Tere kümnekonnaks saateks on Eesti lugu saanud Soome riikluse 100. aastapäeva puhul sinivalgeks. Kolmandas saates on üldise läbi aegade pildi ja Rootsi aja käsitlemise järel juttu vene ajast Soomes mis on olnud erinev võrreldes Eestiga ja mis on olnud sarnast. Kas soomlased on kartnud, et nad kaovad ajaloo areenilt soomlaste ja venelaste suhetest kaugest minevikust kuni Tartu rahuni välja, räägib soome-eesti ajaloolane akadeemik Seppo Tsetterberg. Saatejuht on Piret Kriivan. Eelmisest saatest me saime teada, et Venemaa on alati himustanud Soomet ka niipalju kui mäletatakse. Missugused need esimesed kokkupuuted olid soomlastel ja venelastel? See taust on väga-väga pikk ja, ja juba keskajal muidugi jaa. Aga need sellised suuremad sõjad, et nemad olid 16. sajandil ja seitsmeteistkümnendal sajandil ja need olid enam-vähem tavalised, nii et see Venemaa oli, oli seal, piiri taga, on ja oli alati realiteedid, et kui midagi midagi sellist probleemi juhtub, siis Venemaa tuleb, ründab sealt ja eriti Ida-Soomes seal Idases, Rootsi, Soomes, seal, seal see Venemaa oht oli, muidugi piiri ääres, see oli, oli selline väga, väga konkreetne ja eriti kui seal, et Venemaa sõdurit ründasid ja algas sõda, siis see oli just seal seal ida Ida-Soomes oli, oli karm realiteet ja ja selline ebameeldiv, aga noh, enam-vähem mitte nüüd tavaline, aga, aga selline, et ei olnud, ei olnud nii suur üllatus, et, et Venemaa sead, sead ründas ja sellepärast, et meil oli alati, kui mina veel käisin, olin koolis koolis meie õppisime kõik need sõjad Soome ja Venemaa vahel kaugemal ajaloos ka ja need olid väga-väga olulised, et, et teadsime, no olulised need olid küll, olid küll, aga nüüd meie kaasaegsem ajaloo uurimine läheb ja koolis ka õpetamine läheb siis läheb, et sellest, et need ei elus, oli ka väga, väga ühte teist, muudkui, kui need suja. Kas Ivan Julm tegi ka sõjaretki Soome ütleme nii, tegi ka Soome sõjaretki. Ivan oli meie armas Ivanne konkreetselt e et hästi teame küll, et kui julm tema oli, oli siin Eestis ja väga oluline 16-l sajandil, aga temale, kus Baltikum pakkus rohkem huvi, sellepärast et tema tahtis ka seose Venemaa ajaala alati olnud Venemaa selline soov, et tahaks Läänemere äärde ja, ja sellepärast Ivan julm tegutses siin Eestimaal väga-väga palju ja Šodis ja ja see oli sellepärast tema jaoks natuke lihtsam, et see saksa saksa rüütelkond oli lagunemas ja, või enam-vähem lagunenud, niiet et, et see Venemaale Baltikum oli, oli selline mitte nüüd hea ohver, aga, aga ikkagi parem kui oleks olnud rüütelkonna ajal ja, ja, ja aga 1561 Põhja-Eestis algaski see Rootsi aeg ja, ja see tähendab seda, et Eestis saju osa Rootsi suur suurriigist. Aga Vene, Venemaa on olnud alati teele realiteet realiteet siin Eestis ja, ja meil meil Soomes ka. Kuidas ja millal langes Soome Venemaa kätte? Terves Soome tervi langes 1809 aga Venemaa ju otis osas iga varem oli see suure, Põhjasõja ajal näiteks ja ka pära pärast seda aga 1209, see on meie meie Soome ajaloos eriti oluline. Oluline hetk sellepärast et meie saime Venemaa osaks. Kas aastal 1809 ongi see aasta, mis tähendab ka iseseisva Soome tekkimist? Absoluutselt on küll ka ajaloolane, kahjuks on selline kurb inimene, ta ütleb alati edu. Geid Aaco Eno on küll, on küll sellepärast, et, et Soome sai autonoomia ja autonoomia oli väga haruldane Vene suurriigis ja see autonoomia tähendas Soome jaoks seda, et sündis Soome riik, mitte iseseisev riik, aga ikkagi Soome riik. Ja suur roll oli, oli keiser Aleksander esimesel. Ta andis Soomele väga laialdase omavalitsuse, meil oli omad maapäevad ja ja oma oma sõjavägi meil oli ka, mitte mitte kogu aeg, aga oli ametnikud olid ka meil omad ja rootsi keel hiljem ka soome keel oli, oli, oli meie kuidas ütelda riigikeel ja vene ajal meel, tolmus, rahvuslik kamine, see oli ka väga ja me Soomel oli oma vene ajal oma majanduska Soome ja Venemaa vahel oli tollipiir ja nii edasi ja nii edasi. Et see on, tahaks ütelda, et ikka veel on, on suur üllatus, et kui lai see Soome autonoomia vene vene ajal oli, oli selline mõiste, kui Soome kodakondsus oli, Soomel oli oma oma rahaühik, postmargid ja luteri kirik oli, oli Soomes. Nii et see veneaeg on, see on olnud selline väga positiivne olek. Ka miks Venemaa andis soomlastele autonoomia, ehk siis sündis Soome suurvürstiriik. Miks eestlased seda ei saanud, on siin küsimus, et Eesti oli baltisakslaste käes, valitsejad olid baltisakslased, Soomes, rootslased. No see kindlasti on üks selline selline küsimus meil seda uuritu ja spekuleerida ka väga palju, et miks, miks Soome sai sellise autonoomia ja sellepärast, et see oli, see oli haruldane vene vene riigi koosseisus. Aga selline soomile tuli üks, üks selline võimalus on muidugi, kas selline Aleksander, esimene, kes oli enam-vähem liberaalne keiser, et tema tahtis teha sellise sellise riigi osa, kus tema, tema saaks näha, et kuidas sellised maapäevad ja ameet omad ametnik ja, ja oma kee tähendab rootsi keel ja, ja hiljem soome keel, kuidas nemad töötavad ja, ja nii edasi. Et see on muidugi üks selline tegur, aga seal taustal vist on ka seesama küsimus, kui on olnud ka nõukogude liidu ajal, et Venemaale Venemaa jaoks oli väga hea, et see osa Vene riigist oli, inimesed olid rahu ja et sealt ohtu ei, ei Venemaa jaoks tulnud ja nii see oligi, et Soome, Soome suurvürstiriik, Soome autonoomia aeg tähendas ju seda, et soomlased olid väga rahul, need viimased aastad 10 15 aastat viimast autonoomia aastat on need olid. See oli surveperiood, aga enne seda see oli Soome, kui ma nüüd julgen nii-ütelda, see vene aeg oli mitmes mõttes oli, oli Soome jaoks parem kui, kui see rootsi aeg. Just sellepärast, et olgu, et Rootsi ajal meie meie saime lääne kultuuri ja, ja kõik sellised positiivsed küljed. Aga, aga nüüd vene ajal meie õppisime, et mida tähendab autonoomia, mida tähendab see, et meil on need omad maapäevad? Meil on omavalitsus, Senatsume, sena tuli meie valitsus, meil on oma majandus ja, ja nii edasi. Et see on, see on väga oluline olnud, et meie iseseisvumise jaoks see umbes 100 110 aastane vene vene aeg Aleksander esimene on siis natukene nagu eksperimenteeris soomlastega. Nii on öeldud, et tema, eks ja ta tema eksperimenteeris sellepärast, et tema oli, no viimastel aastal ta oli konservatiivne, aga aga tollal ta oli veel selline liberaalne ja tema tahtis vist vist niimoodi proovida ja vaatada, et kuidas selline Vene keisririigis koosseisus, kuidas selline autonoomia töötaks, me meie kindlasti seda täiesti, seda ei tea, aga, aga Soome jaoks see on muidugi olnud väga hea aeg. Need viimased aastad Kahjuks eksperiment lõppes ära enne, kui ta Eestisse oleks laienenud, et tuli venestamisaeg peale ka Soomes. No see venestamine ongi omaette küsimus ja jaa, venestamine algas, algas ju varem seal, kas Poolas ja sealhulgas ka Baltikumis niimoodi, et Venemaa hakkas piirama balti saks laste õigusi ja, ja nii see läks edasi ja, ja järgmine samm oli, oli see eestlaste venestamine. Nii et see venestamine, kui tahame ütelda, nii saame, saame ütelda nii et see, et Soome oli viimane enam-vähem viimane Husse venestamine algas ja just see algas meil 1299. Ja see tähendab, et umbes 17 18 viimast aastat vene aja viimased aastad olid seda venestamist. Ja meie teame küll, et Venemaal oli väga suured plaanid venestamise ja okset, kuidas Soomest peaks tegema sellise vene enam-vähem vene venemaalase ja, ja meie soome keeles kasutame sellist mõistet kui surve aastad Sordovool 1000 899917 ja neid surveaste aed olid üks esimene surveperiood oli 1002, täiest üheksa tudestav viis ja teine surveperiood oli toodiks ta seitse tehtud, eks ta 17, need oli, oli Soomele küll väga ranged ja selline vene surve poliitiga symbol meil Soomes oli kindralkuberner Nikolai moodrikov kobrikov, tema oli just esimesel surveperioodil, tema oli kindralkuberner. Aga mõrvata tehtud, eks ta neli. Mina vist 20 aastat tagasi kirjutasin mõrvari eluloo, ta oli Sooman, see on ka eesti keeles ilmunud ja, ja see pulbri kohviaeg oli meil selline just esimese surveperioodi konkreed konkreetne periood ja, ja publiku tema oli, ta oli kindral ja ta nägi väga selgesti, et kuidas Soomest. Ta peab tegema Soomest Vene maakonda, et Soome autonoomia kaoks ja ja et Soome oleks üks selline tavaline osa vene vene riigist. Aga. Ja ja samal ajal oli ju Vene ja Jaapani, Venemaa ja Jaapani sõda ja see oli ju Venemaa jaoks katastroof ja see tähendab seda tuli selline väike hinge tõmbamise aeg kolm aastat ja 1907 ja kaheksa algas see teine surve periood meie ajaloos. Keskpublikovi mõrvas soomlane. Teeametnik Eugen Sooman, 29 aastane noormees. Ta tegutses täiesti üksinda, nii et tema taustal ei olnud sellist muidugi meie Soomes oli, oli plaane ta rohkem plaane, et Vobrigov, tema, tema ohtlik mees ja peame tema tema tapma, aga, aga ta töötas üksinda. Et see on väga-väga huvitav, tähendab see tema lugu ja temas muidugi Šomanist sai pärast seda toodeks Taneli, temast sai meie rahvuskangelane, suur kangelane, vene ajal see enam-vähem keelatud oli ja tema, tema haudoli selleni ajutine haud oli seal Helsingi kõrval malmi surnuaia, aga paar aastat hiljem tema see laip või mida seal nüüd hauas olis, see koliti Porvoo, see sellepärast, et Porvoo oli tema, tema vanavanemad, kodulinn ja, ja Soomanile ka väga oluline ja tema haud on ikka veel seal. Ihu ilussur, haud ongi ja suur monument on seal ja, ja see on ikka veel olemas seal porru surnuaial. Kas te praegu on soomlaste jaoks kangelane? Unustatud ei ole unust, ei, absoluutselt ei olegi unustatud pud. Aga muidugi ta nüüd ei ole nii suur kangelane, kuna kõik oli 100 aastat tagasi või veel või veel enne teist maailmasõda, aga ikka veel, ta on kangelane ja ma mäletan, kui mina kirjutasin Soomani elulugu, viis lasku senatis on, on peakirjaks. Ma olin väga kriitiline ja mina mäletan, et sellised sellised suured patrioodid ja isamaalised inimesed mind kritiseerisid. Kui see nüüd ilmus kaks vist 30 aastat tagasi, see raamat? Ei, nii ei tohi kirjutada, et ta oli meie kangelane, aga ajaloolase ülesanne ei ole ehitada kangelasi. Ajaloolane peab olema kriitiline. Kas see venestamise aeg, need viimased 20 aastat, kas need muutsid soomlaste suhtumist venelastesse? Muutsid küll, muutsid küll ja olgu, et see autonoomia aeg, need 100 esimest aastat, et, et need olid meie jaoks olnud väga head, aga, aga nüüd see olukord muutus ja, ja soomlased muidugi mitte kõik, aga, aga meil oli ka meil oli niimoodi, et osa osa soomlastest mõtles niimoodi, et meie meie ei tohi rünnata Ta olgu, et surveaeg on, aga meie ei tohi tohi rünna rünnata Vene Venemaad vastu. Aga meil oli ka üks osa soomlastest, oli, oli sellised näiteks aktivistide nad vaatasid niimoodi, et kui meie nüüd alistume, siis see tähendab seda, et ei soovi ma vist. Ja soomlased kaovad tulevikus ja sellepärast on väga oluline, et meie näitame, et, et meie, meie ei alistu. Soomlastel on ka termin rüssa viha kui vana, see on väidetavasti väga vana juba sajandeid vana, et millest see algas ja kuidas on see käinud ilmselt lainetena soomlaste ajalooga kaasas, ühel hetkel tugevam teisel hetkel. Võib-olla ei olegi olnud. Teie väga hästi teate, et see on meil mana mõiste ja seda aga seda üks osa meie aja loolastest ütleb nii, et ei, et see on, ei ole vana, selline päris vana, et see sündis venestamise ajal 100 110 aastat tagasi. Aga minu meelest ei ole nii selline väga hea. Soome ajaloolane, professor Kari targi aine, kes elab siin Eestis Tartus, tema, tema naine, eestlanna ja ajaloolane, ka tema naine ja kari targiani väga palju uurinud seda vana. Et mida venelased tähendasid soomlastele noh, ütleme kolm-neli-viissada 500 aastat tagasi ja meie näeme ka seal kaugemal minevikus, meie näeme, et see meil oli see kuidas Torisse viha, vinku, veneviha, veneviha on Timo Vihavainenilt hotellid. Ja, ja Timo seda vaatame väga hea ja kriitiline ajaloolane. Et see on juured, on, on väga vanad, et see ei ole mingi selline, et oleks esimese surveperioodil 110 aastat tagasi sündinud. Ei, see on vana vana vana meil Soomast. Aga siis, mingi põhjus peab sellel ikkagi olema, kui lihtsalt sõjakäikusid, tehti sellest ikka. Sellist sügavat hirmu välja vast ei kasva midagi, pidid need venelased ikkagi korda saatma juba varem ajaloos. Nemad saidki nemad saidki küll jah, sellepärast et see näiteks Põhjasõja ajal Soome oli faktiliselt 10 aastat või rohkem, oli venelaste käes, oli Soome, Venemaa küla andis Soome tagasi, Rootsile, aga aga, aga ikkagi Soome oli venelaste käes ja nii edasi. Et neid selliseid põhjuseid küll olid, olid väga palju, et soomlase soomlane vaatas niimoodi umbes niimoodi, et venelased need on enam-vähem barbaari ja ja sellepärast see risk, viha, see on väga tugev, sõnas kommikeeles, et see, et see, see sündis, sündis küll väga-väga vara, nii et juured on väga sügaval. Et põhjuseid on küll, et see ei ole mingi selline muidugi, et kui tahame ja kui meie ajaloos eriti palju ei teaks, siis vaataksime okei, no see, mis sündis, meil oli ju need need viimased soja talvesõda ja jätkusõda ja nii edasi, aga ei, need tekivad seda tugevamaks, seda ris viha, aga, aga juured on väga-väga kaugele minevikku. Kus Ivan Julm selliseid terroritegusid ei teinud, mis oleks seda Rizza viha sünnitanud hilisemad siis küll. Hilisemat küll ja just need Venemaal venelaste okupatsiooni Soomes näiteks 1000 710721 ja nii edasi, aga, aga mitte nii, nagu teel oli näiteks Ivan julma tema tema armee tulid olid siin Baltikumis ja teil teie väga juba väga, väga vara teadsite ka, mida see venelaste tulek tähendab ja milline vägivald on, on nendele kaugel minevikus, aga ka hiljem on, on tüüpiline. Aga ma küsin siis nii, et ma nüüd ei jäta jonni, et missugune on kõige suurem vägivald, mida Vene väed on Soomes toime pannud. No need olid just suure suure Põhjasõja ajal seda minu kolleeg Jyväskylä ülikoolist kus ta villu, kuna mitte see vana Gustaarile, kuna vaid noor, kus ta vile, kuna tema on väga palju uurinud seda ja temal on seal, seal on väga sellised konkreetsed kohad, kust meie näeme, et et milline see oli see Vene okupatsiooniaeg suure Põhjasõja ajal Soomes ja, ja see oli venelased, vene sõdureid oli ju kõikjal Soomes ja ja see oli väga julm aeg ja, ja see on üks selline konkreetne ja et see veel tegi seda soomlaste meeles veel suuremaks seda Venemaa prudaasust, aga nagu ma ütlesin, et nii, nii nagu kari targiani uurinud, et meie, meie teame, et need juured on väga palju kaugemal. Me salvestame seda saadet seitsmendal novembril, mis on üks kurikuulus päev Euroopa ajaloos, võib öelda. Soome meedia rääkis täna hommikul sündmusest, mis viis nõukogude liidu moodustamiseni. Eesti meedia kipub rääkima sellest. Hirmsad sündmused toimusid Peterburis. Aga see viis lõpuks Eesti iseseisvumise, nii et kas te näete erinevat lähenemist Soomes ja Eestis näiteks sellele oktoobrirevolutsioonile? No oktoobrirevolutsioon on, on muidugi, see on, see on väga huvitav tav Soome ajaloos ja Eesti ajaloos, aga aga varem meie ajaloos, see oli selline püha ja kahjuks eriti meie poliitikud seda veel. No ütleme veel paarkümmend aastat tagasi seda rääkisid ja ütlesid, kui, kui oluline, et meie ajaloolastele eriti ei meeldinud selline seda poliitikud väga palju kasutasid, et Venemaa kinkis Soomele iseseisvuse. Nonii, see muidugi ei olnud. Venemaa oli tollal eriti nõrk pärast seda revolutsiooni ajal ja veel pärast seda. Ja sellepärast see Venemaa Vene riik sealt hakkasid kõik need väiksemad rahvad Nad tahtsid iseseisvaks, soomlased ja eestlased ja lätlased ja leedulased ja poolakad ja nii edasi ja nii edasi ja, ja sellepärast, et see oli umbes niimoodi, et see oktoobrirevolutsioon muidugi see ei olnud püha ja meie peame seda kritiseerima, mida see tähendas Venemaa rahvale ja no ka ka ka meile, meile, väiksematele Raavatele. Noh, revolutsioon oli, oli ja need juhtus ja ja, ja Lenin ei olnud mingi pühak ja ja jah, näe nüüd nüüd ütleme Soomes ja Eestis Eestis tee juba varem. Nii ütlesid ja kritiseerisid aga Venemaaga seda kriitikat. Sündinud vägivald oli eriti suur ja ja see revolutsioon ei tähendanud seda, et no lõppes küll, juba kevadel oli lõppenud see keisri Vene keisririik, aga, aga ikkagi see ajutine valitsus. Sügisel 17 kukkus ja tuli tulid worse vikid tulid võimule ja suur terror ja see terror ongi see oluline. Meie vist varem liiga palju seda unustasime, mitte teie Eestis, aga, aga meie Soomes, et see tähendas ka suure terrori algust see Venemaa revolutsiooni, et see mingi mingi selline pühase ei olnud ja sellepärast mulle küll meeldib, et nüüd meie kriitiliselt saame seda niimoodi uurida ja rääkida sellest, et see tähendas väga suurt katastroofi. No näiteks Venemaa rahvastele ja venemaalastelt kuidas soomlaste suhtumine Venemaasse ja venelastesse venestamise ajal siis muutus suhtumine, aga kuidas muutus või kas muutus pärast seda, kui Lenin oli tunnistanud Soome iseseisvust? Ja ei, no muutus küll niimoodi, et Soome ja Venemaa suhted olid küll kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel väga sellised jahedad ja olgu, et meie, Soome ja Nõukogude Vene Venemaa vahel sõlmiti rahu. Ka see meie rahu on Tartu rahu teel, on Tartu rahu, aga see oli, oli veebruaris 20 ja meie Tartu rahu on oktoobris 20. Aga see ei tähendanud seda, et need Soome ja Venemaa suhted, et need oleks pärast seda olnud eriti head ja, ja soojad, ei meil oli, olid suured suured probleemid ja ja üks selline tegur oli, oli muidugi see, et pärast Venemaa revolutsiooni sealt Palju inimesi põgenesid Venemaa Soome. Et need tuli eriti palju, see oli Venemaale selline väga nõrk küsimused, et, et Soomes oli neid, neid vana keisrisüsteemi toetajaid oli, olid, oli ka ka väga palju, et need Soome ja Venemaa suhted need maailmasõdade vahel ei olnud, ei olnud head ja ja, ja no mitte ka Eesti ja Venemaa suhted ei olnud eriti eriti heade. Aga teie, Tartu rahu oli, oli väga tähtis selle paraste teie Venemaa ju maksis. No teie saite, saite need kaks sellist maatükki saite sealt Narva jõe ida, ida poolelt ja, ja Kagu-Eestis Setumaalt. Ja, ja Venemaa maksis ka, see oli väga-väga suur hulk kuldrublasid, kui, kui Venemaa maksis pärast seda rahu sõlmimist Eestile, et see oli teile hea, aga meile ka oli meie suur suur mees ja hilisem president paasikivi. Tema ütles juba pärast seda meie Tartu rahu, et see oli Tartu rahu oli Soome jaoks liiga hea, et see oleks jäänud pidevaks sellepärast et see, see oli ka Soomele enam-vähem hea rahu. Kumb siis parema rahu sai Eesti või Soome? Ütleme nii nagu meie suur sportlane Mati Nõgene, et see oli vist fifty-sixty Tuleme tagasi veel ühe teema juurde, mis vene aega langeb, tegelikult see on ärkamisaeg Soome ärkamisaeg ja see oli muidugi teada enne venestamispoliitikat, miks soomlastel ärkamise ajal, miks soomlased vare märkasid? Soomlased ärkasid varem ja mulle tundub ikka veel, et kui ma vaatan, et kui suur liiklus Helsingi Helsingis on juba kell kuus või kell seitse hommik kool. Ja siin tundub, et Tallinn magab veel kell üheksa. Et vahe on ikka veel, aga see rahvuslik ärkamine, see on omaette huvitav küsimus. Ja minu meelest sõltub sellest, et meie ajaloo taustal ja ärkamise tausta ei olnud seda vana seodanismi. Ja see, et sellepärast see meie ühiskond oli, oli juba, juba tol ajal oli, oli vaba. Talupoeg oli vaba, iseseisev ja selle pärnasted ärg kamise jaoks eriti oluline on see rahva enamust tähendab talupojad ja need tulid juba ammu alati olnud Soomes vabalt, mulle tundub, et see, see oli üks selline selline tegur küll. Nii et, et kui meie nüüd vaatame, et millal ja kuidas meie ärkamine, rahvuslik ärkamine sündis. Elias Rudi Kalevala ilmus juba 1835 ja noh, see on, oli väga, väga selline oluline soomlaste jaoks. Oluline meie jaoks oli soomlaste jaoks oli kaaskeele manifest 1863, see tähendas seda, et et soome keel kuulutati ametlikku kaks asjaajamiskeeleks ja nii edasi ja nii edasi. Ja väga huvitav kontrast on ka ja seda ma olen väga palju uurinud ja seal uues raamatus ka kirjutanud. Elias Lõõnrud, kes on meie varasemas tamises kultuurilises ärkamisest oluline härrasmees, siis tema ei tema, juuli käis Eestis 1944, ta oli siin pool aastat ja notarikeele uurija muidugi, aga temal oli ka silmad peas. Olgu et oli, oli teadlane ja tema kirjutas ka, et kui see Eesti Eesti rahvastik ka veel 1244. Et, et rahva olukord on Eestis veel eriti kehv ja et, et et näeb, et, et siinse Fjotalismil on olnud vanad, vanad tugevad juured ja ja nii edasi, et Elias löruti jaoks minu meelest oli olul ja eriti huvitav see muidugi ta teadis, et kui heaolukord Soomes rahva looli totastanilinud neli ja kui ta nüüd nägi, et kuidas oli Eestis, siis ta ta võrdles ja ja kirjutas ka enam-vähem sellest vahest Soome, soomlaste ja eestlaste vahel. Aga meie see ärkamine oli varasem kui kui Eestis eeslaste jaoks suur sellime ärkamise. No noh, ta enam-vähem ärkamine algas 1869 oli teie esimene üldlaulu pidu ja on huvid tav. Minu meelest meil Soomes on olnud ajaloo jooksul kolm eesti muumi, vabandust, et ma käitun sellist kummalist sõna kui buum, aga ja esimene buum, suur eesti puu meil oli just esimese üldlaulupeo ajal, sellepärast et seal oli kaks soomlast, rad, svam, aspeliin ja nemad kirjutasid enne ja laulupidu ja pärast seda kirjutasid Soome ajalehtedes nii palju Eestist ja eestlastest eesti kultuurist eesti ärkamisest. Et meil kunagi varem nii palju Eestist infot ei ole olnud. Et see on esimene esimene selline eestvuse buum, meil suh soomes. Teine Teine oli Eesti vabadussõja ajal. Meie ajalehed kirjutasid Eestist eriti palju Eesti Eesti sõda oli, oli soomlaste jaoks eriti suur, eriti tähtis. Meie seda toetasime. Kas veel tahate teada, teada, milline oli see kolmas buum? Taasiseseisvumine oli küll, oli küll ja see oli meil Soomes see buum algas toodiks, ta kaheksanged. Ja, ja mina olin väga aktiivne ja noor tol ajal 1987 käest kaheksa, umbes niimoodi meil Soomes algas see kolmas eestibuum. Meie Soomes ärkasin täiesti uner Kamaz ja Eesti tahab vabaks ja meie enam-vähem hakkasime, hakkasime Eestit toetama ja oi-oi, need olid küll suured päeva, et, et minu meelest meil on kolm kolm sellist eesti buumi Soomes olnud ja nüüd on väga huvitav ja ma olen ka uurinud ja kirjutanud. Kui me selle saate raames tuleme selle esimese buumi juurde tagasi, et mida see soomlastele andis, et nad Eestit uurisin? See esimene, esimene, see noh, see andis küll väga palju, see andis ka niimoodi, et soomlane ütletaks Soome ajalehelugeja sai aru, et ahaa, et küll meil ongi Soomes hästi asjad. Et Eestis on nii, oli nii pikka aega oli see pärisorjus ja ja nüüd Eesti rahvas on ärkamas ja ja see on muidugi selline positiivne ilming, aga see oli oluline ja meie peame mäletama, et enne seda esimest buumi summa nii palju ei teadnud Eestist. No muidugi siin oli, oli üks ja teine ja Ma olen seal uues raamatus ka väga palju seda kirjutanud, et, et muidugi seab üksikuid soomlasi, käis siin Eestis ja, ja kirjutas Soome ajalehtedes. Aga nüüd tuli see suur buum ja saime aru, et oi, meil ongi selline selline väga noh, enam-vähem armas näha perrahvas Soome lahe lõunakaldal ja ja et seal ka rahvas on Kamaz ja ja muidugi Koidula ja Johann Voldemar Jannsen ja, ja kõik sellise Kreutzwald ka. No nemad olid ka väga suured sellised soometundjad, nemad ju kõik käisid Soomes ja kirjutasid ka siin Eestis Soome Soome kohta. Nii et siin kaas oli selline. Ma ei tea, kas see nüüd oli esimene soomebuum, aga, aga ikkagi, et mitte ainult nii, et Eestis Soomes oleks see esimene eestipuu. Rääkis igas külaülikooli emeriitprofessor, Tartu Ülikooli audoktor, õpetatud Eesti seltsi auliige Sepo Tsetterberg. Varamu saates on professor Kari targi, aine on rääkinud ka sellest, kus on rüssa viha juured ja mis selle põhjustanud on just rüsse viha, mitte veneviha, sest ka soomlastele on heade naabrite kohta ikka kasutusel sõna venelainel. Lõppeva saate ja sinivalges sarjast. Kaks varasemat leiate saate kodulehelt. Jälgige palun ka eesti lugu Facebookis. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Järgmises saates nädala pärast räägime sellest, kuidas soomlased rahvuslikult ärkasid. Sellest ajast, kui soomlased Vene riigi eest sõdisid, on pärit saate lõpulaul rahvalik laul, suomen, kaardin, palu marssi. Soome kaardiväe tagasitee. Tuldi Balkanilt pärast Vene-Türgi sõda ja laulu esitab kõigi aegade soomlaste edetabeli 35. inimene, Tapio Rautavaara olümpiavõitja, maailmameister, üks armastatumaid, lauljaid Soomes, tema hiilgeaeg oli 1900 viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel. Ja veel filminäitleja oli taga. Laulu pealkiri siis suomen kaardil palumarssi.