Tere Soome 100.-le iseseisvuspäevale pühendatud sarja sinivalge neljandas saates uurime, kuidas soomlasest sai soomlane, kuidas soomlus loodi või isegi küsima, kuidas rootslased soomlust lõid. Saates räägib Tartu Ülikooli dotsent Heinike Heinsoo. Saatejuht on Piret Kriivan. Algas Soome rahvuslik ärkamise aeg ja kas soomlased nimetasid ka seda aega ärkamise ajaks? Tõenäoliselt me anname igasugused nimetused tagantjärele. Vaevalt sel ajal keegi seda niimoodi mõtles, tajus, aga üldiselt räägitakse turu romantik, tärkamise ajana, aga minu arvates peaks siiski tulema ajas natuke ettepoole ja vaatama portaani Henrik Gaabriel portaani. Tema oli Turu Ülikooli raamatukoguhoidja. Meil kõlab see amet kuidagi väga proosalisel, et ei ole üldse oluliselt tähtis, aga tegemist professoriga ja väga haritud mehega väga mitmekülgse, mingil määral renessanss Leku mehega. Ja vaat seda aega, mis oli 18. sajandi lõpul, nimetatakse portaani ajaks tema tekki, rahvaluule uurimisega, algust. Ta pani soomlased soome-ugri rahvaste peres kenasti paika. Ta uuris oma ajalugu, teda kutsutakse summa ajaloo isaks. Ta toimetas tegelikult piiskopi kroonikad, mis oli ennem ütleme, ning käsikirjana ilmunud toimetas nad teaduslikult. Ta andis tohutult palju impulsse tegelikult paljudele inimestele ja, ja tema ümber koonduse Aurora seltsi nimeline selts. Ja seal olid siis toru, intellekti olid, seal oli ülikooli inimesi, seal oli ka palju muud seltskonda, selles mõttes kõik sellised ärksamad tegelased, sest siis tegelikult oli ka, kaotame kohtuametnike ja, ja ütleme ametnike maailmas oli ka juba selliseid, kes, kes oli päris hästi haritud ja, ja kohati kõrgharidusega. Ja vot seda aega kutsutakse portaani aia. Kas see on huvitav selles mõttes, et portano näiteks esimene kellele Soomes pandi rahva rahadega ausammas, tõsi küll, 1864, alles ta suri, toda 204, kui ma ei eksi. Aga see oli siis väga huvitav selles mõttes, et et nii nagu topeelus hiljem on öelnud, et paljud inimesed pannud ausambaid kuningatele ja, ja sõjakangelastele hakkavat, meie panime oma rahva ainulaadsele valgustajale ära peale oma rahva rahadega Usamba. Nüüd tema tegelikult oli esimene ja, ja siis need tururomantikut, nemad olid tõesti romantik. Selles mõttes, et märgati, et rahvas ei ole huvitatud oma keeles, Nad ei kuulegi seda mujal, kui kuskil ainult kirikus. Mingit rahvustunnet ei ole, identiteet ei ole, korda ka ei lähe. Ja siis nad hakkasid rõhutama seda, et keele osa tegelikult rahvusel väga suur, et väga suur osa elanikkonnast Soomes siis Rootsi soomlasest oli Rootsi riigi osa on ikkagi soomekeelset. Tegelikult romantikat ajal, andke andeks, tegelikult oli juba suurvürstiriik, oli Venemaa suurvürst, oli ikka kogu aeg Rootsi riigi osa oli tulnud nii et sujuvalt niimoodi mõeldi ja siis väga palju propageerite, seda näiteks üks väga huvitav mees oli. Arvidson temalt on pärit selline lause, mida ma kunagi kuulsin vist aastal 2005, kui ritta uue suguainena esines Soome parlamendi spiiker Tartu Ülikoolis tsiteeris arvitsiooni arvitsena, ütles, et et rootslased ei ole venelasteks saada ei taha kolgem siis soomlased. Et see on siis selline. No suhteliselt, ma arvan, et paljud soomlased seda lauset lauset teavad. Ja siis oli see selline veel ütles talle, et tal oma Osada kaike maailma keeled, pan, omame, emme, tahame osata kõiki maailmakeel, ainult mitte enda oma. Tema väga üürikeselt toimis ja läks ära rootsi pettununa, kuna see ajajärk ja väga lühikeseks. Ja siis Turu ülikool põles. Põleng oli väga totaalne, mitte ainult ülikool, vaid tegelikult põles ikka suurem osa linnast ka maha. Sellest on kirjutatud kirjeldatud, kuidas isegi pangahooned põlesid ja paberrahad lendasid linna linna kohal ja ja, ja see, kus siis üks põhjus oli, miks ülikool viidi Helsingisse. Ta ei olnud ruumi ülikoolile, eelruume üliõpilastele ja noh, teise põhjusena võib-olla ka öeldakse seda Turu Ülikooli, ütleme väga Rootsi ülikool, et siis kui loodise Helsingis uus ülikool, keiserlik, Aleksandria Ülikool, et siis see oli juba nagu rohkem vene reeglitele vastav ülikool. Ja siis tururomantikut aeg otsa sai, nii et tegelikult Ta oli ikkagi selline lokaalne Erilist, sellist laiemat mõju tal ei olnud, aga loomulikult nii nagu igal asjal on, ta äratab enda ümber ärksamad inimesi ja siis tasapisi hakkab looma, siis hakatakse mõtlema, siis hakatakse kasutama teisi vahendeid, siis hakkab aeg juba sinnamaale jõudma, kui aeg on küps, sest midagi ei saa teha. Võib-olla siis ennem, kui, kui aeg lihtsalt küps ei ole. Kas ma saan nüüd õigesti aru, et soome rahva äratajad on enamasti rootslased? Jah, see oli asi, mille ülema tohutult palju mõtlesin siis, kui ma hakkasin aastaid tagasi soome keelt tema 79. aastal ja, ja siis siis tasapisi ka loomulikult tuli see kultuurikülg juurde ja ma kuidagi väga-väga imestasin ja ma ei saanud kuidagimoodi aru, kuidas on võimalik, et ma küsisin kogu aeg oma soome tuttavate, et kas see on võimalik, Soome rahvusluuletaja, soomlased armastavad väga, leiti et Soome rahvusluuletaja Runeberi oli und rootslane ja oli küll, kuidas ta soome rahvusluuletaja siis oli noaga ta luuletuse soomlastest ja nii edasi ja nii edasi, et kollase keeles, eks ole, rootsi keeles täiesti rootsi keeles tõlgiti tegelikult Runeberit ikkagi palju-palju hiljem natuke aega hiljem, kui tuli mees, kes mulle väga meeldib, Me Sakari Topellus, tema oli küll ka rootsi keel nagu oskas kindlasti soome keelt ja tema korraldas küll väga palju niimoodi, et tema asjad ilmusid ka nagu paralleelselt peaaegu kogu aeg ka soome keeles. Noh, vahel juhtus niimoodi, et kohe niimoodi toimunut, aga üldiselt kohe nagu oli suunatud ikkagi kakskeelsele või kahele keelele see tema toodang. Aga jää, Rune peri näiteks, noh, see on huvitav, tema hakkas looma seda soomlase prototüüpi. Üks tema esimesi Asjon saarjärve Paavo. See on selline luuletus poeemia Paavost, kes külvab vilja ja loodab kõige paremat elab sellistel Saarijärvemaadel, mis on üsna külmad, kus halguga küla käid, külm ülakäib, tuul, torm, mis iganes kõik loodusõnnetused on just sinna suunatud ja, ja siis, kui ta selle vilja külvab, siis tõesti esimesel aastal kõik hävib, tema nainame õnneta, ütleb, et õied Paavo, nüüd nüüd võtame kirja. Kepi kohe-kohe, lähme siit minema. Ei, Paavo siis ütleb ei, ei küll jumal, meid aitab ja müüb maha, seal ma ei mäleta alguses lehma ja pärast veel midagi ja tasapisi järgmine aasta siis tegelikult juba vili kasvab. Aga ikkagi lõppude lõpuks tuleb, siis kuivab ära. Ikaldus. Ja siis, kui lõpuks, siis kui naine on ikka päris endast väljas ja kui asjad hakkavad juba juba päris metsa minema tuleb korralik saak poole ja naine väga õnnelik, ütleb, et kallis Paavad noot, nüüd lähme teeme endale selle korraliku leiva, sest ennem kogu aeg pandi seda männikoort sinna leiva sisse. Ja siis pao ütleb tee kallis naine, et seda me küll ei tee, paneme ikka männi koorsena leiva sisse, sest meie naabrid seal võttis, siis ma ei tea, halva ja ühesõnaga ikaldus toimus ja nüüd aitame naabreid. Ühesõnaga loonud sellise väga leebe. Tööka jumalakartliku usina soosina ja soomlase tüübi see saarjärve Paavo siis on selline üks Perussuomalais põhisoomlane. Siis Rune päril tuli varsti selline ballaad, ma arvan, seda kutsutakse ballaadiks. Põdrakütt, hirvenhistajad, põdrakütid ja kunagi mati kling, hästi tuntud Soome, Soome, Rootsi ajaloolane, on öelnud, et tegelikult see oli esimene soome eepos, et mitte Kalevala ei olnud, vaid põdrakütid oligi esimene EPAs. Ja mille poolest tegelikult sündmused toimusid ühe päeva jooksul üks päev. Aga seal oli haaratud kõik sotsiaalsed kihid niimoodi, et see oli nagu suurtalus. Kus sa karda, nagu me peaksime tõlkima, mõisaks oleks natukene halb, tõlge vastaks, eks ole, süsteem on mõison ja päris orjuslik ja see Soome suur talu ei olnud, suurtalus, toimus tegevus kõik ja seal tõesti olid, olid siis suurtel omanik ja siis tema Priit ja, ja teenijad ja, ja kõik, kõikvõimalikud sotsiaalsed kihid kuni kirjusteni ja, ja näe valla vastane välja, politseis seal esindatud ja lõpule selline väga ilus, õnnelik lõpp, kuna kõigil oli oma roll oma koht selles ühiskonnas ja ja kõik toimis väga hästi. Vaat seda nimetas, nimetas mati klinge esimeseks Soome osaks, nii et ka see oli absoluutselt rootsikeelne ja ma pean ütlema, et teda oli nagu. Tal on raske lugeda, ma olen lugenud, mul on selline fanaatiline soov olnud kõiki neid ärkamisaegseid asju lugeda ja ma olen üritanud püüdnud luge tule lugenud ka muidugi, aga ma ütleks, et et võis olla teda kerge lugeda inimesel, kes, kelle lugemisoskus oli võib-olla 19. sajandi keskpaigas selline tagasihoidlik, aga nii või naa, need teosed olid väga populaarsed, aga mis keeles neid loeti, siis tõlgiti kohe või ei kohe tõlgitud need tõlgiti tegelikult palju, palju üle ja palju-palju hiljem. Ja kui me võtame ütleme, ühe Rune pärisele siis lipniks tooli lood, mis on jällegi selline märgiline teos. 848 ilmus esimene osa, mis on rohkem nagu rõhutab loodust Soome looduskaunis, karm selline selles karges karmis looduses elab selline tubli inimene. Siis teine osa oli rohkem nagu ajalugu rõhutas Sõjakäikusid ja kangelasliku soomlaste ja sealgi loodined prototüüp. Üsna palju siis näiteks 1848 anti luba üliõpilaspäevade pidamiseks. Tükk aega oli keelatud olnud, see oli selline imelik ka, et maailmas revolutsioonide aeg ja kõik millegipärast anti luba siis pida Peetriste floora päeva. Seal esimest korda õmmeldi välja ka see üliõpilasseltsi lipp, mis praegu soomlastel on tegelikult seda pappikasele üliõpilaslakke siis selle ütleme, kui inimene lõpetab gümnaasiumi, siis saab selle gümnasisti mütsi ja, ja siis selle peale on siis see sümbol, mis tol ajal välja õmmeldi, sinna lipu peale seda lehvitati ja lauldi siis seda paatsuse viisistatud maa laulu, mis oli Runeberi, sellel lipnik tooli lugude esimene laul, lauldi rootsi keeles, oi maa me Soome sünnimaa ja nii edasi maa, meie maa, Soome sünnimaa, kui vaene ja kehv ta on, aga ikkagi ilus armas meile kõigile. Et siis öeldi, et seda lauldi, korduvalt jääb, kuna neli viiendikku oli veel tumm rootslased lauset, mida prantsuse keeles laused, et kohutav, selline rahvuslik vaimustus selle ümber ja süneorskesele Frederik tõenäosus, kes oli siis retoorika ka professort tema siis oli, pidas kõne spontaanse kõne, mille järel öeldakse, et ta kaotas häälerahvas, nuttis temates kõnet, kaotas hääle, aga noh, hiljem ilmselt tuli hääl tagasi, aga ta ütles, et mis siis, et ma olen kõnelenud metsa, oli tema elu kõige tähtsam kõne. Et selline üldrahvalik rootsikeelne Soome vaimustus oli siis. Aga millal siis see pööre toimus, sest tegelikult oli olemas juba Agricola oli juba tegutsenud ja kirjakeel oli olemas ja millal siis pööre soome keele peale toimus? Nojah, muidugi Agricola oli kirjakeele teinud, sest see on ju kogu selle reformatsiooniga seotud, et jumala sõna pidi olema emakeelsena olemas ja saadaval ja vaata, see on nagu huvitav, et Agricola esimene teos temani soome kirjakeele isa Ta oli aabits, mida, mis on suhteliselt ainulaadne, ma ei tea, kuidas maailmakirjanduse ajaloos on, et kas esimene Theo sõna aabits tavaliselt vist ei ole, aga vot temal oli 1542 või kolm, see on natuke segane saasta arv, täielikku ei ole säilinud. Pitsete õpetas lihtsalt, et noh, kuidas neid häälikuid kirjutada tähelikute tähtede ühendamist ja, ja, ja seal oli väikene katekismus ja tea täpselt 18 lehekülge, kui suur ta oli, et see oli tal esimene. Ja loomulikult ta kirjutas täiesti palju, noh, tal on hästi palju tõlkeasju, mis on loomulik uue testamendi tõlkimist, alustas tegija, sega ilmus aga, aga põhimõtteliselt ikkagi ikkagi tal on tõlketekstid päris palju neid ja, ja väga palju uusi sõnu pidi looma loomulikult, sest et noh, üldiselt paljudel üldse sõna oli, seda öeldakse, et tal oli umbes kuus pool 1000 sõna, mida ta kasutas. Ja kui võtta, et, et sellega sai tõlkida uut testamenti siis loomulikult olen palju jutluste raamatuid. Agricul ilmus ka esimene tegelikult altari psalmide raamat, mille eessõnas on siis ka soome jumalad loend. Ta kirjeldab soome muinasjumalaid, tegelikult see on ennem, Kananderis on tegelikult kõige esimene soome muinasjumalate kirjeldus, et erinevad tekstid on tal küll ja tema kirjaviis jääb suhteliselt muutumatuks. Aga loomulikult pani aluse, et üks kümmekond teost ilmustal 20 aasta jooksul umbes natuke väiksema ajavahemiku sees. Ja, ja need on muidugi väga põhjalikult uuritud ja, ja see on see soome kirjakeele alus ja põhimõtteliselt näete, ma ei oska öelda, Kalevalas näiteks oli 8000 sõna natuke rohkem. Sellega sai kunsteepose teha. Nii et see sõnavara, mida me võib-olla vaja, ma ei olegi väga suur. Aga edasi jah, võib-olla pealased Agriculat tuligi natuke sellisem, segasem aeg või nii väga palju soome keeles, tegelikult siiski ei toodetud midagi. Kindlasti vaimulikud jutlused ja sellised asjad. Et soome keele massidesse minek tegelikult algas ikkagi ütleme, 19. sajandil, siis hakati soome keelt kirjutama, rohkem lugema, rohkem. Kes need esimesed siis olid, kes julgesid soome keeles kirjutama hakata? Nad olid ajalehed ja, ja ilmusid natuke periooditi ja väga väike, võib-olla oli see tiraaž võib-olla vaid kindlasti. Aga kui võtad, kes, kes siis hakkasid kirjutama, siis kõige esimesena ikkagi tuli selline juhuluuleülikoolis hakati juba Helsingis tegelikult kasutama üsna palju Soome keelt. Ja väga huvitav on näiteks see, et, et kui noh, see on peaaegu nagu viktoriini küsimused, et kus oli esimene soomekeelne elektoraat, et siis tõepoolest tark, kes oli esimene soomekeelne elektoraat, mitte Helsingis. 1803 olime Lens, kes oli eesti ja soome keele lektor, tõsi, keegi ei tea, kas ta soome keelt õpetas. Oli vähemalt selles ametis. Miks sa seda kolm on ikka väga varajane. Jajaja aga soome keeles tule jäse soomekeelne elektoraat tegelikult palju hiljem. Aga millal siis või, või kelle loomingus ikkagi soomlus? Esile tõusis, sellega alustaski tõestise Rone pre oma saarjärve Paavoga ja hakkaski looma seda tööka ja tubli soomlase müüti. Ja kui ma mõtlen, rume, pritegelased, nendel omad huvitavad noh, neist on tehtud sümbolid üks näiteks üks luuletus temal või noh, jah, ütleme luuletus olgu, temal on selle Sven tuuba. Vaata, see on isegi huvitav, et kui me vaatame näiteks rootsi keldri Tuufa ja soome keel Sven tuua nii et isegi nimetused, tool tootsid keele moodi kirjutatud Estool soome keele kahe hooga, et kogu aeg nagu, nagu paralleelselt, nagu esineb see Rootsi Soome asi aga näiteks siis venduva uskumatu tüüp, tegelikult nagu öeldud, ongi kirjelduses, et mõistusega polnud teda väga palju, on niimodi, võistluste palju ei olnud, aga väga tubli oli kangelaslik sõdur. Ja tänu tema natukene äpula käitumisele sattus niimoodi, et ta päästis lahingud, ta sööstis rünnakule, kõik läksid tema järel, kui oli tegelikult öeldud, et mitte minnes tema ründas ja ja kõik see väga hästi ja, ja ta tema juhtimisel. Vot selline tüüp jälle, kes nagu noh, ma ei oska öelda, kui positiivne, muidugi positiivne. Samas on ta ju tegelikult rumaal, eks ole, tema rumalused aga aga jälle vägeva per noh siis näiteks Lotas värd, teate loto svert tegelikult Soomes naiskaitseorganisatsioon, kes ju väga, väga tugevalt tegutses talvesõjas ja jätkusõjas ja naiste organisatsioon, mis venelaste põlkile tera neljakümnendatel aastatel siis sealhulgas sverdi nimi on ka võetud puneberi ühest ühest samast siis väheke Liblik Stahli lugude sarjast ja see lotosfäär tuli ka selline naine, kes käis sõjaväega kaasas ja müüs viina. Noh iseenesest ei tundugi nii väga selline vapper tegu, aga ta oli sinna ka emalik tema käte vahel suri noor sõjamees, kellele ta andis Hiina ilma rahata, samas sellisel ajal kellegile teisele, kes seda väärteoon teadnud isegi raha eest. Omapärane nägu, jällegi ühtepidi kangelane, teistpidi nagu äraspidine kangelane eemal, kuidas loodud ja see latakas verd on ja, ja tõesti selline, et võib-olla ma arvan, paljud ei teagi, mis Runa peri see luuletus sisaldab, aga seda on peetud siis Soomes selliseks väga, väga positiivseks emalikuks, kauniks naiseks. Ma mõtlen hingeliseks mõttes. No siis tuli, topeelius jäävad topeeles, mulle väga väga meeldib selles mõttes, et temale ajaloo, professor algusajakirjanik väga kaua aega ajakirjanik, kes tõi ajakirjandusse sisse järjejutu saami ja oma järjejuttudest, ta kirjutas enamjagu selliseid ajaloolisi lugusid. Ajaloolasena olid need üsna täpsed alu, detailid olid kohas paigas ja, ja, ja kangelased noh, natuke oli seal võluelement, igasugust musta, musta ja ja muud maagiat ja müstikat, nii et nad pidid haarama kõiki kõiki ühiskonnakihte. Aga, aga ta ikkagi jällegi lõi mingisuguse terviku. Temal olid siis sellised hästi põnevad lood. Kustega propageeris igasuguseid ajaloolisi kangelasi, ajaloolise sündmuse viiks nad massidesse. Aga võib-olla kõige olulisem on ikkagi see tema maamäekirja, me teame, et meie maa laul, eks ole, Soome hümn topeediasel, meie maa raamat ja see on kooliõpik. Ja see kooliõpik on tegelikult kirjutatud 1875, Ihastusse raamatu, minu raamat, minu raamat on ja ma tõesti armastan neid ja ma olen üritanud summa antikvariaatides endale kokku osta neid. Ma vaatan praegu, et mul on 897 see on siis 22 aastat hiljem ilmunud, kui see esimene ja see on 14. trükk. Aga kui nüüd selle raamatu kohta öelda, siis seda on tõesti ilmunud kolm miljonit. Ma ei oska öelda, tähendab palju, sest tegelikult noh, ütleme 100 aasta jooksul 1991 ilmus minu arvates viimane trükk. Ma elan hiljem näinud, kas need on rohkem ilmunud, tõenäoliselt ei ole. Ja ütleme niimoodi siis, et umbes 60 trüki on soomekeelsed ja 20 trüki rootsikeelsed ilmuste marootsid, keelsena topeelus reklaamis aga seda teost oma ajalehes üldse ajalehtedes, kui tal ei olnud siis tegelikult päris oma ajalehte enam. Ja oli teada, et vot sel päeval 14. septembril ilmub soome rootsi keeles, aga siis juhtus tal kogu aeg üks tõlk. Ta oskas, oskas soome keelt, aga igal juhul ta kirjutanud soome keeles üks tõlkija tõlk oli haige, nii tegelikult soome keele varianti. No siiski natukene hiljem. Ja kui see raamat ilmus, siis see on mingil määral, kuidas ma ütleks nagu koguteos selle kohta, mida soomlastest ja soomusest sinnamaani oli kirjutatud. No ta hakkab pihta näiteks, et esimene peatükk on maa. Siin on maa ja rahvas. Ta kirjeldab, kuidas tegemist on siis tõesti nagu kaherahvaga, kes on sisuliselt üks soomlased, rootslased, kes on sisuliselt üks Soomemaal, siin on Läänemerest, siin on see sümbol noh, Läänemeri ja siin on siis Läänemereneiu, siin on igasugused sellised Kullo kaevamised lappima kuld ja Soome hobune ja väga palju sümboleid. Ja siis tuleb teine peatükk, seal tuleb rahvas ja siin ta rääkigu sugu rahvastest, aga seda mati lugu tahaks natuke rääkida. Vot see on selline hästi vahva lugu, see on tüüpiline soomlane Matti ja, ja see mati meedialainena on soome keeles isegi praegu selline tänapäeva termin. Noh, see on umbes, et see tavaline inimene, tavaline soomlane, mis iganes selline. Ja vot see mati lugu algab sellega, et ühel peremehel oli kolm teenijat, Ivan oli venelane, Eerikule rootslane ja materjal soomlane. Ja siis ta andis neile kõikidele ülesanded, põld oleks vaja kividest puhastuda. Nii ja Ivan rõõmsalt lauldes tegema tööd ja juba pärastlõunal või kesk-lõuna ajal oli töödega ühel pool, Eerik oli natukene naeris ja vahel kiroos ja, ja nurise, torises ja kuskil pärastlõunal sai valmis. Aga see oli niisugune pahur ja, ja muudkui aga mõtles tükk aega ennem ja siis alustas tööd ja alles Vaga õhtu hilja lõpetas tööd. Siis tuli vaatama siis see perenaise, kuidas asi oli siis lõppenud ja Ivan olid tõesti kõige nutikam olnud, ütles ta. Aga ta oli jätnud kõik suured kivid paigale. No ja üldsegi tegelikult oli selt kivid ümber koristanud, no Ameerika üle võtnud väiksed kivid välja, aga ikka need kõige suuremad maale jätnud. Aga Mati oli tubli mees, kes olla üldsegi Väikse paigale jätnud alustanudki suurtest kividest. Siit tuleb selline termin matic, imen, majandajad, see Mati on just see, kes alustab kõige raskemast ülesandest. Ja siin ta siis kirjeldab seda Matit, et maadest ta tulles kive, majandajad selle ülesande endale saigi. Ja nüüd ta siis kirjeldab seda. Ja vot see on selline prototüüp, mis on tegelikult jäänud ja kogu aeg läbi aegade läbi aegade püsinud, et et oma loomuse poolest tuli Mati, see, kes ei kiirusta. Ta on selline torisev ja, ja häbelik. Aga kui ta natuke aega on heade sõprade seltsis istunud, siis paistab niimoodi, et tema loovus nagu leebub ja ta tundub ise muutuvat. Noh, ja siis natukene veel seda kirjeldas, kuidas ta ikka armastab nalja ka vahel teha ja ja ta on see, kes näiteks on nädalaid vait. Ja ta vaikib siis, kui oleks parem rääkida ja vahe räägib siis, kui oleks parem olla vait. See on siis üks selline ongi siis on järgmine, mis mulle väga väga meeldib, on see Mationi tohutult aus mees, et ta pidi isegi laenama varganimega teises keeles, nimelt sõnavaras on balti laen, tegelikult tuleb etümoloogia lausa mängu, ta on ka rahulik mees, ükskõik mis raske töötajale ei anta. Kõik ta teeb rahulikult ära ja ta on aeglane ja jääb sageli hiljaks. Aga tal on üldiselt komme mõelda ennem ja ta kiirusta, noosid Mäedan lõike vahele, ma lihtsalt loen nagu olulisemad iseloomuomadused ja Dylan jah, komme kaua mõelda ja siis alles hakata tegutsema. Aga Mati on kangekaelne nagu papp, et vaata siin iidse päringu sündi ja seda teab kogu maailm. Ja tema kangekaelsus on tema vastupidavuse pahupool, mida ta korra on pähe võtnud. Vot seda ta täpselt teebki, kus ta on seismas, seal ta seisab. Aga kui ta tahab, siis ta hakkab, ei lase ennast üldse ahvatleda teistest asjadest, kui ta vapsik, teeb. Üks Mati vendadest, pikk mees, uputasinasteraavee pange, see ei olnud kerge ülesanne, aga ta oli otsustanud ära uputada jupuski. Noh, ühesõnaga natukene huumorit ka selle loo juures ja siis ütleb, et matee aeglus on see, et ta kannatab palju hinnangu, vihastab, aga kui ta korra ikka vihastab, siis tõesti ääretult siis silmini. Ja kõige meelsamini Mati on kodus oma kodus ja, ja talle meeldib siis seal tööd teha, ta tahab, et kõik oleks korras, aga vahet hakkab kalaisklema ja seda ta võib endale lubada, sest ta on tegelik, et ikka kõva töömees. Ta on abivalmis, külalislahke usaldada, tav, usklik magab talvel suvel üleval ja vahel isegi naudib ilusat muusikat ja kauneid laule. Ja kui tema käest küsitakse, miks ta seda teeb, siis ta ütleb, et ei tea, lihtsalt ilusaim vot selline pilt. Ja ma arvan, et vot seda ongi nagu kultiveeritud hästi palju kogu aeg. Et siis, kui see Lõõnre kirjutas oma eepose, siis tegelikult üldiselt seda ei loetud väga palju seal on ausammas soome keeles tuuril ei võimalik luua selline suurteos tegelikult seda tiraaže, mis tuli, seda müüd hästi kaua. Runeberi teosed hakati lugema. Inimesed hakkasid lugema tõesti, aga see, kui topeelius kirjutas selleks täielikult massidesse aeg oli ilmselt küps juba selleks ajaks noh seda asja rahvusideede küpsetatud erinevas kastmes ideoloogilisel tasandil tasapisi rahva poole, viies et istub ellus, viiski selleni massidesse. Ja sealt jah, tõesti, kui see kolm miljonit ja, ja peaaegu eks õla pärast teist maailmasõda ta vist enam-vähem kohustuslik kirjandus. Et siis ma hindan topeeellust ääretult selles mõttes, et tegemist oli haritud ajaloolased, kes oskas seda asja esitada niimoodi, et oli loatav ja, ja väga põnev. Ja siin topilusel on ka see, mida soomlaste puhul võib-olla ma mida meil vist Eestis nii väga ei ole, on see hõimumentaliteet. No mina olen sündinud Tartus, lõuna-lont on tulnud Tahkurannas, mul isa ema on soometsas sealsamas kandis. Kuidagi kipun ütlema, et ma olen Pahkurnus pärit, sest ta Tartust pärit oled, võib-olla ei olegi nii väga põnev üldse kuidagi. Aga noh, ikkagi ma tunnen ka nii, ma olen lapsepõlves palju seal mere ääres olnud, aga soomlastel on see kohalik identiteet on väga tähtis, et kas ta on põhjamaalane, kas ta on? No päris soomlane on, kas ta on Hämelana Savolana karjalana seal on tegelikult noh, tõesti väga erinevate hõimudega tegemist. Meie võib-olla võiksime öelda, noh, ma ei hakka süvenema eesti Keila lukku, et Lõuna-Eesti ja Põhja-eest ja nii edasi, aga vot siin on katu piilus siis esitlenud soomlase hõimutüübid. Millised need on? Et sellega hakata tegelema kunagine märgata? Üldiselt 19. sajandi selline esimene pool paik oli, kui kaupmehed märkasid seda, et soomes peab erinevalt käituma. Et kui sa oled ida pool kaupade laadal kauplejat, vot siis seesama läheneme siis ei toimi, et nad on väga erinevad oma suhtest käitumiselt. Ja siis anti üliõpilane Andero varilusele mitte muidugi kaupmehed ei andnud, aga noh, ühesõnaga seal on erinevad põhjused, ülesanne natukene kaardistada seda ida-läänepiiri. Neid hõimuasju. Ja tema juba siis kirjeldas, mille Poolas siis erinevad on, lääne pool on stabiilne ajalooliselt tegelikult ka juba stabiilne, selles mõttes, et põlluharimine on seal olnud suhteliselt siis ühe koha keskne ida pool on kogu aeg põllundus olnud, aga kogu see tüüpbaas on erinev. Ja vot siin selles maamäe kirjas sinine esitata siis. Tobiilus, need erinevad tüübid, topiles kirjutab siin näiteks karjalased. Et soome rahvas on puusarnane, kes paneb oma sõnapanu juured maa sisse ja tema on kõige suuremad juured, on kaks erinevat hõimu, kaks erinevat rahvast, need on karjalased, hämmelased on omavahel maa ära jaganud, niiet karjalased elavad idas-kagus ja põhjas. Aga Hämelaselt elavad Lääne ja Lõuna-Soomes palju vaenule nende vahel, vanasti aga nüüd on kaua elanud rahus ja siis ta kirjeldab seda, milline karjalane siis õnnetan, sale oma keha poolest. Tähendab pruun lokkis juus ja erksad sinised silmad. Hänelase kõrval on karjalane rohkem avameelne, sõbralik, liikuv ja tegus, aga samuti ka jutukam. Ta kipub kemplema. Ta on väga uudishimulik ja vihastab kergesti. Ta armastab reisida, kaubelda ja talle meeldib, kui ta kohtab oma teel erinevaid inimesi. Ta on väga õrnatundeline ja väga kergesti muutuv, kurvaks ja taas jälle rõõmsaks ja armastab mängu ja kauneid laule. Ja ta ütleb kareduse kohta veel, et Karjala nagu soome rahva helgem valgem pool, tänavameelne, viisakas, erk ja kergemeelne, kergesti uuendatav, kergesti eksiteele, saadetav keele kuskilt nagu laps, aga siiski nagu soomlasel on temal ka kangekaelsust ja kujutatu targast juhtida, siis ta kindlasti jõuab paremate soomlaste hulka. Esindaja kirjeldab Savolasija ja sihttulevat hämmelased, kes on siis sellised väga rahulikud ja väga töökad ja väga tublid ja vaiksed ja tõsimeelsed ja nii edasi ja nii edasi järele mõtlevad ja, ja kangekaelsed aeglaselt veastuvad ja aeglaselt annavad andeks ja, ja nad on, vaat nemad on siis need, need, kes need kivisid sügavalt maast välja kaevavad. Ja need hõimu hõimu tüüpannata palju ja tegelikult soomlastele siiamaani jäänud, et nad ütlevad sageli, et ma olen sealt pärit või sealt või vaheldad, ütleb, et ei, ma ei, ma olen Hannest, aga ma ei ole tüüpiline mäelane. Aga kuidagi see taustas tuleb kogu aeg. Soome sisust räägitakse ju enamasti 20. sajandi sündmustega seoses, aga kõike seda juttu kuulates on mul mulje, et see sisu on ikka ikka tõeliselt tugev olnud juba kuskil aegade hämarusest, don maakondlikult identifitseeritakse ennast. Kõigepealt on seal kõrval rootslased, et kõigest sellest soomlasena välja tulla. Küll. Ja, ja seda soomlast on tõepoolest mulle mulle tohutult meelde jäänud see, kuidas seda Soonust tegelikult täiesti sihiteadlikult kogu Üheksateistkümnes sajand loodi ja võib-olla siis üksime keele asi siis noh, rääkisime, et rootsi keel, Rune, Beria, Snelman tõesti kakskeelne, tema juba politiseeris selle rahvusidee. Aga näiteks ütleme, 19. sajandi teisel poolavas nelman oli see, kes ütles, et soomlas tav rootslased peavad üle minema soome keelele. Noh, et ei jõua oodata, kui kasvab uus sugupõlv, eks ole, kui me kasvatame oma lapsi vaid vaid me peame ise koha valmis olema ja siis tõesti toimus ka selline asi, kui hakati minema üle tuntud rootsi suguvõsad, hakkasid üle soome keelele minema ja mulle väga meeldis, ma ei mäleta, kas ma enne mainisin, aga see, kuidas tõepoolest Julias kroom kirjeldas, et kui nad tema siis jah, saksakeelne, kuidas nad oma naisega leppisid kokku, hakkavad soome keelt kõnelema nainel rootslane umbrootslane, nii nagu teise umberootsoojend ja, ja siis, kui nad tulid seal laulatusel, siis ütles, et nii, et nüüd muiazeni mu kallis mutikena ja kolm on kallis naine, vot nüüd me ei räägi muud Kann soome keelt. Ja kirjeldab siis seal, et, et alguses oli meie perekonnas küll väga pikk vaikuse aeg ja tuli pisarad ja kõike muud, aga tasapisisõnaraamatu abiga ja pikkamööda läks asi käima ja sellised suguvõsasid oli, Rootsis on teisigi, kes tõesti vahetasid ise keelt. Et no see on, ma arvan, ka suhteliselt ainulaadne nähtus. Aga mida soomlased ise tänapäeval arvavad, sellest, kuidas soomlus on kujunenud. Meie muretseme ju siinpool väga hirmsasti, et meie eeposes on palju laenatud ja väljamõeldud. Et palju meie kultuuri on baltisakslastelt, mida soomlased arvavad? No kui me eeposest räägime, siis lönbud näiteks ütles, et oleks võinud üheksa erineva tempos kokku panna selle materjali põhjal, mis tal oli, et loomulikult Egon kunsti eposega eesti keele puhul muidugi absoluutselt rohkem, meie Kalevipoeg on määratud rohkem kunsteepos. Aga Ma ei teagi, seda peaks nende käest küsima, sest et minu arvates on see nagu uskumatu see, et alati on soomes öeldud, et keel eristanud sotsiaalseid rühmi. Et oli olemas tegelikult siiski rootsikeelsed talupoegi, siiski ta seda alamklassi teid rootsikeelsed ei olnud ju kihvt tegelikult. Aga igal juhul ütleme veel 1900 kahekümnendatel aastatel oli selline huvitav seis, et 10000 soomlase kohta õppis kõrgkoolis kaheksa ja rootsikeelset 32. Nii et see siiski suhteliselt kaua ja mõelge, suhe oli tollel ajal vas 13 protsent oli rootsikeelset elanikkonda. Nii et kui seda suhet kuidagi arvestada, siis ikkagi noh, ääretult palju see rootslaste ajalooline paremus ilmselt siis siis toimis. Ja muidugi, kui võtta veel 20. sajandi alguses Emil Nestor, see tähendab ka tuntud soome keelemees noorena lausa kaheksateistaastasena kirjutas soome keeles öeldakse, mis 50 aastat oli kasutusel siis tema ütles, et nagu soomekeelne, haritud, et ikka nagu väga hästi tahad ujuda ja ja Juhani Aho romaanides 20. sajandi alguses oli väga palju rootsipärasusi, võrreldakse, öeldakse teie nahatorke, Tolstoi oli see prantsuse laena natuke rohkem prantsuse keelt kui, kui seal Ahol, aga ikkagi väga palju. Kui me lähme edasi miga, Valdor isegi noh, ma ei oska öelda Rootsiga reaalsusega konstruktsioone, rootsi laene ka ikka väga palju. Et eks keele läks aega, kuid öeldakse, et 1870 oli selline. Algas nagu nügizoman kaos ehk kaasaegse soome keeleperiood. Et soome keel oli mingil määral valmis füüsiliselt selleks, et teda saaks rakendada üsna erinevatel elualadel 1919 keeleseadusega muidugi läkski kasutusele, siis eks sinna vahele ikka vägapkaad, aga igal juhul ülikoolis kaitstud, esimene väitekiri soome keeles juba 1858, nii et et oli võimalik, ei olnud keelatud ja oli ka siis ilmselt siis oponente, kes suutsid seda oponeerida. Selle kirjandusväitekiri. 2005. aastal ilmus meil selline väga huvitav kogumik soome soomemaalased. Ja Maarja Pärl, Lõhmus ja Eero Medijainen toimetasid selle. Ja mina olen sinna kirjutanud eessõna, saun sisule Sibeliuse. Ja, ja tõepoolest, et mis need Soome sümboleid siis on, saun? No loomulikult, soome saun, käid Araabias kus iganes saunas, Soona, igal pool olemas täiesti sisu, see on jah, see, millest just juttu oli, et sisu ei ole mitte ainult talvesõjaga seotud, vaid sisu, eks ole, on tegelikult selline, mis on soomlastele üürg omana loodame ka eestlastele, aga soomlaste puhul on seda, seda rohkem rõhutatud. Sest kui ma Eestiga üldse peaks võrdleme, siis mul tuleb meelde see tee tööd, näe vaeva, siis tuleb armastus ja lõppude lõpuks Tammsaare lõpuni välja. Ei, ongi kindel, et kas retsept oligi see kõige õigem ja pea arvu või või Andres, et kumb siis kumb siis oma õnne saabuda, ütles et siis soomlaste puhul nagu siis kõhklust kahtlust ei ole olnud, et see töökus ja sisu, seda kultiveeritud kogu aeg ja Sibelus muidugi on selline mees, kes rahvusvaheliselt tuntud, aga samas kui seda pealkiri välja mõtlesin, sellest sissejuhatuses on tegelikult hästi palju sellest, mis ma praegu rääkisin sellest soomlusa kujunemisest tänapäevani välja, siis kuskilt ma lugesin kokku kolm kaad ja siis oli see, et kaugel külm ja kommunistlik see on, ja see, millest on räägitud väga palju Kekkose ajal. Et mida me tahame siis rõhutada, et ühte või teist, aga iseloomulikud olnud muidugi Soomele kõik. Soome puhul on see, mis mulle hästi meeldib, et nad tänapäeval veel tähistavad kõiki neid oma kangelasi päevadega on Agricola päev on löönrudi päev, Kalevala päev. See on niisugune tore tore traditsioon. Lipud lehvivad ja need on need nagu lipudus päevad. Lippu lehvitamas päevad. Aga need suruna pere mulle väga meeldib ja näiteks Runa päri proua oli väga kokkuhoidlik, nad olid vist suhteliselt, ma tean, väga jõukad nad ei olnud ja, ja tema tegi huvitavate kooki, kuhu ta pani väidetavalt kõiki jõulust jäänud piparkoogid ja mis iganes seal olite ploomimoosid ja muud asjad ja tegi siis sellise kõrge ümmarguse koogi. Jaa, ploom on seal keskel sees ja vaat siis Rune päripäeva näiteks tõesti ilmub nii nagu meil vastlapäeval ilmuvad vastlakuklid. Vaat seal on siis mujal muul ajal Rune prikooke kunagi müügil näinud, kui, siis, kui seal unepäev tuleb. Väidetavalt retsept on täiesti salastatud või täpsemalt öeldes, seda vist ei olekest detailandisega, mis ta sinna panin. Nad, see on üks selline võib-olla, mida ma oskan tähistamisega öelda, et muud asjad on võib-olla rohkem nagu noh, see on kõige intiimsem. Aga just selles mõttes, et need päevad on nagu olemas, et, et neid peetakse meeles kaasajal jah, sest et kui kasvõi juba uudistes nimetatakse täna on Kalevala päev, siis tuleb ikka jälle meelde. Ja, ja seda küll ja Kalevala päeval olnud sünnipäev ja need on, need on sama päev ja, ja jah, on ikka loomulikult. Et kui seda jah võrrelda meiega, siis tõepoolest ei ole veel Kreutzwaldi päevaja kallal veel ema Kela emakeelepäev meil siiski on, 14. märts, eks ole. Et üks midagi sellist rahvuslikku keelekultuuriga seotud päevi on, aga jah, tõepoolest, et neil on märgatavalt rohkem. Rääkis läänemeresoome keelte dotsent, kultuuriloolane Heinike Heinsoo. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Saade on järelkuulatav saate kodulehel ja sealt saab kuulata varasemaid saateid sellest, mis meie, Eesti ja Soome loos ühist ja mis erinevat, mida tähendas Rootsi aeg soomlastele ja miks Venemaa Soomele autonoomia andis, aga meile mitte. Kõigi aegade suurima soomlase valimisel 2004. aastal kaheksanda koha saanud Shan Sibeliuse muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujunemisel. Sümfooniline poeem Finlandia on kirjutatud venestamise surve aastatel. Finlandjat ja veel just on ka siinpool lahte võetud soome ja soomluse sümbolina katkenud sümfoonilised poeemist Finlandia esitaja, Tampere Filharmoonikute dirigent Eri Klas.