Tere Soome iseseisvuspäeva tähistatakse igal aastal kuuendal detsembril alates 1919.-st aastast, tänavu 100. aastapäeval, 90 kaheksandat korda. Uue aasta esimesel kuul, jaanuaris 100 aastat tagasi puhkes Soomes sõda senati valitsusvägede ja Soome sotsialistliku töölisvabariigi väeüksuste vahel ehk senati valgete ja rahvakomissariaadi punaste vahel. Kuidas sõda kulges, mille poolest ja kui palju erinesid Soome ja Eesti sõjad oma iseseisvate riikide eest räägib akadeemik Seppo Tsetterberg. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Mis toimus kuuendal detsembril 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Soomes? 1917 oli oli väga oluline Soome jaoks. Ja vist kõige suurem tegur oli see, et Venemaa hakkas lagunema, seal oli kaks revolutsiooni ja Soome oli osa Venemaast ja sellepärast Soomes sügisel tahtsime iseseisvuda ja sellepärast, et Venemaa olukord oli, oli, see oli täis kaos. Ja, ja Soome tuleviku jaoks muidugi oli, oli parem, et et, et saaksime Irdi Kirdi Venemaast. Aga siin on üks väga huvitav küsimus ja sellest ma alati rääkinud. Nüüd räägin ka, aga väga lühidalt olen selles mõttes esimene inimene. Et kui kaugel minevikus on olnud selline meie iseseisvumise nute ja teie ka teil ka? See ei ole eriti vana, ei ole. Meil Soomes muidugi oli autonoomia 110 aastat, aga see ei tähenda seda, et soomlane iga hommik, kui ta ärkab, ta oleks mõelnud niimoodi. Aassoo veel on autonoomia aeg, aga, aga küll varsti saame iseseisvaks, et see on meie järgmine samm. Ei, nii see ei olnud. Et see ei olnud selline automaatne lõpptulemus. Et juured ei ole eriti sügaval ja minu meelest teil Eestis ka ei olnud. Nii et meie olime enam-vähem rahul Venemaa koosseisus 1917, aga juba esimesel ja teisel venestamisajal saime kriitilisemaks, aga see iseseisvumise idee, see on noor, tahaks ütelda niimoodi, et alles sügisel 1917 sees sai aktuaalseks ja minu meelest ka Eestis oli, oli nii see eestlastele meeldi kuulda. Ja miks sellepärast just, et Venemaa olukord teravnes ja seal eriti tuli see, see Lenini nende revolutsioon ja, ja see tähendas seda, et meie tahame, Soome tahab lahkuda Venemaast. Aga samal ajal olukord teravnes niimoodi, et meil ka need meie kodused Porsche vigid nendele muidugi selline iseseisvumine ei ei meeldinud ja, ja nemad tahtsid toetada seda ikkagi seda Lenini Venemaad ja olla olla Venemaa koosseisus ja nii edasi, et see oli taust. Aga kui tuli see Voševikkide revolutsioon, siis pärast seda meie Senad ikkagi otsustas, et Soome lahkub Venemaast ja, ja kuuendal detsembril 1917 nii toimuski ja see on see meie iseseisvuse päev. No muidugi, see on väga oluline meie jaoks, Soome jaoks tänapäeval ka see päev ja Iseseisvumine haga Donal, mida see inimestele tähendas? Mitte midagi, ajalehes oli vist selline väike väike kuus, viis, kuus sentimeetrit, et meie edus elus kond, riigikogu otsus otsustanud, et Soome ongi iseseisev riik, nojah, üks kaid, assoo vot see ei olnud mingi selline sensatsioon, et kuidas see nüüd tänapäeval oleks olnud, ei olnud masse tänavatel loosungitega ei absoluutselt. Jah. Ja see huvitav, et seal oli ka paar, oli, oli välismaa esindajad, oli seal meie riigikogu koosolekul ja ja nemad küsisid show'd. Kas see nüüd oli selline iseseisvumise otsus? Kuuendal detsembril, et see oli? Ei olnud mingi mingi suursündmus. Muidugi see on oluline, meie teame nüüd, aga, aga tollal ei olnud. Meie 24. veebruar oli teistes oludes juba meil olid sakslased tulemas, venelased minemas, olukord oli keeruline. Teil oli eriti põnev päev, oli see 24. veebruaril 1918 oli küll, sakslased olid juba siin Tallinna eeslinnades ja ja venelased olid, läksid osa osa nendest venemaalastest tuli ju laevadega üle Soome lahe Helsingisse ja ja, ja kõik sellised, sellepärast et meil oli ju tollal, kui Eesti sai iseseisvaks veebruaris 18 meil oli ju Soomes oli kodusõda ja see tähendas seda, et Lõuna-Soome oli punaste käes ja sinna tulid väga palju Eestis tuli neid Teie punasid, mis siis pärast kuuendat detsembrit juhtuma hakkas. Hakkas juhtuma, nii et järgmine etapp oli see, et Soome, et Soome ei ole veel niimoodi iseseisev, et meie, meie peame saama Venemaalt Lenini valitsuse käest tunnustuse. Ja sellepärast meie peaminister sviin, Huvun, tema läks Peterburi Lenini valitsuse juurde ja aasta viimase päeva viimastel noh, vist ütleme viimastel minutitel, tema sai tunnistuse Venemaa käest, Soome on iseseisev ja, ja see oli väga oluline samm meie meie ajaloos, aga nii nagu meie teame, meil algas natuke hiljem kodusõda ja, ja kõik sellised sellised raskused aga, aga ikkagi, Soome oli iseseisev ja. Missuguses olukorras Soome oli majanduslikus mõttes? Lugesin soome 100 portaalist ajaloo ülevaadet, seal oli üleskutse ajalehest vanast ajalehest, et soomlased sööge silku, et nii vaene oli rahvas. No oligi, oli suured suured majandusraskused olidki just tol aastal. Nii et, et olgu meie majanduse jaoks see vene aeg oli, oli väga hea, sellepärast et Venemaa turg oli eriti suur ja Peterburi turg. Oi, seal oli rahvast oli ja Soomest Soomest, meie meie müüme Peterburi inimestele väga palju, aga, aga nüüd tuli nüüd tuli muidugi see 17 oli, oli väga-väga keeruline meel ja suur nälg, nälg oli, oli meil ka. Aga missugune oli poliitiliste jõudude vahekord? Poliitiliste jõudude jõudude vahekord oli väga terav just selle paraja teravnes sügisel 17, just sellepärast, et need, meie äärmusvasakpoolsed, nemad, nemad said toetust Venemaa revolutsioonist ja, ja see toetas neid väga palju, nii et nemad tahtis ka seda sellist enam-vähem Venemaad, uut uut Venemaad, Soome. Aga enamus näiteks meie edus Kunnast meie riigipäevast olid Parempoolsete käes ja, ja sellepärast nad otsustasidki Soome peab iseseisvuma ja sai iseseisvaks. Aga olukord oli väga põnev. Ja juba tollal novembris, detsembris 17 ja kui tuleme sinna jaanuaris 1918, siis. Missugune sündmus on see, millest loetakse kodusõja algust. Sõjaolukord algas natuke varem seal Ida-Soomes seal Viiburi kandis ja seal aga noh, ütleme niimoodi, et see 28. jaanuari, see oli tollal punakaartlased võim, mässulised vallutasid Helsi, mingis senaati senatihoone ja, ja kõik sellised olulised Soome iseseisvuma seisvuse jaoks olulised olulised hooned. Päev ja Helsingi muidugi oli see esimene esimene etapp, aga noh, enam-vähem samal ajal või natuke hiljem. Mässulised haarasid võimuga mujal Lõuna-Soomes ja lõpptulemus oli see, et Lõuna-Soome oli nende punaste mässuliste käes ja valitsuse käes oli Kesk-Soome ja Põhja-Soome. Aga pärast seda punaste riigipööret pärast seda meie valitsus, Swing vuli valitsus, osa ministritest põgenes läände, välismaale osa põgenes põhjamaale ja Vaasa linnast seal enam-vähem Kesk-Soomes, seal Vasa linnas sai meie valitsuse või meie valge valitsuse pealinn. Lõuna-Soome oli punaste käes ja, ja Kesk- ja Põhja-Soome valitsuse käes. Neid sõjasündmusi. Meil on uuritud väga-väga palju, sellepärast et see, see kodusõda on, on Soomase südames selline suur trauma. Muidugi. Jaa, jaa. Traumad on, kui need on enam-vähem terve rahva südames, need on, need on sellised ohtlik, ohtlik ja eriti eba ebameeldivat. Et nii see algas, see sõda, sõda oli umbes 100 päeva, see lõppes maikuus. Ja oluline muidugi on see, et kes toet, kas neid punase punakaartlased ja kes toetas neid valgeid, tähendab senati armeed. No bulasi toetas muidugi Lenini valitsus, Nõukogude Venemaa valitsus. Aga veel suurem oli Saksamaa toetus valgetele sellepärast, et Saksamaa tuli kindral Wonder Coltsi juhitud Läänemere divisioon umbes 10000 meest tuli varakevadel või hilis, hilistalvel tuli Saksamaad ja toetas seda meie valgeid ja, ja niimoodi sõja lõppes maikuus, nii et, et need punased osa nendest põgenes Venemaale ja osa muidugi jäi jäi Soome ja sündis selline väga väga, väga suur, suur ja õrn, järgmine samm ja see oli see, et kuidas teha nendele mässulistele? Kaotused muidugi oli. Füüsilised kaotused olid, olid väga suured, nii et valitsusväed kaotasid umbes 3200 meest ja punased vist 3600 meest. Aga see oli kodusõda ja sellepärast oluline oli ka see terror, oli punane terror ja valge terror ja punase terrori läbi kaotas oma elu umbes 1650 inimest ja valge terrori läbi vist 8000 380400. Ja see on olnud väga-väga õrn küsimus, meil meil selline ajaloo professor kui Jaakko paabulaine, tema, kas seda vägivalda, punast ja valget vägivalda ja terrorit hakkas juba kuuekümnendatel aastatel uurima ja ta kirjutas, paksud raamatud, need on väga-väga head, väga sellised objektiivsed ja kriitilised ja ja sealt näeme, et, et küll see kodusõda, see on alati eriti karm. Mitte ainult sõja ajal, aga ka pärast seda ja see seda meeme nägime ja no vist ikka veel näeme Soome ühiskonnas, et esimene selline paranemise etapp oli talvesõda 39 40. See ühendas soome soomlasi. Olgu, et see veel 20 aastat tagasi meie vabadussõda oli, oli jaganud soome rahva kaheks. Aga veel pärast teist maailmasõda. Küsimus on olnud enam-vähem õrn, kas teie vanemad või vanavanemad olid punased või valget ja, ja nii edasi? No nüüd järgmisel aastal saab 100 aastat kodusõjast ja jah, ma ei tea ikka veel seal on üht ja teist sellist õrnalt. Kui sõda lõppes 18. aasta maikuus, kui palju, siis soomlased teadsid sellest terrorist, mis sõja ajal toimus ja millal nad sellest teada said? Nad ei teadnud seda, no muidugi, kui seal oma lähedal oli midagi toimunut, siis teadsid, aga aga see oli, on olnud küll pistu, mulle tundub suur üllatus olnud näha ja kuulda, et, et kui suur see terror on olnud ja ja eriti suur tragöödia Soome jaoks oli see, et need punased, olgu, et nad olid mässulised või just sellepärast Soomes hakati, on öeldud nii, et just aasta 18 ja 19 veel ja veel veel hiljemgi enamus, kui mitte kõik soome juristi tegelesid nende küsimustega, sellepärast et, et Soomes ehitatud teha nii, et oleks karistatud niimoodi automaatselt punasi, sellepärast vaadati, et nad on need mässajad, vaid meil olid, olid need juristid, töötasid, uurisid ja, ja lõpptulemus oli see, et karistusi väga-väga palju. Anti jah, no hiljem president Stolberg andis armu, aga vist veel suurem tragöödia oli see, et kui need punased Need pärast seda sõda koondati laagritesse ootama seda, et juristid uurivad nende seda saatust. Et seal neid oli kümneid tuhandeid laagrites ja olukord laagrites oli kehvem. Süüa ei olnud ja haigusi oli, oli eriti palju ja nii edasi. Need vangilaagrid, Need olid kõige suurem tragöödia meil Soomes, seal suri. Suri inimesi väga palju, Need olid tuhanded, kes olid ja olid küll, et see see oli. Aga kahjuks mina küll ajaloolase ajaloost ei tea ühtki sellist kodusõda. Et need kodus ja selgitused ja, ja kõik need pärast sõda, et need oleks olnud eriti leebed kodusõda, on kõige-kõige karmim sõda. Valgete terror, kas see oli teada soomlastel 30.-te aastate lõpuks? Jah, oli küll, oli küll, jah, et see oli juba selleks ajaks ületatud, kui talvesõtta minna. Need vastuolud oli, oli ja, ja see oligi nii, et. Tahaks ütelda nii, et et suur tänu nõukogude liidule, et Nõukogude Liit ründas Soomemaale sügisel 39, sellepärast see ülendas meie haavast esimest korda konkreetselt pärast seda kodusõda. Ma pean mõtlema Vinkel. Ei see see tavalises sõda, ühendabki rahvast, kodusõda on eraldi, aga sõda 100 ühendab ja meil küll nii talvesõda kui jätkusõda. Need on ühendanud soomlasi väga-väga palju. Aga tuleme selle traagilise kodusõja juurde tagasi, et põhilised sõjasündmused toimusid siis Helsingis ja Tamperes. Noh, need oli olulised, see eriti Lõuna-Soome oli, oli punaste käes ja need esimesed suured sündmused olid Karjalas sõjasündmused Karjalas ja ka see, see Tampere lahing, see oli aprilli Kuu alguses, see oli soja kõige suurem lahing ja Mannerheimi, kes oli sena tee või valgete juhataja, tema tahtis niimoodi, et see selline suur lahing oleks, enne, kui sakslased sealt lõunast tulevad, nii et soomlased ise saaksid seda enam-vähem otsustada või, või lahendada sõja lõpptulemuse. Ja nii see oligi, et see oli, see oli enne, enne kui sakslased tulid sealt sügavamale. Soome-Aga Tampere lahing, see, see on, see on olnud see kõige suurem ja. Huvitav, kui palju seal inimesi vastamisi oli, Eesti vabadussõja lahingud olid ju enamasti olid lahingukesed, ütleme niimoodi. Aga kui palju Tampere lahingus oli vaenu? No probleem oli, oli selles muidugi, et meil need suured lahingud ei olnud sellised kui Teie vabadussõjas seal piiri peal või sõjarindel, et need olid seal meie enam-vähem ühiskonna sees ja see Tampere lahing oli ka selline näiteks Tamperes on, oli ja on väga suur surnuaed, eriti suur. Ja hästi teame, et ka seal käitised oli, see, see oli väga-väga suur suur selline lahingu koht, just Tampere lahinguaja, see suur suur surnuaed. Kui nüüd tahaksime ütelda, et see oli selline, nüüd on ju rohkem juhtub neid selliseid linnalahinguid, Tampere lahing oli osa osaliselt just selline. Selline lahing ja no tavainimeste jaoks need on, on muidugi väga murelikud, just, ja ohtlikud sellised lahingud võib hõlpsasti sõja jalgu jääda. No just see ongi, ongi see, et et küll see sõda oli, seda on eriti palju meil uuritud ja ja, ja meil on, oli ka selline suurriigi riigiprojekt. Ta oli punase Soome ajalugu ja see tähendab just, et mitu raamatut ilmus ja, aga need on head objektiivsed uuringud. Aga mulle tundub, et väga tüüpiline oli tol ajal ütleme koolkond tagasi midagi sellist. Et meil ilmus esiteks see oli esilt, eks selline punase Soome riigiprojekt. Ja alles hiljem ilmus seal ja see on ka suurprojekt, selline iseseisva Soome sünni riigiprojekt, et ma ei tea, tollal meie olime enam-vähem olime veel punasi ja no näiteks meil ilmus ju kolmes köites selline suurriigi projekt Lenini ja Soome. Aga see on enamasti objektiivne ja väga huvitav ja soomlaste kirjutatud, aga on seal paar sellist propagandistlikud artiklid, aga. Ei, see olime Soomes. Kuulge teil Eestis tänulikud, sellepärast et teie sõda 1918 20 ei olnud kodusõda, see oli vabadussõda. Teie ütlete, et Soomes oli kodusõda ja palju on ju arutletud, et mis sõda see tegelikult oli. Need, kes tahavad hästi-hästi neutraalsed olla, ütlevad, et see oli 18. aasta sõda. Aga see on väga keeruline ütelda nii? Ei, minu meelest see on absoluutselt, see on kodusõda. Muidugi, see on ka punane mäss, see on ka vabadussõda. Absoluutselt vabadussõda, aga minu meelest kõige parem ja neutraalsem on kodus oda sellepärast, et see oli kodusõda. Ja kui veel mõelda ühiste inimeste peale näiteks ühiste ajalooliste tegelaste peale, siis jutuks oli juba Wonder, Koltsi, kes eestlaste jaoks oli Landeswehri sõjas vastasrindes soomlaste jaoks toetaja ja suur abiline tegelikult sõjas, siis on veel Hans Kalm, Eesti vabadussõja kangelane, kes Soome kodusõjas oli üks verisemaid valgete sõjapealik. Jaanus Kalm oli, oli küll taandunud tav meie sojas ja ta tuttav eesti sõjas ja Eesti vabadussõjas on küll, no need oli, oli ka, oli ka teisi, aga kalm muidugi muidugi on selline. Ja teie ütlesite kindral fonderkolts. No tema oli just selline, et tema oli see saksa Läänemeredivisjoni juht, kes toetas meie valitsust meie kodusõjas. Aga siin Baltikumis ta oli Landeswehri sõjas aktiivne juht ja, ja, ja et siin meie näeme, et nii Wonder, Koltsid kui kal Hanscalmid ja no need vist on veel rohkem. Et nendel on, nendel on kaks nägu, kaks rolli olnud, aga mina ütleksin küll, nii et aeg oli selline aeg oli selline. Et nüüd, kui meie meie ajast vaatame minevikku, kuhu me vist ei saa aru, kuidas nii sellised kummalised me. Aga see oli enam-vähem tüüpiline ja, ja tavapärane ja. Täitsa ajaloolase jaoks täiesti täiesti normaalne ajaloolane, joon selline siga, kes alati alati sööb kõik sellised kummalised mehed ja kummalised üritused ja et meie ajaloolased ei pea ütlema, et küll oli hirmus. Marssal Mannerheim, kes siis küll ei olnud veel marssal, et mida ajaloolane ütleb tema kohta, kas, kas Mannerheimi on Eestiga mingi seos peale selle, et tema on ka Tsaari-Venemaa armees aga ei, ta, Tuli oli tsaari tsaariarmees, oli, oli ta õppis Hamina ka Soome poole, Hamina Kareti koolis, aga oi, ta oli Vene Vene armees oligi ja ja saesuureks ohvitseriks ja tema karjäär juba vana vene armees oli väga, oli väga hea, aga pärast revolutsiooni Vene revolutsiooni ta, ta kolis Soome ja, ja muidugi ta oli meie meie kodus, sõja. Vabadussõja kodusel ja ülem ja nii edasi, et tema roll oli, oli väga suur. No muidugi, kui me vaatame punaste silmadega Siis Mannerheim oli, oli suur suur vaenlane ja ja huvitav on näha see, et meil on ju Helsingis on see Mannerheimi suur monument väga domineeri monument ja ja meie tollal aastakümneid tagasi see oli, oli Mannerheim, oli selline õrn õrn, natuke õrn küsimus, aga noh, mina ei tea, minu meelest on nüüd vist liiga palju seda. Et näeme Mannerheimi ainult positiivses niimoodi positiivselt ja, ja. Meie ajaloolased peaksime muidugi ja pea me muidugi ka Mannerheimi uurima kriitiliselt ja, ja aga kindlasti tema oli selline pealik, et meie vajasime eriti meie vajasime teise maailmasõja ajal sellist ja pärast seda tema oli ju paar aastat meie president ja riigipea ja meie vajasime küll, aga, aga see tähendas seda, et et meie peaks teda kriitiliselt uurima. Et see õrn küsimus on siis ikkagi seotud just kodusõja aega ja valgete toimub. Pandud Ferrariga, noh see on, see on, see on seal taustal, see on, taustal on küll jah. Kas peale selle, et Mannerheimi on Helsingis suur mälestussammas, on tal ka, kui ma ei eksi, kas Tampere lähedal metsas kuskil mälestussammas, mille juures inimesed ei käigi just, sest et see on seotud kodusõjaga. Mina ei ole käinud seal. Ma olen vist keevajaloolane sellepärast et mina ei ole käinud. Aga ma ei tea, mille pärast ma ei ole käinud? Vist sellepärast, et ma ei ole ei noh, Tamperest olid mitu korda käinud, aga, aga, aga ma ei ole. Ma ei ole seal käinud vaatamas ei aga see Helsingi monument, see on niidumineerib, et et see, seda kõik, näeme iga päev kulli. Liigume kesklinnas. Aga kas Soome ühiskond on valmis selleks, et ka Mannerheimi tegevust kriitilise pilguga üle vaadata? Minu meelest oli nii, et varem olime, on või, või Soome ühiskond oli kriitiline. Aga nüüd tundub, et on selline Mannerheimi Muum tulnud ja, ja selline natuke romantiline buum ka ja, ja ma ei tea, vist tulevikus oleme jälle natuke suuremad realistid, aga see ei tähenda seda, et Mannerheimi mida ta tegi Soomele, need on eriti suured teened ja noh, muidugi ma ei tea, et kuidas oleks juhtunud ilma ilma Mannerheimi, aga, aga tema teened on väga suured ja, ja ka sellepärast et ta oli suur sümbol pärast teist maailmasõda. Meie vajasime selliseid selliseid sümboleid ja, ja, ja tema oli suur, symbol ja huvist on ikka veel, aga ajaloolane peab olema kriitiline. Kas te Eesti ajaloost Te võiksite tuua, on teil tuua paralleelsümbolite mõttes ühe rahvaajaks sümbolite? See teie ajalugu veel keerulisem kui meie oma ja ma ei tea, no Laidoner, Laidoneri roll on olnud eriti suur muidugi ja tema vist oleks, no Viljandis käisin kevadel tema Laidoneri juures, see on alati üllatus, et kui, kui kes tema monument sea seal on, Laidoner vist oleks ja oleks selline. Aga need on valent rääkinud ja kirjutanud ka, et tavainimesel olgu sellised suured sümbolid, aga sellised värgid, okei. Aga ajaloolane peab olema kriitiline ja minu meelest ei ole hea, kui ajaloolane näeb liiga positiivses valguses neid neid suurmehi. Ajaloolase jaoks on tähtis muidugi kriitiliselt uurida suurmehi. Aga sama tähtis on uurida midagi väikest tavainimest. See on ka sama tähtis ülesanne minu meelest. Kodusõja lõppu juurde tagasi saate lõpetuseks. Nii Eestil kui ka Soomel oli vaja lääneriikide tunnustust, et saavutatud iseseisvus ka elus teostuks. Tegelikult. Ja see ei sündinud ilma Nõukogude Venemaata. Kas see ongi ongi Nõukogude Venemaa oli oluline sellepärast et alati on. Rahvusvahelises õiguses on nii, et, et see iseseisvus, see, see mitte midagi ei tähenda, enne kui see vanaema maa tunnustab, annab tunnustuse ja sellepärast meie jaoks oli, oli väga tähtis see Lenini valitsuse tunnustus ja pärast seda saime ka Rootsi käest ja Saksamaa käest ja nii edasi. Ja Eestil oli ka nii, et see Tartu rahu tähendas ju seda, et Eesti sai Venemaa tunnustuse. Ja omaette küsimus ja ma just seda nüüd ka Eilovi viimati uurisin ja kirjutasin, mul on suur suur uurimus ilmumas. Eestlaste jaoks oli eriti oluline, et tuleks soome tunnustus, aga soomi oli, olgu, et Eesti oli Soome, toetas Eestit vabadussõjas ja nii edasi. Aga see Soome tunnustus võttis küll aega, nii et Soome andis tee juure tunnustuse alles alles suvel 1920. Nii hilja, et see oli, see oli eestlastele selline ebameeldiv üllatus. Oskar Kallas, kes oli Eesti saadik Helsingis Oskar oli, oli väga aktiivne ja käis meie välisministeeriumis ja, ja ka presidendi juures rääkimas Stobergi juures, et et kui oluline see Eesti iseseisvuse de jure tunnustus oleks, aga see võttis aega, siis ma väga huvi. Ta taustal oli see, et Soome tahtis et ka lääneriigid oleks enam-vähem valmis tunnustama Eesti iseseisvust ja, ja sellepärast, et Soome tas ootas ja tuli alles. Alles alles suvel, 20, aga kui tahame, tahame olla, olla sellised pool pool kriitilised veel, peame ütlema, et just enne seda, kui Soome see rahu delegatsioon tuli Soomest, Eesti astus Soome Eesti pinnale ja läks Tartu rääkima rahus Nõukogude Liiduga siis just enne seda Soome andis de jure tunnustuse, et see oli mingi mingi kontakt, oli, oli Soome, tunnustas Eesti iseseisvuse ja, ja ka sellega, et tuli see, see Soome rahu delegatsioon tuli Eestisse. Aga see oli raske ja raske küsimus ja eestlastele eriti ei meeldinud, et miks Soomestada tunnustust ei tule, aga soomlane ootas ja ootas ja vaatas ja just et millised on need lääneriikide reaktsioonid ja, ja kõik sellised. Aga millal Eesti tunnustas Soomet? Ei no seda sellist ei toimu, alati on nii, et see vanem riik tunnustab noorema ja noorem ei tunnusta. Vanemad Eesti ei ole Soome iseseisvust kunagi tunnustanud. Ei, ei, aga see diplomaatilised sellist kunagi ei juhtugi, et see on alati nii, et see, see vanem riik tunnustab noorema ja ongi kõik. Soome iseseisvumisest ja kodusõjast, mis rahva kaheksa rebis ja põhjustas haavad, mis siiani Ki võivad tunda anda, rääkis akadeemik Seppo Tsetterberg. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Külastage ka saate kodu ja Facebooki lehte. Saate kordus on raadioeetris esmaspäeval tund enne südaööd. Lõpulugu. See sõduri Marss on olnud Soome kaitsejõudude marss 1918.-st aastast. See marss on Soome presidendi tervitusmarss. Marssi mängitakse Soome televisioonis ja raadios, kui Soome sportlane saab olümpiamängudel kuldmedali. Seda marssi mängiti näiteks 1998. aastal, kui miga Häkkinen tuli vormel ühe maailmameistriks ja siis, kui lordi võitis Eurovisiooni lauluvõistluse 2006. aastal. Kui te veel pole ära arvanud, missuguse lauluga on tegu, siis veel paar vihjet. Eestis on seda marssi kutsutud varem Laidoneri marsiks. See on olnud Eesti presidendi tervitusmarss ja on Eesti kaitsevägede juhataja tervitusmarss. Niisiis on see marss Eestiski omandanud rahvusliku sümboli tähenduse. Eestiga seob seda laulu veel asjaolu, et seda laulsid Soome sõdurid juba Põhjasõja ajal Narva all, kui nad Rootsi riigi eest sõdisid. Vene vastu. Praegugi kasutusel olev nimi viitab rootsi võimuaegsele pori rügemendile. Ehk laulu nimi on porilaste marss, pori, laisten. Marssi. Selle esitab Soome rahvusooperi solist Jürgi Anttila, kes on eesti ooperisõpradele kindlasti tuttav ka Estonia teatrilavalt.