Kehva üllatused. Pidime kokku saamaks ammu, ootab juba siin ja ega hiljaks ometi köiel olla. Mis töötas idagi peal, oli. Mina sooviksin küsida, kus koolisti käiski? Midagi seal õppisite oi. Ammu aega tagasi meeldinud. See oli see kool kandis mitu nime, kõige kauem ta kandiliste nime, mis, mis oli teine reaalkool hiljem ta oli veel tehnikagümnaasium. Ma lõpetasin selle ja see oli siis ma lõpetasin juba ehitajana. Lõputöö oli meierei plaan, nimelt. Nii et tehnika alal isegi olin. Aga see kool, ma olin ühes klassis, tähendab, mitte ühes klassis, vaid ühes koolis kogu aeg, nii 11 aastat järjest, kool muutis nime, aga siis mina käisin seal. No eks ma vist tean peaaegu niisama, ütleme nagu teisedki, kõige rohkem meeldis ikese vahe tunnikene. Aga muidugi laulmine, võimlemine ja, ja joonistamine, eesti keel meeldis. Nii et seal oli terve rida õppeainetes, mis meeldis, mõned olid raskemad, Kaaja tuli kodus väga pusida, et mitte vahele jääda. Aga mida te tegite õppedest vabal ajal? Mida ma tegin? Aga mida teie teete vabal ajal? Mida te teete vabal? Mida mina samuti, ma tegin sporti ka, nagu teie poisid, siinsete mängite muidugi jalgpallilist vägevasti. No ja mina tegin ka kergejõustikku, tegin kergejõustikku, tegin, siis uisutasin ja. Aga kuidas te neid laule kirjutate? Jälle keeruline küsimus. Paber ja pliiats saab ikka omast käest tulev luuletus olema, mis meeldib. Ja siis tuleb lugetust nii. Turi Tyson tehnika. Alguses mõtlesin ka tehnika kellelegi nii mustaks, aga ega ei mäleta, mis oli ka esimene koorilaul, mida te kirts. Üüriks esimest. Kullavõiduks oli, hakkame mehed minema. Selle teksti ma leidsin ühest vanast raamatust, mille nimi on vana kannel. Ja siis kirjutasin selle laulu. See oli valgejõel. No meeldib tegelikult väga kaugel sealt Slovakkiast, et kas seal oli ka kokku puutunud laste pioneeridega. Kaela, ja ja kui me ärakas hakkasime tulema, siis viimases linnas peaaegu terve koor tehti Pioneerideks. Ja olekski vist väga tore, kui te kirjutaksite nende pioneeridele, võib-olla me saame teile Atretsid anda meeskoorist ja siis oleks päris huvitav, nad väga ootavad, esitate selle, kirjutaks õige tihti, nad laulsid meile nikku jaama olid vastu tulnud, laulsid siis deklareerisid ja peaaegu igas linnas oli fliridega kohtamis saatsid teile väga palju terviseid. Nad küll teid ei tunnegi, nii väga suurest soojast südamest, tervitasite. Palusid hästi õppida ja, ja hästi laulda. Kas keegi keevideni mängumees ka midagi klaverit mängib-laulab? Kõik lauljad kaasas? Ei ole kaaslast, aga ise oled laulumees. Noaga katsu laulda, varsti läheb suureks ka niimoodi. Kõva kõva laulumees, lõpuks. Meie tahame teile laulda kaks teie lastelaulu. Need on ilutegija ja me ei väsi matkadel. Väga huvitav, ma ei olegi Niculmid. Tuleme külla helilooja koju oru tänav 10. Helilooja ise läinud linna ka siin kohtame tema isa Gustav Ernesaksa pöördumegi tema poole mõne küsimusega. Nüüd on juubeliaeg ja palju õnn juttu nime Sternseks. Võib-olla on teil andmeid? Vanast ajast, kui ta, see nimi on tekkinud ka päriselt kindlad andmed, et need protokollist kuskilt lugeda, seda mul ei ole olnud juhus, aga aga jutustusest minu esivanematest jälle on umbes niisugune teisend olemas. Et on olnud omal ajal palju Untisi Mõisakarjale, muidugi tehti see kahju ja siis mõisnikud olid ju huvitatud ka, et neid hunt isegi vähendada ja siis selle kohaselt oli ka ikka mingi preemia määratud, et kes siis huntisi oli, jõun, päevitada kah. Nii palju, kui ma olen kuulnud, et kas siis viidi hundi kõrvad või mingi asjate tõenduseks sinna mõisa. Ja kui oli siis juba nii palju rohkem neid hunte saanud. No siis oli muidugi Ta ise omale seal juba seal paremad nahkasi saanud, kas kasukat teinud ja siis, kui siis ka tuli, kas kirikusõit või kuskile läks sõitma, no siis oli ta saanitekid, olid jooganahkadega ja ilusamad ja siis muidugi vaadates teist kõrvaldati, näe, nakkussõidab, kui saks saksa ja siis saksa nimi on sedamoodi jäänud. Aga teine teisend Ernest sinna juurde tuli omal ajal olla juhtunud üks aasta muidugi oli, võib-olla mitu aastat oli ju põuaaega, see oli viljaikaldus, et teine aasta rohkem, teinekord kasvasid viljad paremad. Aga see aasta on villi ka väga vilets olnud, aga juhuslikult siis seesama saks neid dismu S1 esivanematest omal ajal seal elas. Kes nüüd enne saksa nime sai, tema oli külvanud seekord või olla juhuslikult külvanud muidugi, kus temagi teadis, et nüüd see vilets aasta tuleb, aga oli külvanud siis neid herneid maha ja herned olla kanis hästi kasvanud ja nii et jätkunud siis omalegi jätkus teistelegi. Kui oli vahest mõni häda või mõni ütles, et no mis sa tahad teha dna, vilets aastat ei ole midagi siiani teine naabersoovides mine saksa juuri, temal on r nüüd seal veel ehk. Ja sedaviisi jäigi, et Ernesaks. Teisend toime, aga nüüd tuli see nimede võtmine pärast 1800 aastat, need olid juba see oli enne seda, kui juba nii et see nimi oli juba enne ammu olemas rahva seas ja kui nüüd nimede võtmine tuli, muidugi läks siis mõisa. Kas siis keegi ütles nalja pärast või ütles seal, härra isegi teadis, et ta nimi oli juba nii rahva hulgas hernes Sa ütlesid, et no tule siis järgmiseks, vaata mis paneme su nime seal, et kas jääbki Ernesaks või umbes midagi niisugust juttu või siis nende vahel olla. Teine nimi, no muidugi siis mehed ehk ütles ka, et mis nime ma võtan, andke ise, ehk siis naised oli, andke ise, on siis antud nimi Mei Baum ja teise vennale Nolbist Mau Baum, need andsid perekonnapead muidugi. Ja läksid siis mõisa tagasi kohtunik või kuda ta sel ajal need hüüti, kes need nimesi panijad, ütlesite, et ta enam ei või midagi parata, et nimi on olemas juba, aga no ma võin siiski vastu tulla, võib-olla nad öelda, et no mis nimetada tahtis saada siis teine vend, siis öeldud, et vilunud nimeks on Mei Baum ja teise vennale olla Jantsis maopauk, nii et siis naised, said nad siis ikka selle oma tahtmise läbi viia, aga härra ütles, et vaata ta esimest nimema maha kustutada enam ei saa, siis on kiriku kirjadeski, jään, Ernesaks Mei Baum, ja teisel Ernesaks mao pahu kaks nime, kaks nime. Aga nüüd see muidugi tülikas ja viimaks on see aja jooksul kas on siis keegi ise maha jätt või mis põhjustel on siis viimased nimed on ära jäänud ja on siis jäänudki viimaks ainult Ernesaks. Meie noori raadiokuulajaid huvitab nüüd kõige rohkem, kuidas tulevane helilooja kodus kasvas ja kuidas ta muusikateele sattus. Võib-olla sate mõne sõna sellest rääkida. Ega seal palju rääkida polegi nagu perekonnast muusika, vasta ikkagi vendadest ja kõikidel huvi oli ja siis ehkki ma ise muusikamees ei olnud suurt midagi, aga armastus oli muusika vastu ja siis ka lastele lasin ikkagi käia ja kuulata kontsertidele ja ja siis ühtlasi muretsesin ka nendele armooni meesteks. Et las nad katsuvad, kes, kes kellele huvitab ja kell kell mitte ette, kas seda suundusliselt eval peale pandud, et sa pead nüüd õppima seda ehk teiste asja ja üleüldse muusika kohta ma panin seda, et seal on ikka tarvis oma väga suurt huvi ja tahtmist, et sellel võib edu olla, aga siis vanemapojal paistis seda olema. Ja esiteks õppis ta natuke kodu. Targemate juurusin teisteks läksime professor totmani juure, seal ta arendas ennast edasi ja pärast ta läks siis juba konservatooriumi klaveriklassis pärast läks siis seal lauluõpetajate klassi. Ja peale selle siis ta ikkagi, et tal seal muusika vastu ikka huvi oli, arusaamist oli ja siis ta läks kompositsiooniklassi ja nii ta ise arendas sealt edasi ja nagu ta ise räägib, tehnika meestlaste saanud, kuigi algul õppis, jah, meri sellel oli tehnikagümnaasiumis oli, aga praegu ta tehnikaga küll eluaeg tegelenud, tähendab, ei ole sellega tee läks ikka sinna muusika peale. Oli mängide armastas sportide armasta seltskonnas ja ta oli mitmekülgne. Ta armastas isegi joonistada omal ajal päevalehel oli üks niisugune lasteleht, oli seal midagi, juurt ta juba sellel joonistas niisugusi karikatuurisi, mis isegi võeti seal vasta sel alal. Tal oma luu ja, ja sehkendus seal ja ka spordialal. Mind huvitas ka sport, mina käisin ise spordivõistlustel nagu isegi praegu ikka veel, kui ikka on vangide mahti on ja lähen ikka vaatama. Siis võtsin ikka poisid alati kaasa ka ise, keda see. Mitmel alal sporti tegi kõrgushüpet ja teivashüpet ja ühtlasi ka võrkpalli mängis ja kooli koosseisus ja nii et ta tegi mitmel alal kaasa, aga kõige rohkem muidugi siis ta ikka selle muusikaga tegeles ja, ja kuna ta on ja mis tast on, nüüd saan, noh, see on nüüd kõrvaldada oma ja see on juba kõikidel juba isena ja näha. Nonii, palju tänu teile.