Soome omariikluse 100. aastapäeva puhul räägime Eesti loo sarjas sinivalge Soome ajaloost. Selleks et otsida vastust küsimusele, miks pöördeliste aegadel on meie saatus erinev olnud. Kas põhjus võib olla otsapidi ka või juba rootsi ajas, mis soomes kestis hulka kauem kui Eestis? Kas Soome jaoks oliRootsi aeg ka vana hea Rootsi aeg või selgub tänases saates, et just soomlaste jaoks oligi Rootsi aeg hea aeg? Saates on soome akadeemik seppa Tsetterberg ja saatejuht Piret Kriivan. Kas Soome ja Rootsi ühine aeg algas tegelikult juba risti usustamisega, Soome risti usustamisega ja Eeriku ristihetkedega? Algas küll ja, ja see ongi selline väga, väga tavaline, esimene samm, et tuleb, ristiusk tuleb ja ja 700 aastat tagasi Rootsi aeg algas, algas meil, see on väga mulle alati kui ajaloolane ja olin ka mina vähem Eesti ajalugu uurinud. Mulle alati pakub huvi see, et et meile, Soome tuli 700 aastat tagasi rootslased Teile, aga sakslased ja vahe oli küll väga suur, sellepärast et Rootsi kaudu meie saime küll Lääne-Euroopa tuuri, aga see oli see Rootsi aeg oli meie jaoks selline selline väga, väga leebe ja, ja teame, milline saksa aeg oli ja sakslaste tuleks siia oli, oli eestlastele. Aga nii see oli, et esimene see ristiretk oli 1153 Soome ja tuli tuli Rootsist ja nüüd meie ajaloouurimus Soomes on, on väga palju kritiseerinud seda, et see vana, selline romantik, tiline Bilde, rootslased tulid ja koos Erik Püha tulija koos temaga piiskop Henryk, umbes 1153. No nii nad vist tulid, aga aga see Rootsi aeg algus ei ole nii selline. See ei ole muidugi nii selline selge ja selge, kui, kui tavainimene tahaks näha, et üks, kaks algas Rootsi aeg ja ja Rootsi aeg oli 700 aastat ja nii edasi, et nonii, see ei ole, aga. Mulle eriti suurt huvi pakub alati see, et tollal oli ju kaks võimalust. Et kas meile oleks need võõrvallutajad tulnud korrorist võrootsist oli kaks võimalust ja nad tulid Rootsist ja see muidugi Soome jaoks oli väga-väga tähtis, see oli väga positiivne lahendus, minu meelest küll. Et meil algas Rootsi aeg, sellepärast et olgu, et meie, kui meie nüüd oleme sellised kriitilised ajaloolased, siis meie ei tohi vaadata või, või niimoodi mõtelda, kuidas oleks juhtunud, kui nii ja nii, aga selge on, et kui meil oleks olnud vastupidi 700 aastat vene aeg, see oleks olnud esimene periood. Ja pärast seda 110 aastat. Rootsi aeg. Ma ei tea, hirmutav mõte, see on, see on küll, et ma ei tea, et kas meie kas mina istuksin nüüd siin teie kõrval ja räägiksin vabalt. Kui me sinna Rootsi aja algusesse, siis veel vaatame, te nimetasite, et Soome ajaloolased ka praegu vaidlevad selle üle, et mis siis tegelikult toimus, aga kui palju oli selles ajas vägivalda, kui eestlastel oli vabadusvõitlus, mis soomlastel oli, kas hakati ka vastu, kus olid, oli tahtmist, oli põhjust vastu hakata. Eriti ei olnud eriti ei olnud, et jälle kui võrdleme Eestiga, siis noh, kuidas ütleme see, kas see nüüd oli vallutamine või midagi sellist, see oli väga leebe. Nii et soomlaste jaoks ikkagi Rootsi tähendas seda Euroopa tuuri ja koos. Eriti oluline on see, et koos rootslastega ei tulnud seotalismi, meil deli tuli koos sakslastega ja see on eriti suur vahe, et Soomes ei olnud pärisorjus ei, meil ei ole seda kunagi olnud. Ja just sellepärast, et, et see Kesk-Euroopa kultuur, see tuli meile Rootsiga udu Rootsis ka ei olnud, Taanis oli pärisorjust Rootsis ei olnud ja me ka ei olnud, et, et nüüd oskame küll, juudi Me ütelda, et jumal tänatud, meile tuli, Euroopa tuli meie maale just rootslaste kaudu. Aga venelased, nagu te nimetasite, innustasid Soomet algusest saadik. Jah, jah, see oli number oli jah venelaste jaoks, Soome muidugi pakkus ka huvi, sellepärast et tundus, et Soome, Soome enam-vähem niimoodi tühi inimesi küll oli, aga, aga seal ei olnud olnud sellist ühiskonnasüsteemi veel veel tekkinud. Aga lõpptulemus oli ju see, et Ida-Soome sinna see number oli ja vene vene võim, võim tuli küll ja ikka veel tänapäeval meie, näe, Need Ida-Soome ja Lääne-Soome vahel on, on mingi selline vahe ikka veel olemas. Kas venelased tegid siis tol ajal Rootsi aja alguses Soome ja karjalasse sõjaretki? Jah, tegid küll, tegid küll jah, ja sellepärast, et nemad ka tahtsid tulla ja ja võtta võtta seda Soome Soome pinda enda kätte. Aga lõpptulemus oli see, et ainult Ida-Soome tuli see enam-vähem selline vene noh, venelased tulid ja see vene vene süsteem. Kas siis pähkina, saari, rahu sõlmiti venelastega, kas selle rahuga saigi osa karjalast siis juba jäi venelastega? Jah, see pähkina saare rahus, see on eriti huvitav küsimus ja ja seda meil Soomes ikka veel uuritakse. No lõpptulemus on hetkel on selline, et see pähkina saare rahu 1323. Et see piir pähkina saare rahu piir läks umbes sealt Kagu-Soomest viiburist ja sinna Põhjala. Kao talle. Nii et kui meie vaatame seda kaardi pealt, siis see on ainult vist üks kolmandik meie aja Soomest oli, oli seda Rootsi Soome pähkina saare rahu järgi. Aga see oli esimene rahu Venemaa ja Rootsi vahel ja selles mõttes väga-väga oluline. Gustav esimene Vaasa oli üks tähtis Rootsi kuningas soomlaste jaoks, tema alustas reformatsiooni. Eestis käis, sel ajal käisid Liivimaa sõjad endiselt. Jah, nii see, nii see oligi Gustav vaas, Sauli, temast sai kuningas 1523 ja ta suri 1560 ja ja tema oli selline, kuidas ütelda, esimene ja tõeline riigiisa sellepärast et ta tahtis, et tema on see, kes riigis otsustab ja muidugi sest temal oli, oli täiesti õigus. Ta oli enam-vähem karm kuningas Soome jaoks. Aga tema näiteks tegi nii. Ta vaatas, et see Soomes oli, oli veel, tol ajal oli see rooma kirik. Tema tahtis, et, et ta ja mitte ainult andnud ta, ta võttis ka kirikuomandit kroonil. Sellepärast et kõik sellised kiriku maaomandid ja kloostritega üks sellised. Kui ta võttis need enda kätte, siis see tähendas seda, et, et tema sai ja, ja kronsa väga palju omandit ja, ja see oli, oli tema jaoks vägate. Kui meie nüüd hakkame mõtlema, et miks just see reformatsioon usupuhastustuli tema ajal Rootsi ja Soome siis mulle tundub, et põhjus on, on see, et, et tema kuningas oli. See oli majanduslik lahendus, aga ka poliitiline ja majanduslik just sellepärast, et ta võttis kirikuid ja kloostreid enda kätte, et aga muidugi seal reformatsioonil oliga kultuuriline tähendus, sellepärast et see soomekeelne kultuur hakkas sündima ja ja, ja näiteks meie piiskop Mikael Agricola, tema ju oli meie see usupuhastaja ja koos temaga luteri usk, juurdus soome daatril, kes Agricola tõlkis soome keelde uue testamendi 1548 ja, ja nii edasi, et tema tema, Gustav Vasa aeg ja Agricola aeg ka kirikuelus ja kirikupoliitikas oli küll väga oluline. Kuidas elu edasi arenes, kui kuningavõim tugevnes ja reformatsioon aitas kaasa soome keele ja soome kultuuri arenemisele või tekkimisele, siis missugune oli tegelikult rahva olukord? See on alati hea küsimus ja, ja varem varem meie ju õpime koolis ka ainult nii, et milline oli see mitte rahva elu, vaid see aadlike elu ja, ja kõik, selline aga rahva elu, rahva elu oli noh, enam-vähem rahuldav, sellepärast et, et olgu, et kuningas oli, oli selline, kes tahtis endale, et võtta, võtta neid kirikuid ja kloostreid ja nii edasi, aga, aga rahva elu läks enam-vähem enam-vähem hästi ja eriti ka see, et meile tuli see usupuhastusreformatsioon tuli tema ajal, siis see tähendas ka seda, et see, et rahva jaoks oli parem niimoodi sellepärast, et, et need Rooma kiriku ajal preestrit soome või rootsi keelt tavaliselt ei oskanud ja rootsi keelt küll, aga soome keel mitte. Aga nüüd see soome, soome keele tähendus sai olulisemaks ja, ja selle, see tähendab Ta, et tavainimene, kui ta istus kirikus, ta enam-vähem sai aru, et mida see pastor, kes soome keeles Kui ma tahan ikka sinna välja jõuda, et kas soomlased siis Rootsi võimu ajal olid kogu aeg väga rahul oma eluga ja üldse mitte ei, ei hakanud vastu, ei protesteerinud, ei mässanud. No enamasti nad olid, olid küll rahul. No üks selline episood meil oli see nuiasõda 1596 oli, et see oli Olymes küll, aga, aga ja sõltus sellepärast, et see need Reet Rootsis oli, oli suur tüli, oli kuninga ja hertsog. Ja et meil meil sündis muu ja sõda, see oli ainult see aktiivne faas oli ainult kolm kuud, aga aga seal soome rahvas küll oli vastu seda Rootsi süsteemi ja, ja noh, see oli meie ajaloo esimene pääs, meil neid eriti palju ei ole, veel ei ole olnud ja vaatame kuidas tulevikus, aga ei ole ju olnud. Aga ikkagi see, see nuiasõda oli sellepärast küll Soome rahva jaoks väga ohtlik, et, et seal langes või hukati umbes 3000 talupoega ja see tähendab, et umbes üks protsent rahvastikust. Et see oli küll, see oli selline karm sündmus meie meie ajaloos. Kas nad hukati pärast seda mässu või või hukkusid selle mässu käigus? Mässu käigus hukkusid ja see oli, see oli see rootsee aeg, teie küsisite, et kas see oli selline väga, väga tasane, armas, armas aeg, et seal oli küll ja, ja muidugi tuli uusi probleeme tuli järgmisel sajandil, kui sündis see Rootsi suurvõim ja, ja Gustav teine Adolf, kes oli muidugi väga-väga austatud riigiisa, aga tema oli sõdur. Ja see kolmekümneaastane sõda algas 1608 teist ja ja see oli soomlaste jaoks küll väga ka selline ebameeldiv, sellepärast et Need, Rootsi kuningaarmeed, nemad olid ju seal Kesk-Euroopas pass ja ja Soome sõdurid olid tavalised Soome, Soome sõdurid oli, oli seal sõdimas ja, ja see oli ebameeldiv aeg. Muidugi, et kui see kõige aktiivsem sõjaaeg oli, oli möödas ja tuli see suurriigi eksisteeris. Mitte eriti kaua, aga no umbes umbes 100 aastat siis see aeg oli soomlaste jaoks ka parem. Sellepärast et Soome ja Rootsi ja Soome tuli Euroopa kultuur tuli just nende sõdurite kaudu ja ja nii edasi. Ja veel ka sellepärast, et Soome oht on alati olnud Meie idanaaberidapiir. Ja nüüd Rootsi suurvõimu ajal see piir läks kaugemale. Ta sellepärast, et need sõjad ja rahud oli, olid Rootsi, Soomel niivõrd head, et piir läks kaugemale, et see oli selline oluline tegur tava soomlase jaoks. Et siis Gustav teise Adolfi valitsemisaeg oli soomlastele oluline poliitiliselt eestlastele, kultuuriliselt. Meie saime ülikooli. Gümnaasiumi teie saite, teie saite kil, jah, teil on õigus. Meie saime ka üht ja teist, sellepärast et meil meil asutatud tee Ülikool Turu Ülikool kolis hiljem Helsingisse, aga see Turu Ülikool oli meie esimene ülikool, aga teie saite ülikooli natuke varem, kui kui meie, meie saime 1640, nii et teie, sa tead, vot kus ta 32, kaheksa aastat hulk aega ja jälle Soome ja Eesti vahel on alati olnud selline vestlus. Et see, see Rootsi suurvõimuaeg ja Gustav teise Adolfi aeg oli, seal oli need need positiivsed küljed, aga aga ka negatiivsed küljed, et ei oska ütelda, aga muidugi kõige olulisem oli see, et et see seotalism, seda ju meile meile keskajal ei tulnud ja seda tulnud hiljem hiljem ka Rootsi ja sellepärast, et Rootsis seda ei olnud. Teie ajaloos on väga huvitav küsimus ongi ja seda ajaloolased just nüüd on väga palju uurinud ja kirjutanud, ütlevad, et et kas see vana hea Rootsi aeg Eestis, et kas see oli nii hea ja, ja no tavaliselt ongi nii, et sellised kui ütleme sellised Edigi, et need on liiga liiga sellised positiivsed või negatiivsed, mitte aga realistlik ja, ja see Rootsi aeg seal teil seal oli, suured plussid, aga muidugi oli ka ka miinused, nii et meie soomes vist oli, oli suuremat olid need bussid küll. Kui Rootsi aja peale tagasi mõeldakse, siis ilmselt see nimi on tulnud Eestis ka sellest võrdlusest, mis edasi juhtuma hakkas. Kindlasti, ja enne seda enne seda Rootsi aega ja pärast seda ja Rootsi-aegse vahel oli vana hea Rootsi aeg. Ilus küll. Nii, nii see on, aga see huvitav näha just niimoodi, et et kuidas ajalugu ja kõik need sellised perioodid, need on nii suhtelised, et et selline, noh, ütleme pool hea pool, karm aeg läheb heaks, kui enne seda on veel hullem ja pärast seda veel hullem aeg. Uusi kaugungi rahu jällegi üks sündmus, mis Eesti ja Soome jaoks on erineva tähendusega. On küll see on, see on tuttav Eesti ajaloos, see tuttav Soome ajaloos ja ja see tähendab seda, et see suur põhjasõda Bess ja Rootsi kaotas väga palju Eestimaad ja Liivimaad ja ingerimaad ja, ja ka Ida-Soome ja nii edasi. Aga teil algas vene aeg tollal juba 11 aastat varem 1710, aga, aga juriidiliselt uusiga ongi rahu. 17 21 tähendas seda, et, et see vene aeg teel algas. Aga no Soome jaoks see ei oludel. Selles mõttes ohtlik, et, et Soome oli küll väiksem pärasse Ta rahu kui enne sõda, aga ikkagi lõpptulemus oli umbes selline Lääne-Soome ja tähendab enamus Soomest ikka veel oli osa Rootsi riigist, aga ida Ida-Soomest selline suurem, suurem osa küll läks Venemaale. Et selline oli see lõpptulemus, mitte aga nii dramaatiline, kui see oli Eesti ajaloos. Missugune mõju on rootsi ajal olnud soomlaste hilisemale käekäigule ja rootslaste suure hulga mõju Soome hilisemale käekäigule, olgu või vene ajal sellele küsimusele, kuidas Soome sai autonoomia venelaste käest või siis ka kodusõjas või, või hiljem talvesõjas otseses mõju olnud suur. Minu meelest Rootsi aeg oli, oli Soome jaoks ikkagi oli hea ja kui meie mõtleme, et milline see Soome käekäik oli tulevikus. Rootsi aeg tähendas just seda, et Soomest sai lääneriik, meile tuli Lääne kultuur. Meile tuli ka enam-vähem sydaatides demokraatia, sellepärast et juba 1362 soomlased said õiguse saata oma esindajaid Rootsi kuninga valimistele. Ja 16. sajandil soomlased said ka õiguse saata esitajaid Rootsi riigipäevale Stockholmis. Et Soome. Soomest sai, sai selline lääne lääneriik ja selle pärast minu meelest see Rootsi aeg on olnud küll see lõpptulemus oli, oli enam-vähem hea, meie ei tohiks ajaloos spekuleerida, aga meie oleme nüüd siin kahekesi ja loodame, et keegi ei kuula, mida ma ütlen. Üks väga huvitav küsimus on selline, et kui olekski olnud nii just, et see meil oleks olnud 700 aastat vene aega esimene periood ja pärast seda ainult 110 aega Rootsi aega ja pärast seda vist iseseisvus. Ma ei tea, see on see huvitav küsimus, mulle tundub küll, et see 700 aastat vene aega oleks tähendanud seda, et meil oleks olnud pärisorjus jõhviodolism ja kõik sellised ja nad oleksid olnud nii sügaval meie peas see lühike 110 aastat Rootsi aega, et see ei oleks, et Rootsi aja tähendus oleks olnud enam-vähem väike, noh, see huvitav, huvitav spekulatsioon, aga. Nii sügaval peas nagu eestlastel on mitmesaja aastane orjaaja. No teie alati ütlete nii, et see on ja, ja võib-olla ma olen natuke ettevaatlik. Te alati, et see on nii sügavalt ees ja no teel oligi see Fjotalism ja et kui minu käest Soomes ka Eestis ka küsitakse, et mis on see suurim, kõige suurem vahe Eesti ja Soome? Minu meelest see ongi see, et meil ei ole Soomes ja Rootsis ka ei ole Ferrealismi olnud, aga. Kas selle kurjajuure juurde minna, siis miks see niimoodi ikkagi juhtus, et Rootsis ei olnud pärisorjust ja meie selle lõpuks sealt Kesk-Euroopast kaela saime? No teie, teie saite küll ja Rootsis ei olnud, sellepärast et see Taanis oli, aga, aga Rootsi tema niimoodi ei vajanud seda tema jaoks iseseisev talupoeg ja, ja iseseisva talu ja poja, see ühiskond oli, oli nii-nii oluline ja muidugi minu meelest sakslased on siin kõige olulisemad just sellepärast, et huvitav oleks muidugi, et kui sakslased ja saksa kultuur oleks tulnud Rootsi ja sealt edasi Soome lõpptulemus, ma ei tea, milline see oleks olnud vist vist Rootsis ka oleks olnud Fjotalism, aga, aga nüüd seda ei olnud, et see Rootsi ühiskond ja ühiskonna juured olid nii nii teistsugused, aga teile tuli otse Kesk-Euroopast sakslased ja jõhviodolism ja ja meie teame, milline, millise lõpptulemusega. Te nimetasite, et 1632. aastal said soomlased juba õiguse sõna sekka öelda Rootsi riigis. Aga kes need siis ikkagi olid, kas need olid soomlased, talupojad või olid ka rootslased? Soomes oli tegelikult ikkagi klassiühiskond. Ja no meil meil oli, oli, et meel oli need neli, faktiliselt ja praktilise, need neli, neli seisu ja, ja Rootsis ka oli, et see oli see selline seisu ühiskond Rootsis, aga üks seis oli, meil vanasti oli, oli talupojad tähendab, et Soome rahva enamus ja nemad olid ka seal Rootsi riigipäeval osalesid ja mitte ainult aadel, vaid nemad ka. Aga üks selline oluline vahe veel Soome ja Eesti vahel on olnud see, et et need aadli Soomes suur osa või osa nendest olid, olid soomlasi, aga enamus oli küll nii, et nende taust oli Rootsis ja Rootsi ühiskonnas ja Rootsi tuuris. Aga ikkagi, kui nad elasid Soomes ja nendel oli need mõisad Soomes, siis see tähendas seda, et nemad enam-vähem said aru, et okei, meie olemegi, olemegi soomlasi, et siin on jälle jälle suur vahe, Teil olid sakslased ja saksa mõisad ja, ja kõik sellised, aga, aga meil see süsteem oli nii leebe just sellepärast, et need meie aadlikud olid juba oli kas Rootsist või nii, et nad olidki soomlased. Et see on, see on ka üks selline selline vahe vahe ja minu meelest see, seda me, meie peame alati meeles pidama, et aadliseis ei, ei meil tähendanud seda, et nemad oleksid olnud mingid sellised võõrvallutajad või midagi, midagi sellist, et see on täiesti teistsugune seis kui mida, mida olid need need Saksa aadlikud ja, ja mõisahärrad siin Eestis. Et see piire Soomes ei läinud sajaprotsendiliselt et aadlikud ja rootslased ja talupojad ja soomlane Ei, ei, mitte nii ei, ei läinud nii ja ja see on ka, oli ka meie tuleviku jaoks Soome tuleviku jaoks küll väga selline suur pluss et taust oli, oli selline. Peale pärisorjuse veel, kas see, et Soome ühiskonnas on alati olnud soomlased ja rootslased, no võib vist öelda, et on alati olnud, sest nii kaua kui mäletatakse, on soomlased, rootslased olnud mõlemad Soome ühiskonnas. Ja ikka ka. Aga mina ütlen alati nii, et meil on. Meil on ainult Soomasi või soomemaalasi, aga on inimesi, kelle emakeel on rootsi keel. Aga nad on soomlased, minu meelest see ongi just nii. See ei tähenda seda, et nad oleksid sellised võõrad olnud olnud Soomes nadolid, soomlased olgu, et nende, nende emakeel oli, oli rootsi keel ja ikka veel meil on näiteks seal seapõhjamaal, seal on piirkondi, kus inimesed ikka ka tänapäeval vist ei oska Soome keelt, et rootsi keel on nende emakeel, aga enamus soomerootslastest nagu meie, ütleme enamus nendest oskab ju väga eriti hästi ka soome keelt ja räägivad ka seda, et see ei ole ole selline kontrast, kui oli, oli siin teil eestlased ja sakslased, ei, meil oli soomlased ja neid oli, oli need soomekeelseid ja rootsikeelseid ja ikka veel tänapäeva. Agricola, kas tema vanemad olid soomlased või olid on rootsi verd ka? Ma ikka on, on muidugi, muidugi seal on ka seda, tema ju sündis seal Helsingist. Ta ikka vist umbes 100 kilomeetrit seal Soome lahe rannikul ja ja, ja no kõik need muidugi sellised Soome ütleme, kultuuriinimesed tollal ja veel hiljem. Nende emakeel oli rootsi keel, aganad, pisid soome keelt, no Agricola oli ka selline selline tema vist kodus räägib. D soome keelt ja ka rootsi keelt. Aga temast sai meie see soome keele suur asutaja ja puhastaja ja ja eriti eriti oluline meie soome keele ja soomuse jaoks. Nii et lõppkokkuvõttes võib öelda, et, et Rootsi ajal oli Soome edaspidisele käekäigule positiivne mõju Absoluutselt absoluutsel ta huvitav on küll kuulda, et ma ei tea, meie meie noorem põlvkond vist vihkab seda rootsi aga ainult sellepärast, et nemad peab õppima rootsi keelt koolis, see on kohustuslik. Ja, ja see tähendab seda, et rootsi keel, oi ei, mina vihkan seda ja vist vihkan ka Rootsi ja nii edasi ja nii edasi. Mina kui vanaajaloolane alati eiei, kuulge, et kuidas oli 900 aastat tagasi oli kaks võimalust, et olekski tulnud. Venemaalt Magordist mitte Rootsist, et lõpptulemus oli väga hea. Ma olen norinud ikkagi sõna kallal, et kas rootslased olid ka võõrvallutajad siiski ju, või soome ajaloolased ei näe isegi rootslasi mitte võõrvallutajad. Et nad tulid sealt, aga see ei olnud selline, nemad niimoodi enamasti oleks tulnud ja, ja olnud olnud vallutajad ja, ja ei, see, nii see ei olnud, et see, see Rootsi juba tollal 700 aastat tagasi see Rootsi või 900 aastat tagasi see rootsisüsteem oli, oli mitu korda leebem ja selline Lääne-Euroo Pauline kui me võrdleme näiteks Novgorodi ja Venemaaga täiesti teistsugune oli tollal ja ikka veel vaheosoon. Rootsi ajast Soomes rääkis soome akadeemik Jyvaskyla Ülikooli emeriitprofessor sepatsepterberg aga Rootsi aja saate lõpetuseks pikemalt Mikael Agricola, st 16. sajandil elanud ja tegutsenud Soome vaimulikust soome kirjakeele rajajast ühest tähtsamast reformatsiooni edendajast Soomes. Tema esimene raamat ABC kirja oli aabits ja katekismus, mis trükiti 1538. aastal palveraamat Rugavus. Kirja ilmus trükist 1544. aastal ja Agricola kõige väljapaistvam raamat esimene soomekeelne uue testamendi tõlge trükiti 1548. aastal. Mikael Agricola ainus poeg Christian Agricola oli kolm aastat aastatel 1583 kuni 86 Tallinna piiskop. Kas Mikael Agricola Eestiga veel seost on, või mõju Eestile selle teadasaamiseks pöörduma Eesti loovaramu poole, kus Liivimaa sõdade sarjas rääkis soome professor Kari targiainen Mikael ja Christian Agricola, st mida tähendab soomlaste jaoks nimi Agricola tähendab. See on ladina keel, tähendab pool lumees talupoeg ja muidugi see on väga tavaline Saksamaa humanistide hulkas aga Soomes on ainult üks Agricola ja see on Mihcalia, tema poeg Kristjan. Aga missugune tähendus on Mikael Agricola all Soome ajaloole ja kultuurile? Hindamatu see väga-väga tähtis, see suur tähendus, sellepärast emoni soome kirjakeele isa poeme ühtleda seda ja tema oli ka see, kes vei läbi reformatsiooni mõtet. Soomemaal. Kui palju on võimalik seostada Miikael Agricola ka Eestiga? Sest tegelikult on mõned teadlased, ei arvanud ka, et võib-olla ta hoopis oli kuidagi Eestist pärit? No seda teame täpselt kindlalt, et tema ei olnud Eestist pärit, tema oli pärit Bernaja kihelkonnast ida Uusimaalt ja tema isa oli siis talupoeg nimega Olaf ehk Olavi ja ema nimi on tundmatu. Tema elas seal merekaldal, nende maja oli talu, oli mere kaldal ja siin oli igal saar Šepöönse, tähendab paadisaar tema isamaa, et osa ja, ja sellepärast on minu meelest täpselt selge, et tema isa ei olnud ainult maa tegelenud põldudega. Aga tema oli ka kalur ja kalurid, tulivad kõik Tallinnasse müüma oma produkte, iga aasta. Antakse kindel, ma olen täiesti kindel, sest et ka noor Michael siis käis Tallinnas mitu korda lapsepõlves. Ta oli eesti keelt lihtsalt kuulnud palju ja tundis eesti keelt, et sellest siis ka mõned tema huvi eesti keele vastu ja mõned sarnased sõnad. See on tõsi küll, tema pani kokku soome kirjakeele niimoodi tema kuulas, rahvast, rääkib eri osa des Soome maad eri moodioneeri murrakut, dialektid ja tema pani nendest kirjakeele kokku. Nad peaksid kindel, et tema tarka korvaga kuulas ka eestlaste rääkimist Tallinna tänavatel. Ja ongi teamegi, et tema tekstides on 14 eesti keele sõna. Täpselt kindel ei ole, et need tõesti on eesti keele sõnad, võib-olla need ühised sõnad, et need oli soome keeles tol ajal olemas, aga siis hiljemini kadunud. Üks selline huvitav sõna on sana rusikas rusikas, soomlased ei tea, mis see on, aga see on siis sama, kui soome keelenöör Ki ja Nürke ei leia, on siis Mokser. Aga tol ajal kasutati seda sõnast rusikas ja võib-olla on leitud ka karja Lohja dialektist, see rusikas sana palju-palju hiljem siis Lääne-Uusimaapiirkonnast. Karl Agricola mõjutas kuidagi vähemasti kaudselt ka Eesti eestlaste ajalugu oma reformatsioonialase tööga, näiteks. Ja appi ka aja jooksul kindlasti need kirikuõpetajat, kes tekkivat piiblist ja teistest Luteri katekismuse, st ja nii edasi eestikeelset Variante Need tuntsivate Agricola soomekeelsed tekstid ja kasutasid neid hiilgut p. Leitu see, et kui tema, Mikael hakkas kooli käima Viiburi kirikukoolis õpetaja oli siis Johannes Rasmi tähtis mees temale õpetas siis ladina keelt. Aga lossis elas mees nimega Johannes kes oli pärit Tartust. Ja tema oli selle lossi peremehe, kes oli krahv hoia krahv Johan ja tema abikaasa Margareeta, kes oli Gustav Vaasa õde, nende kirikuõpetaja ja temal oli väga suur raamatukogu. Rehkendatakse, et temal oli 680 raamatut, need tuli luteri raamatut. Oli melanktoni, raamatut, Erasmus raamatut ja teised reformatsiooniaja humanismi aja tähtsat pearaamatut. Ja Michael sai neid lugeda ja Opeda, et siin oli selline kontakt Eestimaaga, mis on täpsed, paremini olnud tundmatu. Aga nüüd teame seda. Saates esinesid Soome ajalooprofessorid, Sepotzetterbergia kari targi ainel. Järgmises saates räägib Sepotzetterberg vene ajast soomes, hirmudest ja rõõmudest ja heidab pilgu taas ka siiapoole lahte. Eesti peale. Ikka laupäeviti kell üks ja esmaspäeviti tund enne südaööd. Korduses saab Eesti lugu kuulata või vikerraadio kodulehelt kõigile sobival ajal ja Eesti loo saatel on ka Facebookis oma paik olemas, seal saab ka arvamust ja meelt avaldada. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.