Soome vabariigi peaminister Mauno Koivisto Küsisime külaliselt, kas tasub organiseerida niisuguseid kogu maad, haaravaid, suuri pidustusi, mis on pühendatud ainult laulule. Muidugi tasub, kui need hästi õnnestuvad, kui need õnnestuvad sama hästi kui need siin kui on lauljage kuulejaid. Külaline lisas, et on kolmandat korda Eesti laulupeol ja ikka ka pealtvaatajate hulgas rongkäiku vastu võtmas. Oleks küll meediastega ise marssinud, kuid ei saa olla kahel pool korraga. Ühingu Rootsi Nõukogude Liit delegatsiooni koosseisus jälgisime jube laulupidu Rootsi Muusikaakadeemia sekretär Gunnar Larsson koos abikaasaga. Millised on nende kui muusikaspetsialistide hinnangud? Me oleme seemnekontserte jälginud kahe päeva jooksul ja muljed on väga rikkalikud. Oleme juba kuulnud umbes kolmekümmet teri koori nõukogude liiduvabariikidest. Meil oli võib-olla kõige huvitavam kuulata kaugemalt Usbekist Armeeniast Gruusiast mujalt tulnud koore, eesti koorid ja koorilaulud on mitmeti lähedased rootsi omadele hämmastama panev oli aga nende hiiglakooride suurepärane kooskõla ja see annab tunnistust tohutust ettevalmistustööst. Me oleme vaimustatud kogu teie peost teie peo iseloomust. Millised kooriliigid meeldisid teile kõige enam? Proua Larson? Koorid, mida me Rootsis pole harjunud kuulma näiteks Gruusiast ja Usbekistan aga ka ühendkoorid kõlavad suurepäraselt. Ma pole veel kuulnud ühtegi vale nooti. Teie koorid kõlavad väga põhjamaiselt. Mis te arvate, kas sellistel laulupidudel on ka pedagoogiline tähtsus noorsoo kasvatamise seisukohalt? Laul on nagu rõõm, mis koondab noori enda ümber. Tahaks, et laul oleks kõikide inimeste südames. Et kõik võiksid osa saada laulust ja laulurõõmust ja end laulus väljendada. Muusikaspetsialist professor Clement Ameerika Ühendriikidest jälgis meie laulupidustusi turistina. Kas te teadsite juba varem, et siin toimub laulupidu või sattusid eestimaale juhuslikult selleks ajaks? Kuulsin teel seisvast juubelilaulupeost juba oma kodumaal Ameerika Ühendriikides. Külastades oma reisil ka teisi maid. Sättisin asja nii, et just laulupeo ajal oleksin Tallinnas ja saaksid osa võtta teie laulupeost. Kuidas te kuulsite meie laulupeost Ühendriikides? Kuulsin sellest sealsetelt eestlastelt, kes saavad kodumaalt kirju ajalehte, kodumaaturismibüroost, aga sain teada, et võin ajastada oma külaskäigu Tallinna juubelilaulupeo ajaks. Millised on teie muljed rongkäigust ja kontsertidest? Nad olid mõlemad väga meeldejäävad. Mul ei ole kunagi olnud sedalaadi muljeid kui seekord. Kõigepealt võlusid mind värvikirevad lauljad Eestimaa mitmesugustest paikadest kui ka naabrimaadest. Rõivaste mitmekesisus jättis väga sügava mulje, kuid kõige meeldejäävama mulje jättis siiski see, kui tuhanded lauljad laulsid üheskoos. See liigutas mu hinge niivõrd, et pisarad tulid silmi. Milline kooriliik teile kõige rohkem meeldis? Meeskoor, poistekoor või midagi muud? No minu arvates olid kõik laulud väga hästi ette valmistatud ja siiralt esitatud. Kõige meeldejäävam oli aga siiski, kui kõik koorid laulsid üheskoos ja laulsid veel nii kaunilt, võimsalt, liigutavalt. Meil on siin praegu väga palju turiste mitmesugustest maadest. Mida te arvate, kas tasus laulupeo pärast siia sõita? Friend, ma arvan, et täielikult tasus asi pole mitte ainult laulus seal üritus, mis aitab arendada ka inimestevahelist, sõprust ja üksteisemõistmist. Anier värsseri songfestival in Tallinn. Eetris on ultralühilainesaatja lauluväljakul. Me oleme Leidnud külaliste hulgast Tallinna vastse sõpruslinna Veneetsia delegatsiooni, keda me nüüd palume kuulajatele tuttavaks teha. Öeldakse, et itaalias kividki laulavad, kas külalistele esimene võimalus kuulda eesti laulu? Meie juures laulavad küll peaaegu kõik, aga individuaalselt, aga selletaolise kollektiivseid lauluüritusi ei ole nad veel näinud. Muidugi, meile on esmaseks kogemuseks nii niivõrd hea organiseerimise poolest kui ka selle tohutu rahvahulga poolest, kes nii palju lauljaid pealt kuulab Veneetsia ja Tallinna vee linna. Nüüd on nad ka siis sõpruslinnad. Täna alates kella kolmest. Ja mulle näib, et see on meie kõige parem tulemus meie reisil kõige parem tulemus ja arvan, et need suhted, sõbralikud suhted hoiad kindlasti areneda ja täiesti Kondreid seal. Suur tänu meie külalistele, siis praegu algab uus laul paljudele ratastele. Mikrofoni juures on ühingu Soome Nõukogude Liit Eesti osakonna esimees professor Lauri Posti. Kuna professor Lauri Posti on ka varem viibinud meie laulupidudel siis tundsime huvi, mida uut pakkus talle seekordne meie juubelilaulupidu. Praegune laulupidu kujunes niisamasuguseks võimsaks elamuseks kõikidele külalistele, nagu seegi laulupidu 65. aastal, kus minul oli õnn olla külalisena. Kui nüüd vastata küsimusele, mis uut pakkus see laulupidu, siis võib-olla oli nüüd külaliste ja kuulajate arv veelgi suurem osavõtt selles suhtes veelgi arvukam mulje oli niisamasugune võimas ja võib-olla oli ka rohkem veel esindajaid teistest nõukogude vabariikidest, kui tookord. Oli väga meeldiv olla Soome külalisena ka sellel suurel juubelilaulupeol, sest nagu teada, juba esimesel laulupeol 1869. aastal viibisid Eestis külalistena mõningad soomlased ja eestist siirdurskise suurte laulupidude idee. Ka Soome ja ka Soome rahvusliku ärkamise ajaloos on nendel laulupidudel olnud suur osatähtsust, olgugi et need laulupeod meil ei kujunenud kunagi nii suurejoonelist teks, kui nad siin Eestis on kujunenud. Ja nüüd vahepeal veidi väliseestlaste muljeid Elmar Niit Austraaliast, nii et võime öelda, et sünnima tervitas ja võttis teid vastu lauluga? Jah, see on tõesti tõsi ja kuigi külastamise põhjuseks oli kaks oma ema külastada ja ka siis Eesti saja-aastase laulupeo juubelist osa võtta, kui palju neid mahti jätkus ka. Ma jõudsin siiski kõik peamised laulupeo kolm päevast osa võtta. Muidugi aeg jääb ajal, jäi pikemaks, aga selleks käiga ümbervaatamiseks, aega laulupeoväljakul ja mujal ja kui nüüd kokku võtta, neid elamusi, mina need laupäeva päevatele jätsid. Oo, jätsid väga võimsa mulje ja oli ka väga sügav elamus. Et laulupidu kui selline Eesti laulupidu on ainulaadse maid maailmas, millega on väga vaevalt sõnad ei saa seda kõike kirjeldada ja raskusi leida maailmas tuua Võrleldusi. Kuigi võrrel oli kükside osana, aga võiks olla mõnes teises maas. Aga kus rahvas paneb oma koorikultuurile nii suurt rõhku, seda küll ei ole. Kas te praegu võiksite paralleeljoone tõmmata Austraalia kultuurielu? Austraalias on väga, vaevalt jõuab kultuuri sellisel kombel laulukultuurile ja küll ei ole paralleelisi üldse olemas. Võib-olla ehk siis? Mõningaid võrrelusi võiksid uue kroomi käigu suhtes, mis on nagu lillefestivalid Sydney linnas Melbourne'i linnas. Aga siis koorilaulmist kui sellist ei ole Austraalias üldsegi väga vähearenenud. Te meenutasite siin lillede rongkäike millise mulje jättis meie laulupeoliste rongkäik? See jättis väga hea mulje, võrreldes selle all, et ta oli rahva ise algatusel tehtud rongikäik, kuna tavaliselt lillede festivalidel on ka kaubanduslik tagamõte kus suuremad firmad ja ärid kasutavad seda reklaami tegemiseks ära. Ja see on võrdlemata suur vahe jääb ööl kui teised. Tugeva mulje jättis mulle Kohtla järvel kaevurite sektsioon. Ja siis ehk võib-olla Läänemaa ja saarlaste oma rahva rõivetega väga värvirikkad. Ja võib-olla kui iirlased võtta muidugi In Tallinna osa oli kõige võimsam, sest lõppude lõpuks tooniga kõige suuremas linnalt ja mitte üle kiita, siis ehk ka nendel kõige lihtsam organiseerida? Jah, seekord meie laulupeolised lähtusid põhimõttest, et igal laulukooril algoma kihelkonna rahvariietus. Et seekord rahvariiete kirevusele tõesti meil harukordne. Mis nüüd laulupeo kontserdile kõige enam meeldis, mis jäi kõlama, kõige mõjukam oli minu meelest üldkooridele laulmine, kus 30000 inimest tulid lavale, mis on iseenesest juba suur saavutus organiseerida ja nad kõik nii ruttu lavalegi saab. See jättis minule kõige sügavama mulje. Kuidas teile laupäevakava meeldis? No muidugi oli, seal oli võrdlemisi palju, oli vana laulusi, vana tuntud Eesti laulusi ega olid öösiti juba noorema põlve heliloojatelt millise muljega te lahkusite lauluväljakult? Peale valge finaali? Kõige mõjuvam on, selles osas oli, et see sile Raco ja lauljate endi vahel. Ja et rahvas nii tunnel kotis oodanud laulupeo programmist. Et seda rahvasidet võis kohe käega katsuda. Jah, sest lõpulaulude ajal rahvas laval nagu ühines kuulajaskonnaga, laulis kogu Lasnamäel, milline osa on eesti kooridele Eesti laulul tänapäeval Austraalias? Eesti koorilaulus on muide, Sydneys on eesti meeskoor mis juba asutati 20 aastat tagasi, kui emigrandid olid laeval teele, Austraaliasse. Ja siiamaale on see koor vaktsineerinud. On muide olnud ka üks kõige kõrgema tasemega koorisi üleüldse Austraalias peale osavõtulaulupeopidustustest olidel mahti ta tutvuda lähemalt Tallinna ja Eestimaaga. Jah, olen Tallinna võrdlemisi põhjalikult näinud. Ja samuti keha oli sõit Tartu ja Pärnu. Muidugi. Tallinn on suur linn, mis oli sellega võrreldes, kui mina lahkusin Eestis 25 aastat tagasi? Palju on juurde ehitatud, ehitatakse laialdaselt, kui mina lahkusin, oli ju sõjaaeg, kui suurema suur osa Tallinnat oli varemeis mis muidugi on nüüd kadunud uusehituste alla. Väljaspool reisides eriti paistis silma uusmaa tegemine. Ja üldiselt maa, kolhooside sovhooside jõukus. Milliste mõtetega te lahkute sünnimaalt? Mõtetega on see, et kunagi jälle tagasi tulla. Nii et mitte sünnimaal hüvasti jätta, vaid nägemiseni. Kuigi Austraalia on väga kaugema jala käimiseks lõige pikk ja sõitmiseks liiga kallis. Sellepärast erilisin plaanesi, praegusel momendil teha ei saa, aga pühad on jälle tulemas ja miks siis mitte alla oma rahvaga sünnimaalis suurte pidude aeg, nagu seekord satud? Optimistlik olla saab ikka võib-olla ja kui jällegi on kodumaalesõit ehk siis hakkab niimoodi planeeritud, tuleb jälle laulupeole. Eesti üldlaulupidude 100.-le aastapäevale pühendatud juubelilaulupeost Tallinnas võttis külalisena osa ka Stockholmis elav eesti helilooja Harri Holt. Kõigepealt siis laulupeomuljed nii organisatsioonilisest kui ta muusikalisest küljest. Kui nüüd sellest rääkida, siis vaevalt selle saateajast jätkub kõigi nende küsimuste põhjalikuks vastamiseks. Aga lühidalt võiks öelda nii, et laulupeo muljete kirjeldamiseks oleks vaja, luuakse uus sõnastik uute sõnadega. Sellepärast et need superlatiivid, mida muidu kasutatakse, ei ole kõlulised, kuna laulupidu on selline, mida on väga raske üldse sõnades kellegile kirjeldada. Ühest küljest me oleme harjunud inimhulki nägema, võib-olla spordiväljakutel, Mehhiko olümpiaadil, need oleme ka lugenud võib-olla India religioossest müstikaks kangesi jõe ääres, kus ka inimesed laulavad aga midagi nii läbi organiseeritud ja kultuurilist nagu on see laulupidu, seda vaevalt kuskilt maailmast võib leida. Ma olen selle üle tõesti viimased päevad järgi mõelnud, kas leiaks kuskilt mingi paralleeli. Aga minu teada seda ei esine, järelikult on ka väga raske refereerida, mis laulupidu iseenesest oli. Minu arvates võiks öelda populaarselt, et see oli üks tohutu fakt, mis köitis kõige enam teie tähelepanu laulupeoürituste raames. Puht muusikalisest küljest see väga kõrge koos laulutase. Teiseks laulukooride häälekool tekkis vahetevahel isegi tunned, neil koolide on olnud kõigil sama hääleseadja, see on üks elamus, mida on väga raske selgeks teha ühele muusikainimesele, kes laupäeval mitte käinud. Et üks laulukoor, kus seisab rivis 28 30000 inimest, tõesti on võimelised ära laulma need keerulised laulud. See on laulupeo üritusi ja võib-olla see muusikalise külje kõige tähtsam moment. Teine asi, mis äratas minus tohutut respekti kunagi oma teatud määra tegelenud muusika organisatoorset külgedel oli rongkäigu läbiviimine. Ma ei ole kunagi näinud kuskil nii palju rahulikult rõõmsaid olevaid inimesi. Tavaliselt on ikkagi mingisugune ärevus või pahameel ja rahulolematus. Aga siin toimus see kõik nii rahulikult ja pidulikult, nagu see toimub, kui suur töö on tehtud ja see tegelik pidu algab, piduriided selga pandud, mindi rahulikult ja üllas meeleolus. Ja seal rongkäigus oli ju minu teada üle 35000 inimese. Ja sama rahulikku meeli olu elamus kehtib ka lauluväljaku hulkade kohta, seal ringi jalutades ei esinenud õieti mingit trügimist. See on väga üllatav. Ja teie üldhinnang laulupeole. Üldinaguna võiks nii palju ehk öelda tulevikku suunata, et nüüd on kõigi teiste, kes laulupidu ei organiseerinud ülesandeks seda tõesti tervele maailmale püüda, näidata. See on võib-olla see üldhinnang kokkuvõttes, et nisukest küünalt ei tohi vaka all hoida. Kas oli ka midagi sellist, mis teid ei rahuldanud või mida te sooviksite näha kuulda järgmiste laulupidudele? Alati võib omandada mitmesuguseid mõtteid, eriti kui neid ei pea ise läbi viima. Aga ma mõtlen, et seda võiks ehk öelda. Kui oleks võimalik ja praktiliselt läbiviidav, oleks ehk mõeldav, et niisukeses kavas võiks esineda üks väike osa, üks kolm-neli laulu võib-olla sellest noodist nagu tõid ette soome koorid, lauldes Eerik Bergmanni üks väikene, ütleme kõrvalekaldumine sellest üldisest natuke laiemast rahvus võib-olla romantilisest stiilist. See võib-olla annaks sellele laulupeole veelgi ühe värvingu juurde, mis tal praegu juba peaaegu oli Veljo Tormise kaudu. Aga võib-olla peaks tegema seda veelgi teadlikumalt. Kuid nüüd küsimus veidi teisest valdkonnast. Mida uut on toonud viimased aastad Eesti ja Rootsi vahelises muusikaalases koostöös ja milliseid perspektiive selles osas näete? Nii mingit põrutavat uudist ei ole. Võimalus raporteerida. Aga Rootsis oodatakse suure ootusega ja mul on ka kaasa suur hulk küsimusi džässifestivali osas mis nüüd teatavasti läheb juba riiklikus režis ja mille osavõtu vähemalt Rootsi muusikut pikisilmi ootavad, et nad võiksid laiendada. Selles osas on neid ette näha, veel kokku, puuterit, pinda, sekundeerida, millal ja kus kohas asetseb leidma. Ja muidugi on olnud ka juba maakuulamist, ütleme Eesti tantsukunsti osas, et kui saaks seda rootslastele tutvustada ja vastupidi Rootsi koreograafia võib-olla Tallinnasse tuua. Aga kõik need on plaanid, mille taga on muidugi majanduslikud probleemid, organisatoorsed, probleemid, mida siin tasapisi diskuteeritakse. Praegu on meil jutukaaslaseks proua Talts Ameerika Ühendriikides. Teie tulite siia laulupeole ja kuidas teile laulupidu meeldis? Healy rong, rong. Meil on hea meel, et testitud inimestel turistigrupiga siia ja nautisime kõike seda, mida me nägime siin. Väga hea mulje, niisugust suurt gruppi lauljad iial näinud iialgi oma elu siin. Aga varem olete kunagi laulupeol olnud ja olen olnud palju aastaid tagasi ja ma olen ka teistes maades, on laulupidu, oli, aga niisugust suuskurgut nii ei ole mitte näinud mina. Missuguse hinnangu te annate sellele? Nädalitist väga palju seda head tööd teinud aastat vist juba. Selge arutlused oli palju ja see andiski oma tulemused jah, tõesti paremat soovida ja ma usun, et kuskil maal ei saa enam olema niisugust suurt ühiskondlikud laulud inimese koos, nii suurelt laialt maalt, kui meie siin nägime, rahvariided igas nurgas meelde Napli kaundistikutate kutsute, on omamoodi riided eriti nii tehtud, et iga rajoon, iga kihelkond tuli oma rahva ja see oli tõesti huvitav. Aga siis jätab niisuguse väga hea mulje ja kui ma oleks seda teadnud ja kui me ei oleks mitte tulnud siiani, siis oleks tõesti kahju olnud meiel tõesti oma rahast, mis me kulutame ahju võIts Matsa sellistelt topelt, et tuleks jälle muljena. Aga nüüd on mul üksteistmoodi küsimus teile. Ega te ei ole äkki meie kuulsa Jaan Taltsi sugulane? Jah, olen kyll. Ka järgmiseks jutukaaslaseks on proua Ameerika ühendriikidest, seekord aga Ameerika Ühendriikide läänerannikult. Temagi jagab oma muljeid laulupeo kohta. Mulje oli tohutult hea aeg ja rongikäik oli väga värviküllane ja mitmekesine. Ja laulupidu jättis tõesti oivalise mulje. Muusikaliselt kui ka oli väga hästi korraldatud ja rahva osavõtt oli rohkearvuline. Ma leian, vaimustus oli tohutult suur. Lõppmeeleolu oli väga ülev, mõlemapoolne plaksutamine ja mütside noppimine õhku oli väga meeleolukas ja väga ilus. Mul oli võimalus ka Tartut külastada ja Tartu jättis väga hea mulje, et see linn on väga palju kannatanuid maha põlenud ja seal on palju ülesehitavat tööd tehtud ja palju parke tekkinud, nii et väga hea mulje ja ega selles linnas. Mul oli võimalus ekskursiooniga külastada ülikoolilinna raekoda. Ja me käisime ühes moodsas sööklas söömas ja kõigest sellest mulje oli väga. Doktor Haarald keelanud Rootsis Stockholmis, millised muljed jäid eile sellelt sõidult siia Tallinna ja mis reede põhjuseks, miks te siia tulite üldse? Ma tulin laulupeole, Ma tulin, saabusin Tallinna eile täna jälgisin pidulikku rongi käiku võidu väljakul, mis mul kõige enam sealt meelsused, noored inimesed, lapsed, pruunid, rõõmsate nägudega ja mis puutub rahvariietesse, siis see rongi käikidele laulupidu aitab, kui rikkalik on meie rahvariiete arv ja kui palju neid värve. Romi käigus silmad just jälgida neid kõiki eri tüüpe, mida ma tõesti ei olnud varem ka näinud. Peale selle olid ju kenad fantaasiaülikonnad ka kleidid ja muud torukübarad, mis ta võiks öelda üldlaulupeo kava kohta. Kava on ju teie täiel määral rahvuslik ja siin on ju enamikus laulud, mida on lauldud varematel laulupidudel ja mida me ju kõik tunneme. Ja see on ju väga armas ja liigutav kuulda iiliti, sellel, kes tuleb väljakust väljaspoolt Eestit laulupeole. Praegu lauluväljakul. Siin laulupeol. Võib-olla esimene laul, Koit, seda, mis ma ise olen kunagi laulnud, oli ju väga meeldiv ja samuti teised laulud, leelo, siini oma saar. Kas te olete esimest korda nii suurel laulupeol varem olnud? Ma käisin siin 1967 koolinoorte laulupeol. Külaliste hulgas, kes täna laulupäevast osa võtsid, käisid kuulamas meie kooride esinemisi. On ta inimesi kaugelt mandritel Ameerikas ja ühte neist palume avaldada oma Nii palju on nähtud ja kuuldud, et kohe on niisugune tunne, et ei oska väärikalt teda üle anda. Seda aasta ja meil on kohe suurema kaevu, kui me kunagi tundnud, et meil oli võimalik tulla nii kaugel teile külla. Päike on küll, veel härlasime, istuksin rahuldusväljak. Ja kõik on läinud väga hästi senini neid on 32 eestlast, Tammelgee grupil. Ja need külastused on läinud peaaegu iga-aastaseks kuid küllaltki eriliselt tähtis ja meil jääb alatiseks ilusaks mälestuseks isiklikud muljed, aga lauludega. Rahvariided etteheited on, ütlevad suurepärased, nad on nii mitmekesised nii vähki kui on meie maa, et egas lennast, egas saarelt on alles hotellid ja nad on. Ja seda me oleme katsunud näitudes meie Eesti lehe kaudu, ameerika uutel oleme katsunud teistele üle anda. Kes ei tea, ei tunne Eestit ja mõtlevad tähtsusta, väike maa. Kuid see ei ole sugugi nii, seda tähendab see, et eestlased tulevad nüüd eestlased üle kogu maailma, vaid muud rahvad, ma olen ainult siin, isegi inimeste Aafrikast ja Jaapanilt paljudes teistes maades. Nii et Tallinn on muutunud rahvusvaheliselt linnaks ja kõik kokku, vaid on ta suurepärane üritus ja tuleb suur tänna ütelda kõikidel, kes seda organiseeris, et see ei ole kerge organiseerida laulupidu, kus esinevad 25 kuni 30000 inimest aga eestlased on sellega hakkama saanud ja teistele maadele eeskuju. Ainult üks aastat viimati perul laulupidu 1928. Linn on sõssade palju muutunud ja isegi ka laulupidu sel ajal. Laulupidu oli üsna väike, võrreldes praegusega. Rahvariided. Need laulud on ju ometi eestlastele tuttavad vist ülemaailmas ja ükskõik kus eestlased elavad. Need laulud, mis täna siin ette kanti, peaks olema igal pool tuntud, kas nad olid tuntud ka teile ja mõned olid mett, et mitte kõik on, mul on ära ununenud juba ja aga siis mõned kolid tuttavad.