Viimasel kohtumisel jäi meil lõpuni läbi kuulamata sari suve jooksul kogunenud uudis heliplaate. Jätkame niisiis täna sealt, kus viimati pooleli jäi ja alustagem olek Lunstremi orkestri uue heliplaadiga mis mõne kuu eest tuli müügile Moskvas ja Leningradis. Tõenäoliselt jõuab see plaat lähemal ajal müügile ka meie vabariiki ja võib-olla pakub siinsetele kuulajatele mõningat lisahuviga asjaolu, et üks plaadil leiduvast paladest kõlab eesti keeles. See on Vello lipandi vana türklane ja esitab seda Aino, palun, ja keda meil mäletatakse neiupõlvest Aino Lõhmusena. Plaadil on 11 pala ja kui maha arvata kolm laulu, siis ülejäänu on läbinisti nauditav bigbändi džäss. Nii naissoo kolmeosaline, džässi, süüt kui ka rida Lunstremi ja garanjani palu pakuvad orkestrile häid võimalusi oma taseme demonstreerimiseks. Ilmeka arengujoone ja hea pingega on antud Anatoli Krolli pala ülestunnistus mis on võib-olla üks meisterlikku maid palu sellel plaadil. Eriti torkab silma pianisti Nikolai Kapustini peen mäng mitte ainult solistina vaid ka ansambli toetajana igasuguste täitehäälte ja imitatsioonid. Kui äsjakuuldud plaati veel meie kauplustes müügil pole, siis järgmine on saadaval juba mitu kuud. Selle on sisse mänginud trio koosseisus vagi musta fassaadi klaver Felix Shapsis trummid ja kontrabassist nadi šviili. Viimaselt on pärit ka gruusia rahvusliku karakteriga teema Borjomi park, mida praegu kuulete. Samalt riiulilt, kes muide nimetab end ka trio Kavkaz on pärit veel üks väike heliplaat, mis samuti meie vabariigis müügil oli. Kahtlemata mäletavad ka meie möödunud festivali jälginud raadiokuulajad seda kollektiivi. Väikese meenutuse ühest Nõukogude džässi pioneerist, nimelt pianistid heliloojast ja orkestrijuhist. Aleksander Twasmanist annab üleliidulise firma meloodia heliplaat, millel on nelitzwasmani pala. Swasman oli kolmekümnendatel aastatel ühe parima džässorkestri juhiks Moskvas. Oma esimese orkestri asutas ta aga juba 1926. aastal. Seega enam kui 40 aastat tagasi Tauli sel ajal Moskva konservatooriumi üliõpilane, õppides klaverit Kuulsa professor Felix trummel pildi juures ja lõpetades 1930. aastal. Praegu on Aleksandrit Swazmad, 60 aastane, jätkab aga elavat osavõtul džässielust, olles mitmesuguste komisjonide ja žürii liige. Võttes sõna ajakirjanduse veergudel ja nõnda edasi. Kevadel võis teda näha ka meie festivalil kuulajate ridades. Kuulake katkendit, tema palast lüüriline meeleolu, mida ta esitab mainitud plaadilise koos kontra passisti Adolf satanovski ja trummari Aleksandr korritkiniga. Ja nüüd veel üks pala nõukogude heliplaatide uudistoodangust see kuulu küll otseselt džässivaldkonda, kuid esitab seda kvartett Kaia, keda tunneme ka väga andekate džässmuusikutena. Kvarteti liikmetest on Timur, Mirzo, Jeff ja Arifkatseeeff koori dirigendid. Lehvieli Savitski aga on trumpetist ja Raufabajevil on taskus Bakuu konservatooriumi diplom löökriistade alal. Kvartett on koos juba üle nelja aasta ja kahtlemata mäletavad paljud seda andekat kollektiivi nende külalisesinemistel. Meie vabariigiski. See oli Dunaevski kui kord Volgal tõuseb maru akukvartetiga ja esituses heliplaadilt, mis jäädvustab nende võitu Nõukogude laulude üleliidulisel konkursil 1966. aastal. Nüüd aga heidame põgusa pilgu saksa demokraatliku vabariigi hiljutise thes plaatide toodangusse. Kodumaiste, orkestrite ja solistide kõrval jäädvustati seal plaatidele rida džässiklassikasse kuuluvaid nimesid eesotsas kaunteisiga, kellelt toodi ära esinemine New Baltic džässifestivalil 1957. aastal. Sel puhul seisis kaunteisi orkestri ees selle kollektiivi kõigi aegade nimekaim solist tenorsaksofonist Lester Jang ja esitas oma populaarset pala Lester hüppapsisse. Džässmuusikaajalooga tutvustab kuulajaid Amyga heliplaat, Ameerika rahvalik bluus, millelt leiame tosina vokaalseid, instrumentaalse pluuse, laulduna ja mängituna, vana maa bluusi maneeris. Kuulake näiteks sellelt plaadilt bluusi, see oled sina, mida esitavad saanilanud slim laulusolistina ja klaverimängijana Schubert, Samlin kitarril, Willie Dixon kontrabassil ja Clifton Champs trummidel. Laulja läheb tihti laulult üle kõnele fraaside vahele pikki falset helisid. Meloodias ja tekstis on palju momendil improviseeritud. Olgu märgitud, et esitatava bluusilaulja Samyland slim on kogu elu töötanud lihttöölisena ja rassilise diskrimineerimise tagajärjel jäänud kirja oskama. Džässmuusika minevikku ja klassika kõrval anamiiga tootnud seeria plaate, portreesid ka tänapäeva juhtivatest solistidest. Üks taolisi on Oscar Petersoni kunsti tutvustav plaat, millelt leiame Donald soni pala väikesed valged valed. See oli kolmekümnendail aastail populaarne laul, mille Peterson on rüütanud üsna huvitavasse džässivormi keskmist rütmiliste osa piirav, vabam, tuulistes passaažides läbi viidud alguse ja lõpuosa. Tundub, et see pala on omamoodi kummarduste tegemine kolleegide pianistide poole. Vähemalt Errol kaaneri maneeri on Peterson siin küll ilmselt teadlikult Tipraks vahele panna. Poola heliplaaditoodangust pole seekord kahjuks midagi eriti huvitavat käepärast. Kuulata võiks ehk problevski pala piduõhtufirma muusa väikeselt plaadilt, mis pakub muusikat anonüümselt ansamblilt. Ool staar Swing detmärkimist väärib sellest ansamblist vahest ehk vibrafonist, kes mängib Lionel Hamptoni 30.-te aastate maneeris. Edasi on meile jäänud tutvuda veel mõnede Bulgaaria firma palkanton heliplaatidega. Kuni viimaste aastateni oli Bulgaaria džäss suhteliselt vähetuntud. Käesoleval ajal aga on üha enam kuulda sealsete muusikute edust selles žanris. Täna võime selles veenduda eeskätt ühe kvarteti kaudu, mis kannab nimetust fookus 65. Sellesse ansamblisse kuuluvad flöödimängija Simeon Ždeeerreff pianist Mildsholewyeff kontrabassist Liu Ben Borissov ja trummar Peeter Slavov. Ja neile on pühendatud Väike-palkantoni heliplaat, millelt nüüd kuulajate pala Mozart ja teised. Selle pala teemaks on võetud Mozarti laama soorse klaverisonaadi esimese osa teema, mida Mozart ise variatsiooniliselt töötleb. Sedasama teevad ka Bulgaaria džässimuusikud oma palas, lisades siia-sinna tagasihoidliku huumorit. Eriti tore on selles suhtes pala lõpp. Ja veel üks pala palkantoni suurelt kauamängivat plaadilt Sophia estraadiorkester. See on Saberski bossanova sajab vihma, mida esitab Dimitter Semjonov tenorsaksofoni keelpilliorkestri saatel. Viimased kuud on toonud mitmete nimekate džässmuusikute surmasõnumeid. Tahkunuile on lisandunud ka kuulus neeger trompetis Rextiewart, kes suri 60 aasta vanusena. Alates 1934.-st aastast kuulus ta üle 10 aastat juuki Ellingtoni orkestri staar solistide hulka ja oli esimene, kes hakkas tarvitama poole ventiiliga võetud omapärase summutatud kõlaga helisid. Selle efekti poolest on tuntuim tema pala. Poiss tutvub pasunaga, mida ta mängis esmakordselt Clintoni orkestriga 1938. aastal. Nüüd aga jälle kohtumiseni kahe nädala pärast. Head jälle kuulamist.