt nad vahetavad. Ei no seda küll. Aga millised need olulisemad oskused üldse peaksid olema, muusikaõpetajal need kõige põhilisemad. Kõigepealt peab muusikaõpetaja tundma õppekava ehk siis kõike seda, mis seal seal kirjas kõiki neid võimalusi, kõiki, neid Variante, mida õppekava praegu õpetajale võimaldab, seal on väga palju sellist, mida saab õpetaja teha oma äranägemise järgi, ehk siis kõigepealt peaks ta tundma õppekava. Teiseks peab ka muusikaõpetaja, nagu kõik teised inimesed käima ajaga kaasas, ehk ta peab olema kursis digivõimalustega näid kindlasti muusikatunnis, tuleb rakendada, aga mitte nendega hulluks minna, nii öelda, et ikkagi kõige tähtsam asi, mis muusikaõpetaja peab oskama teha ja mida ta peab ka suutma lastesse süstida, on musitseerimine ja loomulikult kõige tähtsam asi on laulmine, ehk siis kõige olulisem on laulmine ja selle järel tuleb siis kõik pillimäng, mida ta peab suutma mängida siis sellisel tasemel. Ta lapsi nakatav, et kindlasti ei ole üldhariduskooli muusikatunni eesmärk see, et me koolitame professionaalseid muusikuid vaid muusikat, armastavaid, inimesi. Ja tahaks küsida siit kohe, et millest selline väide, et kõige tähtsam on laulmine, millele 100 toetada. Toob see, et laulmine on prioriteet number üks muusikahariduses Eesti koolis on juba aegade algusest saadik sellest ajast saadik, kui Heino Kaljuste, Riho Päts esimesed õppekavad tegid ja sellest lähtuvalt on ka praegune kehtiv õppekava üles ehitatud. Ja mis siis veel, kui mitte hääl, mis on meile kõigile ju kõige omasem instrument. Kui suur osa on praegu üldse tundites elaval musitseerimisel? Et ma olen juhendanud siin hiljuti paari magistritööd, kus on uuritud, siis kas õpilaste või mõne teise osapoole arvamusi sellest muusikatunnist ja tegelikult tuntakse ikka puudust, et peaks olema seda praktilist Mositseerimist rohkem. Laste arvates ei ole seda piisavalt ja õpetajad on klammerdunud nendesse ainekavadesse nii hirmsasti kinni. Eriti noored õpetajad, kes tunnevad hirmu, kui nad seda nüüd nii täpselt ja punkti peal ei täida ja tundub, et ikkagi pahatihti ei jää aega või ei jõuta nagu piisavalt praktiliselt musitseerida. Et kui ma tohiksin täpsustada, siis mitte õpetajaid takerduda õppekavasse, mis annab väga palju varieerimis võimalusi, vaid nad takerduvad õpikutesse, kus nad kujutavad ette, et kõik, mis õpikus on kirjas kõik laulud, tuleb ära laulda kõik read tähthaaval tuleb ära lugeda ja pähe toppida, et kindlasti ei ole see, mis on muusikaõpetuse eesmärk ja mida rohkem tunnis Mositseeritaks. Eks see, kui palju musid säilitatakse, oleneb muidugi konkreetsest õpetajast ja ka tema oskustest. Me oleme ringiga tagasi, et kui õpetaja ise tunneb ennast pillimängulaulus kindlalt, siis ta julgeb sellega minna ka õpilaste ette. Et ka mina olen juhendanud Eesti muusika ja teatriakadeemia tudengeid, kes ma tean loengutes on omandanud kitarrimänguoskused, aga nad lihtsalt ei ole julgenud sellega minna klassi jätta, kuna nad ei ole ennast tundma piisavalt kindlalt. Aga kui nad on saanud selle esimese kogemuse ja selle õpilaste õhevil nägude pilgu, siis on pärast tagasiside selline, et ta peaaegu et igas tunnis mängib kitarri. Et see musitseerimine on tõesti väga oluline ja mina võin oma kogemustest ütelda ka, et, et kui siin 10 aastat tagasi vaadata minu tunde näiteks, siis ma tegelesin palju vähem praktilise musitseerimisega praegu. Sest ma olen ise sellest aru saanud, et see on fenomen. Ja siin on ka väga objektiivne põhjus, sest meie õppekavamuudatuse tagajärjel on alles tekkinud seal praktilise musitseerimisega. Eesmärk on olnud tegelikult enne kaasnes lavimeli mängu laulmine ja plokkflööt on enne ka olnud, aga lihtsalt nii jõuliselt on sisse kirjutatud see väikekannel, eks ole, siis on väga lihtne need akordid ära õppida ka kõige tagasihoidlikuma muusikaliste võimetega õpilasel ja kitarr muidugi, mis on absoluutne magnet? Kui me räägime nüüd gümnaasiumi muusikaõppes, siis, siis seal on see problemaatika teine, et kui on ikkagi kuulan, et üle 30 õpilasega klassid, siis praktiline musitseerimine küllaltki komplitseeritud. Laulu puhul ei ole see absoluutselt mitte mingisugune takistus ja kui on pille vähem kui 30 siis tuleb lihtsalt kasutada teisi metoodikaid, pilliõppes. Jah, võib-olla ühe teemana, mille võiks siinkohal sisse tuua, on see et sellest samast aiast uuringust selgus ka, et nagu õpilaste jaoks lauluvara või, või need pillilood, mida õpetajad kasvatavad, et tihti ei kõneta neid võib-olla, kui rohkem leida ka lastega ühist keelt, et see jõuaks ka selle väärtmuusika, nii et aga aga tundub, et tihti ja õpetajad ja lapsed elavad muusika mõttes nagu erinevates maailmades. Ja muidugi, ega üks ei välista teist, et kui õpetaja oskab nutikalt leida kompromissi, et lauldakse neid laule või mängitakse neid pillilugusid, mis õpilastele meeldivad, siis sinna vahele saab panna ka selliseid, mis on olulised ajastu käsitlemise, näiteks gümnaasiumimuusikast räägime, ma lihtsalt loodan, et me jõuame kogu aeg nagu erinevatest punktidest küsimuseni, et tegelikult mida see muusikaõpetaja seal koolis üldse teeb või mis on tema seal eksisteerimise eesmärk ja me ei saa rääkida ainult muusikast, sest tegelikult on ju õpetaja koolis selleks, et kasvatada inimeste kasvatada isiksust ja muusika on lihtsalt üks ja üks parimaid vahendeid. Kuidas seda teha, sest küll Vaike ütles, et matemaatika ja füüsika arendavad ka aju, aga pole pooltki nii emotsionaalne tegevus, emotsiooni see ei ole nii emotsionaalse ja aga muusikasse ikkagi siiski mingil määral areneb. Nii et selles mõttes me peame ikka küsima, et mis on meie eesmärk, jaga õpetajakoolituses on muusikaõpetaja, olete koolitamisel ennekõike see eetilise inimese kasvatamine väärtushoiakud sobivate või kohast eetiliste väärtushoiakutega inimese kasvatamine on nagu ennekõike oluline küsimus, sest nii nagu õpetaja kasvatab õpilasi ja õpetab neid, selline on meie järgmine ühiskond ja seda ei saa mitte kunagi ära unustada. Muusika on vahend inimese kasvatamiseks, aga ärme unusta ka seda, et tegelikult muusikaga tegeletakse ka väljaspool kooli ja siis selguvad need huvid ja siis on aega küll ja On inimesed väga huvitatud, et ma pigem mõtlen, et võib-olla tuleks niisugust värsket pilku ka väljapoole suunata, et millega nad siiski tahavad tegeleda ja seda kuidagi osata põimida ja loomulik on, see on ka nüüd selle isiksuse kasvatamise küsimus, et kas õpetaja on avatud sellele, et vaadata, mis teda seal klassis ees ootab ja kus nende huvid kohtuvad? Täiesti kindlasti jah, sest et ütleme, niisuguste võib olla teoreetiliste teemade käsitlemine ei pruugi paljusid kõnetada ja hoopis tundub, et peletab ja ka töövihikud või nagu on ka kommenteeritud, et võib-olla on see õpetajale lihtne, et anda töövihiku teemat kätte ja siis klass tegeleb, aga ei, tegeleta musitseerimisega. Mina olen seda küsinud õpilaste käest aasta alguses päris tihti, et mida sa kujutad ette, et me siin tunnis tegema hakkame, mida sa tahaksid teha, siis ei maksa alahinnata neid, kes tahavad töövihikuid täita, võib-olla nemad kunagi järgmised teadlased on selliseid õpilasi ka peaaegu igas klassis, kes tahaksid täita just nimelt töövihikud või võib olla vajalik, elas ja see on ka võib-olla õpetajale lihtsam? Ei, kindlasti, ma ei usu, et ükski õpetaja läheb seda teed, et nüüd teeme terve tund aega töövihikus lihtsalt, et õpetajal on koolitatud õpetad, tähendab, siis me peame iseendale otsa vaatama ka mina nagu ütlen, et selliseid õpetajaid, maid ja meie majast ei lähe välja, et see musitseerimise soov nad on näinud seda lihtsalt nii positiivselt, et see on olemas. Võib-olla üks oluline oskus veel, mida vähe on tähelepanu pööratud, on muusika kuulamise õpetamine. Et ma ise olen kaks aastat Rõngu keskkoolis kunagi töötanud muusikaõpetajana küll paraku ilma muusikaõpetaja kvalifikatsioonita ja kindlasti ma tegin Tallinna inimeste arvates väga palju asju valesti ja isegi arvan seda. Aga üks asi, mis tõesti nagu enda arust õnnestus, oli õpetada ja siis neid maanoori muusikat kuulama ja just siis võib-olla neid stiile ei ole nende esimene eelistus. Ma tahtsin selle emotsiooni juurde siin öelda ka, et väike ütles, et kõik ei ole nii emotsionaalsed muidugi ei ole, aga emotsioonid on kõigil olemas. Ja muusika kuulamine on just väga hea vahend nende emotsioonide tutvustamiseks teistele, kui nad soovivad seda jagada neid vorme, kuidas neid emotsioone sealt kätte saada ja inimese käest või ütleme seda inimest ka siis paremini tundma õppida on just läbi muusika, kuulamisalguses tagasiside, kirjalik või suuline arutelu või mis tahes vormis ja muusika kuulamine tõepoolest on üks väga oluline aspekt muusikatunnis, ka mina lisaksin siia juurde, et üks minu arvates väga oluline komponent, mis peaks olema kaasaegsel muusikaõpetajal, on see, et tema oleks nagu üks majakas. Temal on muusikaline ülevaade, tema teab, mis on väga-väga oluline ja annab seda õpilastele edasi. Et ta Takelduks väga niisugustesse pisiasjadesse vaid omaks suuremat vaadet ja oskaks juhendada õpilasi väärtustama, mis on oluline. Tegelikult me ei saa mitte kedagi õpetada, sätestama, mis on oluline ennekõike, me peame ise neid asju väärtustama. Ja, ja nüüd ongi see küsimus, et mida me väärtustame, ennem käis läbi teema. Et miks laulmine on esimene või miks pillimäng, et tegelikult see ongi õpetaja valikute küsimus ja kuidas ta on ise kasvanud, kas ta on käinud laulupeol või on ta hoopis mänginud pilliorkestris näiteks, et nad on mõlemad head oskused. Aga igal juhul on need ikkagi see küsimus, et mida õpetaja ise väärtustel, mis on tema jaoks oluline ja tegelikult laenates mõtet Rein Veidemann neilt siis muusika on praegu see tüvitekst või kõige olulisem alus, millele eesti rahvas loob või seab oma rahvuse. Sest et kirjandus tänapäeval enam nii palju ei loeta. Ja kui me nüüd võtame muusika ära, me ei saa midagi teha, tuulike, ükskõik mida sa mõtled laulmise kohta, siis laulmine kõige lihtsamini realiseeritav tegevus muusika valdkonnas. Ja need inimesed, kes on käinud laulupeol või on osalenud kohalikel laulupäevadel, need ilmselgelt nagu teistmoodi meelestatud kui teised ja see on üks asi, mida mina ütlen, et kui meil kaovad laulupeod, siis ei ole ka enam eesti rahvust, sest meil ei ole enam seda kohta, kus koos käia või mida teha. Ja see on nagu otsene viide jälle. Me jõuame õpetaja kooli ja, ja vot siin, seda ma ütlen. Muusikaõpetaja peab teadma, mis on oluline, milliseid laule laulame, millised laulud on meile olulised, see on ülim tähtsus ja suunata Ta oma valgus just sinna näidata õpilastele, et vot senise muusika kõrval on ka see, mis on väga oluline, need on meie heliloojad, kes on maailmas teinud ülimaid tegusid. Et ma ikkagi jään enda juurde. See muusikaõpetaja peaks olema nagu üks. Kas tahan küsida vahele, et kuidas on hetkeseis koorilaulu osas, kas õpetaja saab sellest õpetaja palka või ringijuhi tasu? Ja see on üks väga valus teema. Sellepärast et me kõik mäletame möödunudsuvist laulupidu ja juba on pilgud sihitud järgmisele, 2019. aasta laulupeole. Aga kui me mõtleme seda medasi, midagi aga ta halama, aga tõesti, see on tohutult suur töö, et viia üks tavalise kooli tavalistest mitte vägamusikaalsetest lastest koosnev koor laulupeole. Ja kahjuks ei väärtustata seda tööd võrdselt õpetaja tunnitöötasuga, see on tasustatav siis oluliselt madalama hindega kui kui tund. Ütleme siis nii, et ühesele ringi tunnihind on kusagil 10 eurot. Et see on ikkagi väga-väga väike number. Ma tahan asjad nüüd välja öelda, see on tohutult ebapopulaarne, ma saan aru, et mind pärast seda kohe materdatakse kividega surnuks. Aga ma olen hästi mures sellesama laulupeo pärast, jääb hoopis teise nurga alt. Sest et sellest laulupeost on kujunenud väiksemad koolide muusikaõpetajad, tohutu stressi, pingeallikas lasteaiale tohutu stressi pingeallikas. Sest seal laulupidu on nagu mingisugune olümpiamängudele saamine juba, see on nagu tohutu võistlus, neli aastat on muusikaõpetus ainult sellepärast, et kõik pingutavad pisikut pooleks, et ja märk on ainult saada laulupeole ja siis hakkab see nagu nõiaring. See sammuke stressi Pido juba. Ja, ja ausalt öeldes, mul on päris palju avatud ülikooli õpilasi olnud läbi aastate, kes on töötavad õpetajad ja nad reeglina on tööl igal pool ja kõik nad räägivad nagu ühest soost, sedasama juttu, mida ma praegu ütlesin. Et minul on igal juhul mõru maik suus ja mina ei arva, et laulupidu peaks olema selline nagu jah, tal. Tuulik, ja ma olen selles mõttes sinu öelduga nõus ja ma olen seda kuulnud samamoodi õpetajatelt. Aga ma arvan, et me peaksime nagu hoidma eraldi kahte asja, et üks asi on see, kuidas valitakse laulupeol repertuaar ja kuidas need asjad seal käivad ja teine on laulupidu kui fenomen, et tegelikult me võiksime neid hoida praegu eraldi, et aga muidu ma saan aru, mida sa mõtled ja neid mõtteid on jõudnud nii muusikaõpetajate liidu, neid on ka meieni üliõpilaste kaudu jõudnud, sest üliõpilased töötavad. Räägime ka tulevikuõpetajast, milline peaks olema tulevikus muusikaõpetaja Eesti koolis? Tuleviku õpetaja ei peaks olema mingisugune väga eriline kuju selles mõttes. Mõelda talle külge mingisuguseid sarvi või, või roboti kuju. Et ta on ikkagi samasugune lihast ja luust inimene, kes oskab mõelda, oskab oma väärtused paika panna, oskab neid väärtusi edastada oma õpilastele ja teha seda kõike veel naeratus näol. Tulevikuõpetaja üks põhiline mure või raskuskoht on, mis on juba praegusel õpetajal ikkagi on see ajaloo seljakoti raskus, et kui paljud kõnelejad ütlevad, et muusikaõpetaja pole maja, hakkas ta peab kõike teadma, mis on tüvitekstid, mis on olulised neid suutma eraldada ise siis õpilastele ka edastada siis tegelikult on päris keeruline juba täna aru saada niinimetatud tõejärgsel ajastul, et milline muusikastiil on väärtuslikum, milline ajastu, millised heliloojad sest muusikaõpetuse tund on üks tund nädalas, noh välja arvatud siis esimeses kooliastmes. Et siis siis ta lihtsalt erialale ja siis seal selle 45 minuti jooksul seda edastada, millest me täna siin rääkinud oleme. Et see on siis tuleviku õpetaja, selline kõige suurem väljakutse. Mina arvan, et tuleviku õpetaja Jaanika endale kindlaks peab teadma, mida ta õpetab sellest suurest teadmiste hulgast valima välja olulisema, et see noor inimene edaspidi saaks ikkagi siiski muusikalise tööriistakarbi kaasa ja ta võib ise edasi areneda ja ise edasi otsida kosmositseerides või siis kuulates või aga tal on mingisugune arusaamine, mis on toimunud ja mis toimub. Ja kindlasti ei saa muusikaõpetaja üle ega ümber meie oma eestitraditsioonidest, kui meie seda edasi ei kanna, siis ei saa me ju seda paluda Kadistelt. Ja see on alati õpetajakoolituse inimestel nagu eriti valus küsimus, et kuidas me siis koolitame neid üliõpilasi, kelle tööaeg on 10 20 30 aasta pärast, nii et peab paras hiromant olema. Aga ma olen väga nõus Marju Lepajõega, kes ütleb, et vot sellisel praegusel ajastul peakski õpime õpetama selliseid asju, mis võib-olla ei ole moodsad või ei ole nagu tarbimiseks kohesed. Ja praegu näib, et need olulised asjad on just muusika ainekesksed, need on sõna otseses mõttes laulmine, viisipidamine, et õpetaja peaks olema muusikalisest väga tugev pillimängu valdamine ja siis, kui ta on seda kõik seda eriala õppides saavutanud professionaalse taseme, siis ma arvan, et me oleme suutnud ka teda kasvatada ta selliseks, et tema väärtushinnangud on sellised, nagu me loodame, nad on. Ma kindlasti ei arva, et me saaksime täna veel öelda kellelegi, et sa pead tegema seda, sa pead kuulama seda muusikastiili või teist, seda kindlasti mitte. Sest et õpetaja vahendab väärtusi ja kui talle tõesti meeldib, kui muusika, siis tema professionaalsuse juurde käib ka see, et ta näitab seal kõrval midagi muud. Aga et ta mingi muusikastiili juures saab näidata seda oma isiklikku meeldimist, entusiasmi, mis nakataks õpilasi. Nii et ma ikka jään selle juurde, et me peame ennekõike tegelema inimestega tulevaste õpetajat kasvatamisega ja väärtushoiakute kujundamisega, mis tulenevad meist kui koolitajatest endist, sest et väärtusi ei saa oletada, vaid neid vahendatakse iseenda eeskujul ja erinevate tüvitekstide eeskujul. Ma olen sellega väga nõus ja et minu arust parim muusikaõpetaja on see muusikaõpetaja, kes armastab ise muusikat ja veel parem, kui ta ikkagi tema identiteet oleks ka olla muusik. Et see ei tähenda, et ta peab olema iga nädal kuskil laval prožektorivalguses, aga ikkagi, et ta on oma identiteedid, muusik. Tuleval nädalal muusikaõpetajate liidu suurkogu ja ka rahvusvaheline konverents Kadi Härma, mis teemasid seal käsitlete suurkogu toimub siis tõesti 24. novembril. Eesti muusika ja teatriakadeemias ja suurkogu on Eesti Muusikaõpetajate Liidu kõige tähtsam organ Kunivaid. Seal toimub aruandlus, seal toimub uue juhatuse valimine. Kõik muusikaõpetajate liidu liikmed on sinna kutsutud, on sinna lubatud osalema oma häälega oma poolehoidu kinnitama. Pärast seda suurkogu, mis on siis 24. novembril toimub rahvusvaheline konverents, mis räägib muusikaõpetajast kui kultuurisaadikust üle aegade ja sellega tähistatakse Eesti muusika ja teatriakadeemia täiendkoolituse kahekümnendat sünnipäeva ja ühtlasi Eesti Muusikaõpetajate Liidu välissuhete valdkonna juhi dotsent Ene Kangroni seitsmekümnendat sünnipäeva. Ja seal on siis tõepoolest seal konverentsil rahvusvaheline mõõde. Esinejaid on nii Sloveeniast, Austriast, Poolast, Rootsist, Lätist, Leedust kui loomulikult Eestist. Ja fookuses ongi siis muusikaõpetaja roll eri kultuurides erinevatel ajastutel. Kuidas muusikaõpetajate liit saab toetada muusikaõpetaja pidevalt, et enesetäiendamist selleks on meil tõepoolest päris mitmeid võimalusi. Üks on kindlasti muusikaõpetajate liidu volikogu koolituspäevad, mida peetakse siis kahel korral aastas ja samuti sellel samal volikogu töökoosolekutel ja koolituspäevadel on võetud erilisse fookusesse õppekava mis väärtustab praktilist musitseerimist ja meil on seal juba päris mitu aastat. Üks selline teemade kompleks, kus väga pädevate muusikaõpetajad tutvustavad oma meetodeid ja võimalusi ühe või teise teema käsitlemisel. Ja mis puutub veel muusikaõpetajate koolitusse, siis kindlasti kuuluvad sinna ka koolitusreisid, kus muusika vaatajatel on võimalus üle aasta käia Euroopas, tutvuda sealse kultuurieluga, aga külastada koole, külastada ülikoole. Minu arvates on see väga suur ja väga tähtis roll muusikaõpetajate liidul ka mõelda sellele, et muusikaõpetaja areng oleks pidev. Konverentsile, mis toimub siis laupäeval, 25. novembril algusega kell 12 olete kõik oodatud, kõik kuulajad on teretulnud ja lähema info leiab Eesti muusika ja teatriakadeemia kodulehel muusikaõpetajate liidu kodulehelt. Ka mina tahan tegelikult öelda veel seda, et, et Eesti muusikaharidus on minu meelest omaette fenomen. Ja kui me seda siit koha pealt isegi võib-olla ei oska nii selgelt hinnata ja väärtustada, mida kõikeks tubli hästi muusikaõpetaja suudab siis uskugem seda, mis öeldakse meile piiri tagant, neid imetletakse, meid kadestatakse ja oleks meil ainult niipalju mõistust seda säilitada ja seda alles hoida sellisena, nagu ta on. Helilooja vestlusringis olid Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse esimees Kadi Härma ning muusikaõpetaja magistritaseme ühisõppekava juhid Kristi kiilu Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ja Vaike Kiik-Salupere Tallinna ülikoolist, Tartu Ülikooli kunstide keskuse juhataja Tuulikki givestu ja Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna juhataja Marko Mägi. Saate salvestas Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno. Selga ja. Ja saadet jääb lõpetama rubriik muusik mõtleb. Ja tere kuulama rubriiki muusik mõtleb, minu nimi on pajuhektar, ei, paju ökoloogiast räägitakse üha enam ning ikka ja jälle kostab ka avalikus meediaruumis teadlaste hoiatusi et kui pole juba liiga hilja planeedi päästmiseks inimkonna kurssi muuta, on siiski selleks viimane aeg. Siin on tegu küll terminoloogilise veaga. Kuna peale seda, kui inimesed oma elukeskkonna elamiskõlbmatuks muudavad ning liigina välja surevad, toimib Päikesesüsteem edasi. Süsinik hakkab jälle atmosfäärist maakoorde ladestama. Vanad liigid hävivad ja uued tekivad. Nii on ikka olnud. Ainus, mida inimkond päästa suudaks või siis mitte, on ise end aga nüüd teema juurde. Kui välja arvata kontsertturneed, arvukad lennud, ei tohiks ju muusika ökoloogiline jalajälg eriti suur olla. Nii arvatigi kuni 2000 seitsmeteistkümnenda aasta märtsikuuni kui rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjas Science formilions avaldati Massachusettsi ülikooli teadurite artikkel, mis analüüsib muusikute tegevuse tõttu tekkivaid kasvuhoonegaase. Oleme vast lugenud, et üheks oluliseks kasvuhoonegaaside allikaks on karjamaal mäletsevate lehmade kõhugaas. Teadlaste uuringust tuli välja, et näiteks ühe tromboonimängija poolt päevase proovitsükli jooksul väljahingatud kasvuhoonegaaside hulk vastab ühe lehma poolt viie päeva vältel lülitatud kõhu gaasides sisalduvale kasvuhoonegaaside hulgale. Sarnaseid tulemusi saadi kõigi puhkpillimängijate ja lauljate kaaseerituse uurides. Erandiks olid Vaido poe ja mõningal määral ka inglissarvemängijate eritised. Teadusuuringu järeldustes toodi välja, et ühe meetmena kasvuhoonegaaside vähendamiseks tuleks üsna radikaalselt likvideerida orkestrite puhkpillirühmad. Samuti tuleks keelustada koorilaul vokaalmuusika, kontserdid ning ooperietendused. Euroopa Liidu juhtorganites on hetkel käsil seadusemuudatus, mis likvideerib orkestrite puhkpilliosakonnad aastaks 2030. Igasugused toetused võetakse professionaalsetelt vokaalkollektiividelt ning amatöörkooride tegevust hakatakse käsitlema ebaseaduslikku rahva kogunemisena. Aga mida siis peale hakata inimestega, kes õpivad tulevikus keelustatavaid erialasid või juba töötavad neil aladel? Vastuseks on elukestev õpe. Pakutakse võimalust oluliselt laiendada sümfooniaorkestrite keelpilli koosseise, veel õppivaid lauljaid ja puhkpilli mängijaid hakatakse ümber suunama viiuli ja tšello erialadele. Juba tegutsevad professionaalid aga koolitatakse ümber vioola ja kontrabassimängijateks. Eesti kontekstis tähendavad sellised arengud muidugi meie laulupeotraditsiooni kuulslasetud katkemist. Ka eelpool mainitud teadustöös oli Eesti laulupidu eraldi välja toodud kui ökoloogilisest mõttes kuritegelik, lausa apokalüptiline tegevus. Eks peame ka meie siin väikeses Eestis inimkonna päästmise nimel ohvreid tooma. Seoses antud teemaga loen ette ka üleskutse Eesti heliloojate liidult. Kõiki Eestis tegutsevaid heliloojaid, sõltumatu rahvusest, soost või religioossetest vaadetest oodatakse seadma ümber sümfooniaorkestri repertuaari keelpilliorkestrile. Lubatud on kasutada ka poed ja löökpille partituurid, tuua väljatrükituna Heliloojate Liidu kantseleisse neljapäeviti kella 11-st 13-ni tasu garanteeritud. Tänan kaasa mõtlemast. Stuudios oli Hectori Paju.