Tere Soome omariikluse 100. aastapäeva puhul pöördub Eesti lugu kümnekonnaks saateks Soome ajalukku. Selleks et teada saada, mis on juhtunud Soome ajaloos ja selleks, et otsida koos Soome ja Eesti ajaloolaste ka vastust küsimusele miks hoolimata ühisest merest ühistest valitsejatest samadest sõdadest ei ole meie käsi mitte päris ühtemoodi ajaloos käinud. Esimeses sinivalges saates teeb filosoofiadoktor Mart nutt sissevaate Soome ja Eesti loole. Saate lõpus kuulame ka sarja nimilaulu. Mina olen saatejuht Piret Kriivan. Eesti ja Soome sarnasused ja erinevused, mis meil on ühist, Mart nutt? On keel ja meelelaad, no vot, keel keele küll mitte ühine ühist ei ole, ütleme, keele sarnane keelelaad ja meelevõib-olla nii meelelaadi koha pealt on natukene, ma arvan, et tuleb seda asja pikemalt avada, sellepärast et paneme siis need kogu meie ringkonnarahvad, kes on võib-olla samasuguse või sarnase kultuuritaustaga, kui lisame eestlastele ja soomlastele lätlased, näiteks, lisame rootslased, norralased, taanlased, islandlased ja ja kas me võime öelda, et meid ühendab ka teatav meelelaad, ilmselt ühendab küll ja ja kas nüüd eestlaste ja soomlaste puhul see side on just meelelaadi tõttu tugevam, näiteks kui eestlaste, rootslaste, eestlaste lätlaste puhul seda nii kaljukindlalt väita ei julge, aga keel on kahtlemata see, mis seda nii-öelda meelelaadi samuti mõjutada. Ja keel ei ole muidugi Eesti Eestil ja Soomel sama, et kui me võrdleme teisi omavahel suguluses olevaid keelina näiteks rootslasi ja norralasi. Me näeme, et need keeled on omavahel ikkagi tunduvalt sarnasemad kui eesti ja soome keel. Ja kui me võrdleme nüüd näiteks ka mõningast slaavi keeli, rääkimata tšehhi, slovaki või, või Valgevene vene keelest, noh need on ikka omavahel väga palju sarnasemad, kui on eesti ja soome keel. Et siin on, noh, ma ei ole ju filoloog, eks siin võib vaielda keeleteadlastega ühest ja teisest nurgast, aga, aga siin on noh, vähemasti mina olen kuulnud võrdlust, et eesti ja soome keel võib-olla on oma läheduses, et nagu võib-olla rootsi ja hollandi keel ehk siis nad ei ole siis nüüd ülilähedased, aga siiski keeled, millest on võimalik aru saada ilma spetsiaalselt seda teist keelt õppimata, aga ilm päris ilma kogemuseta. Ta võib sellest keelest valesti aru saada. Nii et ütleme jah, siis sissejuhatuseks siis sellise paralleeli. Me oleme mõlemad. Soome lahe kaldal Läänemere kaldal, ainult et teine teisel pool. Ja jälle, kui palju rahvaid ümber Läänemere, mõned neist päris kaugel, ma arvan, kultuuriliselt kõige kaugemad rahvad, kes elavad Läänemere kaldal, on meie jaoks venelased, sakslased, poolakad, kad, aga Läänemere kaldal on juba mainitud lätlased ja rootslased ja ja noh, ütleme norralased nüüd otseselt füüsiliselt ei ole, taanlased on, Läänemeri on kahtlemata ühendav lüli, aga. Ma arvan, et siin ainult sellest ühisest merest anda mingisugust põhjalikumat ülevaadet rahvast läheduses ei piisa. Et siin tuleb ikka teised tegurid appi võtta, et tõepoolest see on ju paratamatu, et rahvad, kes elavad kõrvuti naabruses või üle lahe, suhtlevad omavahel tihedamalt kui kaugemad rahvad ja, ja kui me paneme nüüd siin selles mosaiigis kokku Need asjaolud, et üks on siis selline geograafiline naabrus, teine on keel. Kolmandaks meelelaad nagu, nagu siin mainisid, et võib-olla siin antud juhul on meie ühine paganlik pärit leia ühine, luterlik päritolu isegi olulisemad kui, kui võib-olla muud tegurid, et noh, ütleme siin jälle näiteks venelaste ja poolakate leedulastega, meid usk ikkagi eristab, kristlased oleme küll kõik, aga aga katoliiklased ja, ja luterlastel on siiski ajaloos kujunenud päris päris erinev mõttelaad. Ja paneme võib-olla siis ka kolmandaks mosaiigi pooleks ka ikkagi ühine talu, et palju me nüüd seda mäletame ehk hõimurahvad mäletavad seda rohkem, aga eks me teame nii arheoloogia kui kui ka keeleteaduse põhjal seda, et eks me nüüd soomlastega lehtedest juurtest pärit oleme kunagi väga kauges hallis minevikus. Meie eellased rääkisid tõenäoliselt ühtegi keelt ja kuulusid ühesugustesse hõimkondadesse, aga see on sedavõrd kauge minevik siiski, et meil siin nii-öelda igapäevaselt vastu tulevad inimesed, seda lihtsalt ei saa kuidagi, mäletad. Tuleme siis noh, ütleme lähemasse minevikku, aga ikkagi jääme võrdlemisi kaugele, sest sa nimetasid, et meil on ühine usk, aga kui me vaatame sinna päris tagasi risti usustamise aega, siis see, kuidas Soome risti usustati ja kuidas eesti risti otsustati, need on väga erinevad lood. Kas on erinevusi, aga on ka sarnasusi? Peame siiski tõdema, etega võõrvallutus oli, ilmselt ma julgen arvata siiski lõplikul nii Eesti kui Soome risti osutamisel määrav tegur. Ja need, kes Eestit tulid, risti asustama olid põhiliselt siis saksa rüütlid tulid lõuna poolt ja ja Soome tulid rootslased. Me oleme ju tegelikult erinevatel ajalooetappidel olnud ka ühes riigis päris päris pikalt muidugi see oli juba peale seda, kui ristijutustamine oli läbi viidud, aga aga ma siiski arvan seda, et, et see nii-öelda mingi mõningane vägivallamoment Risti otsustamisel oli Eestis ja Soomes ikkagi mõlema rahva puhul olemas ja, ja ei olnud see sugugi mitte niimoodi, et üks rahvas pöördus ristiusku sellise ilma ilma igasuguse vastuseisude ja teine siis sõdis viimase veretilgani. Tähendab, soomlased hakkasid ikka Kavastu rootslastele, soomlastele me teame juba seda soome hilisemast ajaloost, kuidas soome paganlikud jaja ristjustatud osad sama vahel päris verist sõda pidasid, nii et muidugi kahtlemata hakkasid vast. Aga tuleme siis veel lähemale, rootslased, venelased, taanlased, need on meie ühised valitsejad olnud. Missugune oli Rootsi valitsemisaeg soomlaste jaoks? Võrreldes meiega? Jaha jälle? Küsimus, kuidas neid asju võrrelda? Võib-olla kõige parem võrdlus, mis ma usun, et eestlastele südame Soome suhtes soojaks on kindlasti see, et Soomes ei ole kunagi olnud pärisorjust. Ja ei ole olnud pärisorjust paljuski ka tänu sellele, et Rootsis ei ole olnud pärisorjust. Saksamaal on olnud pärisorjus ja Me jälle ajaloost teame seda, et saksas hakkas pärisorjus nagu otsa saama selleks ajaks, kui, kui saksa rüütlid Eestisse tulid. Aga Eesti päris arvestamine ei lange tegelikult sellesse aega, kui rüütlite võim Eestis kinnistus, langeb tegelikult mõnevõrra hilisemasse aega ja, ja paradoksina. Vähemasti osad ajaloolased on välja toonud selle, et Eestis viidi päris oristamine lõpuni just nimelt Rootsi ajal ehk siis selle võimu seal, kes oma kodumaal ja siis ka nende poolt valitsetud Soomest sedasama pärisorjust mitte kunagi kunagi ei tundnud ja millele sa viitad, tähendab, viitab ilmselt paljus sellele. Rootsi ülemvõim andis kohalikule balti aadrile väga vabad käed tegutseda siis Eesti Eesti-Läti alal, nii nagu nad seda paremaks pidasid. Rootsi aeg lõppes teatavasti põhjasõjaga laias laastus siis 18. sajandi alguses ja siin on Rootsi aja puhul eriti lõpuaja puhul välja toodud ka seda et ega Rootsi ülemvõimule see pärisorjus siin Baltikumis nii väga ei meeldinud, et sellele üritati päitseid pähe panna ja üritati sellest pärisorjusest ikkagi ka Rootsi aja lõpul lahti saada. Et võib-olla see võimuvahetus Eestis selle protsessi peatas, et Rootsi Rootsi aeg oleks kauem kestnud, ehk oleks pärisorjus Eestis varem varem otsaga saanud. Aga nüüd teiselt poolt või me ilmselt või, või julge mehka järeldada seda, et võib-olla ka see Rootsi võim seda pärisorjust püüdis kärpida ja ja balti aadlivõimu püüdis oma lõpuaastatel kärpida, tingis ka selle, et balti aadel suhteliselt soojalt võttis vastu uue võimu vene võimu, kes siis lubas neile täiendavaid privileege, privileege, mida Rootsi võim tingimata Ta ei oleks neile andnud. Ehk siis me teame ju, et Eestis jätkus pärisorjus peale vene võimu kehtestamist ju rohkem kui sajandi. Nii et noh, teatavasti alles 1816 ja 1819 daatumit, kui, kui, siis praegusel Eesti alal lõplikult pärisorjus likvideeriti. Aga kui Eestis tegelikult valitsesid, siis Rootsi ajal baltisakslased. Nendest suhetest me oleme väga paljudes saadetes rääkinud, aga Soomes, kuidas oli siis võimulolijate ja põlisrahva omavaheline Suhe? Missugune oli soomlaste olukord Rootsi riigis, eks? Ka Rootsi oli seisuslik ühiskond, loomulikult rootslased moodustasid soomlasi ülemklassi võib-olla, aga ma ei tea, kas nüüd meil tingimata fakte selle kohta leiame võib-olla Rootsi sellise nii-öelda kõrgklassi ja Soome talupoeg kannasuhted, pehmemad, et Eestis võib-olla need vahed olid teravad, võib-olla need seisvuslikud piiril olid lihtsalt järsemad ja ega ühes seisvusest teise liikumine oli komplitseeritud ikka mõlemal pool. Et ega seda, et soomlane nüüd väga lihtsalt Ta tõusis Rootsi aristokraatlik, sega seda juhtunud. Näiteid kahtlemata on, aga see tõi kaasa ka Soome puhul rootsistumise ja neid näitajad on ju ka Eestis, kus Eesti talupoeg konnast pärit, et inimene tõusis aadliseisusesse, aga ka nende puhul oli selle hinnaks saksastumine. Nii et seda, et meil oleks kujunenud siis Eestis eesti keelt kõnelev eesti keelt emakeelena kõnelev aristokraat ja Soomes oleks kujunenud soome keelt kõnelev aristokraatia, seda ei olnud ju ei siin ega seal. Nii vene aeg soomes saabus hiljem kui Eestis. Jah, ta saabus umbes sajand hiljem. Nii et Eestis laias laastus võib öelda siis, et et Tallinn langes venelaste kätte 1710. Juriidiliselt vormistati selle 1721. Aga siiski me saame rääkida, et 1710 Eesti ala oli Venemaale ikka täies mahus vallutatud ja vene või midagi siin nagu mida heaks arvas. Soomes jah, Soome langes Venemaa võimu alla 1809. aastal. See oli siis Venemaa ja Rootsi sõja tulemusena meenutame nüüd laiemat Euroopa konteksti, mis siis toimus, käimas oli, ju, olid ju suured Napoleoni sõjad ja Venemaa ja Prantsusmaa omavahel ei olnud otseselt karvupidi kokku läinud, aga Tiltsiti kohtumine oli toimunud ja, ja Venemaa ja Prantsusmaa olid nagu sõlminud sellise rahu või õigemad nimetada sellise nii-öelda teineteise võimkonda tunnustava lepingu, noh, ma arvan, et minu peale ollakse väga kurjad, kui ma seda Molotov-Ribbentropi paktiga võrdleks, aga minu arvates siin mingisugune paralleel olemas ikkagi on, et kus poole siis tunnistas neid piirkondi, mis pidid jääma siis saari alla ja ja Venemaa siis aktsepteeris Napoleoni võimu seal siis, kuhu Napolion jõudnud oli. Aga kuivõrd nagu siis oodati, et see nende omavaheline rahu ajutiseks jääb, on isegi raske öelda, ilmselt oli neid, kes kõhklesid, selles, et poole on väga selgelt ikkagi Napoleoni isu oli minna edasi. Ja seda, et edasi saab minna Venemaa suunal, oli ka selge. Teisalt eks neidki oli, kes leidsid, et ega noh, paariline nii palju jõudu ei ole, et Venemaale Venemaale tungida ja ja Venemaa nagu toimis selles mõttes ikkagi nii-öelda kasutas oma vabu käsi ja ja kasutas seda aega selleks, et Soome Rootsilt ära võtta. Et noh, mis Molotovi-Ribbentropi pakti järel toimus, siis oli ju tegelikult ka mõned paralleelid, et et Venemaa neelas alla Baltikumi, Venemaa alustas Soomega talvesõda ja ja, aga kindlasti ma olen nõus, kui, kui see kontseptsioon kriitikat pälvib, et, et see on nii-öelda natukene võib-olla Volultarist Aga kui Rootsi andis Eestis balti aadli-le vabad käed, siis Venemaa, kui ta sai Soome enda kätte, siis ta üsna pea andis kohe soomlastele autonoomia. No kas me räägime soomlastest, räägime Soome suurvürstiriigist? Arvan, et me räägime ikkagi Soome suurvürstiriigist, et tegelikult ega see autonoomia ma arvan, väga paljuski anti sellepärast Soomes olevat Rootsi aadli, et enda poole saada. Et see, et soomlased suutsid nüüd hakata oma rahvusliku liikumise kaudu endale nüüd ütleme just nimelt soomlusele saama tuult tiibadesse, jäi ikka märgatavalt hilisemasse aega see ikkagi alles 19. sajandi keskpaika, noh kui me räägime siin, mis oli kõige olulisem võib-olla just nimelt soomlaste seisukohalt oli soome keele staatus soome keel sai ju ikkagi 1800 kuuekümnendatel aastatel ametliku keele staatuse Soome suuruste riigis, aga asja teine pool on selles, et kuni selle ajani Soome, kellel ei olnud ametlikku staatus, et ametlik keel oli ikkagi üksnes rootsi keel ja, ja noh, ülejäänud atribuudid, mis kuulusid vasall, viidi juurde nagu oma raha, oma postmargid. Aga see raha on selles mõttes ka nüüd natukene natukene suhteline, sest Soome mark oli, mis tuli kasutusele siis ka 1800 kuuekümnendatel aastatel oli ju ikkagi orgaaniliselt seotud tsaari tsaari rublaga ei olnud ta nüüd iseseisev valuuta, nii väga midagi ja eraldiseisev postisüsteem. Noh, kui me vaatame nüüd varasemat seaduaalsemat aega sisse ka peale Peetri poolt Eesti ala ühendamist Venemaaga ei kehtinud, tahaksin kohe automaatselt vene rubla siin olid, kestis edasi Yodaaler, kehti võeti kasutusele isegi Livonees, nii et omaette rahaühik kehtis ju ka tegelikult Eestis ja Lätis tükk aega pärast seda, kui Eesti oli Venemaa osa selle balti erikorra raamides ja ja siis Ma isegi nii täpselt ei oska öelda, millal, millal siis Eestis vene rubla seniseks ainsaks käibevahendiks muutus, noh tõenäoliselt siis Katariina teise teise ajal, kui, kui algas esimene suurem venestuslaine aga oma raha, oma postisüsteem, see ei olnud niivõrd seotidele Soome rahvaga, vaid jälle Soome suurvürstiriigi staatusega. Nii et see viitab sellele, et Soomel oli jah, nagu riigiõiguslikult, et teistsugune staatus, kui seda oli Balti provintsides. Ühesõnaga, soomlastel Soome autonoomiaga suurt asja ei olnud, kõik oli tänu rootslastele. No ma julgeks järeldada küll, et, et soomlaste roll selles, et seda autonoomiat nagu nagu tunnustati 1890. aastal soomlastel võib-olla jah, väga suurt rolli ei olnud, sest siin oli roll ikka eeskätt Soomet valitsenud Rootsi aristokraatia ja siit võime jälle ühe spekulatiivse paralleeli teha, et et kas nagu balti provintside oleks võinud olla võimalus siis 100 aastat varem vasallriik saavutada. Kui balti balti aadel oleks samuti endale sellise eesmärgi püstitanud ja ma julgen arvata, et võib-olla oleks aga aga ilmselt balti aadile see staatus, mida, mida Venemaa ülemvõim balti erikorra näol, kus neile neid rahuldas ja ja sellepärast sellel teemal ka edasi liigutud, mis hiljem võib-olla hakkas pilti tee aadrile kätte maksma. No näiteks Katariina teine hakkas ju balti erikorrast ju väga kiirelt taganema, sisuliselt likvideeris balti erikorra see jälle, jah, Pauli ajal Katariina järel taastati. Aga 1808-ga kümnendatel aastatel likvideeriti Bartli järjekordne lõplikult ja ja kuigi Soomet tabas venestamine täpselt samuti siiski Soome suurvürstiriik jäi nagu põhimõtteliselt püsima ja andis Soomele tunduvalt parema stardipositsiooni omariikluse saavutamisel, siis esimese maailmasõja ütleme, lõppfaasis või teises teises faasis, noh, kõigepealt juba see, et neil olid olemas omad riiklikud struktuurid, mida Eestis ei olnud, neil oli oma parlament, mis põhimõtteliselt omas ikkagi mandaati Soome Soome suurvürstiriigi nimel otsuseid vastu võtta see parlament või Soomes siis no mitte ainult parlament, aga Soomes suudeti läbi viia ju ikkagi väga tugev poliitilise korra moderniseerimine 1806.-st või 1906.-st aastast. Soome pöördus parlamentaarse demokraatiaradadele varasem Soome parlament oli ka seisuslik, nii nagu see oli olnud Euroopas ja varem, üldine, aga aga suudeti luua parlamentaarne demokraatia ja Soome on ju tuntud ka selle poolest, et ta oli üks esimesi piirkondi maailmas, kus naised said valimisõiguse. Mitte küll päris maailma, esimene, aga üks esimesi ja Soome parlament. Kuigi teda tsaarivõim pitsitas, aga ta siiski suutis kohalike kui võimu mingis ulatuses saavutada Soome, sellised muud välised atribuudid nagu riikluse atribuudid, nagu oma raha oma postisüsteem säilisid. Ja mis võib-olla on siiski ka, kas nüüd kõige olulisem, aga üks väga oluline asi on see, et soomlased ei pidanud teenima tsaariarmees et nende sõjaväeteenistus oli nende oma väeüksustes, mis siis tähendas seda? Soomlasi ei suunanud näiteks esimese maailmasõja ajal tsaaririndele küll ja siin tekib kohe küsimus, et aga me teame ju päris mitmeid Soomest pärit inimesi, kes olid tsaari kindralid nagu Mannerheimi aga nemad olid õppinud vene sõjakoolis, nii et nad olid valinud kui endale sõjaväelase karjääri ja, ja selleks takistust kahtlemata ei olnud. Aga Soomes nagu sellist asja nagu näkrutite värbamine Vene sõjaväkke ei toimunud, Eestis toimub? Nii et neil ei olnud vaja rahvusväeosasid moodustada ja siis Sisse tuua kodumaale tuua, ütleme niimoodi, et jah, et Soomes need rahvusväeosad olid põhimõtteliselt nagu, nagu olemas ja ja Eestisse protsess käivitub alles siis, kui, kui veebruarirevolutsiooni järel tsaarivõim kukkus ja Vene ajutine valitsus oli lihtsalt sunnitud andma andma järele selleks, et tol hetkel veel eesmärk kahtlemata oli ka riiki koos hoida. Et seda Vene riiki siis koos hoida, siis tuldi päris palju vastu. Noh, lubati näiteks Eestimaa ja Liivimaa kubermangu põhjaosal ühineda ühtseks Eestimaa kubermangus, tekkis ühtne eesti rahvuslane, toorium jälle rõhutan aastal 1017, mis aga Soomes oli olemas, oli kogu aeg olemas olnud ja siis seejärel ka hakati formeerima rahvusväeosi mida siis ka varem varem ei olnud. Et see oli kahtlemata nagu soome eelis, aga küll, rõhutan ma, ma siinjuures ka ka kindlasti seda, et ega ajutise valitsuse peas nüüd 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ei olnud nüüd küll selline variant, et Soome-Venemaast eralduda. Et kindlasti Venemaa ühtsust peeti ajutise valitsuse poolt silmas ikkagi nii, et Soome kuulub Venemaa koosseisu, mitte ei ole lahku löönud riik ja enesestmõistetavalt siis ka balti provintsid. Soome oli siis 20. sajandi alguses, seitsmeteistkümnendaks aastaks. Soomlased olid küpsemad poliitiliselt kui eestlased, aga miks meil oli vabadussõda ja Soomes kodusõda, kuigi seda nimetatakse väga paljude erinevate nimedega. Võib öelda ka, et 1918. aasta sõda. Jälle väga palju põhjusi, üks küsimus on kindlasti selles, et, et saame ühiskonna sotsiaalsed pinged olid noh, julgen öelda, tugevamad kui Eestis eriti, mis puudutas maaproletariaadi osa, Eestis oli see umbes kaks korda arvuliselt väiksem kui Soomes ja, ja kuna Soome maaproletariaadi või üldse ütleme siis need Soome kõige nõrgemas positsioonis olevad kihid nägid võib-olla sellise põhisüüdlasena mitte niivõrd tsaarivalitsust, mis oli kaugel või soome enda valitsus, siis selline klassiline kihistumine ilmselt Soomes kujunes seetõttu tugevamaks kui Eestis, et et Eestis ei olnud kohaliku võimu, kellele vastandub vastandati tsaarivõimule ja seetõttu kõik halb, mida nagu nähti tuli Venemaalt ja järelikult siis selleks, et olukorda muuta, selleks siis järelikult tuli vene ülemvõimu vastu loomulikult balti aadli k Balti aadel oli kindlasti eestlase jaoks suurem vaenlane, kui oli tsaarivalitsus. Seda kindlasti aga Balti aadel ja moodustanud eraldi sellist hõimkonda, vaid, vaid ütleme, tari senini nii-öelda klassi või seisuslik positsioon. Balti aadel ei oleks püsinud ju muul moel kui riigivõimu abil ja see riigivõim, kes balti aadli tuli võimul hoidnud, oli antud juhul Vene võimsai olnud saksa või see oli ikkagi vene või nii, et selles mõttes, ega Eesti talupoeg sai ikka aru küll, et, et eks see ole ikka nagu üks käsi, kes, kes neid nagu pitsitab Soomest tingimata nii ühemõtteline ei olnud. Ja teine küsimus see, et Soome saavutas ju tegelikult Venemaa poolt 1900 seitsmeteistkümnendal aastal lõpul ja rahvusvaheliselt 1918. aasta alguses tunnustus oma iseseisvale liiklusele. Jah, seda tegi bolševike valitsus, seda tegi Lenin. Seda ei teinud mitte ajutine valitsus, aga aga Lenini kontseptsioon ilmselt oligi selline, et anname rahul olematutele rahvastele, nimetades Tsaari-Venemaad rahvaste vangist, anname neile näilise iseseisvuse ja siis kui tugevamaks saame, siis võtame selle iseseisvuse neilt jälle tagasi, võtame selle tagasi ja, ja Soome iseseisvust tunnustati. Eestis teatavasti moodustati selline nähtus nagu Eesti Eesti töörahva kommuun mis ju samuti tunnustati kui iseseisvat riiki. Ega nõukogude valitsus tunnustas Eesti Töörahva Kommuuni kui iseseisvat riiki. Aga ma ei tea, kas neid eestlasi oli, kes Eesti Töörahva Kommuuni nagu oma riigiks pidas. Üldiselt riik oli ikkagi paberil, tegemist oli ikkagi ikkagi puhtalt nagu punaarmee ja Eesti üksuste vahelise konfliktiga ja, ja nii-öelda võimkonna jagamisega mis 1917 pust, no ütleme 17 lõpus ju nii-öelda vägivaldsed kokkupõrgete ei tekkinud, see tekkis ikkagi alles 1918 lõpus, siis kui 20 turistist saksa okupatsioon, ärme seda unusta, et Soomes ja seda ei olnud. Eestis oli vahepeal ka Saksa okupatsioon 1918. aastal suurem osa sellest ajast, et siis alles pärast seda, kui, kui Saksamaa esimeses maailmasõjas alla oli andnud alles pärast seda, kes ju siis Eestisse nagu siis ühelt poolt siis kaksikvõim ühelt poolt bolševike võim ja ja teiselt poolt siis rahvuslik võim. Et Soome oli nagu elas nagu suhteliselt oma elu oma elu juba kogu selle 1900 seitsmeteistkümnenda aasta olemata küll juriidiliselt iseseisev riik, aga ütleme need, kuna Soome oli ikkagi autonoomia oma parlamenti omavalitsus, siis peale seda, kui siis tsaarivõim oli langenud ajutine valitsus ei suutnud tõhusalt seda Soomet enam kontrollida. Nii et Tsaari-Venemaa koosseisus olev autonoomne riik, kus võim oli ikkagi juba soome enda inimeste käes aastal 1000 917918. Kindlasti ei olnud see enam ainult rootsi aristokraatia, eks seal oli juba soomlaste soomlased olid omandanud väga tugeva positsiooni, nii et ütleme niimoodi, et soomlased ja, ja soomerootslased, kes moodustasid tol ajal tunduvalt suurema protsendi kui, kui praeguses Soomes umbes 12 protsenti vist olid, need olid need arvud aga moodustasid ikkagi nagu sellise ühe ühiskonna kellel olid sellest küsimuses kindlasti ühised huvid. Soome peaks nagu omaette riiklusena nüüd jätkama. No seda, et kas sa oma etteriiklus on siis ulatuslik autonoomia Venemaa koosseisus või päris iseseisev riik, eks neid vaidlusi oli Soomes ka Soomes siiski nagu see, et Soomest saab eraldi riik. Seda üldiselt, et seda peeti enesest mõistetavaks arenguks siiski Eestis 1917, kindlasti nii ei olnud see, et kui me vaatame siis Eestis selliseid mõtte, mõttearendusi siis rikkalt pigem domineerisid võimalikku autonoomia, võimalikku föderatsiooni kontseptsioonid seal noh, pakuti välja siis no üks, mis oli veel tol ajal kõige loogilisem ulatuslik autonoomia Tsaari-Venemaa koosseisus, aga kõikvõimalikud föderatsiooni kontseptsioonid nii seal samuti siis tol ajal päevavalgele tulid nagu noh, võimalik Eesti Läti liig võimalik Eesti-Soome liit, võimalik Baltos kandja, et Põhjamaad ja Baltimaad ja Soome moodustavad siis nagu ühtse sellise riik kõik organismi, et need 1917 ma julgeks öelda, et olid ikkagi prioriteetsed võrreldes päris iseseisvusega sellise täiesti eraldiseisva Eesti riigi ja ma julgen öelda, et kuigi 24. veebruaril 1918 eesti kuulutatud nüüd iseseisvus kuulutati välja siis ega need seda raal riigi kontseptsioonid ei kadunud sellega. Vähemalt paljude jaoks oli see iseseisvuse väljakuulutamine ikkagi taktikaline käik, et tugevdada oma positsiooni läbirääkimispartnerina võimalikku tulevase föderatsiooni moodustamisel. Ja kui me vaatame siis või püüame hinnata, et millised need Eestis need, et võimalikud suundumused siis populaarsemad, millised vähem populaarsemad olid. Eduard Laaman on kirjutanud sellest Eesti iseseisvuse sünnist päris põhjalikult siis segavariant, et Eesti ja Soome võiksid moodustada ühise riigi, oli Eestis kindlasti kõige populaarsem. Kuidas need Soomes sellesse suhtesse suhtuti, ma arvan, et ma arvan, et saan seal võetud seda eriti tõsiselt. Lihtsalt Soome, Soome tähelepanu oli lihtsalt lihtsalt pigem mujal. Et seda oleks keegi kuskil välistanud, ma ka ei tea, ma ei oskaks, professor Tsetterveri teab neid asju palju paremini, kindlasti, aga, aga Eesti jaoks, kui Eesti oli tollel hetkel ikkagi juba selliseid nii-öelda väiksema, väiksema venna positsioonis, igal juhul siis Eesti jaoks see Soome-Eesti võimalik ühisriik, kui oli kindlasti kindlasti prioriteetsem Põhjamaade Baltimaade ühisriik, et see oleks võib-olla noh, eks sellest saadi aru, et see oleks kõige parem garantii. Sellepärast see oleks tunduvalt tugevam riiklik moodustis olnud kui Eesti ja Soome riik nii-öelda oma omavaheline nega, kahepoolne riik aga aga selle nii-öelda võimalust ja selleks, et Rootsilt sellise moodustise vastu üldse huvi peaks olema seal ikkagi suhteliselt vähetõenäoline. Nii et ega seda varianti nüüd väga tõsiselt ei võetud ja muud kontseptsioonid Eesti ja Saksamaa nii-öelda kuulumine Saksamaa koosseisu, see oli hästi ebapopulaarne eestlaste seas, kuigi mitte tingimata nii ebapopulaarne baltisakslast sealset baltisakslaste hulgas oli mõtteid Balti hertsogiriik, mis ju ka midagi hakati looma 1918 võiks olla Saksamaaga, näiteks kui mitte nüüd integraalne osa, siis personaal on joonis. Et need ideed ju olid ju täiesti täiesti olemas ja siis selline Eesti-Läti ühise digiversioon tõsteti ju ka üles. Ei pälvinud erilist sümpaatiat, et päris erinevatel põhjustel ja siis muidugi variant siis tulles tagasi ringiga, et Eesti oleks autonoomne, siis uuenenud Venemaa koosseisus jälle toome paralleeli, siis see uuenenud Nõukogude Liidu koosseisuga 1980 889, millest palju juttu oli, et ega see, seda varianti võib-olla peeti isegi mingil määral kõige reaalsemaks. Aga selle variandi puhul oli alati tee üks selline tunnetuslik hirm, et see autonoomia kestab täpselt nii kaua, kuni Venemaa nõrk. Et Venemaa üldiselt ei anna milleski järele ja kui ta milleski järele annaks, annab sellele et ta ei ole suuteline lihtsalt oma jõuga jõupositsiooniga ennast kehtestama. Ja kui see olukord muutub, siis autonoomia, aga ilmselt tuleb hüvasti jätta ja ja me oleme samas staatuses tagasi, nagu olime varem. Nii et noh, need olid nagu, ütleme sellised võimalik kud mõttevoolud Eestis, milleks Soomel iseenesest Soomes ei olnud iseenesest vajadust ja võib-olla jälle üks jumalavallatu paralleele selle Soome 1900 seitsmeteistkümnenda aastaga, et noh, nagu siin korduvalt on rõhutatud, et de facto oli Soome ju Soome kohalik võim kehtestanud ju tegelikult omariikluse, mida juriidilises vaata, see ei olnud. No räägime siis näiteks Põhja-Iraagi kurdidest, et neil on autonoomia juriidilises mõttes autonoomia olemas, nad viisid läbi oma iseseisvusreferendumi, mille tulemusena suur osa siis kohalikest inimestest iseseisvust ka pooldasid. Aga seda ise tänaseks pole välja kuulutatud, kui see peaks juhtuma, kas nad selle tõttu iseseisvaks saavad, on raske öelda, sest ilmselt Iraagi keskvõimule see lahendus üldse ei meeldi ühelegi naaberriigile see ka ei meeldi ja, ja kas selline riiklik moodustus rahvusvahelist tunnustust saavutab ei tea. Nii et 1917 Soomes oli võib-olla natukene natukene sellel meelevaldne paralleel, et natuke sarnane olukord. Aga mis on jälle üks päris oluline lüli, mida ei saa jätta antud juhul mainimata ja mis jälle tänapäeva nii-öelda võimalike riikide tekkimises iseenesest väga sarnast tooni annab. Nimelt ega ükski Sealhulgas huvitaval kombel ka Saksamaa, kes oli Venemaaga sõjas ei olnud valmis Soome iseseisvust tunnustama. Et väga selge signaal, mis tuli nii Antanti kui kui ka Saksamaa poolt, oli ikkagi see, et jah, et Soome iseseisev riiklus on mõeldav aga see saab nagu tunnustuse juhul, kui seda tunnustada ka Venemaa. Ja 1917, kui Venemaal olid lõpus olid bolševikud võimule tulnud siis tekkis selline kummaline olukord, mis soomes nagu tekitas mõnes mõttes imestust ja ja Soome tolleaegsed juhid ka sellise küsimuse. Näiteks brittidel esitasid aga ka teistele esitasidki, et isede Nõukogude võimu ei tunnusta, see on teie jaoks illegaalne võim. Aga te nõuate, et, et nõukogude võim tunnustaks Soome iseseisvust enne, kui teie selle otsese teed ja nii see tegelikult oligi. Et teised Euroopa riigid olid valmis Soomet tunnustama alles pärast seda, kui Vene bolševike valitsus seda tegi. Ja tulema siin paar aastat hilisemasse aega Eesti puhul siis tegelikult Eesti, kuhu kuruta kordus seesama et ega Eestit ei olnud valmis tunnustama iseseisva riigina, mitte ükski riik maailmas, enne kui seda ka tegi Nõukogude Venemaa valitsus Tartu rahulepinguga, kusjuures sedasama Nõukogude Venemaa valitsust ennast ju ei tunnustatud, seda peeti ebaseaduslikuks valitsuseks. Ja ega Eestile heideti ju tegelikult ju seda ju Antanti poolt ju lausa tugevalt ette, et et Eesti läks Deparaat rahule Venemaaga. Et me nagu lõime selles mõttes diilu võimaliku ühisrindesse bolševike vastasel võitlusel. Aga samasse sama bolševike valitsus, mis jäigi Venemaal võimul aastani 1991 lõpp. Et seesama bolševiku valitsuse tunnustus oli ikkagi nagu see juriidiline alus, mille alusel üldse siis Eesti iseseisvust hiljem tunnustati. Seesama soone tunnustas Eestit ka iseseisva riigina alles pärast seda, kui Nõukogude Venemaal ei tunnustanud Eestit ja mitte sugugi enne ja Soome andis Eestile päris palju abi. Soome andis sõjalist abi Eestile, soomlased võitlesid vabadussõjas. Noh, siin võib natukene nüüd vaielda, kas rohkem bolševike vastu ja rohkem Eesti iseseisvuse eest, aga igal juhul nad siin olid ja kindlasti Eesti riigi ja rahva tänu soomlastel sellest, et nad andsid väga olulise panuse vabadussõja võidu saavutamisele, on siiras ja kindlasti on olemas aga selliseid riiklikke ametlikke suhteid siiski Eesti ja Soome vaheline Nelotada. Kui iseseisvus oli kätte saadud, siis edasi läks kuni teise maailmasõjani. Lõpuks me teame, et Eesti ja Soome arenesid täiesti erinevalt ja võib vist öelda kaid soome, arenes suuremast osast Euroopast erinevalt. Miks nii ja kas see ongi põhjus, miks Soome astus Nõukogude liidu vastu ka seda? Mis toimus aastal 1939, seda paralleeli ilmselt 20.-tesse aastatesse viia ei saa. Tõepoolest, et Eesti ja Soome riikluse kujunemisel, mis sai ka ju välja toodud on teatavad erinevad nüansid, et ühest küljest soome kodustada ja Eesti vabadussõda, et noh, ei saa öelda, et soomlased ei oleks tegelikult faktiliselt puna Venemaaga sõdinud, eks nad sõdisid, sest sest ega see Soome punaste pool ja tegelikult sai ju Venemaalt väga tugevalt, et abi ja toetust, noh, me võime mõneti võib öelda seda, et Venemaa või Nõukogude Venemaa ikkagi väga selgelt sekkus sinna sinna niinimetatud soome koduselt ja ja ilma selle Venemaa ja Nõukogude Venemaa poolse toetustega see, see punane pool ka nii tugev ei oleks olnud. Et noh, mõnes mõttes ega, ega seda, et kommunistlik Venemaa oli Soome iseseisvust tunnustanud, ei tähendanud seda siis, et et see Soome rahulejaid sugugi mitte, aga nüüd vormiliselt jah, Soome ja Nõukogude Venemaa eksisteerisid siis juba 1918 19 20 kõrvalt teineteist tunnust. Tegelikult isegi mitte teineteist tunnustada ka Nõukogude Venemaa poolt Soome Soomet vaadeldi kui tunnustatud riik ja, ja noh, nii see kahtlemata oli. Aga kui me tuleme siin natuke hilisemasse aega, siis mitmed erinevused joonistavad ka siit välja. Esiteks seesama vähemuste küsimus. Ühest küljest võime öelda eestlaste osakaal Eesti rahvastikust ja soomlaste osakaal Soome rahvastikust oli protsentuaalselt umbes võrdne, see jäi natukene alla 90 protsendi. Rahvuslik koosseis oli nüüd vähemuste või teiste rahvaste rahvarühmade hulgas erinev, et Soomes peale rootslast nüüd teisi vähemusi oluliselt ju ei eksisteerinudki, venelased suures osas läksid ära ja saamid on nende roll, nagu Soome liikluses on, on siiski siiski siiski natuke teistsugune, et, et neid ei saa nagu siia konteksti tuua, et see on ikkagi hilisem hilisem teema, saamide õiguse küsimus, aga, aga rootslaste roll Soome riikluse loomisel oli väga suur. Soomerootslased väga aktiivselt osalesid Soome iseseisvumise protsessis mida ei saa tingimata baltisakslaste kohta Eestis öelda. Baltisakslased suuremas osas siiski ei näinud võimalust, et Eesti iseseisvaks riigiks saab, et pigem pigem see idee oli neile võõras. Pigem oli nagu mõlemad variandid, et võimalik omavalitsus Venemaa koosseisus või hoopis Saksamaa koosseisu vasallriigi staatusse minek olid ikkagi neile arusaadavamad valikut, iseseisev Eesti, mis soomerootslaste kindlasti niimoodi ei olnud. Aga siit ka mõned tagajärjed, et Soomes kindlasti tuli ka rootsikeelsete inimestega tunduvalt rohkem arvestada, kui Eestis arvestati näiteks sakslaste venelastega Soomes näiteks rootsi keel teiseks riigikeeleks, noh, ütleme niimoodi, et see rootsi keel on riigikeel olevat halduskogu aeg aga siis seda kaotatud ära ta nagu iseseisvas Soomes Soomes jätkus ja Ahvenamaa jäigi teatavasti rootsikeelseks Ahvenamaal ei ole soome, kellel ei ole üldse mingit staatust ja ja tegelikult ega rootslase rootsikeelsete positsioon oli sedavõrd tugev, et ega siin olid laual ka ju nõudmised, et Soomest tulebki föderatiivne riik, milles on soorootsikeelne osa soomekeelne osa ja, ja muidugi seda nüüd Soome Soome keskkooli, mis oli juba soomlaste käes, laias võib öelda. Loomulikult tehakse teerinud ja kui see oleks niimoodi pidanud minema, kas, kas Soomest elujõuline liik oleks üldse saanud? Ei tea, võib-olla oleks ka, see ei ole ju välistatud, aga, aga, aga igal juhul, see küsimus on õhus. Mis Eestis puudus Eestis nagu seda küsimust, et saksa keel võiks olla Eestis teiseks riigikeeleks või et vene keelele tuleb mingi mingi eristaatus, noh see võib-olla ei oleks isegi põhjendatud olnud, sest venelaste osakaal nii Soome kui Eesti rahvastikus tegelikult oli küllaltki väike, et see ei oleks põhjendatud olnud. Sakslaste puhul võib-olla oleks see küsimus võinud isegi tõstatada, aga seda ei tõstatatud. Nii et et Eesti valitsus mõnes mõttes oli nagu sellest tegevusest tunduvalt vabam vabam kui Soome valitsus ja, ja, ja noh, mitte nii radikaalset kui Lätis, aga ka Eestis mõisa maad võeti kihka jõuga ära. Mõisasüdameid Eestis jäeti baltisaksa mõisnikule Lätis jäetud, võeti kõik ära. Soomes tegelikult mind ikka ilmselgelt kokku. Et see on nagu see, mis mõjutas ilmselt Soome ja, ja Eesti arengut kahekümnendatel aastatel päris palju, mis oli ühine kindlasti Eestile ja Soomele oli ütleme selline orientatsioon läände. Kindlasti mõlemad riigid püüdsid saada või geograafiliselt me ju seda olimegi, kultuuriliselt paljuski ka, aga, aga sellised võib-olla just nagu poliitiliselt tunnustust kui osa läänest kui osa, nagu sellisest Euroopas, mitte selline post Venemaa või nagu siin nagu üheksakümnendatel aastal, me võitlesime ikka paljus sellega, et me ei tahtnud olla post-sovjeedid. Me oleme pidanud ennast ikkagi Euroopa riigis, mitte endiseks Nõukogude liiduks. Eks seesama küsimus oli ju Eestis ja Soomes kahekümnendatel aastatel, et no mitte endine Venemaa, vaid ikkagi euroop, see suundumus oli nagu Eestis ja Soomes ju väga selgelt mõlemal ühine ja ka meie ilmselge ühine huvi. Ja kui me võtame, vaatan Eesti ja Soome koostööd kahekümnendatel 30.-te alguses, siis see oli väga tihe. Ei saa kuidagi öelda, et, et me oleksime kuidagi väga erinevat jalga mööda käinud, et et kahtlemata Eesti jaoks oli Soome eeskuju eesti nägi nagu ikkagi soomes sellist omaenda patrooni. Kas soomes nüüd jälle sellele niimoodi vaadati, siis kindlasti mitte. Soome vaatas ikka võib-olla rohkem Rootsi poole, rohkem seal Rootsi kaudu Euroopa poole, aga ei saa öelda küll. Soomel oleks nüüd ükskõik olnud, mis Eestist saab, seda, seda päris kindlasti mitte. Et Soome oli päris kindlasti huvitatud sellest, et Eesti riik püsiks iseseisva riigina Soome toetas Eestit päris palju ja, ja see muidugi viitab ka sellele, et ega meie poliitilised sidemed Eesti-Soome vahel olid ka tol ajal päris kenad ja päris tugevad. Nüüd mingil määral hakkasid teed lahku minema kolmekümnendatel aastatel. Siin on olnud majanduslikud põhjused, aga siin on ka poliitilised põhjused, majanduslikud põhjused, paljuski siis majanduskriis 1929 alanud majanduskriis, mis tabas päris rängalt mõlemaid riike. Ja majanduskriis mõjutas ka poliitilist eluvõime öelda, et mõlemas riigis poliitilise kriisielemendid täiesti ilmselgelt olemas. Aga siin me peame vaatama kindlasti laiemat Euroopa konteksti. Et siin me ei saa öelda seda, et need autoritaarsed meeleolud, mis siis kolmekümnendatel aastatel Eestis ja Soomes tugevalt pildis olid, oleksid midagi erakorralist Euroopas olnud. Näeme seda, et kui 1920.-te aastate, et alguses oli valdav osa Euroopa riikidest demokraatlikud, et võib-olla siin Nõukogude Venemaa oli üks väheseid erandeid ja Itaalias demokraatia kukus juba 1922, Mussolini võimu haaras aga aga siis 1920.-te aastate keskpaigast 30.-te keskpaigani toimub selline protsess Kesk-Euroopas, kas mille tulemusena, ütleme aastaks 1938 oli järel üks demokraatlik riik Kesk-Euroopas Tšehhoslovakkia demokraatia tegelikult igav kadunud ja Eesti ja Soome lähevad sinna konteksti väga ilusasti, aga Sid joonistub välja ka mõningane erinev areng siis Eesti ja Soome puhul, et et mõlemas riigis tekkis küllaltki tugev autoritaarne liikumine Eestis siis vapside soomes loba liikumise näol, mille eesmärgid ma arvan, et lõppkokkuvõttes olid üpris sarnased ikkagi autoritaarse režiimi kehtestamine. Aga pikemalt nüüd neid liikumise võrrelda ilmselt saates aega ei ole, aga toksis siis välja selle, et, et mulle on jäänud mulje, et soome laupäeva liikumine tegelikult oli mõneti veelgi autoritaarsem kui seda Eesti vapside liikumine. Aga samas, Soome parlamentarism oli siiski sedavõrd palju tugevam Soome parteipoliitiline süsteem, sedavõrd pikemaajaliselt välja arenenud Labula liikumine, mingil hetkel suudeti sulandada Soome poliitilisse süsteemi Eestis vapside liikumine jäi sellest välja ja tulemused siis selle nii-öelda radikaalseni kumise probleemiga seonduvas lahendamisel olidki erinevad. Et Soomes mingil hetkel siis lihtsalt valimiste tulemustena liikumine sulandus kadus ära. 30.-te aastate lõpul ei ole sellest enam suurt midagi järel siis Eestis korraldatud tee või Eestis kõigepealt rahvahääletusega võeti vastu ju põhiseaduse muudatused, mida siis nimetatakse 1933. aasta põhiseaduseks, mis oli ilmselgelt juba autoritaarne põhiseadus jälle ühe detailina peab ütlema seda siiski, et, et Eesti oli parlamentaarsem, kui Soome. Varasem Eesti oli parlamentaarses Soome, Soomes oli tunduvalt tugevam presidendi võim Eestis presidendi institutsiooni puudus puudus riigipea institutsioon üldse Eestile üliparlamentaarne. Soomes oli see nagu rohkem tasakaalustatud, nii et Eestis nagu siis nii-öelda lipukiri oli presidendi institutsiooni laia võimupiiriga. Presidendi rolli sissetoomine oli üks vapside loosung. Aga Soomes nagu seda ei olnud otseselt vaja vajadust isegi püstitada, vaid Soomes oli küsimus rohkem nagu võimu. Kelle käes on võim, et see põhimõtteliselt võib öelda, et isegi rahuldas see Soome nii-öelda poliitiline süsteem, ka selliseid radikaalsemaid liikumisi, Eesti läks nagu selle kaudu ütleme nagu autoritarism propageerivad jõud keelustati, aga autoritaarse režiimi või autoritaarse valitsemisviisi alusel valitses varasem valitsus edasi. Soome säilitas demokraatia. Kas demokraatia säilimine oli üks põhjus, miks Soome astus Nõukogude liidu vastased? No nii on oletatud, on toodud nagu välja seda, et Soome ütleme, selline täidesaatev juhtkond oli valmis järele andma, et nad ei pidanud nagu tõenäoliseks või võimalikuks Soome suudaks väga pikka aega ma iseseisvussõjas Nõukogude Venemaa vastu kaitsta ja ja kui püüti otsida nagu kokkulepet, selles läbirääkimised toimusid Soome ja Nõukogude Liidu juhtkonna vahel ju päris pikka aega selle üle, aga Soome parlament ei olnud sellega nõus ja ilma parlamendita kahtlemata Soome parlamendist mööda minnes kahtlemata ei saanud, nagu nagu ka neid kokkuleppeid sõlmida, nii et noh, mõneti võib öelda, et parlament valis sõjavalitsuse kiuste siis Eestis parlament oli nukuparlament. Eesti Parlamendi. Esiteks, parlamendilt ei küsinud keegi seisukohta, teiseks parlament ei olnud suuteline mingeid. Seisukoht on, et me ei tea, mis oleks juhtunud, kui ajalugu oleks teistmoodi läinud, see on alati niisuguse spekulatsioon, me teame seda, mis juhtus. Me teame seda, et Soome võttis vastu sõja ja säilitas iseseisvuse. Me teame seda, et Eesti ei võtnud vastu sõda ja ei säilitanud, aga me ei saa väita seda, et kui Eesti oleks vastu hakanud, siis me oleksime iseseisvuse tingimata säilitanud. Sellepärast noh, Eesti oli ikkagi sõjaliselt nõrgem kui Soome halvemini kaitsta kui Soome ja ja võimalik, et neil oleks siin tõesti nagu Laidoner hindas mõne nädalaga, kui maksimum kahe kuuga ära vallutatud ja toime oleks pandud, genotsiid eesti rahvast poleks olnud ega Me ju ei saa seda versiooni sugugi välistada. Ja ega me ei saa ju välistada ka seda versiooni, et kui Soome oleks näiteks Nõukogude Liiduga mingisuguse lepingu sõlminud talvesõda võib-olla sellisel kujul oleks toimunud Soome tingimata oleks iseseisvuse kaotanud, me ju seda ju tegelikult ei tea. Aga küll ma olen päris kindel selles, et stsenaarium balti riikide ja Soome jaoks Moskva peas oli samasugune. Nii et kui Moskva eesmärk oli ilmselt Soomest teha samasugune liiduvabariik nagu siis Eestist, Lätist ja Leedust, see tehti ja küsimus oli nüüd siis selles, et mis meetoditel seda oleks kasutatud, et kas nüüd näiteks, ütleme, kui Soome oleks samasugused lepingud 1939 sügisel sõlminud Nõukogude Liiduga kui Eesti, Läti, Leedu, et kas Soomes nüüd näiteks selline riigipööre juunist 1940 oleks olnud võimalik, kui Eestis, Lätis ja Leedus või mitte, et seda me, seda me ei saa spekuleerida? Soome ajaloost Eesti ajaloole mõeldes rääkis esimeses saates sarjast sinivalge filosoofiadoktor Mart nutt. Sarja nimilaul on sinine ja valge ainen. Jukka koopamägi kirjutas selle laulu 1972. aastal ja tema sõnul räägib laul armastusest kodukoha vastu. Laulusõnade tõttu on seda pakutud ka Soome uueks hümniks. Laul äratas kommunistide pahameele nii seal kui ka siinpool lahte. Vaid mõni aasta hiljem Jaak Joala eesti rahva südametesse lauldud. Laulus oli ju puudu vaid üks värv.