Tere sinivalges sarjas Soome ajaloost jutustades oleme jõudnud kuuendasse saatesse ja teemaks on Soome demokraatia. Miks Soomel õnnestus 1900 kolmekümnendatel aastatel säilitada demokraatia erinevalt suuremast osast Euroopast ja sealhulgas ka Eestist Soomest iseseisvumise aastast alates järgmise suure sõjani räägib Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Ago Raudsepp. Saatejuht on Piret Kriivan. Kui me räägime sellest, kuidas Soome demokraatia arenes, siis peame alustama ilmselt sellest, missugune oli olukord 100 aastat tagasiiseseisvumise aastatel. Missugune oli Soome demokraatia oma esimestel aastatel ja missugune oli poliitiliste jõudude vahekord? Ja et täpselt 100 aastat tagasi novembri lõpus, detsembri alguses oli Soomes väga keeruline olukord. Soome parlament oli sisuliselt jagunenud kahte üsna vaenulikku leeri, kes 11 ei usaldanud enam. Ühes leeris olid siis kõik, mitte sotsialistlikud parteid, noh, ma ei taha kasutada sõna kodanlikud parteid, sest see tuletab mulle meelde nõukogude aja ütleks siis niimoodi, et mitte sotsialistlikud parteid ja teisel pool siis üksinda Soome sotsiaaldemokraat partei. Ja nüüd küsimus, et miks nad siis ei usaldanud 11, et sotsiaaldemokraadid ei usaldanud teisi parteisid, sellepärast et teised parteid aitasid kaasa erakorraliste parlamendivalimiste korraldamisele. Seitsmeteistkümnenda aasta sügisel, mille tulemusena sotsid kaotasid oma enamus, neil oli enne parlamendis enamus. Ja muidugi mängisid nad selle nii välja või esitasid seda nii, et see on siis kodanluse vandenõu koostöös vene tagurlusega, et siis sotsidelt see enamus ära võtta. Ja tänu sellele, kuna nad olid parlamendis enamuse kaotanud, panid nad rõhku parlamendivälisele survele mis muutus väga vägivaldseks, et nad korraldasid poliitilise streigi Helsingis. Streigi ajal toimus vennastumine siis Soomes viibivate vene sõduritega vene sõdurit laenasid siis relvi ja siis nendele streigi noh, nii-öelda korravalvuritele või punakaardile. Ja sellest treigi nädala käigus tapeti 16 inimest Helsingis. Ehk siis ka Maaliidu saadikud, kes varem olid sotsidesse suhtunud sellise vähemalt mõistmisega kui mitte, siis sümpaatiaga. Kaotasite tähendavast usaldus. Tagaplaanil oli siis kogu aeg see välisjõud ehk Venemaa punane Venemaa. Kindlasti, sest täpselt samal ajal ju Venemaal võim vahetus, bolševikud korraldasid riigipöörde, see langes kokku täpselt nende sündmustega, jah, et pärast seda siis Soome parlament otsustas kuulutada ennast kõrgema võimu valdajaks Soomes, nii nagu tegi Eestis maanõukogu, Nad tegid seda pisut varem, tegid seda ka 15. novembril ja tegelikult võttis parlament vastu ka need seadused, mida sotsid aga tahtsid näiteks kaheksa tunni tööaja seadus, mis oli ju väga oluline sotside jaoks ka näiteks rahva hääletuste seadus, mille taga olid Soomes sotsid, seda ajasid nemad, et rahval oleks õigus siis referendumil sõna sekka öelda. Ja veel mitmed seadused, nii et võib ka niimoodi öelda, et ikkagi sotse püüti lepitada. Kuid sotsid pärast siis neid hääletusi korraldasid oma koosoleku jõudsid järeldusele, et seda on liiga vähe. Seda ei ole piisavalt. Ja, ja isegi nad võtsid vastu otsused, tuleb korraldada revolutsioon. Aga sotsid ei olnud Soomes ka loomulikult mitte täiesti ühtsed, et parteisiseselt ju ka olid erinevad seisukohad. Ja juba kahe tunni pärast otsustasid ikkagi teie MeTrevolutsioon ja praegu nii et väga segane aeg oli seal. See oli kõik enne kodusõda, see oli kõik enne kodusõda, 1900 seitsmeteistkümnenda aasta novembris. Et need kõik sündmused, millest ma rääkisin politseis Kodusõda lõhestas soomlased valgeteks ja punasteks, kuidas nad sellest välja tulid, selles mõttes, et kuidas nad pärast sõda suutsid ikkagi demokraatlikul viisil edasi elada ja oma need vastuolusid leevendada. Jah, ega see kerge kerge ei olnud, noh, ma tooksin välja kaks põhjust. Üks on see, et et Soomes otsid ju erinevalt Eestist ja ka Rootsist ja ka Venemaast olid ju ühtsed, kuni kodusõjani, et Eestis oli ju mitu vasakpoolset parteid. Rootsis olid vasaksotsid ja siis sotsiaaldemokraadid, Venemaal Lentševikud ja bolševikud, eks ka Soomes olid nad koos, et neil olid küll omad sisemised erimeelsused, aga nad siiski tegutsesid ühtsena. Kuid kodusõja tulemusena ju kaotanud pole, juhid põgenesid Venemaal. Ehk siis need Soome sotside juhid ja asutasid seal teatavasti kommunistliku partei Nõukogude Venemaal. Ehk siis Soome jäid need nii-öelda siis mõõdukamad sotsid, kellest siis sai Soome sotsiaaldemokraatlik partei või kes õigemini jätkasid sotsiaaldemokraatliku partei nime all. Et see on nagu esimene põhjus. Ja teine põhjus see, et ka Soomes sarnaselt Eestiga eriti ju iseseisvuse alguses vastu maareformiseadused, mis tekitasid juurde soomes tekkis juurde 100000 talu ehk siis nii-öelda eraomanduse kandepind oluliselt laienes, ehk siis selline sotside poliitika eraomanduse vastu eraomanike vastu, eks see ei läinud enam niivõrd pealasest inimestest, saidki vera omanikud talude omanikud, nii nagu Eestis ei maareform pöörete vabadussõjas täpselt nii võib seda öelda jah. Et kui Eestis olid sotsiaaldemokraadid selgelt ütleme eestlaste poole peal ja iseseisvuse poolt, siis Soomes olid sotsid algselt Kõhkleval positsioonil või vaatasite ikkagi ühe silmaga Venemaa poole. Soome sotsid olid rahvuslikud aga iseseisvuse küsimuses, nagu ma ütlesin, et Soome parlament oli lõhenenud, et oli üks otsus, kuidas edasi minna ja oli sotside. Sotside otsus nägi ette, et Soome iseseisvus tuleb saavutada läbirääkimiste teel Boscherlikega. Ehk siis seal oli nagu see tingimus, et siis Need läbirääkimised on edukad. Aga siis see deklaratsioon, mida me nüüd kõik tähistame ja teame see mingit sellist tingimust ei seadnud. Sest Soome valitsus, mida juhtis Sinhud tol ajal või Soome senat, nagu seda kutsuti ei tahtnud üldse tunnistada bolševike valitsust Venemaa seaduslikuks valitsuseks, ammugi mitte nendega mingeid läbirääkimisi pidanud. Kuidas siis esimesed aastad pärast kodusõda kulgesid Eestis teatavasti vahetus valitsusi, nii et neid on raske üles lugeda? Demokraatia õppimise käigus ütleme nii, kuidas Soomesele. No tegelikult see statistika üldse ei näita sellist suurt erinevust statistika järgi siis demokraatlikus Eestis kuni Pätsi riigipöördeni valitsuste keskmine eluiga üheksa ja pool kuud. Soomes oli 11 ja pool kuud, et ei ole ju nii suur vahe, eks ja kui ma ütlen siia veel rootsi juurde, siis Rootsis oli 13 ja pool kuud. See on küll selline kunstlik või, või selline me ei saa selle järgi panna nüüd silti, et üks demokraatia kvaliteetsem kui teine demokraatia. Et need probleemid olid mõlemas riigis tulenevalt sellest, et noh, need poliitilised jõud olidki sellised, et ei saanud moodustada väga püsivaid valitsus. Eesti erand ja ei olnud Eesti ja Soome Kulki erandid. Kas üldiselt ei olnud ja Eesti valitsuste eluiga oli ka pikem kui näiteks Weimari Saksamaal demokraatlikus Saksamaal ja ka Prantsusmaal, nii et ei, selles ei olnud midagi erakordset. Aga rahvas tüütasse igas riigis ära rahvast häirisse igas riigis. Noh, eesti eripäraks oli see, et Eestis võttis valitsuste moodustamine aega. Seda on keskmiselt hinnatatud kolm kuud, võttis valitsuse moodustamine aega. Soome süsteem nüüd oli teistsugune. Tänu sellele, et Soomes nimetas valitsused ametisse president, et mitte parlament siis Soomest sai kiiremini valitsusi vahetada ja see võis jätta rahvale parema mulje, et meil ei ole mingisugust kaost või kriisi kogu aeg, eks. Aga Eestis kuniks see valitsus on, siis kokkulepitud justkui oli mingisugune kriis, eks see kolm nädalat siis noh, teisalt ju me teame, et Saksamaa peab juba kaks kuud vist praegu meil läbirääkimiseks ju valitsust ei ole, eks. Et selle kõrval jällegi ei tundu see kolm nädalat nüüd nii traagiliselt, eks ole. Eestis oli lehmakauplemine, Soomes ei olnud siis Soomes nimelt täpselt sama moodi, et lehmakauplemiseks seda nimetati Eestis lehmakauplemiseks. Kui nüüd siit edasi minna selle jutuga jah, et et kuidas need demokraatia kriisid siis arenesid, miks nad erinevalt arenesid, siis? Üks oluline erinevus on see, Eestis käituti kommunistidega resoluutselt, sellele aitas kaasa kaitseseisukord, mida Eestis pärast vabadussõda täielikult ei kaotatud. See kehtis edasi Tallinnas raudteedel. Ja Venemaa kab eelnevates valdades terve esimese iseseisvusaja, et noh, kui me mõtleme nagu tänapäeva seisukohalt, eks, et kui meil pealinnas kehtis kaitseseisukohalt, et natuke imelik oleks, eks. Aga tegelikult ei ole. Iisraelis on kehtinud kogu iseseisvusaja kaitseseisukoht. Et kui on vaja, siis on vaja, võib ka nii öelda. Ja, ja see muidugi aitas, aitas kaasa sellele, et et kommunistlik partei, noh mitte küll selle nime all läks, sest kommunistlik partei oli Eestis illegaalne. Aga kõik teised erineva nime all tegutsevad parteid, mis ajasid kommunistid asja, et neil ei lastud Eestis tegutseda. Ja Eestis oli ka parlamendis parteide koosseis selline, et Eestis nii-öelda mittesotsialistlike parteidel oli selge enamus ja ei saanud takistada siis kommunistide parteid noh, keelustamist või seadusandlikul teel nende tegevuse takistamist. Kuid soomes moodustus jah selline koalitsioon või seis parlamendis, kus siis olid ühelt poolt sotsid ja siis olid rootslased, kes olite Soomes rahvuslaste surve all kes siis nii-öelda liitusid sotsidega ja kuna neil oli Parlamendis väike ülekaal siis nad koos sai takistada kommunistide partei vastu suunatud seadusandlikke algatusi. Nii et ühesõnaga, kui me sellel kriisini jõuame, siis Eestis ei olnud kommunistid enam mingi probleem, eks. Aga Soomes olid ja, ja milles, milles see probleem siis väljendus oligi see, et Soomest said kommunistid teha oma avalik, kui propagandat saadikud istusid parlamendis, kommunistidest saadikud said esitatud aru arupärimisi, Nad esitasid ka seaduseelnõusid, näiteks et kaitseliit tuleb kaotada ja neid seaduseelnõusid veidi parlament menetlema kõikide oma protseduuridega, ehk siis kutsutigi komisjoni ette kaitseliidu juht ja, ja kaitseministeeriumi esindajad siis nii-öelda põhjendama kommunistidele, miks me ei saa kaitseliitu laiali saata, et kõik see ärritas loomulikult, aga siis avalikkust. Et Eestis olid kommunistid kommunistide mäss maha surutud, aga Soomest said kommunistid iga päev sõna. Jah, nad said teha täiesti tavapärast poliitilist selgitustööd, valimistel osaleda, teha valimiskampaaniat ja nad said vabalt tegutseda, ütleme siis nii. Kas siis demokraatia arengu mõttes tegelikult kommunistide mahasurumine Eestis ei olnudki nagu hea näitaja. Kaugemas plaanis ei olnud jah, et kui nüüd siit edasi minna, siis millest tekkisid need demokraatia kriisid, ikkagi see algpõhjus oli ju majanduslik, oli majanduskriis, mis põhjustas rahva sellise rahulolematuse nagu Soomeski ladvaliikumine ikkagi see tekkis sellisest rahva rahulolematusest ja me võime niimoodi öelda, et kommunistid andsid selle väljundi sellele rahulolematusega noh, nagu selline ventiil rahulolematusega katlas, mis lasi selle auru välja, eks see rahva viha või siis rahulolematus suunati. Meil on vaja see kommunistide probleem ära lahendada. Aga kuna Eestis seda ei olnud, seda probleemi, siis tuli leida mingi muu ventiil ja nagu me teame, siis Eestis leiti seal ventiil, et Eestis on vaja põhiseadus ümber teha. Nii et noh, kui me nüüd siit nagu edasi mõtleme, siis võib-olla see tegi meile justkui nagu karuteeneks, mis läheb nüüd võib-olla väga keeruliseks, aga see näitabki seda, kuivõrd keeruline on ajalugu. Et ühtepidi teeme nii ja peaks olema nagu õige samm, aga kuskilt kaugemalt võib see hoopis teisiti tagasi tulla. Kui nüüd natuke utreerida, siis Soomes oli vaenlaseks kommunism ja kommunistid Eestis põhiseadus. Mis oli halb? Võib küll niimoodi öelda, jah, vähemalt siis dollaja. Sellises poliitilises päevakorras võib see nii olla, jah. Et Soomes, kui nüüd kommunistide probleem oli, siis lahendatud tänu Labo liikumisele, mis oli ka parlamendiväline surve, täpselt nii nagu meil vapside liikumine. Tänu sellele survele siis koalitsioon, millest ma enne rääkisin, kus rootslased ja sotside kommunistid olid nagu Liiduseks see lagunes. Ja nüüd rootslased hääletasite siis seaduste poolt, mis, mis võimaldasid kommunistide tegevuse lõpetada ja sellega oli see probleem lahendatud ja Laboliikumiselt kadus nende olemasolu mõte. Nii-öelda rahvas oli saanud oma tahtmise, kommuniste enam ei olnud parlamendis, nad ei teinud enam oma kihutustööd. Eestis sai ka rahvas oma tahtmise, lõpuks siis kolmandal katsel läks, nagu me teame, kolm korda hääletati, meil ju põhiseaduses ei läheks. Ja kolmandal katsel siis oktoobris 33 72 protsenti Eesti rahvast hääletas vapside põhiseaduse poolt, mis on ikkagi väga suur protsent, eks. Nüüd ongi jah küsimus, et, et kas see nüüd oleks võinud ka siis selle lugeda selle rahulolematuse lõppenuks, eks. Või, või mitte noh, nagu me teame, siis järgnes Eestis sellele riigipööre. Muidugi erinevus veel Soomega oli see, et, et Labu Ast ei saanud siis poliitilist parteid aga vapsid ju läksid siis poliitikasse, osalesid kolme neljanda aasta jaanuaris kohalikel valimistel, kõigepealt, ega presidendivalimistel ehk vapsid pretendeeriksid ikkagi poliitilisele võimule. Soomes Labu ikkagi jäigi selliseks parlamendiväliseks survegrupiks. Aga mis Laboliikumise juhtidega juhtus, mitte midagi, tegutsesid rahulikult edasi. Nendega ei juhtunud mitte midagi siit survet väljaspool parlamenti nendega juhtunud kuni märts mässoni midagi, et Soomes oli kaks sellist suurt demokraatia ohtlikku nähtust kolmekümnendatel, et üks oligi see Labo liikumine, mille kõrgaeg oli siis 1930 suvel kui küüditati väidetavaid kommunisteks, kokku oli 250 küüditamiskatset või küüditamist viidi üle piiri Venemaale. Ja nende inimeste saatus kujunes väga traagiliseks, sest Stalini suure terrori ajal ju neist jäi järgi ainult üks viiendik, ehk siis see suur enamus ju nad lasti kõik maha. Aga jah, nagu ma ütlesin, et see nii-öelda poliitiline kaos, selline omavoli lõppes siis sellega, kui need kommunistide vastased seadused olid vastu võetud, siis rahunes olukord maha, kadus Laboliikumiselt see olemasolu mõte. Kui nüüd Mands olemas oli, kaks aastat hiljem. Eks Laboa liikumine ikkagi ei rahunenud päris maha selles mõttes, et teda häiris see, et hakati siis nagu jällegi avama neid töölismajasid Soomes küll kommunistid ei saanud enam tegutseda, aga sotsiaaldemokraadid siis võib-olla muutusid jälle julgemaks ja mändsale mässu käivitas jah, sotsiaaldemokraadist parlamendisaadiku esinemine mille siis vastu oli Labomeelsed inimesed, et ei ole vaja, meelsin, tule, marksistid tulevad meil siin esinema. Ja, ja selles mõttes, kui nüüd Laboa liikumine oli selline omakohus ja, ja noh, seal ei olnud nagu sellist sõjalist komponenti juures, siis nantslanasse oli selles mõttes tõsisem et seal siis kaitseliitlased need ajasid, selle sotsiaaldemokraadi esinemise laiali, paugutasid, tulistasid õhku, tulistati ka sinna majja sisse, kus ta esines, noh, õnneks keegi viga ei saanud. Aga Nad esitasid nõudmise, et valitsus peab erru minema, eks järgnes nagu selline. Noh, kui me räägime juba kaitseliidus, siis see on ikkagi osa ju relvajõududest, et see on nagu selles mõttes nagu tõsisem väljakutse riigivõimule mingis mõttes. Kuid teiselt poolt, kuna neid kaitseliitlasi oli vähe, kes siis seal kohapeal selle mässu algatasid noh, neid oli vast kuskil 200 relvastatud kaitseliitlast siis noh, jällegi selles mõttes see riigile eriti suurt ohtu ei kujutanud. Kuidas prantslanna lahenes, lahenes sellega, et et Soome president sinud idas raadios väga sellise võimsa kõne ja andis korralduse siis kaitseliitlastel laiali minna ja nad allusid sellele korraldusele ja sellega oli see intsident lõpetatud. Intsident kestis ainult nädal aega võrreldes Laboaga Laboa kriis kestis ikkagi noh, peaaegu terve aasta terve suveks. Siis selles mõttes oli see võib-olla vähem ohtlikum. Nii et noh, ka Soomes ei saa jah päris öelda, et see kommunistidega see see probleem maha rahunes, et ikkagi hakati ka sotsiaaldemokraate ahistama. Kuid mantslanasja Soome riigivõimu poolt suruti väga karmilt maha, kehtestati ka kaitseseisukord, et sellel ei lastud minna nagu selliseks pikaks vastasseisuks nagu Laboa kriis, mis kestis terve aastaks. Nats mäss lõpetati nädalaga ära. Kas Soomes oli siis täiesti välistatud see, et oleks pärast selle kaitseseisukorra kehtestamist järgnenud ka demokraatia ahistamine? Demokraatia piiramine? Minu arvates mitte, sest sest Soomes ikkagi selgelt kõik parlamendiparteid olid seda meelt, et et sotsiaaldemokraadid on osa Soome ühiskonnast ja osa parlamendist. Et nüüd sellised üleskutsed, et, et kõigepealt killustasime kommunistide partei ära keelustamine ka sotside partei ära. Sellisel üleskutsel ei olnud mingisugust poliitilist toetust. Erinevalt siis Laboa kriisiaegadel kui üleskutset keelustada kommunistide partei toetasid kõik poliitilised jõud, kaasa arvatud ka sotsiaaldemokraadid lihtsalt küsimusele nendes meetodites need Labomeetodid loomulikult ei olnud vastuvõetavat omakohus, anarhia. Lihtsalt poliitilised jõud olid niivõrd lõhestunud Soome parlamendis, et nad ei suutnud seda probleemi ise lahendada, selleks läkski ja seda Labua parlamendivälist survet, et selle surve all nad siis leidsid selle koostööd, see probleem ära lahendada. Aga mänsale mässule ei olnud küll poliitiliste parteide poolt mingisugust toetust, seda enam, et see oli ikkagi selline sõjaline vastuhakk, oleme ausad, eks kaitseliitlased täitma korraldusteks. Ja noh, kõik lõppes selles mõttes hästi, et nad ei täidsidki presidendi korraldusteks. Soomes ei olnud rahvas haige, siis see on väga hea küsimus. Jah, Pätsi kuulsat saad. Et pärast riigipööret, et eesti rahvas oli haige ja, ja, ja haige inimesega peabki niimoodi käituma, peab talle andma rahu ja peab siis nii-öelda kaotama ära igasugune igasuguse poliitilise tegevuse ja parteide tegevus, et haige saaks paraneda terveneda. Siis huvitaval kombel Soomes olid samasugused mõtted, et et Soome kaitsepolitseijuht Esko rääki, kui ta käis pärast nüanssala mässu likvideerimist puhkuse ajal sõitis ringi Soomes. Et tahtis rääkida inimestega, tahtis aru saada, mis, mis siis inimesed arvavad, mis inimesed mõtlevad. Ja kirjutas nende muljete põhjal oma sõbrale kirja, millega on võimalik ajaloolastel tutvuda. Aga vahetult seal kirjutab, et et soome rahvas käitub nagu haige laps, kes ei tea ise ka, kus tal valutab ja kuidas terveks saada. Kõlab tuttavalt just nimelt, ja lisab sinna veel lauset ja tundub, et seda ei tea, aga arstid ehk nagu, et ka poliitikud ei tea, kuidas siis laps terveks teha. Nii et noh, selles mõttes olukord on ikkagi väga sarnane, et majanduskriisist mingisugune rahulolematus, eks täpselt ei tea, miks Soomes leidis väljundi, kommunistid tuleb ära keelustada, üritati ka sots ära keelustada, aga see ei läinud läbi, eks. Eestis kommunist ei olnud, leiti väljund, meil tuleb põhiseadus ümber teha, tehti see põhiseadus ümber? Ega ka Vaksid ju tegelikult olid, sotside sotsid olid peamine märklaud vapsidele. Vapside esitasid ju nii-öelda eelnõu sotside partei keelustamiseks, sotsid vastasite jällegi, et lapsid ei tohi kasutada vabadussõjalaste nime. Et selline ühiskonda lõhestav. Ja noh, ega ka Eestis me ju ei tea, võib-olla samamoodi oleks siis haige tervenenud ilma Pätsi ravi meetoditeta. Et me ei tea seda. Et Eestis millegipärast toimusid sündmused ja tegutsesid inimesed, kes ühiskonda lõhestasid, Soomes ei olnud, seni mis siin siis rolli mängib, on see, on see näiteks presidendi institutsioon või mitte institutsioon, vaid president ise, sest Swinhüübed ju käitus ja otsustas väga resoluutselt. Jah, et pigem on siin küll jälle selline juhuse roll ajaloos, et meeldiks mulle võib-olla ka endale, kui oleks rohkem sellist mingit seaduspära ajaloos, eks ma püüan seda leida ja kõik ajaloolased võib-olla mingil määral püüavad seda leida. Kuid ikkagi selle ju seal on väga suur roll, et see sinu fu'd valiti presidendiks. See oli äärmiselt napp, et üks seal otsustas selle, et ei oleks olnud see viimane hääletus tasavägine ja Soome seadused nägid siis ette, et kui on tasavägine, siis võetakse loosi, kes saab presidendiks, et mitte nii nagu meil läks, eks ju, et nagu ei leidnudki lahendusteks. Noh, kui oleks saanud siis tema vastaskandidaat, kelleks oli Stolberi, kes oli selline liberaal, keda just nagu süüdistati selles, et see ühiskond lõhestunud, eks kuna noh, tema tema võimaldaski kommunistidel Soomes edasi tegutseda, sest omal ajal, kui Soomes ka kommunistlik partei siis keelustati, saadikud vahistati juba 23. aastal siis tool päri, oli president ja tema leidis, et, et niimoodi ei saa olla demokraatias, et meil on parlament, kus on siis 27 saadikud rahva poolt valitud, kes nüüd vahi all, eks see parlament siis tegutseb edasi. Ja ta otsustas, et kasutada oma presidendi õigust Soomeson presidendil kaks hästi olulist õigust saata parlament laiali, kui ta nii otsustab ja nimetada valitsuse ametisse. Sellest me rääkisime. See valitsuste ametisse nimetamise õigus andis Soomele selle eelised. Valitsused vahetusid kiiresti, et kui Eestis oli see keskmiselt kolm nädalat, kus käis see uue valitsuse kokkupanemine siis Soomes, kes kiiresti. Et jah, dollareid süüdistati selles, et, et kui ta poleks, siis tähendab uusi ennetähtaegseid parlamendivalimisi korraldanud siis oleks kommunistide probleem juba siis lahenenud. 23. aastal nadolid vahistatud otsustamine kohtu käes, kas siis keelustada partei lõplikult tunnistada süüdi? Kohus otsustaski lõpus jah, et kommunistlik partei tuleb keelustada Soomes. Aga kuna Stolberi oli enne korraldada enne tähtsad parlamendivalimised enne kohtuotsust, siis said kommunistid oma tegevust jätkata. Nii et kui nüüd oleksid ool peri olnud Sinhoidi asemel president ja käskinud kaisselistlastel Mandsalast koju minna ja lõpetada see asi ära siis tema käsku võib-olla ei oleks kuulatud nii kuulekalt kui kuulati Sinhoodi käsku. Soome on suhteliselt väga erandlik riik, võib öelda isegi Euroopas, kes suutis säilitada demokraatia. Veel olid Tšehhoslovakkia, Šveits, kas neil on mingid ühised jooned? Kas saab mingeid järeldusi selle pealt teha tulevikuks? On kindlasti ühiseid ühiseid jooni. Tšehhoslovakkias oli sarnane põhiseadus mingil määral, et presidendile samamoodi õigus parlamenti laiali saata. Valitsuse ametisse nimetada sõitsid jälle ikkagi hoopis teistsugune põhiseadus, et suitsu kohta võib üldse öelda seda, et et kui me ütleme, et see Eesti põhiseadus oli, oli šveitsi tüüpi põhiseadus siis ta oli ainult osaliselt, et Šveitsis tegelikult valitsus on täiesti sõltumatu parlamendis, nii kummaline kui see ka meile ei tundu, eks. Et seltsis on selline omapärane süsteem, kus valitsus koosneb seitsmest liikmest, see on ka kollektiivne riigipea. Ja see parlamendi ei hääleta siis seda valitsust ametisse mitte tervikuna, vaid igat liiget eraldi ja iga liige peab saama parlamendi enamushääled. Ja kui parlament on need valitsuse liikmed ükshaaval ametisse hääletanud, siis tema enam neid tagasi kutsuda ei saa, kuniks siis nende ametiaeg lõpeb, ametiaeg kestab neil neli aastat ja parlament võib siis ainult pärast seda nelja aasta möödumist neid enam uuesti mitte valida. Kuid šveitsi traditsiooni kohaselt sellepärast, et mitte kunagi ei tehta. Ehk siis need valitsusliikmed ise otsustavad, millal nad siis loobuvad, enam ei kandideeri. Nii et kui me nüüd rääkisime valitsuse elu vigadest enne et Eestis üheksa pool kuud Soomes 11 kuud Rootsis 13 pool kuud siis sõdadevahelisel ajal Šveitsi valitsusliige keskmiselt oli ametis 12 aastat, neli valitsusliiget olid ametis 20 aastat ja kaks nendest neljast oleksid olnud veelgi kauem ametis, kui nad poleks ära surnud ametis. Ehk tegelikult, kui me mõnikord räägime, et Šveits on selline ülidemokraatlik siis tegelikult valitsus oli parlamendis praktiliselt sõltumatu ja see tasa kaalustaski siis teistpidi seda rahvaalgatusõigust, mis Eestis võeti Šveitsist üle, et rahvas saab algatada seadusemuudatusi. Et ühelt poolt oli siis antud hästi suur võim rahvale sekkuda poliitikasse, aga teiselt poolt oli valitsus praktiliselt sõltumatu, neli aastat tegutses ima, et oleks kuidagimoodi saadud teda siis vahetada. Sellel pigem erinevus, eks ju, et noh, ma just tahangi, tahangi rõhutada seda, et neid sarnasusi ja erinevusi võib leida Soome, Tšehhoslovakkia, Šveitsi vahel. Kuid pigem on nad on, nad on nad ka väga erinevad, eks, et demokraatia võib võtta väga erinevaid vorme. Ja kui me nüüd ütleme jah, et, et Soome demokraatia päästis see, et Soomes oli president, kellel olid suured volitused siis samast hoolberi näide, eks, kus ta ju kasutas neid presidendi volitusi hoopis selleks, et võimaldada kommunistidele edasi tegutseda. Et see on ka kahe teraga mõõk, presidendi õigused sõltub presidendist, kuidas ta neid kasutatakse. Ühesõnaga, kui me paneksime ümber, et Eestis oleks olnud swing hüüdja soomes päts, siis oleks võinud kahe riigi ajalugu teistsugune olla. Ütleme Swinhüüvidi sugune president ja seal pätsi-sugune president. Raske vastata, Sinhobud päts oli tegelikult oma vaadetelt väga sarnased, et kui Sinhuvad käis ju 32. aasta suvel Eestis visiidil päts ei olnud siis riigivanem, aga ta käis ka külas pätsi kose talus. Ja see oli just 13 aasta suvi pärast selle mändsale mässu mahasurumist, soomlaseks mässali märtsis, veebruari lõpp, märtsi algus. Ja siis nad arutasid pätsiga juga, demokraatia küsimus. Ja Sinhud rääkis pätsile, et tema arvates uutes demokraatiates ei saa demokraatia korralikult toimida, kui ei ole parlamendil ülemkoda, mis tasakaalustaks siis seda nii-öelda, seda väga rahvalikku alamkoda ja päts hakkaski pärast seda visiiti ka Eestis rääkima selle, sellest ülemkoja vajadusest. Ta pakkus seda ideed ka vapsidele, vapsidele see idee ei meeldinud, aga nagu me teame pärast siis Pätsi riigireform ju asutaski Kahekohalise parlamendi, millest siis ülemkoda nimetati, suurel määral ei olnud üldse valitav, eks. Ja noh, kui me toome paralleele veel Šveitsiga, siis ka Šveitsis oli parlament kahekohaline ja see ülemkoda ei olnud otse rahva poolt valitud sõdadevahelisel ajal. Ehk siis, mingis mõttes on see Sinhoodi mõte õige, et see uutes demokraatiates rahvas ongi väga radikaalsete vaadetega parteid on väga radikaalsete vaadetega ja tekib selline taga lõhenenud parlament ja see ühiskond läheb väga lõhki. Demokraatial on raske toimida, kui ühiskond on väga lõhki nagu oma juttu, alustasime seda aastat tagasi, usaldust ei ole. No kuidas sa saad siis demokraatiast läbi võim vahetuma, tänane vähemus tollel homne elamuseks. Aga kui sa ei usalda, ei taha talle võimu üle andes usalda teda ja siis on tulemuseks riigipööre. Kodusõda. On ju nii? Demokraatia on üks kõige keerulisemaid riigivalitsemise või riigi eksisteerimise vorme. Tundub mulle praegu Jaano, nagu Churchil ütles, kõige halvem, aga, aga olemasolevatest parim, eks ta, eks ta nii kipub olema, jah. Enne esimest maailmasõda, seesama Churchill oli valmis tunnustama balti riikide kuulumist Nõukogude liitu, see oli juba enne sõda. Tema seisukoht oli tegelikult ju teada. Ma tahan sellega küsida seda, et kas see demokraatia säilimine Soomes ja mitte säilimine Eestis muutis kuidagi nende tulevikku ja nende saatust meie saates. Jah, see on väga raske küsimus. Ma loodan sellele vastata, kui paljud minu doktoritöö võib olla pooleteist aasta pärast? Pigem jätaksin sellele praegu vastamata. Kas demokraatia säilimine viis soomlased talvesõtta? Ma võiks vastata niimoodi, et sellise lihtsa tõdemusega, mida me kõik väga hästi teame, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks, et Soome demokraatia kindlasti muutus tugevamaks läbi nende kriiside. Ja Soome sotsiaaldemokraadid kindlasti muutusid ka mõõdukamaks nende kriiside käigus. Ega need kriisid ikkagi ka mõjutasid sotsiaaldemokraate, et nad loobusid oma kõige radikaalsemate vaadetest. Ja tänu sellele ikkagi juba enne talvesõja algust oli Soome ühiskond märksa ühtsem, kui ta oli kolmekümnendat esimeses pooles. Et lihtsalt raske nüüd öelda, mis siin selle panuse andis, kas demokraatia või need kriisid, eks, et see on ju vana tõde. Juba oma sops kirjutas seitsmeteistkümnendal sajandil Leviathani, sealt inimesed sõdivad seni ka üksteisega, kui ei ilmu välja ühist suurt vaenlasteks, et ühine vaenlane liidab ühiskond. Ja mina ikkagi ütleks niimoodi, et ka Eestis sai Eesti demokraatia väga hästi hakkama. 24. aasta detsembri riigipöördekatsega moodustati suur koalitsioon, kuhu kaasati ka sotsid. Ühehäälselt võeti vastu otsus kaitseseisukorra kehtestamisest. Et noh, selles mõttes see oli selline õnnetu asjade areng, et Eestis sai siis selle rahva rahulolematuse sihtmärgiks, et põhiseaduse reform, millest tehti selline demokraatia lammutamine Ülikooli doktorandilt Ago Raudsepalt jääme vastust ootama küsimusele, kas demokraatia andis Soomele saabuvatel rasketel aegadel ka mingisuguseid eeliseid. Aga nädala pärast räägib aga raudselt meile talvesõjast, jätkusõjast ja Soome suhetest Nõukogude Liiduga pärast sõdu. Noist keerulistest aegadest 20. sajandil on kirjutanud Väino Linna, kelle romaanid ja nende põhjal vändatud filmid on Soomes tõelised kultusteosed. 1954. aastal valminud sõjaromaan tundmatu sõdur, aasta hiljem tehtud Edvin Laine samanimeline film, Rauni molberi uus versioon ja vaatajarekordeid purustas äsja esilinastunud agi Loughi mehe kõige uuem tundmatu sõdur. Teosed, mis jutustavad soomlaseks olemisest. Sama võib öelda ka Väino Linna mõned aastad hiljem valminud triloogia siin põhjatähe all kohta. Ja sellest valminud film jällegi Edvin Laine tehtud on samuti Soome kultuuri suurteos. Koskela pere saatuse lugu jutustades jutustab Väino Linna Soome saatuse lugu. Iseseisvumine, kodusõda, Laboa liikumine talve- ja jätkusõda punase vabadiku Akseli koskela prototüüp oli Soome rokkbändi Epu normaali, vendade Martti ja Mikko Sürje vanavanaisa Nende üks tuntumaid laule, tuhanseen Murchel, listen, laulujan. Maa jutustab pealtnäha soome mehest, kes tuna sattus sündima sellesse külma põhjamaasse keda valdab lootusetus, mis on peidetud vägivalda ja viina. Aga paljude jaoks on see laul sellest, mida sõjad on soome mehega teinud. Tuhandete murelike laulude maal, kus joosta saab tuhandetesse järvedesse, nii nagu laulusõnad räägivad. Kurbade laulude maa laul soome mehest lõpetas saate Soomet, demokraatiast, mis püsis kõigest hoolimata. Laul ise valiti muusikaajakirjas soosiki parimaks Soome rokklauluks 1982. aastal. Eesti lugu jälle nädala pärast, kuulake varasemaid saateid Soomest rootsi ja vene võimu all. Kodusõjast ja rahvuslikust ärkamisest saate kodulehelt. Saate toimetaja Piret Kriivan kuulmiseni jälle.