Kirjandusloost teate, et nii mitmedki kirjanikud on sündinud Viljandimaal. Mihkel Veske, Johan Kunber, Ado Reinvald neid möödunud sajandi kirjanike tunnete kõik. Kuid peale nende on sealt pärit veel teisigi luuletajaid. Hilisematest kirjanikest on Paistuga seotud Hans Pöögelmanni, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper, Mart RaudMinni Nurme. Ühe kitsa maakoha kohta on selline kirjanike aru küllaltki suur. Nii üksteise ligidalt pole sellisel suurel arvul Eestis kusagilt kirjanikke võrsunud. Ja veel. Siin on elanud paljud eesrindlikud kooli õpetajad, omaaegsed koolmeistrid, kes samuti ühel või teisel viisil on olnud seotud omaaegse kirjanduseluga. Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson on olnud möödunud sajand seitsmekümnendail aastail Eesti emakeelse keskkooli mõtte algatajaks. Tarvastus Onhans, Füüner asutanud Eesti esimese rahvaraamatukogu. Enne kui läheme oma matkale, peame natuke ajalugu meenutama. Viljandimaad tuntakse juba ammust ajast majanduslikult arenenud maakohana. Põllud on siin vilja kandvamaid kui mujal Eestis, eriti Põhja-Eestiga. Võrreldes suuri sissetulekuid said siinsed talud möödunud sajandi kuuekümnendail ja seitsmekümnendail aastail linakasvatusest. Nii tekkiski mõisa rentnikele mõttetarud mõisnikelt ära osta. See vabastas talupoja mõisnike otsesest sõltuvusest ajaloost teate, kui rasketes töötingimustes pidi elama talupoeg mõisnike all. Neil polnud õigusi, nad jäeti hariduseta. Nüüd võisid juba laiemad rahvahulgad haridust saada, ehkki koolimaks oli nüüdki veel kallis. Koolis sa ei käi ainult jõukamate talupoegade lapsed. Nemad hakkasidki möödunud sajandi seitsmekümnendail kaheksakümnendail aastail meie kultuurielu edasi viima. Nimetame kõigepealt Mihkel Vesked ja Juhan Kunderit. Neil mõlemal oli hea õpetaja. Nad käisid Pulleritsu vallakoolis, mille Jaan Adamson oli muutnud Eesti kultuuri ja ühiskondliku elu keskuseks. Jaan Adamson oli kirjavahetuses Carl Robert Jakobsoni, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ja teistega. Tema eesrindlikud mõtted võtsid omaks ka Adamsoni õpilased. Aga kui on üks, kes kirjutab, siis leidub ka teine ja kolmas, kes proovivad. Varsti kirjutavad paljud Liinad võrsusiti, Veske, Kunder, Reinvald rennid. Ja siin on veel nii olnud, et kirjaniku kutsumus on uutele põlvkondadele nagu edasi antud. Hans Pöögelmanni oleks juba Veske, Kunderi õpilane. Kögermannist palju nooremad on aga meie praegused kirjanikud Johannes Semper ja Mart raud. Minni nurme on jälle neist palju hiljem sündinud. Nad, kõik on pärit paistvust, võid arvastust loodist ja Raudnast, Võrtsjärveni ja pikast sillani Kõpu metsades tammelaanemetsani ulatuv see ala. Kui paistust Mustla poole sõita, võite Paistu ja Viljandi Mustla tee ühinemise lähistel üles leida Pulleritsu koolimaja. Sellesama kooli, kus on õppinud Kunderi Veske õpetanud aga Jaan Adamson. Kunagist koolimaja vanal kujul muidugi enam pole. Koolimajast umbes kilomeeter põhja poole aga asub Juhan Kunderi sünnikoht. Kovali. Maja ligidal on Kunderi mägi. Kui Juhan oli veel väike poiss, võttis isada kodumäel sülle ja näitas kustpoolt riius tuli. Isa mõtles priiuse all mõisaorjusest vabanemist. Need sõnad innustasid Kunderi kirjutama luuletust Eesti mäel. Kundri mäelt avaneb vaade põldudele metsadele orgudele, mäe kuplitele. Sellises kaunis ümbruses asub ka Mihkel Veske sünnikodu. See on umbes neli kilomeetrit Kunderi kodust ida pool praeguse Koidu kolhoosi aladel. 100 aastat on möödunud ajast, mil Veske lahkus oma kodust ilusa looduse, kuid raske töö keskelt ja läks Saksamaale edasi õppima. Terve sajand tagasi. Milline on praegu Veske kodu ja mis on seal temaaegsed, sellest räägivad meile kolhoosi liikmed. Marie Jantsaks. Kui üks vana ait veel siin on, mis pidi, oleme tema ajast elumaja muidugi kadunud ja sellest ei ole moodi järel jäänud, vundament on veel. See on siis näha veel siin, meil on lilleaed, sinililleaias on see vundamendikivid, seisavad? No mis tema aeg pidi olema, et üks kask meil kasvas õues, kask on, aga see ei ole küll enam mitte, see kask on üks uus istutatud muidugi vana asemele, see on alles noor allik seal küll alles olemas. Ja siin nägi Karat minge üles mägedele alla oru põhja, seega kõik on. Õhta poole ja paarsada meetrit lihtsalt talu endisest vundamendi puhast näide. Seal on saalit mäe nõlvaku all ja seal pidist. Kaska luuletuses on sõnad, et vaat kalla oru põhja, siis on seal oru purgaa seal arg ja seal on jõgi ka. Jõgi jookseb, siis tuleb sealt otsekohe läheb. Noh, neid on ta Hansu Veskijärv enne ta oli vist ainult jõgi. Ja vennapojanaine ja aga vennapojapoeg, see on Viljandis. Arst. Enn Veski, nüüd on küll lehed juba maha tulnud ja, aga ikkagi paistab kaunis kena koht olema. Peitub ka muigasin korrastada nii, et puu taha ikka ilusti pöetud ja et kerab inimestel vaadata, tulevad, täidavad siit läbi. Matkame edasi mustas läbi minnes keerame väluste teele umbes 10 kilomeetri pärast uni lihtsalt aru. Ado Reinvald kodu. Siin on alles seesama elumaja, mille ehitas luuletaja. Maja ümbruses on palju muutunud suurt õunaaeda ja parki, mille rajas Reinvald, pole enam luuletaja, vanemad kolisid hilisale, kui ta oli kõigest kahe poole aastane. Siin käis ta karjas, kirjutas juba noore poisina luuletusi ja pidi varakult tööle hakkama. Mõisaisandate käsilased peksid surnuks ta isa. Pärast isa surma pidi ta ise talu hakkama pidama. Reinvald tahtis hilisad päriseks osta. 35 aastat elas ja töötas ta hilisseal. Talu võlad jäid tal aga maksmata ja lõpuks müüdi see võlgade katteks. Reinvald armastas väga oma kodu. Ta kirjutas ühes luuletuses. Sa mu armas isa maja, kallis koduiluga oled minu kasvataja, seisad meeles lõpmata. Reinvald lahkust armastust mehe eas. Enamus siitkandist pärit luuletajaid ja kirjanikke on aga juba lapsepõlves kodunt õppima läinud. Kodud on siia maha jäänud ja kirjanduslikes teostes pöördutakse ikka ja jälle sinna tagasi. Lapsepõlve sõprugi meenutatakse, sest eks ta ole melasse nagu Essinud linnu kiki ilma laanen laiali. Nende sõnade autori Andres ränniti kodu asub Mustlas neli kilomeetrit lääne poole. Vaigutalus. Siia on huvitav tulla, hoonetest pole küll peale lauda ja puudest peale suure kase enam midagi alles. Kuid kõik luuletuses kodu kodus toodud kohad on olemas. Võime tulla laulusalmide juhatusel mäest alla mööda Plivere ja minna ringi üle ridassaare piirikesemäele. Seal kiiguti ja mängiti seal hõiguti väikest Andrest. Alles on lai kivi, kus oli see päris mängupaik. Keeksi. Mart ja ma ja elukauged ja Rooba eksi koos äärt ja ma. Teo hooba ekseem. Vahest ka hekitaime, kui juubi kaats keela varba aastuugeevee. Egaar maani ska. Rabaõega. Läheme edasi kajas mõisnike ike püsis kaua. Nende ritta lisandusid veel teisedki rõhujad, kapitalistid. Kasvasid uued võitlejad. Paistu ligidal puiste talus sündinud Hans Pöögelmanni tuli võidelda väga paljudega. Nii mõisnike, kapitalistide kui ka kirikuõpetajatega. Kodus oli enne tedagi raskustega võideldud ja Pöögelmanni tundis hästi juba noorena mõisnike, halastamatult Hans Pöögelmanni sünnikodust. Noore Hansu haridus ja võitlusteest jutustab meile tema õde. 82 aastane Marie Riisalu. Kuidas nende Hans Pöögelmanni õppis lugema, kas te seda ka? Kellest ta õppis piibli saanud? Sellepärast et vanaisal raamatut lugenud põlve laial paneme ladva alustükid ladva, sedasi pistan, tehakse sinna Labodeerival lõua ja siis vaatan siin raamatus ja seal on ta õppinud oma raamatuga esega. Ena ei ole Tenalit ainult tähti näidanud, vana järsemalt õppinud, lugenud, aga no seal kole vanaaegne kiil seal piibliga. Ja aga ongi kate, keegi. Kooli jaanis läks kooli, juhalanen oli tegigi pealt hullu, sellepärast jumalanna Kuul ega suligi müüakse õpitigi. Kuigi palmide, aga nüüd ma olisi kangestandikas käisime, sai, Ja siis, kui ta Tuhalaanekoolis ta tuli, siis ta läks. Paistu kihelkonna kooli alla kuuliste massaazia Medelal nagu valla kuuljoni Kellidel sel ajal siiani mässa Polfeis kolm tarnet oli sissi Paistu kuus. Selle memmel talveti Aleksander vool, kes lisaks heledad ei läbi ja ja siis sai kooliõpetajast. Mis seal vahepeal selle kõrgmoniga mäng, eks lubadedasin Williams, see tegi kannanimede, paneme tahtsingi ta Viljandis panna. Ma elan õpetajana keskmeie. Õpetaja, näitan ära, et ärge pange jõuadide kooli kinni panna, ma mõtlen kummiga siin oma kuvaksid, jätame need poe koordimikke. Aga ei tema luba nuia seal siis perest, kui ta sealt kooliõpetaja Serdul. Seal oli mitmeid õpetajaid pikedemesse kelle klavistus õppis saadik seostumis Venemaal. Seal kellekrealist. Punaste selleks õppis, see oli siis, kui ta kooliõpetajaametis Kooliõpetaja, seal tuli slaid Viljandis ja Viljandi õppis kellektralistist ja siis saadeti ta siit Viljandis saadekid sinna, Rostovi linnatelik ristis. Seal oli ta siis räägiks säiga ja sealt ta saatis meil selle laulu, mis ma sinikule Kalükkel luga, nuia reostumist ja tundeta mu kallike, koju, vii talle tervisi, siidi talle, mu salajased soovid isale, mu kaebavad viik. Linnale soovidma seen. Põuema, palved ma palmi neid kandku koja sool, seal kuuled eset. Enne kella ja isa hobusest saab, mis tähendab tasane kohamis salajast juttu, tuulaad. Kas te enne teadsite ta laule teed? Teadsin küll ütleme kõige teenerite raamatu oma edasi oma vanust, seal ennast tualane kõrsi niis ja kui laupäevast oli palju joodikuid, siis mede papa viidi sinna appi. Idioodid, kes sinna materjali kätte andma ja aga vabavaid, poja ütlengu poidil koolides käigi, kui ta tilluke oli, aga vahet seal järgi, mis seal tekib, ainult meedia kirjutas sellest juttu ja selle jutu päält kivi Oliver raamatu täädki, kui ta saadud nõnda söödud akas, joonplatsid seal rikas seal kõrsi. Aga kui ta sellest valla sai kukest selle sinna kuskil korteris, raagiksele see oli nii, et kui ta saadud nõnda söödud Rostovi, seal tulid siis ta läits tart. TahtiKisele gümnaasiumi lõputunnistust välja ja ülikooli minna. Mägi sedasi jätta jõudki ritta puhkuda, käis alati vanemate jõul, suvel tooli kodulike, mõtlesin. Põltsamaal ja tema tahab ülikooli minna. Tema enne ei jäta, kui terve, saab jumala ülikooli hariks. Ja siiski Keile sedaviisi tul jälle Tartus valeliku toimetuses Tõnissoni vanu Tõnisson ainult seal, kas bossimis süvena lehte, punastesse hostimist ja ainult sepast, mis oli seal kaastööline seal Postimehe täis ja käis Treffneri juures Etmann. Ja seni sai sealt kriminaalseal koolieksamijärve seal. Nüüd selge gümnaasium, mis nüüd siin Bergmani tõttu pooleli jäi. Bergmanni Tartu ja, ja, ja ja sai täiti sealt selle tunnistuse kätte. Ja siis oli ta kirjutanud seal olevikus niiviisi, et õpetajad kõik mõisnike saapasärinat Muidu keski õpetaja ei saa, kui ta mitte mõisnike tegi sõpruste mässalmite õpetaja õpetaja idena veel vahitamaski kirikutega. Ja kui me olime Tallinna kardeks, siis me hakkasime õhtul katakse kõnele meie Eesti aknal ja mõtle ei märganudki enne, kui juba hakkas päi tõusma. Terrorilõngad, eks ma ütlengi elu haig, mul on üksmeelel, et küll on küll ehe hulletliku tark inimene Kolketi nimel kõneleb Mirus kullete, kui paljude käed. Kas Hans Pöögelmanni käis nüüd hiljem kah veel siin kodus? Kui ta Ameerikast tagasi tuli, siis käis. Ja siis ma nägin teda esimest köidet. Kas see talunik oli mõisa käest ostetud või kuidas see tema vanemad? See mõisa karjamaaollu siis muud puhas kivi, range ei ole, mitte midagi, mitte karjavitsa, julgasin päevalvega, mitte mine maast kui ka maksta, muidugi ma istuli mazda stsenaariumist ära saarmast, tema oli saanu linadest ja kui see raha või kutse saanu ja kolmas on raske, siis, siis oli temal maksta. Kui palju, 50 rubla ega vastase Kuldra. 25 rubla, Esidusel väiksed, kisun silma, esmassverdi aeti tikk ja albustel elanik. Isa oli ütelnud poi, kui sina omal võtad, siis võtad ega mina küll enam seda maatükki võtta ja siis ta oligi, võtan ja siis tulime siia. Eks ole neil maja ega midagi, siis oli siin maa peal, enne õige kirjutama ei hakanud. Ta oli pilt hiljem, kus annakesenter, eks, kus ta mõru oli siin siin, selle, selle, seal oli artikkel jäinarkustid, siia, selle maja ehitamine. Käsimaja, mis kaitseaastat temast vanem. Jah, kaitseaastat enne tõkeni Vansson sündinud. Kas ta nüüd samal kujul või on siin siis muudetud? Ma arvan täiesti, siis istun siin, vahe on siia tehtud enne siis kosunud kammeksi. Aga siis muidugi vääri minu, andsime kõik nii nagu papa on teinud, mitu lastud kokku null kolm õde ja üks vend. Tema oli siis ainult tema oli kõige vanem ja venna oli kõige noorem. No mis veel on meelde jäänud temast kui inimesest vennast ja vend. Ja vend oli, jah, ta oli küll vanemid, ei lähe ja oli minul ka mede vastu kae ja iialgi mamma Te puhku. Ei iialgi ei ole tema minule ei ütelnud nagu mahlaki kuulikud, kodu, nullkude vanemid, ikoonile iialgi ei olnud seda, et nimelt mõne asja pärast, vastupidi, läksid oma kõnede. Ja ma seda üldse ei mäleta, et me neli lastus viitsite, kui teineteise kõik üldse seda ei olnud. Paistus voliõpetajaks luuletaja Jaan Bergmann seesama, kes litiski Pöögelmanni edasiõppimise mõtte maha. Johannes Vares-Barbarus, kelle nime kannab praegu ta kodukolhoos, mängis Bergmanni Levembu. Ta tuli leeri punases särgis, mida kandis pükste peal. Praegu elavatest kirjanikest on paistvust pärit Johannes Semper Mart RaudMinni nurme ja Ants Saar. Johannes Semper on sündinud pahuvere koolimajas. Vana koolimaja on alles. Selle aia ääres kasvab suur tamm. Sinna peaksid kooliõpilased panema juurde tahvli. Johannes Semperi tamm sest kirjanik oli kuue-seitsmeaastane, kui ta pani selle koha peale maha. Tammetõru. Asja taga oli kevaditi lumeveest lomp, kus kirjanik Vene-Jaapani sõja ajal männikoorest ristlejaid ujutas ja uputas. Mängida sai, jaga all heinamaal poja ääreski. Ta oli 13 aastane, kui siit läks Pärnusse kooli. Isa laenas paariks päevaks hobuse, et sõita hallistesse ja sealt läks sõit rongiga edasi. Pärnusse. Oldi juba väravast väljas, kui ema tõi külakostiks naeratud Korbid rätiku sees järele. Hiljuti oli meie kirjanduselus tähtis sündmus. Kirjanik Mart raud tähistas oma kuuekümnendat sünnipäeva. Oma elust on ta tervelt 45 aastat pühendanud kirjanduslikule tegevusele. Kui ta oli 15 aastane poiss ilmustel esimene luuletus siis elas raud Heimtali mõisa vanas tuuliku keres. Oma lapsepõlvekodule on kirjanik truuks jäänud ka praegu, külastades raud nad väga sageli. Kirjanik on käinud külas ka Raudna kaheksaklassilises koolis aga kuulame, mida räägivad oma kodukandist sirgunud kirjanikust kooli kirjandusringi liikmed ise. Kolmest kilomeetrit kaugusel praeguses koolimajas seisab vana telliskivihoone, kus algas paljude aastate luuletaja Mart Raua kooliteed. Kirjanik on hiljem kirjutanud maakivist hoone. Nii tuttav on see tellistest katust, kui rohetas roostil, sädasid kaardi on käidud, CD mindud kõndides tuldud joostes tuttaval varaklassiruum varasest lapsepõlvest juba Neetriaat jutustavadki koolimälestustest. Kirjanik on luuletanud ka uuest koolimajast. Nüüd on kool keset nõida maid paruni loss palju suurem ja valge. Need read tutvustavat juba meie praegust koolimaja, kuhu asuski endine vana külakool. Kirjanik Mart raud on sündinud ja kasvanud meie kooli lähistel ja praegugi on koorinud südamlikke sidemeid vanameistriga, kes veedab pääst mõnegi kaunis suve ja karge talvekuu Raudna jõe lähedal asuvas talumajas. Oma isakodus. Olen tihti käinud kalale käsine möödunud suvel ja ka sel suvel kohtasin tihti jõe ääres mart rauda. Ta istus paadis ja õngitses oli, olime ka mõnikord ühes paadis. Hinge kahekesi oli lõbusam püüda kalu, et näevad jõe ääres olid väga toredad kosmort rauaga. Me rääkisime enamasti kalapüügist. Ta rääkis, kuidas valmistada paremini õngeriistu ja kuidas kala kavalusega petta. Meie kooli aknast paistab vana tiibadeta tuulik, see ongi Mart Raua nooruki kodu ja siit on ta saanud mõtteid ja elamusi mitmeteks luuletusteks. Kui kirjanik sai kuuekümneaastaseks, korjasime kirjandusringi liikmetega selle tuuleveski ümbrusest karikakraid ja andsime Viljandis korraldatud juubeliaktusel. Need kirjanikul. Kirjanik oli neid saades väga rõõmus, sest need meenutasid tema lapsepõlveradasid ja esimesi künnivagusid kirjandusel. Põllult mina olin üks nende õnnelike seas, kelle langes osaks pääseda Mart Raua 60.-le sünnipäevale pühendatud juubeliaktusele Viljandi Ugala teatrisaali. Surudes juubilari kätt, mõtlesin ma sellele, et kord oli temagi põlvpükstes poisike Raudla külavaheteedelt. Viljandis nii umbes kümmekond kilomeetrit läände. Sealiku siinse ürgoru kallastel asub tänapäeval Raudna kool ja entali sovhoos pangapaigad, kus ta on võrsunud nii mitmedki teised nimekad kirjanikud nagu Johannes Vares-Barbarus ja Minni nurme, kelle kodukoht on põhjatu kooli lähedal. Kleitides meie kooli külalisraamatut, leiame sealt mitmel puhul Mart Raual nime, kuid tänu temale ka selliseid nimesid nagu Friedebert Tuglas, Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Ellen Niit, Uno Laht, Villem Gross ja teised, kes on külastanud siinseid paiku kaasMart. Prouaga mina elan umbes kilomeetri kaugusel Barbaruse sünnikodust. Maja on pärit sellest ajast, kui luuletaja seal lapsena elas. See on juba vana maja eluruumid koos rehealusega. Kodupaik on kirjanikul ilmselt mõlkunud meeles luuletusi kirjutades. Mu ümber puu, kui sõdurid on rivis ning parim vaip see jalge all samma mattall meelis, kelles, kuidas hangunud kiris rõõm elustub. Mis edasi, meid kanna sind, tervitan mets, tutta kodu vanni, las elab kõik, mis sinust minna imbus. Ning kui mind eemal võib sinust elu paine Su võrast okast lambale jääb nimbus. Meie kooli kodulooringil on luuleraamat miljon kirjanik kinkinud koorile 1935. aastal. Sealt leiame pühenduse. Veel pole võõraks jäänud vanaisakodu ja mõttest välja kasvanud koduorg. Ka luuletaja sünnipaika ümbritsev golfaos kannab praegu Johannes Varese nime. Meie matk hakkab lõppema. Oleme käinud Holstre küüdlikul mägede maal Tarvastu lausketel aladel, pahuvere avaratel, väljadel ja Kõpu metsas. Oleme tulnud kaugest minevikust ja rääkinud meie kaasaegsetest kirjanikest. Praegu õpite te koolis nende luuletusi. Loete nende kirjutatud raamatuid. Kuid teiegi kirjutate koolis kirjandeid või koguni luuletusi ja jutte. Raudna koolis armastatakse mart, rauda ja tema loomingut. Temal trükitakse ka seda, kuidas ise kirjutada. Nii on see teisteski koolides. Esialgu ilmuvad need teie kooli kirjandusringi almanahhi ides. Aga kes teab? Loodetavasti pikendavad tulevased aastad ja aastakümned siit välja lennanud kirjarahva nimekirja veelgi.