Tervist head kuulajad ja ilusat hingamispäeva või hingedepäeva peaksin, ütleme, need läksid juba kaks mõistet segamini hingamispäeval meil laupäev ja kes, kes kuidas tähistab mõniga pühapäeval traditsiooniliselt laupäeval, aga hingedepäev on tõesti teine november ja see on just see aeg, mil mõelda natukene iseendale ja teadvelolekule mant Fulnes praktikatest räägime nimelt siis tänastes minutites ja kui eile hommikul tehti ka mõned kütused mainud full Nessi harjutused hommikuprogrammis hingamisharjutused ja sellest räägiti, mismoodi neid teadveloleku harjunud dusi töökeskkonda viia, siis täna räägimegi laiemalt, mis Mainfolnes teadvelolek siis endast kujutab ja kuidasmoodi neid praktikaid vaikuse minuteid viia ka siis koolidesse. Ja tunni teises pooles teeme juttu juba lasteraamatutest ja homme algab nimelt Tallinnas rahvusraamatukogus illustratsioonitriennaali pildi jõud, kus siis saab näha mitmete maade raamatukunstnike loomingut. Lähemalt räägib meile sellest lastekirjanduse keskuse kunstiekspert Viive nukrat. Nii et sellised teemad siis tänases saates ja mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist. Singer Vinger ja massikommunikatsioon. Niisiis me räägime tänases saates teadveloleku tehnikatest ehk siis mant Funnessist, kui kasutada inglisekeelset terminit, mis rohkem on tuttav lihtsalt inimestele. Ja meil on siin stuudios külas MTÜ vaikuseminutid, juhatuse liige Jannus Jaska, tervist, tervist ja olete haridustehnoloogi ameti poolest mitte psühholoog. Aga just seetõttu on ka võib-olla rohkem tänases saates juttu sellest, mis moodideonid mindfulness või teadveloleku tehnikaid viia koolidesse ja vaikuseminutid. MTÜ on just nimelt ju selleks asutatud, et just nimelt neid, selliseid harjutusi, mis võiksid inimeste teadvelolekut, et suurendada viie koolidesse. Aga alustame võib-olla natukene kaugemalt, et eile ka hommikuprogrammis. Taavi Libe kutsus ühe kliinilise psühholoogi külla, kes, kes tegi ka mõned harjutused kaks väga lihtsat harjutust, üks hingamisharjuda, kus siis hingamise tunnetamise harjutus, kes nüüd juhtus kuulama eile hommikul või, või siis ka siis tajumine, objekti tajumine? Šokolaadi puhul oli siis selle kõigepealt paberis šokolaadi nuusutamine ja pärast pärast selle šokolaadinuusutamine, kui seal paberist välja tehtud ja siis selle maitse tunnetamine. Et sellised näited eile Nendele me tõime, aga, aga mis selle teadveloleku või, või siis mainud full Nessi taust üldse on, et kust see selline selline harjutuste pagas üldiselt tuleb? Kui väga kaugelt alustada, siis moodsa psühholoogia isa Ameerikas William Charles juba 19. sajandi lõpus ütles, et tegelikult on inimese enda meeleseisund ja tema enda psühho alus, mida peaks üldse vaatama, kui me räägime inimese heaolust ja kahjuks ei jõudnud väga kaugele nende mõtetega, sellepärast et sellel hetkel puudus selline hea side sellise tänapäevase tänapäeval nii tavaliseks saanud muude kontemplatiivset traditsioonidega, et siis oli veel selline nagu natukene teine aeg ja läänekad mõtlesid, et nemad teevad kõike. Ja kui nüüd hüpata edasi 19.-st sajandist kuskil eelmise sajandi 60.-te lõpu, kui toimus Ameerikas suur selline vaimne avanemine siis sellega paralleelselt, et kõik need alad, mis tegelesid inimese kasinguse, psühholoogilise või psüühilise heaoluga, nagu psühhiaatriaga psühholoogia, olid jõudnud sinna kohta, kus nad said aru, et tabletid võib-olla ei aita taga ja, ja selleks ajaks oli piisavalt palju sellist, nii-öelda traditsioonilist sellist nii-öelda mõtlus, tarkust juba jõudnud läände erinevate õpetusliinide kaudu. Ja oligi nõnda, et main flantsi isaks pidada, John Cabot synni, kes siis Massachusettsi ülikooli meid meditsiiniülikooli ülikoolis võttis oma kroonilise valu patsiendid ja hakkas proovima neid tehnoloogiaid, mis on aastatuhandeid mujal töötanud, et oma nii-öelda pea sirgu saada, oma mõtteid sirgu saada ja, ja väga edukalt, katsetas neid oma valu patsientide peal, nii et sealt sai selline nagu selline sisemise psühholoogilise võimekusega töö pihta väga kaugelt, just nimelt nii-öelda meditsiini poole pealt ja, ja mida aeg on nüüd edasi läinud ja kogu meie kiirenev elutempo on meile ainult seda näidanud, et mida rohkem me teeme nii-öelda oma peaga tööd ja loome just oma omati, sellist nii-öelda teadmusmajanduse teenusmajanduses on kõik ju. Oleneb sellest, et mis meie enda nii öelda peas toimub või mida me loome, siseneb sisemiselt rohkem, kui me käime mingisuguse vasaraga kuskil mingisugust ja rauda taguma, nii et mida rohkem ise peaga töötame, seda paremini me saame aru, kui meil see pea väga hästi ei toimi. Ja, ja nüüd vaikselt tänaseks päevaks Manfernessi Münchenis ongi jõudnud läbi, ma arvan, väga praktilise vajaduse ühiskonda internet, et igasugused nutiseadmed näitama, et meile endale igapäevaselt seda, kuidas meil on teatavat sõltuvused, kuidas me ei saa oma emotsioonidega hakkama, kui neid meile väga kiiresti efektiivset vilgutatakse. Ja seetõttu me olemegi täna sellises kohas, kus enamustel inimestel oma kogemus sellest, et et tegelikult võiks oma pead sirgu saada, võiks võtta neid vaikusehetki ja meeleselgusehetki rohkem. Ja siis ongi see küsimus, et kust nad tulevad ja kuidas seda arendada. Aga tegemist on siis nagu iidsete ida oma tarkuse, selliste tehnikate praktikatega, eks budismist võiks öelda, et on seal alguses tulnud. Tegelikult on nõnda, et öelda, et budismist tarkus tuleb, on sama hea, kui öelda, et gravitatsioon on, on Inglismaalt, sellepärast njuuton tema leiutas, tegelikult keegi avastas selle ja see on veel pikemad. Veediline traditsioon, budism kõik need räägivad ühest nii-öelda väga selgest asjast, mis on see, et kui sa hakkad iseenda sisemise maailmaga tegelema, siis sa leiad sealt nagu rahu ja keskme ja kõik need punktid, mida järgides jõuab sellise tervema. Tervis, meeletervislik. Kui ma püüan siin tuua paralleele, mis meie Eesti inimesi võib-olla rahustab ja küllap me tahame kuulajate käest teada, et mis on nagu need praktikad, mida nemad kasutavad, siis täna on just nimelt see nimetatud hingedepäev, küünla süütamine. No ma ei tea, kas, kas ta võiks ka võrrelda teatud sellise mainud full Nessi või meelerahutehnikaga. Noh erinevate inimeste jaoks tähendab see vast erinevat asja, aga olla sellises vaikses mõtluses või võib-olla vaikses palves nagu see kristlik, kust traditsioonis kombeks on teatav selline jah, nii-öelda sissepoole pöördumine ja reflektsioon, et seal nende elemendid tõepoolest olemas. Kui neid harjutusi vaadata, siis mis neid võiks kõige laiemalt iseloomustada ja, ja mis, mida nad siis nagu inimesega teevad, et mulle tundub, et nad püüavad seda inimest tuua nagu sellesse tänasesse hetkesse, kui sellesse praegusesse hetke, et aru saada, mis. Parasjagu nagu toimib ja on tehtud sääraseid uurimusi inimestele nii-öelda kohaloluvõimest ja üldiselt need tulemused minu meelest oli, see Harvardi uuring näitasid, et 47 protsenti ehk siis peaaegu pooled meie ajast on meie meel meie siis nii-öelda mõttemeel kuskil hulkumas minevikus või tulevikus täiesti omatahtsi, ehk siis Poola mehe teadvelolek ajast me ei kontrolli seda, mida meie teadvus teeb ja kui me räägime ja, ja ma arvan, et see on probleem, kui me sealt edasi räägime sellest, et mis selle mainud full Nessi või eesti keeles, kas teadvelolek, kui meeleteadlikkuse definitsioon on, et see on tegelikult olla käesolevas hetkes koos ka see uudishimuliku ja heatahtliku tähelepanuga? Ja see on, ja kui me räägime sellisest teadvelolekute praktikast, siis selle esimene ja kõige käegakatsutavam asi, mida meiega koolidesse üritame läbima, programmi suunata, on võimekus juhtida oma tähelepanu nendele asjadele, mida sa ise soovid. Ehk siis, et, et seesama, et sinu meel poole ajast ei hüppaks ühes või teises kohas. Et selle jaoks on vaja oma tähelepanu treenida ja võib-olla esimene suurem selline nagu sokk siin paarikümne aasta jooksul ühiskonnas ongi tekkinud läbi selle, et on need vilkuvad vidinad. Et meil on tähelepanu, mis hüpleb aga ka teine, et meil on olemas tööriistad, millega tähelepanu saab juhtida, seda treenida. Ma lugesin väiteid selle kohta, et mida siis teadvelolek või või mant Fulnes sellise mõtteviisina ja praktikana peaks inimesega tegema ja kuidas ta võiks positiivselt mõjuda. Inimeste suurem heaolu, parem tervis, siis aitab ärevuse ja depressiooni korral aitab vähendada muretsemist, et tegelikult need on väga sellised julged lubadused. Jah, tõepoolest, aga seda on ka vaadata seda, et inimesed ongi kõige õnnetumad siis, kui nende meel hulgub, kuidas kuskile edasi-tagasi on, nad ei ole selles hetkes, kuidas sa saad nautida, kas seda ilusat vaadet, mis meil siin on head suhet oma lähedaste partneriga, toitu, mis iganes hetke, kui sa olla kohapeal seda nautimas, et kui kedagi ei ole kodus, kes siis nagu saaks elust head nii-öelda, kes saaks elu nautida, siis. Meie muretsevad tale eestlastele, võib-olla on päris head praktikad. Ma arvan, muretsev eestlane on, on tekkinud mingisugusel ajal, sellepärast et meil on ka teine selline ütlus eestlaste kohta, et meil on talupojatarkus, ma arvan, et see on üks selline omadus, mis on väga selline kontemplatiivne, selles mõttes, eestlane läheb metsa, hingab õhku, mõtleb rahulikult järgi asjadele, laseb nii-öelda asjadel settida. Et see on iseenesest juba üks selline samm teadveloleku poole. Nii aga siis ikkagi need koolid, mismoodi neid teadveloleku tehnikaid siis koolidesse viia ja seda on juba ju nüüd juba õige mitu aastat ka praktiseeritud. Vaikuseminutid on juba umbes täpselt kolmeaastane ja me oleme tõepoolest siis oma sooviga tõsta üldse inimeste sellist võimekust omaenda heaolu suurendada ja aidata nendel lihtsalt tähendab tähelepanu meelerahu harjutuste läbi, nagu avada üldse laste potentsiaalil. Et selle sooviga me oleme võtnud suunaks õpetajad ja nende õpetamise, et läbi eeskuju ja läbi sellise igapäevase töö, mida nemad ju õpetad, juhivad seda tööd omaenda teadlikkusega, et õpetajad saaksid seda tööd efektiivsemalt teha. Me oleme tänaseks välja koolitanud üle, ma arvan, ühe üle 1300, õpetaja. Meil on päris palju inimesi, õpetajaid ja muid inimesi, kes on meie kursustele tulnud ja ma arvan just seetõttu, et õpetajad väga hästi näevad seda, kuidas lapsed on ise hädas selle õppimisega ja kohalolemisega, sest informatsiooni tuleb uksest ja aknast ja ega's õppimine lihtne ei ole tegelikult. Aga jällegi mõni näide siia juurde, võib-olla, et kas või kooli kontekstis, kus kohas siis see hetk leida, et, et seda teadvelolekut harjutada. Tavaliselt ja väga paljud õpetajad teevad seda nõndamoodi, et nad alustavad näiteks oma tundi, sellega tuuakse kas läbi kuulmisharituse või läbi sellise kehatunnetuse harjutuse paari minuti jooksul klassi alguses lihtsalt lapsed kohale ja, ja sellel on olnd väga selline selge mõju niimoodi, et kui õpetajad võtavad selle julguse liini, et nagu üks paar nädalat seda asja harjutada niimoodi igapäevaselt, siis lapsed hakkavad ise sellel hetkel, kui nad tunnevad, et neil katus sõidab, tulevad kehalise tunnis ei suuda keskenduda, siis nad ise nõuavad neid asju. Nii et, et see on natukene selline jälle nagu lihase treenimine või nagu hommikul jooksmas käimine, et käid nädal aega ära kõik kaks nädalat ära, tekib juba selline mõnus harjumused, tead, oleks sellest, et see aitab mind ja siis lapsed juba ise ütlevad, et nüüd palun tehke seda. Või et kas me täna Idegi vaikuseminutite harjutusi Aga teeks mõne harjutuse siin ka pikka vaikust muidugi väga ei tahaks raadioeetris pidada, aga, aga siiski näiteks mõni harjutus, mis, mis võiks olla abiks, et tuua oma mõtted sellesse praegusesse. Vaikuseminutite harjutuste kohta on terve raamat meil kohe välja heidetud, sellega saab raamatupoest tutvust teha, aga praegu ma võtaks hästi lihtsa, sellise, nagu harjub sellise harjutuse. Üks asi, mis aitab meil oma paremini kohal olla, on lihtsalt oma mõtetest tulla oma keha juurde. Et kui inimesed istuvad, siis on see üks väga hea harjutus, mida endale meelde tuletada ka tavalises tööprotsessis, vaid sa ei pea midagi nagu paneme silmi kinni või midagi. Lihtsalt selleks hetkeks praegu tunnet. Ta oma puutepunktimaaga, kas see on siis läbi jalataldade? Läbi istmiku. Püüa tunnetada oma varbaid. Kas nad on sokkide sees kinga sees või sokkide sees ja kinga sees? Milline on sinu jalatunne üldse praegu? Milline on sinu põlvede tunne praegu? Võib-olla on jalgades mingisuguseid füüsilisi selliseid aistinguid, surinat, võib-olla kellelegi ebamugavust. Jõuda vaikselt tähelepanuga oma istumiskohani. Ja püüda leida need kohad millega istmik vastu tooli toetab. Ja lihtsalt jälgida selle istmiku peal ka seda, kus on rahulik, et kus on hingamine. Ja võib-olla paar korda rahulikult lihtsalt sisse-välja hingata. Ja see on üks selline hästi lihtne harjutus. Jalad maas, istun toolil mis aitab intellekti või siukse intellektuaalse sagina ja surina pealt tuua kehatunnetusse oma tähelepanu ja juba sellega ankurdada ennast sellesse hetke. Et mõtted juba nagu lähevad teisele asjale, et kui parasjagu muretsed millegipärast samal ajal, hakates hoopis mõtlema oma kehale, et mismoodi ma tunnetan seda siis, siis juba on teatud eesmärk saavutatud. Jah, see ongi see muskel, mida me treenime, tähelepanu suunamine selle pärast väga paljudel inimestel peas ketrama mingisugused sundvõte moodi asjad ja mõtlemise vastu ei saa mitte midagi teha, selles mõttes võib ennast nagu oimetuks lüüa või juua, aga see ei ole väga jätkusuutlik. Ja sellepärast on mõtetega võimalik nii-öelda läbi rääkida ja suunata oma tähelepanu lihtsalt muudele asjadele, nagu näiteks oma kehataju, mis on meil kogu aeg olemas, mugavam või vähem mugavam, aga igatahes ta on seal olemas. Ja seda on väga võimalik väga lihtsalt võimalik kasutada niimoodi, et sa ei pea ei panema, ei mingisugust lõhnaküünalt, ei pea kuskile istuma minema, lihtsalt võtad selle 10 sekundit, et korra küsida oma käest, kus mu jalad on, kus mõistmikul jõuda kohalasi. Kui palju te olete ka kogenud sellist protesti nende harjutuste vastu, et noh, inimesed ongi võib-olla natukene ärevad ja ja siis keegi ütleb, et nüüd hakkas sügavalt sisse-välja hingama, siis tekib küsimus, et aga mis asja või miks mul on parematki praegu mõelda olulisemad asjad, millega peab haju tegelema. Just ega seal ei olegi midagi, kui see sind Kus sa sellega rahul oled, siis ei pea minu meelest midagi tegema. Ja Ma arvan, efekt, mida paljud inimesed tunnevad, kui neile öeldakse, eriti siis, kui öeldakse, et istu nüüd 15 minutit, ürita rahuneda, siis nad saavad aru, kui palju tegelikult nende tajumeel ühes või teises kohas hüppab, kui palju nende tähelepanu tegelikult hajevil on. Ja sellest võib tõesti tekkida selline küllaltki ebamugav asi, et ma ei taha teada seda. Mul tegelikult üks selline ahv siin kupli vahel nagu ringi jookseb, et see on lihtsalt esimene samm sellest teadvelolekust, et sa teadvustad seda, et sinu tähelepanu on hajevil. See on hea algus, natukene valus, aga nagu igasugune treening, lähed jõusaali, eks ju pärast on teine päev raske kõndida nagu noh, täpselt samamoodi on meil aju on ka muskel, mida arendada. Me hajutame siinkohal väheke tähelepanu sellega, et kuulame hispaaniakeelset laulu Pablo alborani esituse skeem, kes ja, ja pärast seda jätkame juba jutuajamist. Meil on stuudios mittetulundusühingu vaikuseminutid juhatuse liige Jannus Jaska, kes tegeleb just teadveloleku praktiseerimise ka isiklikult ja, ja nende tehnikate viimisega koolidesse. Nõnda siis räägime tänases huvitaja saates teadveloleku ehk mindfulness tehnikatest harjutustest, mismoodi olla rohkem siis hetkes, tunnetada oma keha ja aidata siis ka toime tulla kõiksuguste ärevuse või depressiooni probleemidega. Juurutades siis neid harjutusi ja, ja suunates oma mõtteid. Ja, ja olles siis just nimelt praeguses hetkes. Meil on stuudios külas MTÜ vaikuseminutid juhatuse liige Jannus Jaska ja ootame, kas siinkohal kuulajate kõnesid kuus, üks, üks, 40 40 on meie telefon ja tahaks teada seda, mismoodi teie olete siis oma mõtteid suunanud. Mismoodi olete teie saavutanud meelerahu, missuguseid harjutusi või missuguseid nippe lähete täie selleks siis kasutanud, et olla rohkem praeguses hetkes ja ja olla rahul? Kuus, üks, 40 40, aga rääkides veel sellest mainud full Nessi või teadveloleku tehnikate rakendamisest, sest ma ei tea, kui palju ta ise päeva jooksul neid selliseid harjutusi läbi viite või kuivõrd palju on saanud teie igapäevaelus selliseks lahutamatuks osaks. Mina igapäevaselt võtan hommikul enda jaoks aega, et teha natukene füüsilist Dust hommikuvõimlemist ja et istuda ja teha sellist nagu formaalselt formaalset teadveloleku praktikat. Aga nagu ma ka ennist ütlesin, siis oluline selle teemaga on, on ju see, et meil ei peaks olema nagu harjutusajad ja muud ajad vaid. Meil oleks tegelikult vaja võtta ja selliseid teadveloleku hetki igal nagu oma igapäevases elus kogu aeg tunnetada, et selle tõttu ma arvan, et see, see praktika on selline, et hetke ikkagi saad aru sellest, nüüd mul toimub asi nüüd mul tuli selline emotsioon üles, nüüd ma reageerin niimoodi, et ma loodan, et see minu formaalne praktika, et kui ma istun, on ka minul sellisesse igapäevasesse toimimisse tulnud, et ma olen vähki teadlikum inimene oma oma kaaslastega. Nii, aga me kuulame järgmist esimest helistajat, õigemini Tiiut, kes helistab meile koselt ja hallo. Kuulame teid. Tere, tervist. Mina oleksin tahtnud teiega jagada seda arvamust. Rääkisite sellepärast, et mina olen, ma olen juba küllalt eakas, üle 70 natuke. Aga ma tean, terve oma teadliku elu olen suutnud oma keha oma mõttega mõjutada. Kui mul kuskilt valutab või kui mul on kuskilt halb, siis ma hakkan mõtlema selle koha peale. Ja kui on võimalik, siis ma panen käe sinna peale natukene teda tülitan ja kujutan ette, kuidas need elumahlad ja kehamahlad mul selles liigestes liiguvad ja kuidas ta tantsijad ja mõttega niimoodi olen selle asja juures ja ma pean teile ütlema, et valu läheb ära. Mida te kirjeldate või helistaja kirjeldas, on täpselt selline meetodina John Cabot, sinna hakkas oma tõsise valu patsientidega. Siis harjutama ongi see, et mitte joosta ära selle valuaistingu eest vaid minna sinna valu sisse ja lasta sellel nii-öelda endast läbi minna või olla sellega nagu sõbralikumaks ja sellises vahetamas kontaktis, nii et kui sinna veel heatahtlikkus omaenda keha vastu juurde tuua, mis on hästi oluline teadveloleku praktika juures, on see sama heatahtlikkus. Et sa oled ka oma oma tumedamate kas aistingute või mõtete suhtes heatahtlik, et ükskõik, mis ilmnenud mis tähelepannu tuleb, see on okei, et, et see on hästi-hästi tore kuulda, inimesed teevad juba 70 aastat teadliku elu. Et oleks veel aastaid. Nii, aga meil on helistajaid veel. Ja laine helistab meile Jõgevamaalt, kuulame teid. Tere, tervist. Tahtsin natukene lisada juurde sellele jutule jumala ja usu et, et need on nagu täitsa erinevad asjad, et kui me rääkisime siin enne, kuulsin, et ma otsin enda sees siis see filosoofia, mis kristlik, mida meie emaga tunnistab, on ju see, et jumala annab, usk ei ole mitte ühesõnaga kätega vehkimine, halleluuja, karjumine, vaid see on jumala usaldamine iga päev usaldama oma päeva temaga. Ja tähendab, pole olemas sellist aega ega kohta, millal ma ei võiks palvetada, et samamoodi, kui ma vaatan endasse sellel ajal, ma võin ju ka pöörduda jumala poole. Et see on üks võimalus minu meelest. Jah, aitäh helistamast. Religioon on üks selliseid praktikaid mis on, mis aitab inimesel oma teadvusega paremini toime tulla ja kindlasti on, on see peamiselt oluline sellistes eetilistes küsimustes, aga, aga noh, teadusmaailm üritab välistada sellist või mitte tegeleda selle usupoolega, mitte et see halb oleks, aga, aga jälgida just nimelt neutraalselt, kas mingisugune tegevus või protsess toimib või mitte. Ja selle tõttu ma ei eraldaks neid kahte asja, et, et samamoodi on kristlikus traditsioonis täiesti olemas kopti kirikus oma kontemplatsiooni selline suund ja kõikides muudes religioonides ka erinevates vormides, aga oluline siin on see, et keegi ei pea olema usklik selle jaoks, et iseendaga tegelikult nii-öelda sõbralikult toime tulla. Selle jaoks ei ole kuskile vaja uskuda, selle jaoks on vaja lihtsalt jõuda sellesse olemasolevasse hetke, tunnetada tegelikult seda ise, et kõik on hästi. Just et need ei ole kuidagimoodi välistavad või konkureerivad tehnikat, vaid vaid käivad kenasti käsikäes. Ja kelle jaoks ei käi käsikäes, nende jaoks ei pea käima käsikäes. Just, ja on hästi oluline, et, et see selline nii-öelda teadveloleku tarkus on, on läbi erinevate praktikate juba aastatuhandeid harjutatud ja, ja see on oluline, et me saaksime selliseid neutraalsel kujul tuua neid oma lasteni, sellepärast et see, mida keegi soovib uskuda, on tegelikult väga erinev juba meie sellises suures laias maailmas. Nii et need, need ei peaks käima nii-öelda neid ei. Neid ei pea panema kokku, vaid see on täiesti neutraalselt ka väga hästi toimib. Aga Alo helistab meile Tartumaalt. Missuguseid praktikaid olete teie kasutanud meelerahu saavutamiseks? Tervist mina olen kasutanud ka mitmeid erinevaid praktikaid ja neil peab alati tohutult palju kombineerida. Et selles mõttes alates näiteks sauna ja karastamise praktikast, mis hiljem kindlasti Doc kehana nagu väga-väga head lõõgastust. Siis on veel selline praktika, nagu tree praktika sisse tuleb inglise keelest traumapension, relisi eksas says mis ülihästi lõõgastab nagu mikrolihaseid. Ja siis, kui juba keha on niisugune enam-vähem lõõgastunud, siis on juba oluliselt lihtsam teha vaikuseminutiga ka selliseid kuulamisi siis jälgida ja aktsepteerida, väga olulised asjad on aktsepteerimine ja jälgimine. Et milline mu meeleseisund ja, ja, ja, ja ma ei pea alati kinni haarama, et ma lihtsalt lasen kõik oma rongi, mis mul seal peal on. Ma lähen kõik nagunii, nagu ta näeb, lõpuks kui mõttes põhimõtteliselt juba otsa saavad. Visualiseering niisugune praktika on ka nagu visualiseerimine. Ma niisuguse erineva kõrvad lahti lasen nii-öelda nagu tuule seest läbi. Ja, ja siis siis ongi sellised sellised praktikad. Aga millise, millist tuge või abi olete nende praktikate harjutamise läbi oma elus siis kogenud või, või saanud, et kas on tuua mingi võrdlus, et missugune oli enne olukord ja kui hakkasite tegelema nende Mainfolines praktikatega, et mis siis muutus? Ja mina julgen küll oma praktikast öelda, et aastaga on väga palju muutunud, muidugi seda on toitumine väga palju muutunud. Mitmekesine tervislik toitumine. Noh, ma ei pea siin mingi veganlus silmas, lihtsalt puhas toit ja eelised, teadlikkused vihmu kehale sobib milline toit, aga aga kõik need muud praktikad on ka väga palju aidanud. Ja aidanud just seda selles osas on väga suur suur edasiminek, et ma suudan ennast aktsepteerida. Ja ma olen endaga väga palju suurem sõmer kui aasta aega tagasi. Seda võin kindlasti öelda. Rõõm kuulda. Ja aitäh helistamast ja seda kogemust meiega ja teiste kuulajatega jagamast. Seda, millele kuulaja viitas, see, et igasugused kehalaevad on hästi oluline teema, millega tuleks ka paralleelselt tegeleda, et tegelikult need võiksid ja peaksid koos käima, et terves kehas on terve vaim. Mõlemat asja tuleb hästi hooldada ja kui inimene istub maha ja kohe mõtleb, et ta teeb põhjalikult ja püüab 15 minutit istuda ja siis hakkavad põlved valutama või selg hakkab valutama, on kõik need muud asjad on sellised, et, et sul peab keha toetama neid, neid harjutusi ja, ja selle tõttu. On oluline, et need on balansis, see, mida meie üritame vaikuseminutitega koolist teha, on, on viia haridusse sisse nii-öelda intellektuaalse info andmise kõrval sedasama võimekust oma tähelepanu juhtida. Et lapsed, ma loodan saada, saavad tänases haridussüsteemis ka kehalist kasvatust, et meeski püüame seda just sellise nii-öelda kas siukse psühholoogilise kasvatusega toetada, et neil oleks ka võime juhtida oma tähelepanu oma kontrolltööle, mis tuleb või oma emotsionaalsele ärevusel, mis on väga paljude teismeliste jaoks oluline teema, nii et et need asjad hakkavad natukene lihtsamatest asjadest pihta nagu sama tähelepanu juhtimine ja siis selle peale saab ehitada kõike muud, kui sul on olemas kogemus ja veendumus, et sa saad omaenda meeleseisundiga omaenda tähelepanu, kui üldse midagi teha. Teil on tulemas ka konverents 18. novembril ja seda korraldab siis MTÜ vaikuseminutid ja, ja peaks olema just kogemuste jagamise konverents. Pealkiri on eneseteadlikkus igapäevaelus. Just et meen, võtsin mingist eneseteadlikkuse igapäevaeluks, sellepärast teemaks, et, et teadvelolek on justkui nagu järgmine samm sellest, et sa oled üldse teadlik sellest, mis sul endal toimub, millised minu tujud, millised on minulraskused minu enda emotsioonidega hakkama saada ja nii edasi. Ja tõepoolest, 18. novembril rahvusraamatukogus on meil terve päev, kus on ettekandeid, arutelusi ja kogemuskodasid sellel teemal, et kuidas seda eneseteadlikkust suurendada, kuidas teadvelolekut oma ellu tuua. Ja eriliselt on meil rõhk tegelikult lapsevanematele, meil on üks väga hea esineja Inglismaalt pangari ülikoolist, Limkold, kes on aastakümneid tegelenud vanematele teadveloleku praktikate õpetamisega ja meil on ka kõik sellised kohalikud inimesed, kes on seotud, ütleme, eneseteadlikkuse või, või teadvel olekuga peavad ettekandeid nii hariduse kui psühholoogia ajuteaduse poole pealt, et kuidas need praktikad võiksid aidata, mitte ainult, et noh, koolis lapsi, vaid lapsevanemaid ja ühiskonda laiemalt. Ja aitäh tulemast täna saatesse Jannus Jaska, MTÜ vaikuseminutid, juhatuse liige ja haridustehnoloog ja see konverents eneseteadlikkus igapäevaelus on siis kahe nädala pärast, laupäeval, 18. novembril ja Tallinna aitäh. Kui meil hakkab laulma nüüd Liisi Koikson ja ja laulu pealkiri on üle v, siis ma ei tea, mida selle laulu ajal võiks mõelda või kuidas praktiseerida neid. Teadveloleku harjutasid. Oleneb muusikast aga üks teadveloleku harjutused on selline kuulata spetsiifilisi helisid või ainult keskenduda mingisugustele, helidele, mis on siin või kaugemal, et võib-olla võib oma kõrvu teritada ja vaadata näiteks mida teeb, kas trumm selles laulus või mida teeb ainult hääl selles lammus või mida teeb ainult basskitarr selles laulus, et see on ka üks tähelepanu treenimise võimalus. Aga Ma ei tea, kui huvitav see nüüd on, aga Liisi Koikson lihtsalt ilus kuulata, siis võib sellele ilutunnetusele keskenduda. Ja aitäh veelkord, Jannus, Jaska ja kena päev. Viib meid kaugkiilu. Siis. Mina. Ehtminega minema minema. Ja ka laste ja noorte kultuuriaasta 2017 vaata mina ka. Ja nüüd räägime Tallinna illustratsioonitriennaali ist pealt, pealkiri ja teema on pildijõud ja meil on stuudios lastekirjanduse keskuse kunstiekspert Viive noor tervist. Ma kõigepealt alustaksin sellest, meie saate esimesest teemast teadvelolek ja mainud full Nessi tehnikas. Ma ei tea, mismoodi teie meelerahuga tegelete, et kas harrastatega neid teadveloleku harjutusi või, või on kunst hoopis see, mis teid aitab. No ma arvan, et minu puhul on tõesti kunste, mis aitab, et see aitab nii kontsentreerida ennast, kui kui noh, üldse tähendab see on, see on, see ongi minu elu. Aga just see Tallinna illustratsioonitriennaali, mis algab nüüd, siis homme rahvusraamatukogus, on, on väljas raamatukunstnike tööd ja triennaal tähendab siis seda, et iga kolme aasta tagant korraldatavate selliste raamatukunstnike näitust Just, ja tegelikult esimene triennaali meil aastal 2003. Kaks korda me oleme eksinud selle reegli vastu, et iga iga kolmas aasta korraldada, aga need on olnud objektiivsed põhjused, on rahvusraamatukogu remont, aga rohkem meil selliseid suuri ruume pole, kus näidata, nii et selle tõttu on paar korda edasi lükkunud. Aga üldiselt ja loodame, et rohkem lükku edasi. Päris põnev, need illustratsioonid, kas need on lasteraamatutest või, või on laiemalt üldse raamatutest. No tänapäeva illustratsioon on juba väga paljuski muutunud, et kuigi tegemist võib olla lasteraamatuga, need pildid ei ole enam nii lihtsad ja nii üheselt mõistetavad, kui nad olid, ütleme minu lapsepõlves, et pildid on mitmekihilised ja ka lasteraamatu pildid tihtipeale on sellised, mis ei ole ainult mõeldud lastele, vaid vastavalt vanusele, igaüks leiab sealt oma. Aga illustratsioon raamatus on üldse muutunud. Kui Bologna lasteraamatumessil meil ütleme 15 aastat tagasi olid ainult lasteraamatuks, siis kuigi seda nimetatakse siiamaani lasteraamatumessiks on praegu juba ka raamatut, kus on kiri peale alla 18 aasta keelatud. Nii et see on väga lai mõiste, see illustratsioon ja lasteraamatuillustratsioon nii-öelda. Kas on ka selliseid näiteid tõepoolest, et võtad lasteraamatu kätte ja täiskasvanu vaatajad paneb silmad kinni ja laps näeb hoopis midagi muud? Absoluutselt, ja täiesti konkreetselt tuleb, on praegu üks kunstnik, üks raamat silmade ette, kui ma Itaalias ühes raamatupoes vaatasin lasteraamaturiiulit ja nägin oma üllatuseks, et seal on ühe maailmakuulsa popsi realisti maalidega raamat. Ja noh, täiskasvanu rikutuse astmest vaadates seda raamatut, ma ütleks, et see oli äärmiselt erootiline raamat. Aga kui ma vaatasin seda lapse seisukohalt, siis laps näeb seal lihtsalt ilusaid tüdrukuid, roosade kleidid kestega ja tal on täiesti teistsugune arusaamine sellest pildist näeb lihtsalt ühte ilusat natuke magusat pilti. Nii et see on väga palju kinni meie mõtlemises, viia meie vanusest ja arusaamadest elust. Missugused kunstnikud, missugused riigid on, on näiteks selgi korral nüüd Tallinnas, siis sellel illustratsioonitriennaalil esindatud. No algas meil see asi sellega, et me mõtlesime, et me teeme triennaali Läänemere äärsetele riikidele, tähendab, siin on 10 riiki. Ja kui me selle triennaali nii-öelda selga alustasime, siis mõtlesime kõigepealt selle peale, millest meil hammas üle käib. Raha oli ju vähe ja, ja üldse kõik see algus oli keeruline. Aga kui neli korda oli asi olnud, siis no oluline on see, et tegijatel jätkuks kirge, aga kui asi hakkab juba väga korduma, siis muutub natukene igavaks ja sel korral ongi esimest korda siis nüüd pisut asi teistmoodi, kuigi reglemendi siis on meil kirjas, et on ikkagi need 10. Siis me kutsusime sel korral ka külalised Vahemere äärest, on Itaalia, Hispaania on Iraan ja võtsime kuskilt keskelt Valgevenest paar külalist. Ja kohe sai pilt palju huvitavam. Ja järgmine kord mõtleme juba natukene selle reglemendi ümber, ikka jääb sisse Balti meri, aga laiendame umbes nii, et Balti merest, Vahemereni edasi, et oleks lihtsalt võimalik kutsuda väga huvitavaid ja ja häid kunstnikke ja ei piirduks ainult teatud piirkondadega, sest igas piirkonnas on mingi oma väljakujunenud maitse ja stiil. Ja kui nüüd jääda väga kindlate riikide juurde, siis mingis mõttes need kunstniku tööd hakkavad väga kordama. Et huvitavam on see, mida, mida rohkem me laiendame, seda triennaali. Kui oluline on see, et inimene on ka seda raamatut lugenud, mille illustratsioone ta ta siis näeb? Sellise rahvusvahelise illustratsioonitriennaali puhul võib arvata, et kõiki raamatuid selle, selle väljapaneku vaataja ei ole siiski lugenud. No ma arvan, et enamusi raamatuid ei ole lugenud, see nüüd sõltub tegelikult, kui meil on näitused, rändavad mööda maailma, siis on näha, et inimeste huvi on alati suurem kui nad teavad, millele on pildid tehtud, näiteks meil on rännanud väga edukalt Itaalias kaks aastat vendade Grimmide muinasjutu põhjal tehtud näitus. Ja ma arvan, et see edukus on just ka tingitud sellest, et kõik teavad neid jutte ja inimestel on huvitav näha, kuidas siis kunstnik on mõtestanud ja seda edasi andnud seda juttu. Aga muidugi teistpidi on see jälle, et kui on tõesti väga head kunstnikud, et inimene vaatab lihtsalt kunsti, ta tingimata ei pea teadma seda teksti. Milline on eesti raamatukunstnike tase võrreldes siis teiste riikide kunstnikega või kas nii üldse saab öelda, pigem küsiks siis, et kas meil on piisavalt palju neid, kes, kes panustavad just nimelt raamatute illustreerimisega? No ma võin tegelikult sellele esimesele poolele ka täiesti julgelt vastata, et eestlaste tase on väga kõrge ja meil on midagi säilinud, noh, ma ei tea, kas on sellest vanast ajast säilinud või on see sellest tingitud, et me oleme kõik natuke individualistid. Aga meil on isikupära, mis sageli Euroopas nagu kaob ära, ma väga kardan, et see võib ka olla üks ühel hetkel meie tee ja ka praegu igal juhul see on meil säilinud. Nii et Eesti illustraatorid hinnatakse tegelikult maailmas väga ja kui meie näitused rändavad, siis nad on ikka erakordselt populaarsed. Et kui ma mingi näituse kokku panen, siis mul on pigem probleem, et kuidas neil erinevate riikide vahel jagada, mitte see, et leida neile näitusekohti. See raamatute näitus või siis raamatuillustratsioonide näitus on rahvusraamatukogus peanäitusesaalis alates homsest Tallinna illustratsiooni DNA-l pildi jõud ja kuni novembri lõpuni on võimalik siis seda vaatama minna. Ja ma lisaks veel seda, et mitte ainult peanäitusesaalis, vaid ka kuuenda korruse fuajees ja näitusesaalis, nii läbi terve rahvusraamatukokku, kui palju neid siis on? No ma ei julge seda öelda, kunstnikke on 74, igalt ühelt on kolm, neli raami, nii et võib ise kokku. Aitäh vahva, nii et on põhjust Rahvusraamatukogu külastada, kui, kui just lugema ei lähe, siis vähemasti pilte vaatama. Homsest aitäh tulemast saatesse. Viive noor lastekirjanduse keskuse kunstiekspert ja sellega huvitav saatega. Täna lõpetame mina Meelis Süld, tänan teid loomast kaasa mõtlemast ja soovin teile kaunist. Hingedepäev, nii et ärge unustage siis ka mõtlemast nendele lähedastele, kes on meie seast lahkunud meenutamast neid oma heade mõtetega ja ja võib-olla küünlavalgel õhtul hetke võtma ja, ja mõtisklema.