Orkestri avamäng pidulikule etendusele kustub peale. Selle katkestab lavamehhanismide sadu kordi kuuldud tuttav surin. Eesriided avanevad nad voogavat sujuvalt kahele poole laiali nagu pilved. Nende taga avaneb pime dekoratsioonide lava sügavus. Nüüd süttivad kõik prožektorid. Nende heledad valguse vihud kohtuvad lava keskel seal, kus seisab vana sirge seljaga naine. Kas te tunnete seda naist? Vaadake hoolega. See on eesti teatri nooruseaastate teekaaslane. Lugematu arv kordi olete näinud teda esinemas? Palju õhtuid olete temale soojalt aplodeerinud? See naine on vana näitleja Betty Kuuskemaa. Ta seisab täna grimmita teie ees tähisinetena sest täna on tema juubelipäev. Me tähistame üheskoos tema kaheksakümnendat sünnipäeva ja kuue aastakümne pikkust tööpäeva eesti teatris. Sellepärast ongi prožektorite heledad kiired temale suunatud, sellepärast puudub osale vastav kostüüm ja dekoratsioonid. 60 aastat on ta lavalt teieni toonud korki Šexpyri, Kitzbergi kümnete tuntud ja vähem tuntud dramaturgi mõtteid. Täna on Betty Kuuskemaa osas, mida ta kõige vähem on mängida saanud. Täna on juubilar temaise. Meil oli Tallinnas kolm seltsi, kolm muusikaseltsi, Muusika-Laulu seltsi, Estonia pandrurin ja lootus, aga mina muidugi valisin selle, Estonian firma pärast. Jastasin laulukoori, see oli 1800 98. aastal. Karl kindledelt tuli, Pariisist oli olnud Rätsepa akadeemia lõpetanud, ilmus meie hulka ja tema tahtis hakata näidendis tegema, siis valis omale laulukooris mees sihvakad välja, hini sattusin ma peaaegu kättpidi tirides lavale puhtjuhuslikult, aga hirm käincise tead sa, ehk ma küll juba 18 aastane olin, aga siiski Pole kombeks mitte mängida tol ajal, aga siis tuli varsti pinna pina oli orkestris siis üks aastat peale mind puus pasunad ja korneti mees oli ja see tuli ka meie hulka, tema nägu oli kohese jumala and sees nii, ja hakkas kohe tegutsema, muuhulgas meil aataman ilmus. Ja siis me saime juba mängida ikka selles väikeses saalis. Kolm korda nädalas, kaks korda näitemängu ja laupäeval perekonnaõhtuid, nii segaprogrammid, sega eeskavaga. Kuidas publikut oli? Publiku haaras kahe käega kinni, kui juba näidendid läksivad, see oli Tallinna siis ka esimene Eesti, meil oli olemas saksa teater, aga sinna me ei kuulunud ju mitte. Ja see oli esimene Eesti, mis minu teadis, oli siis. Meil ei olnud tol ajal mitte võtta neid eesti algupärand, ei olnud lihtsalt kroonu, vanu ja 100 vakka tangusoole, säärased ei tule ja Kunder Need on need vaimselt haige, mõned joogid, aga me mängisime Soome asju minna, kant oli väga kulusumegi, mängib Anna-Liisa, see oli juba mul nii-ütelda, tiitel osas juhib hädasi südamel, aga draamad. Ärge ütelge ühtegi, et me seal nalja palju tegime ja ei tea, mis kõik jaa, pakkavad mängisin Ibseni Metspart. Põhjam Björn soni, mängisime suuderamanni. Sinis kaabeni kirjalikult, korpid, korkid, mängisime koha peal. Tolstoi oli pimeduse võimus suurepärane draamas Tšehhovi Heyerenud saksa, neid seal. Aga need olid kõik draamad. Ärge ütelge, meelevitasime kultuuri, kõige raskem oli selle riietusega, me pidime ise kõik tegema ja ei saanud nüüd klassikalisi asju võtta need kostüümi siis. Aga meil oli väga agar nii-ütelda esimees, seal siis olisime preeses. See oli Aleksander Tamm väga kuulus koolmeister, noored ehk et jaa, aga vanemad peaksid mäletama ja tema tõesti kuldsuu. Kui meil augu õhtal panime, sega eeskavaga perekonnaõhtul siis oli tema ikka kõne esimene number terve tund, aga teda võis tõesti söömata kuulata. Nii hästi kõneles kasvatuslikute õpetlikud moraali kõik, nii väga kena, tema õrna abikaasas oli laululind ja mina Altu, tema jälle sopran. Nii oli meil siis duett juba olemas, pedekas tahi kirjuks eeskavaks, siis keegi deklameeris äkist ütleb mulle näit, juht, kihkudel appeti, pane kaks panet kord toime. No mina balletijuhataja siiski valisin nutikad plikad sealt välja laulu, kunstlik kaheksaga lipukutexi muidugi vooruse pärast, tead väga tähtis, kes nüüd kostiimikus võtta, paleti, kust inimesi. Aga võtsime kätte, tegime krepp-paberist ma ilmatu uhked kostüümid, punusimisega, laiad kübarad krepp-paberist ja nii tuli täieline ja tegime siis ma nimetasin seda esimest balletti. Lillede valts, valtsi on kerge saada ja pärsman, see oli meie orkestri juht, see leidis vastava muusika. Tegime balleti ära, elulik käes nende tütarlastele suured, niisugust pilliroosuured, poognad, mille küljes palju lilli oli. Pilt oli ilus rahvale vaadata, silmale tuli välja ehitada kivisaal vastu Maakri tänavat, suur kivisaal ehitasime rõduga ja lava oli juba, noh, siis oli suurepärane ja see endine diaates riidevõiduks oli siis niivõrd päikene. Seda võis praegune publikum näha kui tööetöölised teatrisõbrad ja vaat siis võid näha seal väikest ruumi, kus me pihta hakkasime Eestis kaabinnaga. Heal meelel jutustab Betty Kuuskemaa Estonia kasvu aastatest raskustest kunsti sinilinnust, mille püüdmine neid innustab. Oma noorusest räägite vähem sellest polevadki kuigi palju helget mäletada. Ebameeldivused saanud alguse juba sündimisega. Aiateibad paukunud ja lumehanged ulatuvad poolde aknasse, kui mäeküla mõisa aidamehel. Andres Jõgisel sündis neljas laps. Tütreke. Vanemate soovil ristiti uus maailmakodanik Marie Elizabethiga. Kuid seda nime ei saanud õieti kandma hakatagi, sest ka mäeküla mõisniku parun fon, hüpiuse abikaasa oli Marie Elizabeth. Ja kuna Parun ei soovinud, et tema naisenimega hõigatakse aidamehe tütart siis vahetati Maria-Elizabeth lühema, peeti vastu, mis jäigi tulevasele näitlejale, saatjaks elutee. Helgemad pildid Betti Kuuskemaa lapsepõlvest on seotud muusikaga. Isa viiuliga. Isa oli suur muusikaarmastaja, temal ei saanud mõisniku käest isegi viiuli kingituseks ja sellega ta alati õpetas meid, siis laulusid ja panime kuuekesi ritta kõik seisma. Zaiwald nalja temaga oli väga ägeda iseloomuga, nõudis täpsust. Kui siis keegi lauldes vääratusi tutvusteni naerma, siis pliid otsekohe viiulipoognaga, siis mul oli tükk aega rahu, kuni ta linna sõitis seal uue Tiiu viiuli põgnastis. Ja nime õppisin temaga laulma. Kodus meil oli ikka vendaga muusika all, oli ka, õppis viiulit mängima, minul oli Bradze ja Aadeeesson, ent pärastine näitleja, see oli siis laulu kuris, kastungi laulu kuris seljas kõrvalmajas, see tuli siis oma klarnet, oli tal teadlane ja neljandaks oli tema sõber, kes mängis kanneli, email oli siis detailides koos ja püüdsin väga palju musitseerida. Kuuskemaa nooruse unistus oli, jääks viiulimängijaks saada. Aga sai temast hea näide. Juba 1903. aastal päris oma teatritee algul võitis ta publiku südame. Pärast nimiosatäitmist Vossi draamas Eeva austas vaatajaskond peti Kuuske maad loorberipärjaga. See oli suur tunnustus. Postimehe teatriarvustaja Ki märkis sel puhul väga hästi, tegi oma osa Eeva ja teenis täiesti selle loorberivaniku ära, mis temale annetati. Nii oli Betti Kuuskemaa ennast lühikese ajaga teatrisõprade südamesse mänginud. Järgnevad uued osad otsingud, möödalaskmised ja kordaminekud. Lähevad aastat lakkamatus töös. Vahetuvad Krimmid, vahetuvad kostüümid, dekoratsioonid, vahetuvad partnerid. Kas mäletabki juubilar täna, millal möödus 20 aastase, millal kolmekümneaastase lavategevuse juubel? Ainult ehk osade järgi, mida näitejuht uue näidendi õppimisele asudes jagas. Algul olid need karja ja piimatüdrukud noored armastajad siis jäid need osad ikka harvemaks. Asemele tulid uued, küpse inimese rollid. Need nõudsid veelgi suuremat sisseelamist, veelgi rohkem nõudlikkust iseenda vastu. Nii et aegagi jäänud mõtelda. Miks niisugune muutus on toimunud? Küllap kõige enam panid tähele kolleegid, kuidas jäägitult teatri tööle pühendatud aastat lennates kadusid. Lavakunst on tänamatu kunst, sest ta elab ainult loomingu minutil ja haarates võimsalt hinge. Sel silmapilgul muutub ta tabamatuks minevikuks. Ütles kord Belinski. Näitleja sellele ei mõelnud. Tema eesmärgiks ei olnud endale ausammast ehitada. Ta ei mõelnud sellele, mis hiljem räägitakse. Ta põles ja elas oma osas. Ja kas see oligi nii tänamatu eneseohverdus? Võimekad näitlejad ja suured osade täitmised ei unune. Need püsivad teatrisõprade ja kolleegide meeles meenuvad aastate pärast. Vabariigi rahvakunstnik Hugo Laur jutustab hea meelega, kuidas ta Estoniasse tuli ja kuidas Betti Kuuskemaa talle seal esimesena vastu hüüdis. Tervitame oma uut ametivenda. Mis ajast on teie tutvus petikuuskemaga pärit? Et minu tutvus petikuuskümmega on pärit 1090 seitsmeteistkümnendast aastast Haapsalus. Mina elasin Talgarale, Haapsalu saame sealse tööga tõttu. Ja puutusime peedeeguuskümmenda kokku seitsmeteistkümnenda aasta suvel. Seal kohalik Eesti selts Kungla korraldas peoõhtu, kus oli muuseas kavas ka Lutsu kapsapea mille lavastamist juhatas Betty Kuuskemaa. Ja mina mängisin seal ka kaasa. Pliuhkam, minul seal. Ja see oli mul siis esimene kokkupuutumine, Betty Kuuskemaa jäi kohe teatripinnal kohediaatri pinnal ja mina siirdusin Tallinnast laiusel oma vanemate juurde. Ja et mul kusagil mujal teenistust ei olnud, siis elasin laisel vanemate juures ajaviiteks, korraldasime seal kohalikud tegelastega näitemänge. Ja et materjali puudus oli, siis sõitsin Tallinnasse neid hankima ja nimelt Estoniasse. Kas ma ei tahaks Estoniasse tulla, kuna ta nii võin siirdu, märkides öelda, oli juba näen, tähendab, eelmisel suvel Haapsalust mina võtsin seda naljana. Aga kuna mul just parajasti ei olnud mingisugust teenistust, siis mõtlesin, et noh, et eks kõik võiks sellel alal ka katsetada. Ja siis beti 60 tutvustas kiminud Karl Juncoltsiga. Ja mind võeti katsele ja pärast katseid VTK Estonia teatrisse noore näitlejana teenistusse. Nii et Betty Kuuskemaa viis teatri, jah, Betti 65 teatrisse nii C siig lasknud tema hinge nii-ütelda. Küllap kooski sai mängitud nende aastate jooksul. See oli juba õige varsti, kui ma Estoniasse läksin. Esimest korda mängisin ma peedeeguuseuma koos laulumängus. Üldse ma ka pinki kuuskümmendad nägingi esimest korda laval. See oli vist 16. aasta talvel kappar poistes majja osas see oli nii-öelda tema IQ osa. Ta oli seal väga lopsakas ja nii täis sädelevat huumorit ja teotahteline eriti tema stseenid Eduard kurnimiga, kes dollarit mängis. Need olid väga nii eredad ja, ja mahlakad, kui ta dolaril aabitsat õpetades ja missuguseid osi valiti Betty Kuuskemaa, mis suhe tema ampluaa oli? Betti Kuuskemaa ampluaa oli õige laialdane, peamiselt kasvatati ta küll koomilistes osases. Näiteks ei olnud vist ühtegi operetti, kus Betty Kuuskemaa kaasa ei mänginud. Koomiliste nende vanaeitede osas. Ja siis ma mäletan Žao kuradi õpilase vanaema, Kitzbergi libahundist ja üks viimaseid tõsisema värvinguga asi oli tal Jakobsoni kahes leeris. Maret Laagose osa nõukogude ajal ja kuidas publik teda vastuvõtja, publik võttis ta alati väga soojalt ras. Kas meie näitlejatest keegi ka varemalt on oma kaheksakümneaastast sünnipäeva ja 60 aasta lavategevuse juubelit tähistanud? Ei ole nii, et tema liider, kes kõige vanem ja meie näitlejatest tema all seisnud, meie kutselise teatri hälli juures ja on siiamaani kõikide rõõmuks veel nii küsinud mees eas. Ma jätaksin teid nüüd üksinda mikrofoni juurde, mis mõttelõngaga läbi eetri ühendateid otsese peti kuuske maaga. Mina isiklikult omalt poolt soovin sulle armas tädi Betty, veel palju-palju helgeid aastreid jäitlasi luba sulle ka tänu avaldada selle eest, et sa mulle tee näitasid teatrisse. Ta ei ole enam sobiv teatritööks. Sellepärast leiame me nendel aastatel Betty Kuuskemaa ikka sagedamini raadiostuudiotes. Ta teeb kaasa mitmetes kuuldemängudes. Mainige neist Villem Grossi näidendi ankeet, montaaži ja kõige viimastest töödest Raimond Kaugveri kuuldemängu Victoria. Tarvitseb ainult valida sobiv helilindi karp raadio fonoteegi riiulilt ja Betty Kuuskemaa esineb jälle. Pärast tahad ehk ülbata aitäh. Leiba, ma teen sulle ka ja juustu ja võid sul veel on. Suur tänu. Ilma sinuta oleksin ma vist juba ammu nälga surnud tädike siidi oma jutuga ja. Aga eks ma püüan jõudumööda sinu eest hoolitseda juba sinu kadunud ema pärast. Oh, et tema seda rõõmu enam üle pidanud, ela tradiki, jätame surnud rahule. Ma täitsa siin, käidu mind nagu oma poega, hoiad selle eest, suur aitäh sulle, mis sa nüüd voodisse hakkima? Kui niiviisi vaikselt istuda ja kuulatada Betti Kuuskemaa häält? Ei tahaks nagu uskuda, et see inimene on seisnud eesti teatri hälli juures juba möödunud sajandil. Et see inimene oli üks neist, kes oma suure armastuse ja nooruse tulisusega rajas teed Eesti kutselistele teatrile. Suur armastus teatri vastu on tänase juubilari vabariigi teenelise kunstniku Betty Kuuskemaa südames niisuguse leegiga põlenud. Et see on tänaseni nooreks jäänud. Homme austab avalikus Betty Kuuskemaa tema 80. sünnipäeval ja kuuekümneaastase lavategevuse juubelil. Astugem siis meiegi õnnitlejate Pikarita. Seltsimees Betty Kuuskemaa, lubage kõigepealt südamest teile õnne soovida kõigi meie raadiotöötajate ja kõigi raadiokuulajate nimel selle suure juubelitähtpäeva puhul, milleni te olete jõudnud. Okei, tänan tähelepanu eest. Hästi tore on siiski täna seista niisugusel juubelipäeva künnisel ja tagasi vaadata nii pikale teele nagu teie olete läbi käinud. Miks ei ole, see on mulle nii suurt Naardinge tasu kõigi mu vaevade eest, mis ma olen see leppika erudil läbi teinud, sest alguses oli meil äärmiselt vaevaline, mis nüüd on vigane äkki olla? On nüüd kerge, aga siis näiteks 62 aasta eest näppudest noori hakkasid Estonia teatrit tegema raskes, üpris raskes oludes. Lapike maad, näppudest, kasinad seemet külviks. Aga see rakuke võttis vedu ja ta idanes. Ta võrsub ja arenes. Nüüd olen tänulikum saatusel, kes andis mulle Päivi. Et võisin jälgida seda arenemist ja nautida isegi vahetevahel kaasa lüües. Ja nüüd tagasi vaadates tahes-tahtmata hiilib hingest pisut nagu uhkuse tunnet, et ka minu üks Telliskivi asub selle kauni hoone vundamendist püüdma nüüd roogana. Võin lõpetada oma elutööd minu oma Estonias. Vaat see on mulle suurim rõõm, teatas. Homme õhtul te esinete Estonia teatris oma pidulikul juubelietendusel. Lõppetendusega ja lõppu. Ja selles samas Estonias küll mitte selles samas majas, kuid Estonias seltsis te ju tüdrukukesega alustasite. Ja meil on Estonia laulud ja muusikaselts poolvägisi mind kisti näitelaval olin kord seda mürki maitsnud, ei siis enam loobuda saanud läbi yhedama, ütlen raskes oludes, sellepärast siis meil olid ärid lahti kaksteistkümmend tundi ja ilma vahetuseta, seal maineristin jah. Juukseid koju. Andsin vanaisale süüa ema ja ei olnud. Ja sinisest hoia proovidele kella 10-st üheni öösel. Ja kas kunagine neiu ohakas määratleb oma esimest osa? Imetlen isegi, et mitukümmend aastat üle 60 aasta mööda läinud, aga esimene osa seisab peas, ma ei tea. Seniver relex, esimene osa oli mul Ilumäe piimatüdruk, see on üks väikene muidugi saksa tõlgitud laulumäng ja tuleb oma piima moderdatega näitelavale ja laulab selle laulukesi. Ah, ma praegu ei, ei ole korras. Ja see jääb küll meelde, miks see. Ja siis oli publiku esimene aplaus, teisime segakooriga üles astudes oli sagedaste kooris, kuid osana näitlejana sain ma muidugi esimese pluusi. Ja nüüd homme aplodeerib jälle Estonia, teile ei aplodeerib mitte ainult selle viimase osa eest, vaid kõigi nende osade eest. Kuid ega ma tohiks ka aplausi kõik oma aarde leban iipa. Mina esinen koguhulga noorte lavakunstnike hulgas minu järeltulijate hulgas, kes ikka ka väärivad täiel määral seda pluusi, ega ma oma arvele saada, kõiki panna, mis oleks müksini täna. Aga ma esinenud vedu binute näitlejatega, kes vahvalt igaüks oma tööpostil seisavad ja ja sa aplausiga sel õhtul täiel määral pääsevad. Koos teiega kasvas Eesti diaatori ja nüüd niisuguseks jõudnud, nagu ta täna. Ja minu rõõm on see, et ma nüüd seda nautida saan. Seda suurt kasvu, mis korraks pisikene viletsa seeme panime, näed, on arenenud ta on kasvanud suureks ja eriti nüüd nõukogude valitsuse ajal kustuma toetab, teatas ja annab kõik, aga ma rõõmustan siiski ikka se samma Estonia, vaata kus ka mina ma käe külge panin. Kuidas Estonia kassas, kui me müüsime öö otsa majast majasse, käisime, müüsime osa tähti, kus see raha siis muidu tuli, aga seda tegime rõõmuga ja siis oli niisugune komme Jukele siis sünnipäev. Midagi oli pühade ajal muga kingiti osa tähti, neli tükki aga 20 500 rubla, juba suur raha Estonia ehitamiseks. Kusse mujalt tuli. 60 aastat olete te näitleja olnud, kui palju on siis selle aja jooksul eemanale? Küll olin mina fanaatiline kirjapanija, kukkusin kõikumale ülesse, ikka pani kirja esimest sügist saadik, mis kirjanik on, mis osal ja mis kuupäeval ja nii edasi, aga hävines bändides kõik, noh mul ei ole enam mitte kui midagi. Aga küllap üks on siiski meelde jäänud asi missugune osa on kõige meeldivam olnud nende aastatega. Kui ma nüüd ütelda tohin, seal parvepoisid meie majja seda mann mängiksid tänapäevgi ära, ilma proovita. Kas ta nüüd? Ühe saladuse jagaksite veel meie ja võib-olla nooremad teatri generatsiooniga kus teil see jõud, mis nii palju aastaid on andnud diaatris kaasa lüüa, sest paljud mäletavad veel möödunud aastalgi, esinesid Estonias isetegevus lastega koos. Kümmegord viskame naised, kord niiskame, leib, mis jõude, iga näitleja, aga praegu on seal publiku poolehoid. See annab hoogu ja jussi, rahva Polud juss. Aplaus annab jälle. Ei tunne enam väsimust, ei tunne hambavaluga, lähed koju ja oled rõõmus küll, kodu järelas, hammas valutab. Aga niisugune asi on näitlejatel ja ma usun, igaüks, kes seda mürki on maitsnud, tundnud, elab selle najal, mis publikum talle pakub. See on minule jõudvanud. Ja nüüd on siis juubel. Hiljaaegu teatati ka raadios ja ajalehtedes, et vabariigi ülemnõukogu autasustas teid aukirjaga juubeli puhul. Kuulsite sellest juba. Tänan väga, kuulsin ja haaras mind tõesti nüüd, nii suures vanuses veel tähelepanu pööratakse ja haaras mu südamekloppimise, sai natuke selle puhul aita. Ja head esinemist sellel suurel esinemisel. Homme õhtul söön teile küllap sama tähtis kui teie esimene esinemine. Peaaegu tänan teid pidi hea soovidest ja vaevanägemisest. Minuga pungel.