Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tööandja mõõdab palka vastavalt vastuse tööle. Tööd mõõdetakse tundides päevades normi järgi viis päeva nädalas ja kokku 20 kuni 21 päeva kuus. Ometi kulub töötajatel tööle rohkem aega, küllaltki populaarne, viibida tööl kauem, mõned tulevad tööle varem ja enam-vähem kõik võtavad tööd koju kaasa. Põhjuseks ei ole töötab olnud suur armastus vaid ette võetud. Te hakkama saamine. Viimasest pole kombeks rääkida. Järelikult jääb alles mulje armastusest töö vastu. Kuna kõik mängivad seda mängu, kaasab kujunebki lõputu trassimist joigumisest hindav väärtuste süsteem ehk kultuur. Ette võetud. Te hakkamasaamisele võib olla mitmeid põhjuseid. Näiteks on liiga suur ja seda peaks tegema rohkem inimesi. Tänapäeval on töö tihti kalliga keerukas. Selle lahendamine pole mehhaaniline, vaid eeldab nuputamist tööd peaga. Pahatihti varjab keerukus uusi ja täiendavaid väljakutseid, millega alguses ei osatud arvestada. Kuid tööga mitte hakkama saamisest. Vahest kõige nõiduslikum põhjus peitub hoopiski. Töises võimes näiteks läks ühinenud kuningriigis 2016. kuni seitsmeteistkümnendal aastal kaduma 31,2 miljonit tööpäeva. Arvesse lähevad need siis täis päevad, mida põhjustasid tööga seotud tervisehäired ja mitte eluohtlikud õnnetused. Taoliste õnnetuste tõttu tegemata viis ja pool miljonit tööpäeva ja seega tööga seotud tervisehädad. Nahka läks koguni 25 ja pool miljonit tööpäeva. Probleem pole seega ainult tööandjale, vaid kogu tervishoiusüsteemile. Suurimaks töövõimetuse põhjuseks olid lihaste ja tugiliikumisaparaadiga seotud vaevused kokku 12 ja poole miljoni tegemata tööpäevaga. Need on enamasti igasugused selga, kaela ning käsi jalgu tabanud valud. Põhjuste seas on liigne istumine ja kepp, lihaste ja liigeste seisund. Samuti vilets või ühetüübiline, tööasend ja muu taoline. Juhul kui pean, et võtab, siis annab vist igaüks, isegi, mida selliste vaevuste ärahoidmiseks peaks tegema. Aga, ja ka on seis halb. Britid kaotavad igal aastal peaaegu et üheksa miljonit tööpäeva. Stressi, depressiooni ja ängistus kätetöökultuuris levinud arusaama järgi võrreldakse peadmite lihaste vaid arvutiga. See omakorda toidab töötamise viisi, mis aktsepteerib ilma eriliselt vastu punnimata. Üha suuremaid ülesandeid suudab arvuti väsimatult töötada. Kuna aju ei ole arvuti, vaid sarnaneb ikkagi lihasele ja väsib, ei saa taolise ajuomanik enamasti arugi, mida ta vastu võtab või kuidas peaks pakkuma. Antud ülesannet lahendama, niisiis paisub töö tööle mõeldud ja palgaks arvestatud ajast välja ning sünnitab nõiaringi, millest puhkust käsitletakse kui patu ja seda hakkavad asendama hetked, kui stress, depressioon ja ängistus sunnivad koju jääma. Vaevalt et ükski terve mõistus. Sellisega inimene nimetab stressi, depressiooni ja ängistust puhkuseks aga nii kukub välja. Nagu öeldud, toob selline asjade seis liigset tööd ka tervishoiusüsteemile. Südamehaigusi käsitlevatest uuringutest tehtud süstemaatiline ülevaade hoiatab, et pikki tööpäevi tegevaid töötajaid ähvardavad südamehaiguse risk on 40 protsenti suurem. See on enam-vähem samas suurusjärgus suitsetamisega kaasneva südamehaiguse riskiga. Aga suitsupakil on vastav hoiatus, kuid töökoha ukselt see veel puudub. Briti riigiametnik. Tervisekäitumise uuringu viie aasta andmetest selgub, et võrreldes tavapärase kaheksa tunniga kaasneb 11 tunnise tööpäevaga umbes kaks ja pool korda suurem tõsise depressiivse sündmuse esinemise tõenäosus. Seda varem esitatud aastane riigi tööpanusest umbes üheksa miljoni kaotatud tööpäeva statistika, mida ilmsemaks. Siis ka peegeldab mida teha. Tõenäoliselt ei mõtle mõistus hetkel muud välja, kui otsib lahendust samast kohast. Mis seda põhjustas, ehk tehnoloogiast tekkimas on seni peamiselt spordipraktikasse mõeldud kantavate seadmete kasutamine palgatöövõime jälgimiseks kokku loetud sammud, istumisele kulunud aeg, pulss, uni ja muu taoline toovad andmestik igale kultuurile nähtavas ning mõistetavas ehk arvude keeles esile seda, mida inimene iseendas ei oskaks tajuda. Samuti loodetakse suurte andmete Analüüsi ning muude tehisintellekti tööriistade abil leida kaasaegse töötaja töövõimet ava Patrick. Kardetavalt jääb aga see vaid asendustegevuseks, millega tegelikku lahendust edasi lükatakse. Analüüsi tulemus saab olla vaid nii hea ju, kui selles kasutatavad andmed. Kuni pole teada, millest võime koosneb ongi tänased tehniliselt kogutavad andmed tõenäoliselt ebapiisavad. Inimese elu paremini. Kirjeldavate andmete puhul aga tärkab lisaks küsimus, kas keegi ikka tahab tööandjaga jagada oma tervist, kajastavaid andmeid. Kardetavalt teeniks andmeid kultuuris domineerivat vajadust ehk kuidas inimesest veelgi rohkem tööd.