Et noored Ja nende teie, Eesti lugu. Keret. Kuulame täna põnevaid panu Eesti lugudest, lõpp päevast aastast ja varasematest kaap, kes tihemini on saadet kuulanud, teavad kindlasti, et saate lõpus võib ikka oodata üht lisapala, mis selgitab, kaunistab, täiendab asjatundja räägitud. Ja need lisapalad on otsitud ja leitud kogu meie kultuurivaramust, kirjandusest, filmist, Krist, muusikast kirjutatud ja kirjutamata memuaarides ja teistest raadiosaadetest ja telesaadetest. Ka mina olen saate toimetaja aastast 2004, Piret Kriivan. Head kuulamist. 2000 seitsmeteistkümnes aasta oli Soome juubeliaasta ja sellele tähtpäevale on pühendatud lühisari sinivalge sarja avasaates kahel kaldal tegi Mart nutt ülevaate sellest, mis on juhtunud seal ja siinpool lahte läbi pika ajaloo ja saatele. Puus kõlas sarja nimilaul. Sinine ja valge. Jukka koopamägi kirjutas selle laulu 1972. aastal ja tema sõnul räägib see laul armastusest kodukoha vastu. Laul äratas kommunistide pahameele nii seal kui ka siinpool lahte. Kui Jaak Joala oli laulu mõni aasta hiljem eesti rahva südametesse laulnud, siis oli aegu, kui Eesti raadio muusikalist tundi see laul ei pääsenud. Sinivalge värvi. 1900 kolmekümnendatel aastatel kirjutas Soome kaitsepolitsei juht Esko Reeki sõbrale. Soome rahvas käitub nagu haige laps, kes ei tea ise ka, kus tal valutab ja kuidas terveks saada. Kuidas soomlastel õnnestus demokraatia siiski säilitada ja mis hinnaga sõdadest välja tulla, rääkis Ago Raudsep. Sõdadehinnast ja sellest, mida sõjad tegid soome mehega, arvatakse, jutustavad ka bändi nimega Epu normaali laul. Tuhandete murelike laulude maast. Oi. Hirve ka. Kärduma. Samal ajal Eestis elati lauldes laulu, kui tuleks valge laev, siis kaoks kõik piin ja vaev ei oleks enam punaste parteid. Eesti lool oli ka väike tähtpäev. Eetris oli sarja 500. saade ja me tähistasime seda väärika teemaga valgest laevast. Unistus valgest laevast, mida Uku Masing on pidanud eesti hinge väljenduseks, võiks olla Mare Kõiva sõnul tõsine rahvuslik sümbol. Uku Masingu 1935. aastal ilmunud luuletuses tontide ees. Taganejate sõdurite laul on read. Pillipuhujad oleme sandid, kellel naist pole kodu, eilast. Ainult Siletav laotuse veer, selg valgele laevale mast. 1970. aastal valminud filmis valge laev on Arvi siig kirjutanud vabasse maailma, põgenenud noore suhu luuletuse. Trubaduuriks ja sõdurid oleme. Trubaduuriks ja sõdurid oleme naljas ja külmetav, seal. Meil tagasiteed ei ole. Ja töö eest saamata palk. Meie Hingleksin, sa kuri saatus, meid kihutate, pole enne meil seista kord jumaluse palge ees. Nüriks raiume, mõõgad, Falfaaridel mõlkis me käes, kuid Me pasunis kuulutab end suur viimane kohtupäev. Pigem põlegu tuhaks kõik põllud ja tukkideks küla elas köied sammugi pinnast, uskmatus, aatomid saaks trubaduuriks. Sõdurid olemegi oma läinud armees vabaks saamise nimel. Me jätsime kodudele ja meie all esimene ratsud põldude põleng, pine tulemöll, medaga tuhandes-, Educleving. Kõik talla lõhume, raiume puruks nagu verine tuisk. Läbi läheme kuivast veest kannul süüdatud sildade suits. Aga tükikest jumala taevast ei röövi meilt pimedas pill valget laeva, kui vabastust seletab, imetlesime siin trubaduuriks ja sõdurid oleme, oleme jumalad. Kas meie kätega teoks saab suur viimane kohtupäev maast kas või kõrb ja kuiva, kui viimne kui kaev läbi tule ja suitsu me silmis on valge lae. Stockholmi metsakalmistul jalutasime kenal kevadisel päeval koos Jüri-Karl Seimi ka Eesti kultuuritegelaste tuntud kirjanikke, keelemeest, kirikujuhtide, poliitikute, heliloojate vabadussõjalaste, seltskonnategelaste ja teiste eestlaste kalmudel. Karl Ristikivi on nüüd kodumaa mullas, aga saates kuulasime Karl Ristikivi luuletust Arkaadia teel ansamblilt tuulepuu. Aga ma ei ole ka. Ju kaela ja ja ma ise sõjaväes lähiajal, mil väga Sellel ajal sõelale. Hiiedeniemi kalmistu on kui üks suur Eesti ajalooteemapark, kinnitab Pekka linnainen ja põnevaid lugusid Eesti vabaduse eest võidelnud soomlaste ja ka Soome vabaduse eest võidelnud eestlaste ja paljude-paljude teiste põnevate inimeste kohta jagus mitmesse saatesse. Georg Malmsten. Soomlastele ja eestlastele jori Malmsteni-na tuntud Soome kergemuusikaajaloo suurkuju on tähtis ka meie kultuuriloos. Esimese eesti helimängufilmi päikese lapsed muusika telliti just nimelt temalt ja Georg Malmsten laulis nimi laulu selle filmi jaoks ise ka eesti keeles sisse. Miki laulud olid tema leivanumber nii Soome, Rootsi kui ka eesti keeles ja ta oligi esimene, kes selle laulu eesti keeles salvestas. Aga kuulama peame seda siiski soome keeles. Jüri ja Karmen täht kostitasid vikerraadiot oma hubases kodus Eestis Kambjas. Jüri täht alustas tšello õppimist juba kuueaastaselt Viljandis Ameerikas, Broadwayl oli Jüri tähele võimalus olla laval ka koos Marlene tiitrichiya, Frank Sinatra. Koostööd on šarliga, viis teda ringreisidele üle kogu Ameerika ja saates Broadway täht kõlaski koos mängitud pala Vooterboy. Kuidas tunnevad ja on tundnud eestlased ennast võõraste rahvaste keskel ja kuidas eestlased ka Abhaasia eestlased koju tagasi tulles ennast omade keskel tunnevad, on rääkinud Aivar Jürgenson. Ühes saates kuulasime ka mälestusi, millega Abhaasia eestlased ennast rasketel aegadel elatasid. Missuguseid nõkse kasutasid ellujäämiseks sellest rääkida Valdo Pantile 1959. aastal Abhaasias Salme külas. Tõestisündinud nalja ja muid lugusid räägib Salme koduloouurija, Jakob Nerman. Viimane graafik, aga me teame, kui kuu on seal suvi. No seal sai käidud ikka ühes nimi ja keskööl keskööl sai välja sõidetud, turg hakkas peale kell 34 hommiku kaukaasia öö on ju kani soeta, särgiväel ei ole. Vot seal on värin hapuks ei lähe, piima hapuks ei läheks, teisel läks eestlastele leid. Eestlasel oli sihukene vigur, seal tempoli, seal malts vete kontserdi ma lihtsalt ei kunst ja nii kui kodunt välja sõitsid eraldi need, kes arts hobusega läksid, kui oli see piimanõud oli kahel pool siis piim läheb nimelt loksub hapuks, kodu võeti kohe, eluskond püüti kinni ja supsti vee sisse piima sisse. Ja siis, kui juba kaagise sajevassistemategi käppapidi konn sealt välja visati välja tyyboli korrast ja kõik kiitsid fotoni eestlaste liia millalgi hapuks ei lähe. Konnal külm, eks ole, seal oli siis üks Jakob soe, see iga päev käis, turul, korjas kõik võidia munade, mis aga kätte sain siis temal oli see, temast oli siis suur laul oli lauldud seal ja see laul algas siis nii mere peale, et machodeeris Jaagub Sojes joon kaadra linna toel viib aga linna võid ja mune seal saksad, nälg, absurd. See oli pikk laul. Rohkem mäletatakse. Praega seal praegu on ta juba pensionär. No aga siis Villem Ludvig jutustas mulle ükskord sellise loo olime, istusime seal metsas kuskil käia, temalentsis Kuubani poole metsa, ei läinud siis karujahile seal ja hulkul seal ringi ja seisan seal puu ääres ja kuuleb, et miski lohiseb seal kuskilgi ligidalt vaatanud nelja 50 sammudel. On mustikaid valm, karu seisab seal, korjab käppadega mustikad kõik kokku ja suu peale ja ahmib leidsimegi. Villem võtnud ja saatnud talle ühe paugu sinna, karu kukkunud maha, tõusnud siis üles jälle kukkunud maha ja kui siis hakanud Hitkima hakanud nutma kohe inimese häälega. Ja kui nii härdalt nutnud, midagi hullu ka hiljem räägin, ma seisan puudega, süda värises sees. Kuule nii kahju oli mul, sellest oli näha, et oli rase kal karu. Ja järsku kuuleb Altmetsas sügavast hakkab hirmus ragin, tuleb hiiglasuur suud, isade karm seal 1000 nelja kõik ümberringi ragiseb kargab siis selle emase juurde sinna ja paneb ta küljeli maha ja keerab teda ümber ja otsib siis ta haava ülesse ja lakub ta haava puhtaks kõik seal ja siis ta juba jõle elab, nii, nii kõvasti nutnud. Siis ta nutab Eesti selle haavatud, pannud selle käppa omale õla peale ja isevõttele siis ümber ümber kaela kinni ja ja siis püstijalul siis talutanud selle oma abikaasa sealt üles-alla, alla metsa, millel ütlesid, et ei mina elu ajas Ena rasedat karu ei lase miski hinna eest. Nii temal kahju seda vaest looma. Vot niukesed juhused võivad olla ka ja muide, mis siis sellest kangest mehest bussiAndresest sai, kes jalgsi Odessa kaudu Kaukaasiasse bussi bussi aadres oli tubli mees, tema hakkas kõvasti tööle, pani poisid tööle naise teele, jäi ise teele ja rassis, ehitas omale maja seal ja, ja veel tema naisest on meil niuke naljajutt seal, et mehel on siis olnud vaja mantlid, mantliräbalad, Klein päris palju olnud naine läind siis linna ja siis mõõtnud ära, kui palju on vaja, kui pikk ta on ja ostnud seal siis riide. Ja siis toonud selle riided selle riide koju ja siis pannud selle antsu pannud siis ja kingid reali seljale. Ja siis pannud selle riide talle üle kaela kaela juurest, siis leeganud augu sisse, mis pea sisse läheb ja siis tõusnud üles siis kahelt poolt, siis pannud märkinud üles, kuhu, siis kuhu siis need varrukad panna ja kahelt poolt kokku ja ongi mantel valmis. Pole viga midagi, et ma hakkan veel rätsepa talle raha maksma, selle eest polnud viga midagi, käis mitu aastat. On juhtunud sedagi, et Eesti loo saates laul lahti lüüakse. See juhtus sarjas täna 90 aastat tagasi. Selline sari oli eetris 10 aastat tagasi, kui Marju Kõivupuu rääkis ja laulis võidupüha saates eestlaste lauludest. Stalin oli see, kus on varjupaik, eesti meeste teod on võim, sealsuure meiel, sild, vahvat tõuge. Berliini Patarei Rooma paavst tuleb kaema No see oli nüüd näide sellest, kuidas inimesed laulavad siis, kui ei ole toetavat stuudiotehnikat, kui ei korrigeerita heli, nii et teoreetiliselt võiks öelda nii, nagu ütles mulle üks kolleeg, kui ma olin tulnud Lõuna-Eestist välitöödelt, et helde jumal, miks sa sõidad sinna, sa võid ju minna ka linna suvalise poe taha ja kuulata, mida rahvas räägib ja kuidas rahvas tegelikult laulab. Nii nagu rahvast täna õhtul jaanitule ääres laulab, nii nagu rahvas täna õhtul jaanitule ääres laulab ja võib olla ka see liigne disainitud helitehnika võimalused on peletanud selle, et ega rahvas enam ei laula, rahvas paneb aparatuuri taha huilgama ja siis ettevaatlikult üritab temast a kas üle rääkida, mida võiks juba nimetada millekski muuks tegevuseks või siis temaga kaasas laulda niimoodi, et omaenda häält ei olegi kuulda. Vabadussõjasaadetes oli jutuni lahingutest poliitikast, argija kultuurielust kui ka naistest vabadussõjas. Üks naine, kes vabadussõjas mehe eest väljas oli, oli Hussar, Peeter ronk, Anna Vares. Tema ja tema lahingukaaslased armastasid eriti üht laulu Hussaaridest. Peeter Tooma ja Olav Ehala on seda laulnud Eesti televisiooni saates muinaslood muusikas. Osa reede. Naera. Ja silla peal Lill. Delfi Epic. HC. Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi rääkis puhtusest ja mustusest ja sellest, kuidas Eesti riigi sündides neist mõistetest aru saadi. Aga luuletaja Henrik Visnapuu oli vanavarakogudes 1913. aastal 23 aastane gümnasist päris noor inimene, niiet mine tea, ehk võib osaliselt tema terava kriitika Mustjala inimeste aadressil nooruse kaela kirjutada. Eesti Rahva Muuseumi väljaandes vanavara kogumisretkedelt on tema ülestähendustes kirjas nii. Juba kuhugile musti jala talusse sisse astudes paistab meile mustus vastu, Mustjalarahvas elab liig mustalt, tuleb see osalt sellest, et naisterahvad tööga liiga koormatud kuid vabandatav ei ole see siiski mitte põrandad pesemata, neid ei pesta isegi suurteks pühadekski mitte ehk küll enamal jaol majadel juba laudpõrandad all on, sööginõud on koristamata, kahvel lauanuga ja taldrik on tundmata asi. Alati pidi toidu juurde suurevastikkuse tundmusega minema, sest et nõud, millega toitu ainult d olid vahest liig silmatorkavalt mustad. Poola maamõõtja ja hindaja ütles enesel palju parema ettekujutuse olevat Eestist. Nüüd olevat ta inimesi näinud, kellel sammal selga kasvanud kui valus see neil ka kuulda oli, siiski oli see kurb tõsi. Et toidust jutt, siis tähendan, et Mustjalarahvas pääasjalikult kuiva toitu sööb kartulit, mis siin hästi kasvab ja kala, mida merest saab pisid, keedetakse siin väga vähe ja üleüldse on söögivalmistamise viis madalal järjel. Puhtus ja korraline söögi valmistamise oskus nõuab teatavat hariduse rohkust, kuid see on Mustjalas väga madalal järjel nagu üleüldse tervel Saaremaal. Siiski vabadikude majad Mustjalas on palju puhtamad ja korralisemat kui talud ja inimesed aru saajemad, kirjutab Henrik Visnapuu pisut hiljem. Kui te kuulete varamust saadet puhtus ja mustus, siis Heiki Pärdi kinnitab, et eestlased eelmise sajandi esimestel kümnenditel ei erinenud eurooplastest ka puhtuse pidamise poolest sugugi mitte, et ei olnud me nii erilised midagi, kinnitab Heiki Pärdi hügieenist. Kõige intiimsemate üksikasjadeni on saates juttu. Aga kui vanalt said poisid keskajal püksid jalga, kas nad ilma püksata olid õnnetud? Sellest rääkis hinna Põldsam Jürjo Liivimaa sõdade sarjas saates lapsepõlv ja mängimisest ja sellest, et keskajal mängisid ka täis inimesed, rääkis Ain Mäesalu kahes saates. Hüpati keksu tõmmati vurri, mängiti pallimänge, palju mängiti täringut, kuningatki mängisid suurte panustega maade peale. Ja Ühes saates kuulasime hobusemänguansamblilt vägilane, mis oli Veski mängu ühe tuntuma juba keskajast pärit mängu taustaks. Miks mitte tähistada Eesti riigi sajandat aastapäeva ja Läti oma, samuti teekonnaga Tartust Riiga kaasas Kristian Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, mida tuulekõrtsi juures ja Jakobi kiriku kalmistul küünalt süüdates lugeda. Enne teele asumist soovitan kuulata kolme saadet Kristian Jaagu jälgides või siis ka tee peal kuulata, miks mitte. Ja kui juba soome keel kõlas, siis peab eesti loo saates kõlama ka läti keel. Teel Riiga Volmaris kohtusime neljandat põlve Lätimaal elava eesti näitleja Jaanus Johansoni ja kontraga. Kui luiged valged, pilved mööduvad, ah, saaksid vaid mu kaasa viia naat. Nii kaugele, kus talve polegi, kus jäävalt õitseb roos? Ei kuulegi. Miks asjata, lootust on tulvil küll, rind, kord, lootuskiir mädaneb maapõues tülkas ei, päikesemaa Ottas surelik sind peate elama pisarais vettinud mülkas, kus ahela kolin ja kirveste kulg ei vaibu ja näljaste orjade hulk, kus toores jõud üle käib nõrgema tõest verd, higi, kus voolab kõik taevad kui jõest. Ja ma ei tea ma veel kord, see mulle läti keel on, vist ei ole ta nad Jaanus Savitas natuke ka pulbi balti Badepiši jeti, taladus, talu viietis, kirjet, tur, Taalmaa. Ja ärge peljake, saade on eesti keeles ja Jaanus Johanson räägib selges eesti keeles ikka. Eesti riigi sünnilooja sünnimõtte juures olnud inimestest oli sari 10 aastat tagasi ja selle saate tänase saate lõpuloo valisin saatest, milles Ago Pajur ja Küllo Arjakas rääkisid välisministrist Eesti rahudelegatsiooni juhist läbirääkimistel Venemaaga Jaan Poskast. Kuulake seda ja teisi jutuks olnud ja kõiki saateid Eesti loo paramust. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja soovin teile kõigile mõnusat ajaveetmist ja head meelelahutamist. Eesti loovaramus. Palju päikest, õue-tuppa ja südamesse. Helin-Mari Arder ja tema laul, väike päike. Puidu sii ta mees on päeviki. Siis süüda tuulepäev. Nii on hea Äärahaeda meelespea ja siis ise huuled ike. Ja. Pealpool pilvi paistab.