See oli 25 aastat tagasi, kui esimest korda tuhindiga raadioautol Saaremaal sõitsime. Et juubelisünnipäeva veel kodupaigast mõte, soov saada sellest ajast ka kõige vanemad heli mälestused Eesti Raadio arhiivis. No see peab ütlema nagu nagu rändlinnudki igatsevad, igatsevad tagasi sinnapaika, kus, kus nad on, on nii sündinud ja kasvanud, niisama on inimesel ka enam ei saa õige sellest ja igasuguseid aru, kui kauemat aega ära olla, siis päris päris tumedat on ikke igatsus, mis sind tagasi. Tohutult kõrge, ma ei tea, kui vana ma siis küll võisin olla, aga ma ei suutnud kuidagimoodi silm üle selle selle laua ääre tõsta. Siis ma mäletan, et niisugust aega, kui ma sain mõtlesime nüüd lauapraod ja toppisin neid näppe siia pragude vahele. See on ka veel meeles, kas ta siin majas kamakirjanikutööd olete teinud? Olen silmas ka kirjutanud ühe raamatu. Nimelt et vaat kui tõbile ma näitan veel, kus toas ma selle kirjutasin. No vot siinsamas ma kirjutasin oma oma valkude pile. Klaver sel ajal sai ostetud, ma ei tea, kas tal on veel mingit häält sees või. Järgmist korda võtsime Saaremaa, teete 60. sünnipäeva aegu. Sellegi sõidukohtumised on helilindilt alles. Sedakorda 75. sünnipäeva künnisel. Ajame tagasivaate jutu rahvakirjaniku koduses ärklitoas mustamäel kus kirjutuslaua tagant paistab selge ilmaga Meresina. Nii nagu kord koduse kopli taluõue meremüha kostis. Ja näe, küll, tühjeneb koguni Naissaare ta kui suvel seal ilmunud. Kuidas lähevad päevad, millega kirjanik? Mul oli kuni 81. aasta teise oktoobrini elasime ühte elu aga muidugi siis öösel voodis lihtsalt halvati mind ära ja sestsaadik on mul nagu teine elu. Ja muidugi selle teise eluga on, on raske praegu harjuda, sest ikkagi see annab ennast tunda ja ma ikka ei ole terve inimene praegus. No ja ka siiski püüan tasakesi ja kobitseni ühe käega kirjutada, vasaku käega masinal mõne tähetüüp, kui parem käsi. Parema käe sõrmed löövad Well, esimene sõrm, nimetus, sõrm, see on tugevam, teised sõrmed on niiviisi nõrgemad. Aga ikka kuidagimoodi läheb. Ja mis töö son. Ma kirjutanu malla niisuri pudemeid, autobiograafilisi pudemeid kuni kodukohast kuni mu esimese romaani ilmumiseni esimesel rumani väljatulekuni. Ja miks pärast see siis miks, miks ma kirjutasin ja sest mul oli ju varem ikka kavatsus, isa oli meremees ja oli kaudsus meremeheks hakata. Ükskõik kuidasmoodi siis kas masinameheks või tekki meheks on, muidugi tahtsin, tegime saada, aga aga selgus, et ma olen ka Daltonist, olen värvipime ja mingit poleks teki peale võetud. Aga no meresõit oli huvitav ja masinad olid ka huvitav olla. Masinal saanud merekooli minna ja õppida. Aga elu vedas neist rada. Siis oli meie mure kodukaas. Meil oli külas paar-kolm pidalitõve juhtu ja ja ema oli ühe naisega, kes ei pidanud, see oli väga suur sõber ja ma olin üheksa-aastane, kui ta viidi Audakusse Petrosooriumi sinna ja ja siis külarahvas prajuskeemistabet, kuidas koplimann terveks jäi, sellepärast et tema oli imistele naga väga suur sõber. Ja muidugi see mitte ainult see, vaid ka teised asjad seal teised juhud seal ümbruskonnas, nüüd möödusid mind ja kuna tallede peiteperiood on väga pikk kuni 15 aastat arstid räägivad, et oledki vill pikem siis minul nagu demoukruse mõõtki lõpus kogu aeg pea kohal. Et see võib tulla ja see tegi mind küllalt ettevaatlikuks ja nii nagu kui ma koolis olin, ma mäletan praegus üks tütarlaps, mul väga meeldis, aga ma ei julgenud tema puhul isegi mitte vaadata. Ma kui ta selja pööras, siis mu elus on vaadata, sest ma mõtlesin, et kuidas ma teen teiste inimeste õnnetuks, et ma olen ju ise jääda ja ka teisi õnnetuks teha. Kui ma nüüd vaataksimegi nendesse lapsepõlveaegadesse tagasi Kuni üheksanda eluaastani need mälestused on mul prajusklevad meelde ja on väga eredad ja, ja eriti Semm sai sarnaselt siis kala püütud ja kui sa kuuseumi külasel oli, kui ta ei olnud laeva peal, siis need mälestused, mis ja kas üldse soli tulid, väga niisugust on praegusel väga elavad. Mäletan ükskord kui me käisime, ma olin vist kuueaastane poiss, isa võttis mind kaasa, rõsasid vaatamas šveid. Me läksime läbi rahumetsa ja siis üks päikeselaik tuli kuskilt poolt välja ja see on selgelt mul silma ees. Me läksime kotkamäele, kala suurt ei saanud, aga, aga tema isa, kas üldse oli see jäik nii siiamaani meile jäänud? Teine käik Isakoli. Olime lestil kloona laiu taga ja kui me tulime, siis päeval olime hommikul sisse lasknud ja siis vaikse ilmaga tulime, Roon ahju äärde ja seal tegime teda nimetatud kütti, kaitse on maja peal küpsetatud lesti. Nende maitseme praegustki veel suus. Sipetsikute tegemine täis niiviisi lest nii roogid ära ja täitsa soolamata pandi ta tule peale muia tule peale. Ja kui ta seal oli küpsenud sisalespondi tava Kapli sisse, kus oli mere soolane vesi. Ja küll oli Silestia Kas tulevad meelde ka esimesed raamatud, mida juba oma käe peal loetud sai? See oli siis äsja just ilmunud ja see oli emal oli kodus. Piibel ka see raamat oli meil kodus olemas. Sellest ei saa, vahetevahel luges ette. Ja. Aga ikkagi liival hinnangu kõige lähedasem Köödeistest muidugi tasu ja siis hiljem Mahtra sõda sai loetud. Mis on siis see, mis liivi juurde tõmbab, sest ka hilisematel aegadel olete Liivist kirjutanud see on tema, tema Lehtsus. Tema näiteks. Ma kirjutasin ühte ühes arvustuses Ristikivi tuleraua kohta, et lõppeks on ju see punasoo mari lugu, mis seal on. See ei ole muud midagi, ka see on paaril-kolmel leheküljel, aga Ristikivi on kirjutanud terve pika romani. Ja temal jussi, lihtsuse lühidus. Praegu ma loen näiteks vahetevahel loen Alberto moraavio seal, mis just hirmussioni ükskõiksed seal romaani. Aga ma ei taha seda lugeda sellepärast et see on niisugune. Ja ma ei tea mikspärast, Ramon koguni tõlgiti sellepärast et ta on küll kuulus mees, aga see on nii kuidagi vastumeelne ja pikalt ja, ja ma ei tea seal, kuidas ema sokutab oma tütart oma armsamale, joovad veini ja seal nii palju palju sõnu, aga vähe villa. Liivi lihtsus, koduse talu pereausad, siirad vahekorrad ja mitte juhuslikult ei öelda, et kirjaniku kujunemisele omadust erakordset tähendust tema lapsepõlv ja siis hiljem juba. Loomeaeg lapsepõlve mälestused on tõesti nüüd tagantjärgi, kui paljud asja Lillimest on ära ununenud, aga lapsepõlve mälestused on ikka meeles ja selged veel. Kui vana oli Aadu Hint, kui ta koolmeistrina juba klassi läks? Oi, ma olin väga noor, siis üheksateistaastane muidugi Mobol nii noor kui August Mälk susest Auslajalt, Malta vist läks juba 16 15 aastaselt. Aga ma olin juba 19 aastane. Ma olin lõpetanud Saaremaa ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru ja sain siis koe kodu kodu keelkonda. Sain kihelkonna kihelkonna valda Rootsi küla algkooli, sain õpetaja koha. See oli muidugi suur. Nagu eit perekonnale ja ka minule Sestelt õppekohti oli sel ajal juba raske saada. Ja. Ta ootas kaks aastat, enne kui ta sai õpetajakoha. Stecti tekkis õpetajate üleproduktsioon, õpilased olid müügi tuntud paljudes peredes. Kuidagi võrreldes sellega, mis ma eile Tartus olin, oliseni nagu patriarhaalsem ja kordule oli väga hea pidada muidugi ka Tartus ei olnud raske korda pidada, ka distsipliiniga sai ka valmis. Aga need õpilased olid nagu väga südamelähedased. Kuigi nad olid ka paljud vaesed dismeiega lausunud. Lõuka pere oli kõige vaest. Vaeseks oli kolm poissi. Ja ei saa oli ära läinud, ema viia, neid kasvatas. Ja vanaema Lõukamarii mees, teised. Arvasime, et saame nii korda kilede häälega. Aga Lõukul oli pysti maja ja nendel oli ikka lehma Kont ja poisid hakkasid juba varakult ise õngi jalgsi meresse laskma, said jala kala kätega ja nii et minu õpilased olid umbes sama suus nagu. No mõned olid, aga vaesed ka, teised jällegi nii keskmist taludest ja ja ei olnud, ei olnud kodus elamist väga viga. Kui vanalt ise hakkasite tööd tegema? No ise ma hakkasin. Ma ütlen, olen praegustki, austan küll ema, aga aga pisut nagu nördimus tuleb ka, sest mind pandi väga varakult. Pandi sigadele rohtu korjama. Maltsu ja umbrohtu viga allikatest leian kaalikat ja porgandit ja kapsast, sest ja siis meil oli väike vanker, millel oli niisugune diisel ees. Vankrolid iga, aga tibatillukene, aga sellega ma vedasin siis need. Rohud Matsad, vedasin koju ja siis ütlesin seal ette ja ma olin siis arvatavasti maalimist kaheksa-aastane või niiviisi seitsme-kaheksa-aastane, kui pandi juba tegema. Ja väikesed vennad ronisid ka koorma otsa ja multisiis muidugi raske see, see nende äravedamine. Sest noh, ja siis ma välistasin oma selja pisut ära ja paistsid süles. Nii et poisid emaga küllataja posid koormusest maa. Kui aga aga nad jäid, kaldusime koorma otsa, ikkagi poisid linnasõit ja siis tegime nõrgust, vahel lustisõitu kuune ja siis ma venitasin ära ja siiamaani on mul veel nii. Aiatöö on nagu, nagu koormav või vastik, see on nagu sisse jäänud sellest ajast saadik. Tööarmastus, aga samal ajal ka vanemate soov ilmselt juba, et peres lapsed haridust saaksid. Ja muidugi, see oli küll kõik köögile, sest isa oli ka nii, ütleme esimese põlve haritlane. Tuli kaugesõidu kapten muidugi ilma Kindla teenistus kohata sõitis seal, kus juhuslikult oli vaba aeg vaba koht. Ja. Ja ema puhul muidugi ka ema oli ainult kaks aastat ise koolis käinud, aga oli väga hariduse nõudlik. Ja siis meil poistel oli niukene asi, et kõige suurem me ise tahtsime kaup muidugi koolis käia ja minul oli niukene asi. Ema ütles. Kui sina, poisi õppijad, siis suvel kalaiskule ta ei viitsi tööd teha, siis talvel kuule, ei saa nii et kool oli nagu, nagu päikene taevas. Või lasta minna sellest, et ettemaks oli ju ka küllalt kõrge 40 krooni oli, oli terve aasta maksja, see 40 krooni polnudki nii lihtsalt lihtne välja tulla, aga välja võtta talust ja kaisa tennisustest isade, teinekord sai kohaga, teinekord ei saanud. Oli niukene, tekkisid kriisi ajad ja ta sõitis ainult purjelaevas. See on suvel ja siis Kiisalt sügisel ära tulema. Nii et. Ja see oli kõi nagu pere ühine pingutus, et saaks kooli. Kui mõelda nüüd Tartu aastaid siis võisid needki olla. Omamoodi kooli eest, sest Tartu oli ikkagi meie kultuurikeskus. Tartus tegeldi sellel ajal väga elavalt maailmavaateprobleemidega. Tartu oli mulle niiviisi esialgu, sest ma läksin agulikooli õpetajaks. See Puiestee kool ja seal Pämpsus leppisid niisuguste vaeste inimeste lapsed ja karjalapsed. Ja mul oli see see seed agulikool oli ikkagi ärksa vaesem kui rootsi küla algkool. Õpilaste õpilaste poolest olid kehvemad õpilast seal. Ja mul on sellest ajast saadik meelde jäänud. Marie Underi luuletus. Nii elu saab kuidagi läbi. Oled mul Silvia show aidanud jumala jäädanud, kurat ja teiste Praaton varaja au. Ja see under alles oma luuletuses agulis on ka väga napisõnaline naga väga veenev. Šenn poistekooli. Seal anti mu kate, kaheksa aastased poisid esimeses klassis ja meile niukene nõuet. Koolijuhataja oli väga nõudlik, ta nõudis, et juba esimese kuu jooksul pidime, oleme külastanud kõikide õpilaste kodusid. Nojah, ja siis sai seal nii lapsevanematega, Kuiga, Koolmeistri aeti väga tõsiselt võtmine tsi viiski mind nii ilmavaateliselt vasakule poole. Teispool teispool linnaosa oli nii märksa jõukamad inimestel arst seal minu õpilaste vanemad, siis käisid nendele näiteks pesu v mees või midagi muud tegemas ja advust vendiga. Kuidas tekkis mõte kirjutama hakata ja siis juba kirjanikuks, AK? Algul mul ei olnud mingit kavatsust kirjutama hakata, kuigi liiv maga veeldis ja tasuja meeldis. Aga tarvis mere poole vaadata, sest isa oli meremees ja ma mõtlesin, et ma eksam ka ikka meremeheks. Aga vaat just see raske haigus, mis meil külas oli, see tahtis väljuhitleme püüdmist saada, Malcoli küll kirjutanud. Surnud elu ja surnusurm, aga need olid nagu teistmoodi sinuni kaugemalt vaatanud, aga aga ma tahtsin otse välja öelda, kuidas mina seda asja, sest maalilise selles haiguse hoos. No ja ja sellest haigusest ju ei räägitud, so vaigiti vägama. Karl Daci see häda, mis, mis kraasoli. Kas looduse romaanivõistlusel võis ka mingi oma osa olla, noh, võtan kätte ja nüüd kirjutan. Ta oli küll sellepärast, et mina oleksin, kolleeg sai sel korral 90 krooni kuus, aga selleks enamasti läks emaga Sera. Ja ma, kui Roman oli mul valmis, siis Molsdale oleks kasvõi siia tulnud ise kraavi kaevama ei suvel või et ma olen saanud rohkem ja oleks ta ise oma kulu ja kirjadega välja andnud. No ja seal on niisugune võimalus nüüd, et kui ta mingit tähelepanu leiab romaanivõistlusel, siis trüvitaks tema looduse kujul kulub ära. Tuks said läbi selle võistluse siis August Mälk, Leida kibuvits ja Aadu Hint. Tema romaan ja mul oli muidugi lõpmatu hea meel, et ma olin siis nagu ka üks nendest, keda tunnustati. Mäletan veel seda asja, kui ma tõin vaba maa ja vaba maas oli. Kaua meil käis ja vaba maas oli siis üks artikkel, et Roman romaanivõistluse tulemused on selgunud ja ma lugesin seda. Meie kodust eemal oli postitalu. Ja lugesin seda põllupeenra peal ja ma olin kuidagi väga rõõmus, et see asi oli. Oli ära märgitud ka minu rumal seal teiste hulgas muidugi juba tiivustas järgmisi kirjuta. Järgnesin tiivustas kirjutama niisugune kohtuprotsess, mis sel puhul tekkis sellepärast et. Üks meie söe lausetatud tundis nagu ennast solvatuna seal ja andis mind kohtusse. Ja see oli, see oli mulle, kui ühel ausele kooliõpetajal oli väga suur, suur tants kuidagi, kuidas sa lähed klassi, kui, kui sa oled kohtus veel veok. Aga esimese astme kohus mõistis õigeks teise astme kohus mõistis mind seitsmeks päevaks aresti. Ja siis kuidas sa lähed klassi? Kui, kui sa oled istunud vangis siis kolmanda astme Kuusmerlee leidis jälle, et ei ole süüdi. See muidugi see, see oli suur eksitus, eta mind kohtusse andes, sellepärast et mina ei tahtnud ta mingil moel solvata, aga muidugi võib-olla. Tähelepanematus ja nüüd ma olen sele. Kui romaan on uuesti ilmunud, siis Moldova selle lause kast Välijatud. Kui esimese perioodi looming see on huvitumine inimese hinge, tema psühholoogia probleemidest ja keerulistest taustsüsteemidest siis tuuline rand, see on juba ajastu revolutsiooni ja selles revolutsioonis kaasa löönud inimeste panoraam. Katkestame siinkohal mõttelõnga ja pöördume veel kord minevikku. Mitme aastakümne tagant on meelde jäänud üks imeline õhtu oli madu hindiga külas. Saare pimedad laulumeistril Mihkel Rembris, kellele kirjanik käis vahetevahel raamatuid ette lugemas oli talvehakklaual Hubises petrooleumilamp. Aga vaata, kuidas laulusid Adolf Hitler tahtis ammu katsuda oma rammu siit ja sealt otsis tüli. Seda tuli kuule jajajah. Nonii siin on nüüd pime, Mihkel Aadu hindil on pime Kaarel. Kas nende vahel on ka mingit sidet laulumeestega mõlemad? Ja ja see pime Kaarel, need, kes minu romaanis on, see on ka elusast pääst pime, pime mihkli või laulumeister Mihkli suguvend oli Kotsma külastaks. Kaarli teate seda teema käis korvidega ringi, üks väga tasane mees vaikselt rääkis, käis ikka kepiga ja sa tead, kust perest. Kuidas tekkis mõte või kas oligi alguses mõte kirjutada nii ulatuslikku teost nagu? Lõpuks tuulisest rannast sai see mõte tekkis mulle. Ükskord rääkisime karutamega, tuleks kirjutada ka midagi niis, midagi. Tööli õigusele lähemale ja ma mõtlen siis. Ma peaksin katsuma seda kirjutada ja ja muidugi nüüd on tehtud mitu aastat, paarkümmend aastat on selle peale ära läinud, kuna terv olin ja ja see uus mees olin, aga. Päris geniaalne, aga. 1000 951966. See on 15 aastat esimesest köitest neljandani. Võib arvata, et mees isegi ei olnud viimast köidet kirjutades enam päris see, kes ta oli alustades. Sellel aastal oli juba palju aega mööda läinud, et mitte 51, vaid romani alguslaused on juba ütleme, 43.-st. Esimene lause kümmegaaria teleteejuht kukkumisest veidi lonkama jäänud vastane Joosep läksid mööda ranna teete pikana pool lause, täites juba juba 43. aastal. Ja siis ta valmis veel, nagu ta 51. aastal sai kirja pandud. Kuidas mõista seda lauset, mida ütleb tuulises rannas Enn tihu, et nii nagu ema sünnitab lapse niimoodi sünnitab? Rahvas kirjaniku ja eks ta niiviisi olegi pärast kui meil poleks olnud niisugust ümbrust, nisust, küla, kus ma kasvasin. Vaevalt, et mul oleks, oleks niisugune inimene tulnud ja oleks seda kirjutanud, mis ma teinud olen. Siis see tuleb alati nagu selgesti veel välja. Kõlamaju on väga suur ümbruse maju ja niga Tartuma Joanna kujunemisRošurtma suh. Kuidas mõista kirjaniku kohustust vastutust oma rahva ees? Kirjutada tõtt, seal on Canoni kõige suurem kohustus, mis peaks kirjanikul olema ja, ja on ka. Aga alati ei tule see hästi välja. Häpp töötlemises jätta. Kus mõni tööline lause on jäänud välja ütlemata, on jäänud ukse taha, sa oled ise olnud? See. Ause kärpija ja toimetaja seda olnud, nii et seal ei ole mitte õieti väljuda, tõdemes võtatud ütelda ja lõppeks kirjanikkonna isegi oma tsensor juba ütleb seda, mis ta kirjutab ja. Kui nüüd eelmiseks juubeliks ilmus valikkogu, kas siis sai ka redigeeritud üle Anu teosed, Jähk, mõni lause juurdegi kirjutatud, mis enne oli ainult südame peale jäänud? Apsai ja kõlab, sai seal niiviisi. Kuigi kaheksaköiteline ilmus, siis sai lõikigi uuesti läbi vaadatud ja mõni asja juurde kirjutatud ka ja sõi ära võetud sellepärast et. Ma mõtlesin küll kunagi, et vaip redigeeri õmmelda teostega ja olin Paananduk, Tuglase vääre, Tuglas oma teoseid uuesti läbi ja läbivaatusega. Aga inimene on ju muutuv suurus ja ja see, mis eile oli tõdesi võib-olla täna ei ole enam tõde. Niiet. Kõik tänanemise tõde sisse minema. Ja eelne tõde ei ole anda, ei ole enam tõde. Tuuline rand sai valmis, aga ometi midagi jäi südamele. Oma saart oli vaja veel, otsin momendina. Nojah, ja see oligi niisugune asi, et selle omasaarega juhtus niiviisi. Et need inimesed, kes tulid, läksid otsima Kanadast seal seda ei leidnud. Ja kui nad tulid siia teie maa oma saart sõitsite Aasovi mere äärde ei tulnud mitte Eestisse see oli 24. aastal siis. Sellepärast, et Kanadas kui soomlased tegid oma saart Suntumas siis Nendel lõppes see asi krahhiga, seal tekkis tuleõnnetus ja inimesi sai surma. Aga nendel inimestel, kes siia tulid 24. aastal 2003. aastal tegema oma saart mõnedest inimestest isikukultuse ajal kannatasid ja ja neid ei ole enam lihtsalt. Aga neid inimesi ikka veel mälestatakse. Mineval aastal rolinil. Siin. Nende kokkutulek. Kui palju üldse ringi reisides õnnestus leida veel neid inimesi, kes mäletasid oma saare otsijaid või olid ise ka nendest ettevõtmistest Aasovi ääres osa võtnud? No neid oli, mine, vastasin, kui nad koos käisid olid ligemale 100 ümber. Kui nüüd seda oma saart, mida inimesed otseses mõttes otsivad oma kodu, oma tööpaika, oma tööelu on kanda üle inimese peale, siis me kõik, ka kirjanik oleme ju ka oma saare otsi. Kus me ei pääse sellest, mis mis teistel on, see on ka kirjanikul ja selle oma saare leidmine. Kas tal see õnnestub või kuidagimoodi sa selle lähedale Ta on üks keeruline asi, oma saare otsimine. Aga seda me teeme, igaühel on mingi unistus, milleni välja jõuda, aga aga praegus. Ja 81. aastal teisel oktoobril, kui mind halvati Jaa. Aga ehk on see oma saar juba rajatud ka nende pik peda aastate jooksul ja ma mõtlen, et Saaremaalgi käia on ikka ja jälle olnud hea tunda, kuidas rahvas armastab. Sest kirjanik ei ole mitte ainult looja. Kirjanik vajab ka väga rahva toetust-tunnustust, armastust. Ja Saaremaal on niisugune asi share mon tõesti tõesti ida poole Riia lahe poole, ta on arenenud, aga seal minu kodukant, see on minu koduküla on kus oli, tõi küla, kus oli viis talu, Villem kaks talu on täitsa nagu minu kodukoht ja minu naabertalu. Ja üldse on vill paar talu elujõulist, aga üks talun kuune ära müüdud. Nii et kui atleja Karalaja, Ausla kõlazis, Need on, nende, nende pilt on üsna maha jäänud ja inimesed on seal taru läinud, aga mis lasase puutub ja Salmesse ja siis laimiraganti Pöide kanti, et koodonsalt tugevasti arenenud ja üks aastal me sõitsime Kanadast tulnud mehega tema kodukohas ringi ja minagi imestasin, kui ta, kui haritud olid need põllud ja ja kui korralikul isal elu Kodukandi rahvarõõmud ja mured on ikka tänase päevani südame peal. Meiegi ninna tuleb kohvi aroomi. Kodune vaikelu. Kuidas hindate perekonna ja kodutähendust inimese tasakaalus ja eneseleidmises? Jaga oma loometöös. Kodu on äärmiselt tähtis, kodune kodune kliima, kodune õhkkond, see on niiviisi väga oluline on. Kui ta on. Kui ta on sümfoonia, siis ma mäletan, et Tolstoi on rääkinud üks kord, et ta kirjutas oma söe rau, millal tal oli väga soodsad tingimused just kodus tingimust. Ja ta oli igav täies mehe jõusada tegi. Ja kui seda jõudu ei ole, siis ja kodusoojust laiali kodusoojus paratamatult oled raamatusse sisse. Rahvakirjanik, Aadu Hint saab 75 aastaseks. Soovime mõtte jaksu, sest iga kirjarida, mis veel paberile jõuab, saab meie kõigi ühisvaraks. Aadu Hindi lemmikmuusika on orelimuusika. Eriti peab ta oma kandi mehe Peeter süda loomingust, mida ka saates kasutame. Olgu see ringhäälingupoolseks tervise soojaks.