Aga kõigepealt, ma tahaksin anda teile ühe mõistatuse. Mul on kaasas üks käsikiri. Ja te võite selle aja jooksul, mis mina siin seda saadet teen, järele mõelda, mis aastal võib olla kirjutatud näidend, milliste katkendit kuulete ja mis rahvusest, võib-olla selle autor, lõpuks ma siis ütlen ära, kes tegelikult on. Kahe tegelase stseen, üks on härraga ja teine on r-r k Ooedgesina hukatuse toomisele ja segaduste tekitamisele sellel õnnetul maal kaasa tahad aidata? Vabastustöö on see, millest ma osa tahan võtta ka? Jah, ma tean seda küll, nõnda nimetavad seda nii assitajat kui ka need, kes eksiteele viidud. Aga kas sinu arvates saab mingit vabastust oodata mässu vaimult, mis praegu kogu meie ühiskondliku elu mürgitama kipub? R. Mina ei ühine selle vaimuga, mis praegu valitseb, ei ühine ühegagi võitlevatest pooltest. Ma tahan katsuda inimesi igalt poolt ühte koguda. Nii paljusid ja nii kompaktselt kui iganes suudan. Ma tahan elada ja kogu oma elujõu sellele ühele eesmärgile pühendada tõelise demokraatia loomisele meie maal. Ka sinu arvates siis ei ole meil demokraatiat küllaldaselt. Mina omalt poolt arvan, et me kõik oleme juba sellel teel, et meid kistakse sinna porisse, kus muidu ainult rebel end tavaliselt hästi tunneb. Just sellepärast seangima enese demokraatia tõelise ülesande k. Kõik inimesed meie maal õilsaks teha ka kõik inimesed igatahes nii palju kui võimalik ka milliste vahenditega? Sel teel, et vabastame nende mõistuse ja vääristame nende tahte, arvan ma ka. Sa oled unistaja, Johannes, tahad sina neid vabastada? Tahad sina neid vääristada? Ei, armas sõber, ma tahan vaid katsuda neid selleks äratada. Seda tegema peavad nad ise ka. Ja sa arvad, et nad seda suudavad ära jah, ka omal jõul, niisiis jah, just omal jõul mingit teist jõudu ei ole olemas, ka tõuseb püsti. Kas pastoril sobib niimoodi rääkida? Ma ei ole enam pastor ka ja aga su lapse usk siis r seda mul enam ei ole ka sul ei ole? R tõuseb püsti, ma loobusin sellest, pidin sellest loobuma ka vapustatult, kuid ennast valitsedes või nii ja, ja üks asi toob muidugi teise kaasa. Kas sellepärast sa lahkusidki kiriku teenistusest? R jah. Kui ma enese üle selgusele jõudsin, kui ma täiesti kindla teadmise sain, et see ei ole ainult mööduv kiusakas, vaid midagi niisugust, millest ma enam iialgi ei suuda või ei taha lahkuda siis tulin määra. Iga su sõna annab sellest tunnistust. Aga miks sa siis oma salajase René kaotlase ikkagi üles tunnistad ja miks just praegu r sai, see sundisid mind selleks ka mina. Mina sundisin sind. Kui ma kuulsin su käredatest väljaastumistest koosolekutel, kui ma lugesin kõigist neist vaenu õhkuvatest kõnedest, mida sa seal pidasid kõigist su vihastest kallaletungides, neile, kes teisel poolel asuvad suid iroonilisest vastaste hukkamõistmisest. Et sina, sina võisid sääraseks muutuda, siis kerkis mu kohus vastupandamatult mõte selles võitluses, mis praegu käimas, muutuvad inimesed kurjaks. Nende südamesse peab rahu, rõõm ja lepitus asuma. Sellepärast astungi ma nüüd ette ja tunnistan end avalikult selleks, kes ma olen. Ja pealegi tahan ka mina oma jõudu proovida. Kas sina omalt poolt ei võiks seda kaasa teha? Ka eluilmas ei astuma sobingusse ühiskond destruktiivset jõududega. R võitleme siis vähemalt õilsate relvadega, kui me tingimata peame võitlema. Ka seda, kes elu otsustavates küsimustes minuga ei ole, ma enam ei tunne ja mul ei ole vaja tema vastu mingit lugupidamist üles näidata. Err kehtib see ka minu kohta ka. Sa ise ütlesid end minust lahti, Johannes R, aga on see siis lahtiütlemine ka see. See on lahtiütlemine kõigist neist, kes senisele lähedal seisid. Need tuleb sul vastutada tagajärgede eest. Anton Hansen Tammsaare. Tõde ja õigus, teine osa ehk laiemalt tuntud härra Mauruse kool härra Mauruse esimese järgu koolis on olnud öine mürgel. Kirjandusõpetaja Slopašev on selle mürgli sees ära lõhkunud, Goethe ja Schilleri pisteid misseesid kapi otsas. Härra Maurus räägib õpilastega muidugi köötaja siller tegid tolmu juba melu ajal tegid polnud hein, et see oleks veel hullemini tolmanud. Teine on juut, sellepärast sakslased ei armasta teda. Juut, mis juut, laulis nii et tolm, aga taga juut oskab laulda, ujuda oskab ja sellepärast ei armasta teda ükski. Aga meie armastame venelast, sest venelaste keiser on ka meie keiser, jumal, keisrit kaitse, sa eile lauldi seda suure vaimustusega, härra Mauruse armastab vene vaimustust ja sellepärast käib ta vene seltsis eesti asju ajamas. Direktori jutu katkestas LoPašev, kes ilmus oma toa ukse vahele, nägu pesemata, juuksed sassis püksid, rebadel andmed peaaegu maani ripakil pintsak palja särgi peal krae üleval, et kata paljast kaela karvast rinda. Te muidugi teate, millest ma tahan rääkida neist kujudest, mida enam ei ole seal kapi otsas. Direktor ainult kummardas aupaklikult, see on minu töö, ütles LoPašev ja palun selles aru nõuda ainult minul. Ma pole seda mõelnudki, vastas direktor, sest ma ise olin juba ammugi korralduse teinud, et nad kõrvaldatakse nende asemele midagi ajakohasemad pandaks ainult minu käsu mittetäitmise tõttu püsisid nad oma paigal. Nähtavasti ei teinud nad kellelegi kurje, sest nendega oldi sedavõrd harjunud, et neid ei pandud enam tähelegi, isegi nende kadumist ei märgatud, nagu poleks need kaks sakslast kunagi elanud. Aga mind kui venelast riivasid nädalati seal kapi otsas seletas lobaasev sisemise haavamisega minu puhas vene hinge riivasid nad. Ja kas te mõistate, härra Maurus, mis tähendab, kui riivatakse kellegi puhast isa majaliku hinge iga päev? Liiatigi kui see sünnib asutuses, kus peaks minu arvates juba ammugi valitsema hoopis teine õhkkond? Siin valitseb ka härraslabasel, valitses juba ammu enne teid ja valitseb ka siis, kui teid võib-olla enam siin ei ole, hüüdis direktor vahele, osalt aga samal ajal kui härraslapašev jätkas, aga milleks siis need välised, teise vaimumärgid, mis iga ausa vene riigialama eksiteele viivad? Milleks need mingisugused sakslased, need teoskuurid, hea küll, nad on millegipärast kuulsad, aga ma küsin, mis puutub see meisse venelastesse, mis on meil tegemist mõne kella lauluga või Faustiga, mis ütlevad nad puht vene hingele ja südamele on seal juttu Volgast võistepist, on seal juttu tõelikkusest, nagu on surnud hingedes või vaskratsanik, kus aga meie nõuame tõelikust tõsist, vened õelikust, sest see on meie tõelikus, mis soojendab meie südant, paneb meie hinge värisema. Puškin ja koogol ütlevad meile ometi palju rohkem kui seller. Räägin tõtt, ära Maurus sulada tänas lappas, just minu arvamine. Te kuulsite nende kujude koristamiseks siit silmanähtavalt kohalt olid juba korraldused tehtud, ainult meie hooletuse tõttu. Jõudsite teie tegite tänuväärt. Muidugi, seda oleks võinud ilma tolmuta ja müra, et kui teinekord veel midagi niisugust märkate, mis teie silma riivab, palun öelge minule või härra Ollinnule, meie korraldame kõik ilma mürata ja tolmuta. Aga mis te arvate, härrasLoPašev, mis me paneme nende mürisevad sakslaste asemele oleks nii kena, kui nende asemel midagi oleks. Peate, härra Maurus ütles lobaasev. Mina koristasin sakslased. Lubage, et ka mina muretsen neil asemikud. Olen teile väga tänulik, vastas direktor kummardades, ainult paluksin õigel ajal teatada, mida olete otsustanud ja kui palju see maksab. Väga hea, oli Slobaalsem nõus, teatan tingimata ja kuulan ka teie arvamuse ära, sest see on ikkagi teie tuba ja teie asutus. Aga ärge unustage härraslobašev, et kuigi minu asutus, siis ometi armulise vene kotka varju all, rääkis direktor. Väga õige, kinnitas Lopas. See on teist väga ilus, härra Maurus. Mina ja eesti rahvas, teame, mis me kellelegi võlgneme, seletas direktor suure ja vägeva Venemaa auks ja väikese eesti rahva kasuks. See on minu lipukiri, minu elu eesmärk selle tähega Te võidate ütles lobaalse pühalikult, nagu oleksid direktori sõnad teda liigutanud. Ja nagu oleks ta kõneldes peaaegu täiesti unustanud, mis kogu asja taga seisis. Nõnda lõppes suur möll ja arvatav ilmavaadet kokkupõrge leplikkus vaimus ja täielikus üksmeeles. Härra võitynskin, Matsutas järgmisel õhtul oma sõbra seltsis pead parandades kaua suud, enne kui ütles naerdes. Sigadus jumala eest. Sigadus. Mis nimelt, kallis Ivan Vassiljevi küsis lobaasev. Aga ikka sellega selleriga, vastas võitynski Gregisedes. Igavene inimene ja siis äkki need sakslased, koogolia Puškin ning tõsine vene hing on sigadus, mis Teie. Kui aus inimene saate sellest isegi aru. Inimene on ikka siga, kui läheb iseennast ja teisi häda said filosofeeriks lobaasel. Sest milleks heaks saada, kui sa kedagi ei taha aidata. Aga teate, kallis sõber. Ma teen uue sigaduse sigaduse vene vaimu vastu ja see on juba niisama hea kui sigadust püha vaimu enda vastu. Pange tähele. Mina ei muretse mingit koogolite lõbuskinit. Aga teie lubasite, Aleksander Materials ütles võitynski, ükskõik et lubasin. Aga mis siis panna keedeeeffilleri asemele mõnišeekstiir või servantes, mis kurradi servantes karjus LoPašev, pangu mõni oma, mis sest, et keegi seda ei tunne, nemad ise tunnevad, oma tunnevad, kinnitas ta. Põlvepikkune aga juba tunneb, see pole see, mis meil, meie sureme ära, aga ikkagi ei tunne oma. Nemad tunnevad juba sündides, nagu oleks neil koera nina ja kassisilm. Seesama härra Mauruse esimese järgu kõrgem õppeasutus. Miili nõmme nähes unustas härra Mauruse vihmavarju, hoopis kargas kohe milline Me kallale, mis see on? Küsis ta sellelt ja näitas raamatule laual, mille käskjalg oli mõni hetk tagasi postist toonud. Raamat vastas, milline on, meie võttis selle, et vaadata, mis raamat see on, jätkas härra Maurus oma juurdlust ametliku näoilmega. Son sotsioloogia vastas, milline, kes lubas teid niisuguseid raamatuid härra Mauruse majja tellida? Selleks ei olegi luba tarvis, ütles, milline? See ei ole ju mõni keelatud raamat. See inimene ei oska saksa keelt, ütles härra Mauruse poistele eesti keeli. Tema on Saksamaal oma haridust täiendanud, aga saksa keelt ei mõista. Härra Maurus küsib lühidalt ja selgelt, kes lubas tellida, aga tema vastab, see pole keelatud. Selles tundis miili nõmmel haavatuna ja ütles ka eesti keeli. Aurus, mis teie minust õieti tahad? Mina tahan teilt lühikest ja selget vastust, kes lubas tellida minu majja niisukese raamat, on see selgesti küsitud? On küll, vastas, milline siis, vastake sama selgelt, kes lubas. Aga härra Mauruse, selleks ei ole ju luba, tarviski ütles, milline see vastus, torkas direktorit nagu nõelaga ja poiste poole pöördudes karjus ta, kas kuulete? Seenemine on hull ta üle inimesest hulluks läinud, nagu see teinegi üliinimene teeb kõik hulluks, mina küsin, kes lubas, tema vastab, pole tarvis, aga see ahju nõnda seletas, milline raamat pole ju Venemaal keelatud. Nüüd kuulete isegi, et see inimene on päris hull, karjus direktor poiste poole. Venemaal pole keelatud, tähendab, härra Mauruse majas lubatud elus väethe. Ilus sõnnik pole Venemaal keelatud selle pärast iga mees oma koormaga härra Mauruse uksest sisse sõita, eks ole, nii-ütelda on see inimene uld või ei ole, kui ta nõnda räägib. Härra, mina olen Saksamaal oma haridust täiendanud ja tean väga hästi, mis on sõnnik. Aga see raamat ei ole mitte sõnnik, sest siis poleks ma teda tellinud. Sõnnikut on meil omalgi küll, rääkis, milline on kõrgendatud häälel, palun minu majastata karjuda, viidis härra Maurus, teie ise kärjute vastas, milline ärritatud mina võin siin karjuda, sest see on minu maja, need on minu poisid ja mina olen nende direktor. Ega te siis sellepärast minu direktor enamale sähvas, milline vahele seni, kui elate minu majas, olen ka teie direktor ja teie ei tohi siiani selliseid raamatuid nüüd tellida, sest see rikub minu maja ära. Mõistete, kes kõrda ei taha pidada, see mingu härra Mauruse majast ära. Mauruse maja on sõnnikukast, karjus milinam, nüüd kas kuuled, kas kuuled? Hädaldas ära mahuks minu maja sõnnikukast, aga sellel inimesel omal ei ole sõnniku kästigi, tahab ainult härra Mauruse maja selleks tarvitada välja minu majast karjusta, milline meile näkku lähen ka, vastas see jala maisid, karjus härra Maurus. Kui milline oli, on läinud asju pakkima, rääkis härra Mauruse oma poistele. Nõnda see inimene on, päris hull ikka pole keelatud. Härra Mauruse majas on kõik keelatud, mida härra Maurus pole lubanud. Sellest pole ühti, et Venemaal lubatud. Venemaa hääl võib näpuga nina nuusata, sest Vene riik on nii suur ja temas elab nii palju inimesi, et kui tahaks kõigile taskurätikud anda, siis tuleks riidest puudus. Seda teab keisri majesteet. Aga kas härra Mauruse riik on ka nii suur? Riidest puudus tuleb kui tema oma poistele taskurätikut tahab anda? Ei, siin ei tule riidest puudust, sellepärast on näpuga nina nuuskama enne Venemaal lubatud aga härra Mauruse majas keelatud mõistete. Miks on härra Mauruse majas keelatud sotsioloogiat lugeda? Sellepärast et härra Mauruse majasid ja keegi õieti, kus lõpet sotsioloogi ja kus algab sotsialism mus. Sest mõelge ise, üksn sotsi ja teine sotsio, muud vahet ei ole. Ühele teise loo, kõik ter konterfeediscans, klint lõpud lähevad lahku. Ja logi. Sellepärast siis, kui keegi hakkab sotsioloogiat lugema, satub ta väga kergesti sotsialismusesse ning sealt Siberisse 60 kraadilise külma Siberi mõistet. Seda teile kirjutada muidugi mõttetu. Pealegi tahtsin teilt selle asemel midagi küsida, aga see tuli vahele. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles. Sest ma olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ühega sain siin tuttavaks, ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord, need temale elus on kõige vähem valetanud. Nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud oma kõige südamlikumad sõnad võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, mille sa oled kuulnud nii palju tõtt, õrnust? Kuigi valetad, siis tuleb ometi vahel harvagi meelde, et see on sinu tõe, sinu suurima õrnuse keel ning nõnda pead pisutki piiri, eks ole. See ongi põhjuseks, miks kirjanikud, luuletajad tarvitavad ainult emakeelt. See on nendeta. Ma olen tähele pannud, et temas on mul palju kergem valetada kui eesti keeles. Selle pärast mäletate, mis ma teile kord rääkisin saksa keelest ja armastusest. Teie ehk ei mäleta seda, aga mina mäletan nagu oleks see alles eile olnud. Tol korral ütlesin ma, et armastust või viisakalt avaldada ainult saksa keeles. Nüüd olen otse vastupidisel arvamusel. Mõistete armastus on elus kõige tähtsam. See on minu kindel veendumus. Ja mõelge ometi, tema avaldamise suhtes on minu vaated põhjalikult muutunud. Kui mina kunagi peaksin ilmas inimese leidma, keda ma armastama hakkan, siis võiksin ma seda talle öelda ainult eesti keeles. Ainult isegi kui ma sakslast armastama hakkaksin. Kui ja kui ma sellest temale peaksin kirjutama. Ikka õiguse teine osa. Indrek on koolivaheajal kodus Vargamäel. Järgmisel hommikul ärkas Indrek kirikukellade kaugest kõmast. Bruto kargas tasemelt, tõttas lakast maha ja läks särgi väel ning paljajalu õueväravasse, nagu oleks seal midagi näha. Ja ta seisis seal, nagu oleks tal osa selle poisi meeleolust. Aga Indrek ei nutnud, tema seisis muidu niisama. Koera polnud tal kõrval haugatamas vaid seisis ihuüksi. Sest iga uus kellalöök tegi südames nagu. Maailmas on muid ilusaid, kalleid asju aga seal ei ole kuskil niisugust pühapäeva hommikut ja selliseid kirikukelli. Mic. No. Hoidkem Narvas Peetri riba, mis sekundiga Jumala lepingut, mille ma enese ja teie ja iga teie juures Igaveseks põlvedega. Ma panen pilvedesse oma vikerkaare. Ja see on lepingu täitmiseks minu jama. Kui sul kedagi ei ole, keda armastada, omaseks nimetada, isa, ema, venda, õde, naist, last, ja kui sul ka midagi ei ole. Aga midagi soovimatut, kell on kahtlustus kuidagi su peal. Inimeste halb arvamine, sinust halb jutt ja nõnda edasi. Valid? Tuima meele rammetuses laisaks jäänud käed hakkavad vastu tahtmist tööle. Vain uskumatu, kõva puine. Katsub pilkavalt naeratada, nii osa võtmata anda kõigele. Nad harjuvad enne vastu tahtmist uskumatult, siis läheb aega mööda. Julgust tuleb aste-astmelt. Peab kummardama kulla eel Ja lõpuks veel kord alguse juurde tagasi. Näidendi nimi, millest alguses katkendit kuulsite, on rosmers Holm. Ja näidend on kirjutatud 1886. Tänan teid ette, olid temaga koos. Ja soovin teile, et elu päev-päevalt aina rõõmsamaks läheks. Sest Juhan Liiv on öelnud. Üks hommik tuleb. Millal enam hunt ei kisu? Ei karu, murrega madu nõele. Vaid millal tõendatakse Eesti õigus. Ja millel häbiasi pole Eesti au.