Kell on saanud kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäeva 10. jaanuari teemadest. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku nimetada järgmiseks kaitseväe juhatajaks kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Martin Heremit. Opositsiooni umbusaldusavaldus majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simsonile kukkus läbi. Umbusaldamise poolt hääletas 44 saadikut, vastu oli 49. Umbusaldamise poolt hääletas 44 riigikogu liiget, vastu oli 49 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud Kadri Simsonile umbusaldust. Riigikogu rahanduskomisjoni liikmete hinnangul tuleks nafta hinnatõusu valguses kaaluda kütuseaktsiisi langetamist. Loomulikult kütus, erinevalt võib-olla muudest aktsiisikaupades, näiteks alkoholist, peaks olema inimestele kättesaadav ja taskukool. Soomes loodetakse, et Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel aitaks tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet, võrreldes näiteks Stockholmiga. Aga tunnelit plaanima Peter Vesterbacka sõnul on tunnelist kasu ka siis, kui Rail Baltic selleks ajaks valmis ei ole. Tartu linn maksab lennufirmale Finnair 69000 eurot, mille eest lennufirma muudab oma lennu aegu nii, et Tartust jõuaks Helsingisse senisest varem. Kultuuriministeeriumi asekantsler, sihtasutuse Narva muuseumi nõukogu esimees Tarvi Sits ütles, et kui ka käimasolev muuseumi uue juhi konkurss peaks nurjuma, nimetab ta ise esimehe. Me ei saa lubada riigi poolt seda, et pressitakse välja otsuseid, millega ma nõus ei ole. Tartu valis oma teiseks linnakirjanikuks miga Kereneni, kelle looming on paljud lugejad viinud Supilinnameeste tennise. Eesti esireket Jürgen Zopp langes Austraalia lahtistel meistrivõistlustel konkurentsist kvalifikatsiooniturniiri avaringis. Zopp kaotas kahes setis egiptlased Mohammed Zapaatile. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, kuid olulise sajuta. Õhutemperatuur on miinus neljast öösel kuni pluss üheni. Homme päeval. Kaitseminister Jüri Luik teeb valitsusele ettepaneku nimetada järgmiseks kaitseväe juhatajaks kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Martin Heremi. Kaitseministri sõnul on Heremil tipptasemel liidriomadused autoriteetne positsioon kaitseväelaste seas ja head koostöösuhted teiste asutustega. Brigaadikindral Martin Herem võttis kaitseministri ettepaneku vastu. Mall Mälberg palus kommentaari riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehelt Hannes aansult. No päris selge on, et kaitsevägi Kindral Terrase ajal läbinud täieliku arenguhüppe, et Eesti riigikaitse on hoopis teisel tasemel ja ka probleemid, mida tuleb lahendada, on muutunud teistsuguseks. Et kaitsevägi on tehniliselt palju kõrgemal tasemel, kasutab üha kaasaegsemat ja keerulisemat relvastust relvasüsteeme ja meil on kohal liitlased, et kõik see tähendab, et ka see kaitseväe uue juhataja pilk peab olema suunatud selgelt tulevikku ja nende teemadega tegelemiseks. Aga Herem on väga sirge seljaga ohvitser, läbinud kõik etapid Eesti kaitseväes nooremohvitserist, kuni siis kindralibrigaadikindral-ini välja tunnetada ka tööalaselt väga positiivsest küljest lühikese jutuga konkreetne, alati argumenteeritud. Ja ma arvan tõesti, et ükskõik mis teemasid meil siin on muidu võib-olla kaitseministeeriumi kaitseministriga viimasel ajal olnud, siis see on üks küsimus, kus ma kindlasti toetan sajaprotsendiliselt kaitseministri ettepanekut Heremi määramisega järgmiseks kaitseväe juhatajaks ja ma usun, et see on ainuõige otsus, olgugi et peab möönma, et kandidaate ja see näitab tegelikult tugevust, kandidaate on meil selle positsiooni jaoks veelgi, nii et me oleme teinud selles mõttes head tööd. Et riik on arenenud ja ka sellise skaala või ütleme siis sellise kvaliteediga kaitseväe juhataja kandidaate on tegelikult päris mitmeid. Opositsiooni algatatud umbusaldushääletus majandus ja taristuminister Kadri Simsonile kukkus Riigikogus läbi. Kristi Sobak teeb ülevaate. Umbusaldamise poolt hääletas 44 riigikogu liiget, vastu oli 49 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud Kadri Simsonile umbusaldust. Umbusalduse algatasid 44 riigikogu liiget Reformierakonna, Vabaerakonna ja EKRE fraktsioonist. Hääletusele eelnes pea kaks tundi küsimusi ja sõnavõtte riigikogu suures saalis. Reformierakondlane Arto Aas tuletas meelde, mida opositsioon majandus ja taristuminister Kadri Simsonile ette heidab. Avaldama umbusaldust meister Kadri Simsonile, kuna ta ei lähtu oma otsustes Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist. Ta ei põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil ega anna sisulisi vastuseid ajakirjanikele, ekspertidele ega oponentidele. Minister Simson ei avalda mõjuanalüüse ega alternatiivide võrdlust ning ei taju, raha päritolu ega huvide konflikte. Kadri Simson ütles oma sõnavõtus, et tegu ei ole tema jaoks esimese korraga olla riigikogu saalis, kui arutatakse ministri umbusaldamist. Viimane kord oli siis, kui suur osa teist siin saalis hääletas eelmise peaministri Taavi Rõivas umbusalduse poolt. Ma arvan, et on kohane meelde tuletada, et mida siis ette heideti, tuletab meelde ühe lõigu. Taavi Rõivase valitsused on aastaid eiranud kriisi põllumajanduses lastes rahvastiku ära toitmise regionaalpoliitikaelujõulisuse ning ekspordi seisukohalt üliolulisel sektoril liikuda hääbumise suunas. Valitsus vaatab hoolimatult pealt, kuidas oluline majandussektor kokku variseb. Seega ei ole mingi ime, et peale eelmise valitsuse tegevuse lõppu koalitsiooniläbirääkimistel seisime väga kindlalt selle eest et põllumajandust toetada. Keskerakond kaitses läbirääkimistel oma pikaaegseid seisukohti, taotledes põllumeestele üleminekutoetuste taastamist, kriisiabi väljamaksmist maksimaalselt lubatud mahus ning seakatku tagajärjel tugevalt kannatanud seakasvatajate toetamist. Kütusemüüjad tõstsid aktsiisitõusu tõttu bensiiniliitri hinda ligi viis senti, kütuse hind kerkib veelgi. Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et kui naftahinna tõus püsib, tuleb kaaluda kütuseaktsiisi langetamist. Aktsiisipoliitika kujundamisel tuleb kindlasti jälgida maailmaturul toimuvat, aga me ei saa kindlasti ka reageerida igale muutusele, mis seal toimub, et eks need muutused peavad olema pikemaajalised ja tänane koalitsioon tegelikult diislikütuse aktsiisitõusu siis ära, mis siis oli eelmise Taavi Rõivase valitsuse poolt kavandatud. Rahandusministeeriumi andmetel varusid kütusemüüjad aktsiisitõusu eel rekordilise koguse bensiini, millest jätkub veel kolmeks kuuks. Kristi Sobak uuris riigikogu rahanduskomisjoni liikmetelt, kas nafta maailmaturuhinnatõusu tõttu tuleks kütuseaktsiisipoliitika ümber vaadata. Rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin tõdes, et nafta maailmaturuhinnakõikumisi ette ennustada ei saa. Aktsiiside langetamist peab aga põhjendama analüüs. Mina ei ole see inimene, kes otsib põhjuseid üheks või teiseks asjaks, ma olen lihtsalt komisjoni esimees. Ma tahaks näha nii riigi kui ka sõltumatute institutsioonide analüüsi. Tahaks vaadata nende seonduvast majandusega ja nii edasi. Rahanduskomisjoni liige Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidust on aktsiiside ülevaatamise poolt. Kütuse erinevalt võib-olla muudest aktsiisikaupades, näiteks alkoholist, peaks olema inimestele kättesaadav ja taskukohane. Kuivõrd me arvestame, et aktsiisipoliitika tehti sel ajal, kui maailmaturuhinnad ja diisel ja mootorkütuste hinnad olid madalad siis tol hetkel võib öelda, et see oli põhjustatud kindlasti uues olukorras. Me peame sellele asjale uuesti otsa vaatama. Komisjoni liikme, sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva sõnul tuleb olukorda jälgida ja kui nafta hind peaks täiendavalt tõusma, on põhjust aktsiisipoliitikat analüüsida. Aktsiisid ei ole selline teema, mida tulenevalt turuhindadest väga kergekäeliselt muuta nii üles kui allapoole, et kui me tänasel päeval võiks mõelda, et aktsiisi võiks langetada siis, kui kunagi peaks veel maailmaturuhind kukkuma, siis on tahe kohe seda aktsiisi tõsta. Aktsiisipoliitika päris niimoodi käima ei peaks. Rahanduskomisjoni opositsioonipoliitikud on kõik selgelt kütuseaktsiiside langetamise poolt. Kütuseaktsiiside tõus algas küll Reformierakonna valitsuse ajal, kuid tänavust 10 protsendilist tõusu peab Aivar Sõerd liiaks. Aktsiisipoliitikas tuleb eelkõige vaadata, mis toimub naaberriikides, eelkõige meie puhul, siis, mis toimub Lätis, kui Lätis on odavam tankida, siis tarbijad seda ka teevad, mis tähendab, et me lihtsalt loovutame aktsiisitulu Lätti. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme. Me olime aktsiisitõusu vastu algusest saadik juba siis, kui eelmine valitsus hakkas aktsiisi tõstma, ja küsimus iseenesest ei olegi selles, kas need see hind tõuseb või ei tõuse koos nafta hinnaga, vaid küsimus on selles, et tänu meie kõrgele aktsiisipoliitika on Eesti kõige kallima kütusega riike Euroopas ja see kahjustab kohut vähemalt meie konkurentsivõimet ja ka meie elanike elatustaset pärsib. Kütuseaktsiiside madalamaks korrigeerimist toetab ka vabaerakondlasest rahanduskomisjoni liige Andres Ammas. Kindlasti võiks selle üle vaadata ja ma arvan, et Eesti võiks kasutada oma väiksusest ja seni paindlikkusest tulenevat eelist ja olla aldis reageerima muutustele maailma majanduses võib-olla kiiremini kui mõni suurriik. Kultuuriministeeriumi asekantslerina sihtasutuse Narva muuseumi nõukogu esimees Tarvi Sits ütles, et kui ka käimasolev muuseumi uue juhi konkurss peaks nurruma, nimetab ta ise esimehe eelmine, detsembris läbi viidud konkursi andnud tulemusi. Erle Loonurm arendab teemat. Kultuuriministeeriumi asekantsler ja sihtasutus Narva muuseumi nõukogu esimees Tarvi Sits ütles, et nii enam asjad kesta ei saa ja et riik ei lepi olukorraga, kus pressitakse välja otsuseid, millega nad nõus ei ole. Esimene juhatuse liikme konkurss nurjus, hetkel on käimas teine konkus. Kui sega nurjub, siis meil ei ole mõtet välja kuulutada jälle ühte konkurssi, siis kasutame sihtasutuse põhikirjas toodud õigust. Võrdsete häälte jagunemise korral on otsustanud nõukogu esimehe hääl ja nõukogu esimees on riigi esindaja, seal on kasutanud topelthäält. Hetkel on tõesti olukord selline, et Narva soojusvõrgul kahe kuu soe rahal võlgu. Me maksame selle ära, riik on oma tegevustoetusi, mis ta planeerinud ühe kolmandiku osas üle kandnud, aga me ei saa lubada riigi poolt seda, et pressitakse välja otsuseid, millega ma nõus ei ole. Tarvi Sits on teinud ettepaneku vahetada välja üks muuseuminõukogu Narva linnapoolne liige, kes sitsi sõnul süstemaatiliselt tegeleb muuseumi nõukogus venitamise ja töö blokeerimisega. ERR-ile teadaolevalt on tegemist keskerakondlasest linnavolinik Aleksei Mägiga. Samas sõltub tema väljavahetamine Narva linna otsusest. Aleksei Mägi ütles Vene aktuaalsele kaamerale antud intervjuus, et kui olukord ei muutu, on ta sunnitud Tarvi sitsi vastu algatama umbusalduse avaldamise. Mul on väga kahju, et kultuuriminister Indrek Saar usaldab pimesi oma alluvat, asekantsler Tarvi sitsi. Kultuuriministeeriumi osalusel, tegutsevates sihtasutustes avastatakse korruptsiooniriske, seda kinnitavat auditid. Ka Narva muuseum ei ole erand. Narva esindajad ei tea, kuidas muuseum raha kasutab, kuna neil ei edastata vajalikku infot ega dokumente. Kui lähiajal midagi ei muutu, olen sunnitud algatama Tarvi sitsi suhtes umbusalduse ja uue nõukogu esimehe valimised. Sihtasutus Narva Muuseumi uue juhi konkursi tähtaeg on 21. jaanuaril. Esimene korraline koosolek on planeeritud 22.-ks jaanuariks. Tarvi sitsi sõnul seisab riik selle eest, et muuseum lõplikult oma uksi sulgema ei peaks. Küll võib-olla osaliselt tegevust sulgemine võib-olla ei saa lubada seda, et muuseum on avatud nagu ta hetkel on põhimõtteliselt kogu aeg, monitor, näiteks ainult hooajaliselt avatud, need on need kõige ekstreemsem sammud. Eraraha ka Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit plaanilt. Peter Vesterbacka on kindel, et tunnel saab valmis juba 2000 kahekümnendatel aastatel. Praegu teeb ta Eestis ja Soomes selgitustööd ning kaasamisüritusi, et kõik huvigrupid saaksid kaasa rääkida. Kai Vare jätkab Helsingist. Peter Vesterbacka, kes kunagi pani aluse Angry Birdsi hullusele, ütleb, et nüüd võib nimetada teda tunnelimeheks. Ta on üsna kindel, et juba 2024. aastal saame Helsingist Tallinna ja vastupidi sõita 20 minutiga. Päeval sõidaksid reisijad öösel kaubad. Muidugi tahame me kõik pääseda Tallinna kiiremini ja ma arvan, et ka Tallinnast soovitakse siia põhjalasse jõuda kiiremini. Tunnel on väga suur asi nii Soomele, Eestile kui Helsingile ja Tallinnale. Kui vaatame seda uut metropoli piirkonda, siis Helsingi ja Tallinn kuus on suurem kui Stockholm või Amsterdam. Kasuks tuleb ka meie geograafiline asukoht keset Euraasiat ja kuna on oodata tugevat kasvu, siis Helsingi ja Tallinn peaksid seda ära kasutama. Kui siit lennukisse hüpata, oled kuue tunni pärast Pekingis või seitsme tunni pärast Shanghais, rääkis Vesterbacka. Ameerikast pärit Donald Jordan, kes praegu on Helsingi metropol ja rakendus kooli õppejõud on tunneli vajadusest rääkinud Soomes enda sõnul juba 10 aastat ja leiab, et sellest oleks tohutu kasu. Siis. Pidu, see tähendab äriettevõtlust. Praegu on Soomes palju tööpuudust ja kõigist turgutaks majandust, on teretulnud. Selline projekt teeks seda. See aitaks kaasa ka nii Eesti kui Soome turismi arengule, ütles Donald Jordan tunneli projektis partnerina osalev miga. Peld olla peab samuti kahe linna ühendamist tähtsaks nii äri- kui kultuuri mõttes. Meil on siin lähipiirkonnas suured konkurendid, meel on väga dünaamiline Stockholm mis saab väga palju investeeringud ja ma arvan, et Soome seisukohad on tegelikult väga oluline, et saame suuremaks ja, ja veelgi huvitavamaks, kui, kui, mis hetkel olemas. Sellise suure projekti puhul on vastaseid vähemalt alguses tihtipeale rohkemgi kui pooldajaid. Kuidas olla kindel, et merepõhjatunnelit rajades näiteks keskkonda kahjustata? Vesterbacka sõnul on Läänemerepõhi üsna hästi kaardistatud ja uuringuid tehakse veelgi. Pidevalt arutatakse projekti edenemist ka keskkonnaamet, väike ja keskkonnaaktivistide ka, et kõik saaksid kaasa rääkida Ungarist. Cannoba üritan, hügrokeskkonna seisukohast on see väga hea projekt. Tunnelid ja rongid saastavad palju vähem kui näiteks praamid, märkis Vesterbacka. Rong, mis sõidab 350 kilomeetrit tunnis ja viib 20 minutiga ühest linnast teise, tundub siiski uskumatum. Vesterbacka sõnul on selline tehnoloogia siiski täiesti olemas. Tema sõnul tuleb tunnel ka siis, kui Rail Baltic niipea valmis ei saa. Sellel pole mingit tähtsust, seda tuleks pigem vaadata kui lõuna metrood või Tallinna poolelt kui Põhja-metrood. Hea on, kui Rail Baltic tuleb, aga tunnel on pigem nagu linnasisene transport, ütles tunneli mees Vesterbacka. Tartu linn aga maksab lennufirmale Finnair 69000 eurot, mille eest lennufirma muudab oma lennu aegu nii. Tartust jõuaks Helsingisse senisest varem. Madis Hindre räägib lähemalt. Talve hakul kuulutas Tartu linnavalitsus välja konkursi, et leida lennuvedaja keskkonnaks inimesi Tartu lennujaamast kas Kopenhaagenisse, Stockholmi või Riiga. Pakkuda võiks ka paremaid lennuaegu Helsinkisse, kuna praegused Finnairi lennud jõuavad Helsingisse ajal, mil järgmised rahvusvahelised lennud on juba õhku tõusnud. Lennuliini toetuseks oli linnavalitsus valmis andma 200000 eurot. Kokku vastas konkursile kolm lennufirmat ning nagu ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas, siis kõige parema pakkumise tegigi Finnair. Tartu jaoks on kõige olulisem olnud see, et meie inimesed saaksid ühes Euroopa suures lennujaamas hommikul jätkulendude esimesse lainesse ja FinnAiri uued ajad võimaldavad teid hommikul et lastel jõuda 35-le erinevale lennule hommikustel tundidel. Konkursi tingimused ütlevad, et pakutav lennuliin peab Tartus startima hommikul kella poole kuue ja kella üheksa vahel ning inimesed tagasi Tartusse tooma õhtul kella poole 10 ja kella ühe vahel. Nendesse raamidesse Finnairiga mahtus ning alates aprillist hakkavad lennukid tartus startima pool kuus ning jõuavad tagasi viis minutit pärast keskööd. Finnairiga lepiti kokku, et Äravus saab lennukompanii linnalt 69000 eurot. Kui konkurss välja kuulutati, rääkis Urmas Klaas. Et toetuse eesmärk on uuele, võib paremate aegadega lennuliinile alguses nii-öelda hoogu anda, see tähendab aidata neil teha esimesed kulutused, panustada turundus, elada üle see aeg, mil inimesed veel uue liiniga harjunud Pole nüüd klaasiat tõenäoliselt jääb hinnerile linna püsitoetus kindlasti juba, kui nüüd leping saab sõlmitud aastaks 2018. Olenev hinnerile öelnud, et Tartu linn on valmis jätkama koostööd lepingu vormis ka järgnevatel aastatel sest meie huvi loomulikult on see, et kogu lennundusteema edasi areneks. Seda, kas winner tuleval aastal linnalt rohkem raha, küsib Pole veel teada. Mis puudutab teisi Tartu linnale saabunud pakkumisi, siis nende asjus küll räägitakse veel läbi, kuid näiteks lennuliinist Stockholmi tartlastel lähiajal oodata ei tasu. Nemad ei pakkunud midagi konkreetset, kahest üks pakkus välja võimaliku lennumarsruudi. Aga täna on väga vara veel öelda, kuhu me võime välja jõuda, sellepärast et läbirääkimised on väga algusfaasis. Tost veel Tartu valis oma teiseks linnakirjanikuks miga Kereneni, kelle looming on paljud lugejad viinud Supilinna. Kirjanikule anti stipendiumile Tartu raekojas Marii Kangur käis kohal. Tartu linnakirjanikuks soovis Tartu Kultuurkapitali andmetel seekord saada viis isikut. Žürii tööd juhtinud Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher rääkis sellest, miks osutus valituks just miga Keränen. Igal aastal, kui me seda linnakirjaniku valima, siis me mõtleme selle peale, et mis on selle aasta põhiteemad ja milline inimene, milline kirjanik just selle aasta raames suudaks kõige hakanud tähelepanu äratada ja Tartule kõige rohkem tähelepanu tuua, kuna aasta 2018 on ka Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise aastat, siis me mõtlesime selle peale Megan, just nagu ta ka ise rääkis, mujalt Eestisse tulnud vastused olnud siin väga hästi kohanenud ja isegi rohkem ta muutunud üheks taastu märgiks kindlasti moment oli veel just see, et ta ikkagi on suutnud panna paljud lapsed taas lugema. Ma see, et on väljapoole väga avatud, on väga hea suhtleja, väga erinevate ringkondadega suhtleja, spordihuviline, käsitööhuviline, ta näitab, et kirjanik võib olla võimeline väga paljudeks asjadeks ja väga paljude asjadega tegelemine omakorda teete raamatut huvitavaks. Linnakirjanik ise peab oma rolliks kõigi linlaste jaoks olemas olla. Miga Keränen. Linnakirjanik on kogu linna oma inimene, kelle poole pöörduda kõiges, mis puudutab kirjandust ja miks mitte ka muudel teemadel, mis kunstiga seotud. Linnakirjanik on üks Tartu vaimu mitmetest väljendumis viisidest ja ma loodan, et tuleb põnevast. Mul on kokku lepitud väga palju kohtumisi. Veebruaris-märtsis, märtsis tuleb emakeelepäev ja eks ma ikka kavatsen külastada kõiki Tartu koole selle aasta jooksul. Üks lugu on miga Kerenenil praegu ka pooleli aga sellega ta kiirustada ei plaani. Loometööga ma tegelen nii palju, kui ma aega leian ja nagu tundub, huvitav, aga minu enda raamatu kirjutamine ei ole selle aasta juures sugugi kõige olulisem. Ma näen, et selle aasta jooksul on mul võimalus niivõrd palju kohtuda uute inimestega linnas, kellega veel pole kohtunud. Ega kirjandusmaastik ei ole nii väike, et siin ükski tartlane kõike teaks. Ilm on läinud veidi talvisemaks, mida lubab ilmajaam, sellest räägib Silve Grabbi Kaiv. Eesti ilma jääb lähipäevil kujundama kõrgrõhuala, mille kese koondub homseks Karjala kohale ja liigub sealt edasi reedel üle Eesti Valgevene suunas. Ilm muutub järk-järgult külmemaks, kuid olulist sadu pole lähipäevil oodata. Õhkõrn vähese lume võimalus on täna öösel ja homme ennelõunal ning seda tänu Venemaa lääneosast kagusse suunduvale madalrõhulohule, mille tihedamad pilved ka meid riivavad ja prognoosis. Täpsemalt. Eeloleval ööl on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Mõnel pool võib olla udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl nullist miinus nelja kraadini. Homme päeval on peamiselt pilves ilm, olulist sadu pole oodata. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse, saartel ja rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval miinus kahest pluss ühe kraadini. Ja tänased olulisemad spordisündmused võtab kokku Johannes vedru, ole hea. Meeste tennise Eesti esireket Jürgen Zopp langes Austraalia lahtistel meistrivõistlustel konkurentsist kvalifikatsiooniturniiri esimeses ringis. ATP edetabelis 160 neljandat kohta hoidev Zopp jäi neli, kuus, kolm, kuus alla endast maailma edetabelis 58 kohta tagapool paiknevale Egiptusele Mohamed safatile. 66 minutit kestnud kohtumise jooksul olid soppil kolm murdepalli, millest realiseeris ühe. Vastane suutis aga viiest teenitud murdepallist ära kasutada neli kohtumist kohapeal jälginud Eesti tenniseliidu peasekretär Allar Hint. Eks nii nagu see tennis on selline, selline tore võita küll kõiki punkte, aga väga tähtsa mõika tähtsat punkti üks mängus andumiseptis on ja, ja täpselt nii ta läks, et et õnnetul kombel vastane võitis tähtsad punktid ja Jürgen kahjuks ei suutnud oma mängu sellel hetkel peale suruda. Saksamaal Ruhpoldingis alanud laskesuusatamise MK-etapil läbisid mehed täna 20 kilomeetri pikkuse individuaaldistantsi võistluses, kus iga möödalask tähendas ühte trahviminutit, näitas võimu Martin Fourcade. 29 aastane prantslane eksis 20-st lasust viimasel, kuid suusarajal oli ta lähimast konkurendist minuti võrra kiirem ja teenis nii karjääri 68. MK-etapivõidu poodiumile on ta nüüd jõudnud neljateistkümneil järjestikusel maailmakarikaetapil. Tegemist on omalaadse rekordiga. Puhtalt lasknud Tšehhi on Muravitš, sai võistluses teise koha, tema kaotas Fourcade'ile ühe minuti ja ühe sekundiga. Kolmas oli Norra laskesuusataja Johannes Thingnes TÖÖ. Eestlastest keegi punktidele jõudnud kauri kõiv eksis küll vaid ühel lasul, kuid suusavorm ei lubanud enamat 46.-st kohast. MK-punktist jäi lahutama vähem kui viis sekundit. Kalev Ermits oli nelja möödalasu juures 70. ja Rene Tsahkna kolme eksimusega 84.. Täna sai selgeks, et üheksandal veebruaril algavatel PyeongChangi taliolümpiamängudel ei stardi oma neljandat eks talimängudeks valmistunud murdmaasuusataja Aivar Rehemaa. Nimelt on 35 aastane rehemaa haigestunud kopsupõletikku. Haigusega seoses ei võta Rehemaa osa sel nädalavahetusel toimuvatest Eesti meistrivõistlustest ning seega ei ole tal ka võimalust olümpiakohta lunastada. Aitäh Johannes, kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.