Tervist head kuulajad, algab huvitaja saade ja täna räägime sõltuvusest sõltuvushäiretega, inimeste ja nende lähedaste aitamisest ja keskendume peamiselt alkoholile ja räägime siis 12 sammu programmist, meetodist, mille üheks põhiväärtuseks on usk paranemisse ja minust stuudios Teeezzeff kliiniku juhataja sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu. Ja üks inimene ka, kes on selles programmis parasjagu just osalemas ja saab jagada oma kogemusi, mismoodi ta abi on otsinud, abi on vajanud ja, ja kas ta on abi leidnud. Ning tunni lõpuosas räägime ka portaali novaator ERR terviseuudistest. Nimelt Tartu Ülikooli teadlaste uuringute toel leiti üks viis, kuidas avastada Alzheimerit varakult enne kui tekivad haigussümptomid. Ja teine teema ka, millest Marju räägib nimelt depressioonile ja soolise ebavõrdsuse ühiskonnas on seos. Nii selgub siis Euroopa sotsiaaluuringu andmetest. Ja üldiselt on siis olukord selline, et sooline depressiooni lõhe on suurem Kasoodiselt ebavõrdsemates ühiskondades. Sellised teemad tänases huvitaja saates mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Nõnda siis räägime tänases huvitaja saates sõltuvushäiretest ja alkoholismist eelkõige ning meil on stuudios külast ESF kliiniku juhataja ja sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu, tervist. Tere. Ja Kristi, kes on olnud viis kuud selles programmis ja on siis abi saamas. Tervist. Tere. Alustame võib-olla sellest, et ühiskonnas räägitakse ju sõltuvustest ja, ja alkoholismist päris palju või ütleme siis alkoholist kohe ainest räägitakse palju ja me kuuleme seda, mismoodi on hirmused, et õlle hind ja alkoholi hind läheb muudkui ülespoole ja tuleb Lätis käia järel sellel ja ja, ja missugune põnts selle sellega seoses majandusele on ja nii edasi. Aga kui palju tegelikult tundub, et räägitakse sellest, et missugused on alkoholismi tagajärjed ja, ja kust abi saab, et kui paljud, nagu seda infot meile ühiskonnas jagatakse? No hea meel on selle üle, et järjest rohkem sellest on hakatud rääkima. Aga see, kus tõesti inimesed ka päriselt abi võiksid saada ja võtta seda niisugust häbitunnet maha selle abi otsimisel, et sinnani kindlasti on veel pikk maa minna. Aga ega need tegijaid nii-öelda väga palju ei ole, kes, kes tõepoolest tegeleksid siis nende inimestega, kes on sattunud sõltuvusse ja üleüldse sellest sõltuvusse tumisest ju räägitakse vähem ja, ja see on see varjatud pool. Aga noh, ütleme niimoodi, et kui hakata mõtlema, siis esimesena tuleb meelde võib-olla Wismari, millest teatakse, et seal aidatakse ja Lootuse küla on ka noh, nagu rohkem, võib-olla siis pildil olnud ja ma tean, et tegelikult on neid väiksemaid kliinikuid tegelikult rohkem. Jah, neid tegijaid ilmselt on, aga selline hea info selle kohta, kust kus ja millist abi pakutakse. Kahjuks meil küll tänasel päeval puudub ka teised kliinik, nüüd on tegutsenud terve aasta ja hea, et on taas kord võimalik tulla ja rääkida sellest, milline siis on siin meie meetod ja, ja ka täna siin olla koos Kristiga, kes meil selles programmis on, et kuidas siis meie seal inimesi toetame ja aitame, sest ega ühtegi niisugust päris universaalset imerohtu alkoholismi vastu ei ole ja ühte meetodit, mis nüüd sobib kõigile. Aga kahtlemata on siiski uuringud näidanud, et 12 sammu programm on tunnistatud tõenduspõhise meditsiini poolt jätkuvalt kõige efektiivsemaks sõltuvusravimeetodiks. Just nimelt, mis asi see 12 sammu programm on, et millel need sammud siis põhinevad või milliseid samme astutakse? Tegemist on eneseabimudeliga, mis aitab vaadata sügavale iseendasse. Eelkõige mõista sõltuvuse olemust ja seda, kuidas see on mõjutanud inimese eluiga, tasandit. Sellel programmil on siis tegelikult päris pikk ajalugu juba, nii et seda on aastakümneid rakendatud maailmas. See on üks vanimaid meetodeid kus on siis ka tõesti sõltuvusravi puhul hakatud väga häid tulemusi saavutama, nii et selle programmi on. Kokku pannud ja kasutanud ja kasutavad ka täna anonüümsed alkohoolikud 1935. aastal Minnesota osariigis, kui kaks alkohoolikut arste börsimaakleri istusid koos ja said aru, et teineteisele toetudes suudavad nad loobuda joomisest ja 13 aastat hiljem selles samas Minnesota osariigis loodi esimene keskgrupp siis selles psühhiaatriahaiglas, kus tervenenud sõltlased ja meditsiinipersonal ühendasid oma jõud ja esimene tehkrup siis sai siis selle kombineeritud meetodiga või personaliga, kus siis olid ühendatud jah, nii nii tervenenud sõltlased kui, kui professionaalid. Ja sealt hakkas ta maailma levima ja Eestis kahjuks Eesti on ilmselt üks viimane arenenud Euroopa riik kus seda meetodit sellisel kujul, nagu meie tega nüüd ESF kliinikus rakendame, ei ole olnud, et Soomes juba 27 aastat möll hoida kliinikus meie oma väljaõppe oleme saanud ja nende toe ja abi. Ja näiteks Islandil 70 protsenti sõltuvushäired ega inimestega töös kasutatakse sedasama Minnesota mudelit Läti Leedu samamoodi üle 25 aasta juba kasutab seda kliinikutes. Nagu ma saate alguses ütlesin, on meil stuudios veel üks külaline, Kristi, kes on siis viis kuud olnud selles samas programmis ja ja abi saanud. Ja mis oli võib-olla teie jaoks see hetk, kui, kui te mõtlesite, et nüüd abi tarvis, nüüd tuleb kuskilt leida nagu seda nõu ja, ja jõudu, et saada oma sõltuvusest lahti. Aa, ei no tegelikult algas minul see sõl tuus juba umbes 15 aastat tagasi või siis ma umbes sain teadlikult teadlikuks ise sellest, et mul on sõltuvus, et see, kuidas mina alkoholi tarbimine ei ole, ei ole päris normaalne. Vahepeal oli küll pikk paus mul kuna sündisid lapsed ja kasvatasime väikesi lapsi, aga nüüd kliinikusse pöördumise hetkel oli lihtsalt on. No ei olnudki sellist konkreetset traagilist sündmust, et miks ma sinna kliinikusse läksime, lihtsalt tundsin, et ühesõnaga ma hakkasin jälle igapäevaselt alkoholi jooma küll väikestes kogustes, aga kuna ma teadsin, millega see lõpeb, oli varasemalt kogemus juba, et ma lihtsalt ei suuda piiri pidades asi läheb järjest hullemaks, läheb käest ära. Siis ma mingi hetk oma oma mehe abile tänu oma mehe abile ka leidsin selle Teeezzeff kliiniku ja ja pöördusin siis sinna, enne kui asi päris hulluks läks. See on huvitav, et, et on võimalik niimoodi, tunnetad ära, et nüüd hakkab käest ära minema või, või nüüd on veel kontrolli all. Jah, ei noh, selles mõttes ta ei olnudki enam kontrolli all, ta oli mul. No olukord oli selline, mul on kaks väikest last täiskohaga töö ja siis lihtsalt. Mul oli õhtuti, noh, ühesõnaga minu vabandus joomiseks oligi nagu see, et mul on stress, mul on nii palju tegemist, ma ei saa selle kõigega muidugi kama mul on vaja õhtul lõõgastuseks alkoholi ja, aga noh, loomulikult ma pidin oma eluga hakkama saama, tööl käima, lastega hakkama saama, pidin ikkagi kuidagi nagu piire hoidma või ei tohtinud tohtinud liiale minna. Aga ma ärkasin niipea kui mul see võimalus tekkis, mul tekkis mingi vaba õhtu või ma teadsin, et järgmine oomika mul vabavama sõitsin kuhugi ära, ilma lasteta ilma meheta. Siis läks, asi väljus kontrolli alt. Ma lihtsalt jõin nii palju, kui, kui vähegi vähegi suutsin. Et see, see nagu ongi see oligi see märk, mis minu jaoks oli see ohumärk, et ma seda teavad kõik alkohoolikud, et et sul ei ole lihtsalt seda piiritunne tõsta enam mingi hetk, et sa ei suuda peale kolmandat klaasianam joomist lõpetada. Ja kuna ma seda teadsin, et täitsa mul nii on, siis ma teadsin ka, et sa, mingi hetk lihtsalt ma ka igapäevasel peale tööõhtut joomisele ei suuda enam piiri panna. Ja muidugi pani mu mees ka mind valiku ette. Et nüüd tuleb ikkagi midagi teha, et niimoodi ei saa. Sest ta oli ka seda eelnevat faas minuga koos läbi elanud, kui ma ikkagi rohkem ja ta teadis, et mul on see probleem. Ja käisin ka teistes kohtades abi otsimas, aga lõpuks ikkagi on kliinid mind aidanud. Aga mis seal kliinikus siis toimub, missugused on need sammud olnud, mis on siis aidanud olla kaine? No kliinikus on, kõigepealt on seal individuaalne nõustamine mis on selles mõttes väga hea, et ikkagi tegeletakse konkreetselt minu elu minu probleemidega uuritakse seda, et kust võib-olla see tulnud, mis ei ole küll võib-olla lõppkokkuvõttes oluline alkoholismist nagu ülesaamisel, aga see on ikkagi mulle endale teadmiseks hea. Ja siis on seal foorumid, mis tähendab seda, et vestlusring kõik kliiniku programmis osalejad võtavad sealt osa ja räägivad oma probleemidest oma muretest väga avatult. Ja seal on üks selline täiesti selline ainulaadne kogemus tegelikult teistele ka seal foorumis osalejatele, et sa räägidki, noh, ütleme selle programmi üks põhi põhialuseid ongi ausus. Et kui sa ei ole aus, siis sul ei ole mõtet seal üldse osaleda käest, et siis sa petad ennast, sa pead, et ei, siis ei ole sellel mingit tulemust. Ja me räägime kõik kõiki oma mõtteid, kõik mu kahtlusi, kui tekib mingi mõte poodi minna, alkoholi osta, kellel on halb, kellel on hea, kuidas mis iganes ja selliseid vestlusi on meil ju tänapäeval oma sõprade või sugulaste või tuttavad ega väga vähe tegelikult ja meil ei ole, neid, me räägime hästi pealiskaudselt, ei räägi oma probleemidest tegelikult. Et ilmselt on see ka see, mis siis meile kõigile seal väga meeldib. Ja, ja siis noh, muidugi see, et sa kuuled teiste probleemides inimestelt, kes, kes on samas seisus, kui sina kesin, täiesti mõistavad. Ja sa saad aru, et sa ei ole ainukene selline kes ei suuda alkoholi vastu pidada ja sa saad aru, et see on haigus, et see ei ole nagu sinu iseloomu nõrkus, ei ole tahtejõuetus. See kõik annab tuge. Aga näiteks need esimesed õhtut pärast programmiga liitumist, et kuidas oli võimalik siis üle saada sellest soovist, et oligi raske päev oli stress ja, ja, ja nüüd võiks võtta need mõned dringid. Ega esimesel õhtul peale esimest Foorumit läksin mina koju, ostsin veinipudeli. Esimesel õhtul juba ütlesin seda seal ka sellel koosolekul või foorumis kohe, et ma ei, ma ei saa, ma ei lähe praegu koju ja noh, see ei olnud võimalik kohe see mõnedel Ma saan aru, see toimus kavis kohal. Aga minul igatahes mitte. Ja noh, see võttis aega, noh, meil on seal kirjandust, mida me loeme, sa pead hakkama, neid hakkame ikkagi asjasse süvenema, et sa loed neid raamatuid. Sa tegeled endaga, et päris moodi, päevapealt see muidugi ei käi. Aga siis ma ikkagi nagu teisel õhtul suutsin kuidagi tahtejõudu ikkagi noh, selles mõttes, et noh, ma ei olnud ka päris selline inimene, kes nüüd iga iga päev joob, on ju, suutsime ikkagi nagu omane paar päeva seal nagu üle elada ilma ilma alkoholita ja ja siis hakkas juba see programm mind nagu ka endasse niimoodi tõmbama, et. Üks programmi põhiselliseid lauseid on ka päev korraga. Et siis ongi see, et sa mõtledki ainult tänasele päevale, okei, ma katsun selle tänase päeva üle elada selle tänase päeva ilma alkoholita hakkama saama saada siis homme vaatame edasi, et me peame mõtlema, et okei, et issand, et kuidas ma nüüd selle nädala üle elan, kuidas ma nüüd selle järgmise kuu üle elan päev korraga, see teeb selle asja lihtsamaks. Mismoodi te võimestate nii-öelda selline sõna, mida kasutatakse entowermend või annate jõudu nagu inimestele, et et nad saaksid hakkama ja tugev. Tavaliselt on nii, et kui inimene meie juurde jõuab, siis ta jõud on täiesti otsas. Ja me võtame tald maha selle pinge, et ta peab nüüd seda jõudu endas leidma hakkama. Et laseme tal olla, ütleme, toetu nüüd nende kogemustele ja tee nii, nagu on teinud inimesed, inimsind, kes on olnud samades raskustes ja usalda neid, et võib öelda seda, et tegelikult selle niisugune nagu programmi ka raskus on see, et sa pead hakkama tegelikult usaldama, usaldama põhimõtteliselt võõraid inimesi, usaldama kellelegi kogemust ja tegema järgi tee nii, nagu meie oleme teinud, kui sa tahad sellist elu nagu meie, tahame et iseenesest nagu selle programmi lihtsus, on ka selle programmi raskus, et olenemata sellest, milline on inimese taust, milline on tema Haridus, milline on tema amet, see on kõigile täpselt sama lihtne päev korraga. Toetu neile, kes, kellel on tervenemisest rohkem teadmist ja ja kui sul on küsimusi, siis on alati võimalik kellegi poole pöörduda, et see niisugune igapäevane kohalolek tegelikult, et inimene ei ole üksi. Et see teadmine on tegelikult tohutult palju jõuduandev, mida mina olen oma töös vähemalt kogenud mida palju välja tuuakse, et see, et ma ei ole oma probleemiga üksi, ma ei ole ka selles tervenemisprotsessis üksi. Ja, ja kui on ka tagasilangusi, et see tegelikult, et ei leia mitte hukkamõistu, vaid sellest saadakse ühiselt koos üle, analüüsitakse neid põhjuseid ja minnakse edasi. Ja kõik need siis sõltuvusnõustajad on ise selle teiega läbi käinud, on olnud ise olnud sõltuvuses, ehk siis ma saan aru, et teie olete ka olnud sõltuvuses. Ja mina tähendab, selle programmi puhul on ikkagi eeldus igal pool teistes riikides samamoodi. Nõustajatele oleks isiklik taastumiskogemus 12, sammu programmiga. Ja jah, mina isiklikult olen tervenenud sõltlane ja viimased 21 aastat oma elus olen saanud elada kainena. Aga naiste alkoholismist üldse rääkides, et, et kas see on ka mõnevõrra ikkagi teistsugune, et räägitakse, et naised nagu satuvad sõltuvusse, võib-olla kuidagimoodi hiilivamalt ja ka varjavad seda rohkem, aga teisipidi, et kui nad on sõltuvuses, siis on nagu raskem sellest välja tulla, et kas selline tõdemus vastab tegelikkusele. Ma usun küll jah, et ka nagu Kristi lugu minu lugu ka väga sarnane selles osas, et see viimane lõpp läks ikka täiesti üksi kodus õues ja et see, mida me näeme, on ikkagi jäämegi ennem kui see välja hakkab paistma ja naistel see kohusetunne on tugev oma laste osas oma töö osas ja noh, need tohutud pingutused, mida siis tehakse selleks, et, et toime tulla ja varjatum, ta on kindlasti väga palju varjatum naiste puhul, ka ravimisõltuvust on palju. Kui me siin täna rohkem keskendume alkoholisõltuvusele, siis siis meie tegeleme kliinikus ka tegelikult ravimisõltlastele narko- sõltlastega. Et jällegi see paranemisprotsess on sama ja naiste puhul tihti on see, et otsitakse küll abi, aga otsitakse abi depressioonile meeste puhul samamoodi ja siis ravitaksegi seda alkoholismi sümptomid alati kaasneb sellega depressioon. Ja siis kui sinna tulevad veel ka peale unetus kaasneb alati joomisega ja kui siis selle selle tagajärjel võetakse unerohud peale ja siis ollakse tihtipeale veel kahe sõltuvuse osas. Meie meie kliiniku üks eesmärke on siis see, et olla ravimivaba, et ainult äärmistel, äärmisel näidustusel. Me määrame inimesele ravimeid. Aga selline meditsiin, meditsiiniline abi siis, kui tekivad mingid ärajäämanähud, eks ole, ja sellest räägitakse ka, et et füüsiliselt on, on keeruline taluda neid kainet päevi, esialgu, et kuidas sellega toime tullakse. Alkoholisõltuvuse puhul meie võtame üleüldiselt sellest hetkest, kus on inimesel see võõrutus, see viimane faas ja seda, et ikkagi esimesel kohtumisel väga nagu toit siis ei lähe, et see on selline suhteliselt tavapärane ravimisõltuvuse puhul see nii lihtne ei ole, et siin me ikkagi teeme koostööd psühhiaatriga, kes siis koostab individuaalse raviplaani, siis selleks aga alkoholi puhul ikkagi, kui, kui see niisugused võõrutusnähud juba ikkagi lasevad inimesel olla, siis me tegelikult kohe programmiga kaalustame. Tseed, mil inimene esimeses grupiteraapias on suhteliselt õrnas seisus, on üsna tavapärane. Sest seda aega ei saa nagu maha magada, sest see on tegelikult võib-olla hetk, kui ta on selles selles seisus, kus päev kus ta on valmis seda vastu võtma, seda tunnistama, kui tal juba läheb paremaks, siis tekib kohe see mõte, et ma saan hakkama küll, kas mul ikka see asi oli nagunii hull, et noh, see, see ajastatus siin tegelikult on väga oluline, et kui ikkagi kõne tuleb, siis me püüame ikka leida esimese võimaliku kohtumise aja. Sest noh, Q2 ooda seda kohtumist, noh, pole enam meeleski. Me teeme siinkohal vestlusesse väikese pausi, et meil on külas Teeezzeff kliiniku juhataja ja sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu ja Kristi, kes on viis kuud olnud siis selles programmis. Ja pärast muusikapala võtame ka teie kõnesid, head kuulajad, kuus üks, üks, 40 40 on telefon kuus, üks, üks 40 40. Kui on küsimusi saatekülalistele või on soov jagada oma lugu või kogemust või küsida kas või mõne lähedase kohta mida teha, kuidas, kuidas läheneda siis kuus, üks, üks, 40 40 on meie telefon. Nõnda siis tänases huvita saates räägime alkoholismist üldse sõltuvusest. Teeezzeff kliiniku juhataja sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu on üks saatekülaline ja teine on Kristi, kes on viis kuud olnud ESF kliiniku 12 sammu programmis. Nagu ütlesime, siis tänasesse saatesse saab ka sisse helistada kuus, üks üks 40 40 on telefon ja meile helista. Ja ja nii mõnigi üritas, aga nad ei saa sellest jah, sellepärast nad iseendale oma kõrvadevahelisele kinni ei suutnud tampida endale seto. Ivo kindlasti kuulub nende inimeste hulka, keda, kes vähemuses, kes suudavad ise ja iseseisvalt selle probleemiga toime tulla. Et meie toetame, nekesi on korduvalt ise püüdnud ja on ebaõnnestunud, et inimesed on erinevad ja, ja selles suhtes ka see, kellele, millele toetudes siis suudetakse saavutada see täiesti sõltuvusainete vaba eluviis on inimestel ka pisut erinev. Aga mõnes mõttes, see on ka ikkagi ka iseenda otsus minna selle programmi, eks ole, grupigi. Jah, seda küll, et eks selle otsuse peab ikkagi igaüks ise tegema ja see muidugi, et ma võtan vastu selle otsuse ja ma ei joo, see on ka minu enda otsus. Aga see programm või kliinik lihtsalt tab, annab tuge. Et ta tuletab sulle meelde, miks sa selle otsuse tegid? Sul on, sul on teised inimesed seal, kes sulle kogu aeg meelde tuletanud, mis siis juhtub, kui sa sellest kinni ei pea ja et see on lihtsalt toeks, noh, ütleme mina näiteks üksinda ei saanud hakkama. Alkoholist loobumisega. Ja minu juurde on inimesi tulnud niimoodi, et kus pereliige on põhimõtteliselt pannud faktijate toonud kohale ja öelnud nii, nüüd on siin ja, ja, ja, ja põhimõtteliselt inimene isegi pole päris hästi aru saanud, kuhu ta tuli ja kuhu ta toodi. Ja sealt hakkavad tegelikult siis siis võtame meie üle ja selle programmi puhul ka uuringud on näidanud Ameerikas väga palju roolijoodikuid suunatakse nendesse programmidesse kohustuslikus korras motivatsiooni olemasolu tegelikult programmiga liitumisel ei määrasel õnnestumist. Ehk siis meie ülesanne ongi see, et inimesel see mõistmine oma sõltuvusest tekiks ja, ja tekiks siis ka motivatsioon tegelikult selle sellest vabaneda. Et see, et ta nüüd hullumoodi peaks ise tahtma, tegelikult see eitamine ja kauplemine kuulub selle juurde ja sellest hoitakse kinni. Noh, nii kaua kui on võimalik ka, onju et selles suhtes ma ütleks, et see on nii ja naa. Andres Järvamaalt helistab meile, Hallo, olete otse-eetris ja kuulame teid. Tere päevast. Tervist. Jah, meie kliiniku teenus meie kliiniku teinud on tasuline, et kahjuks ei ole me seotud haigekassasüsteemiga. Aga neid võimalusi ilmselt on ka nii ja naapidi, eks ole. Et, et on ju siis haigekassasüsteemiga seotud, teenust on olemas, ütleme, Lootuse küla on teistpidi annetustel tuginev programm, et neid võimalusi tegelikult Eestis on nüüd mitmeid. Jah, neid on järjest tulnud juurde ja meie siin ka Kristi kommenteerida. Sa oled juba plussis. Ma ei ole kokku aruta. Olen plussis või ei ole. Aga igal juhul on ära tasunud. Aga Aivo Valgamaalt helistab meile, Hallo, kuuleme teid. Tere. Tervist. Või ei ole ka sõltlane? Kindlasti, mingis mõttes, aga tahaksite arutleksid seal mikspärast, meil on see A liikumine, nimetame seda vast niimoodi. Nii meie armetus seisus. Tuttav soomlane, kes on 20 aastat siin Eestis edukalt ettevõtja, ta käib iga nädal käib seal koosolekul. Nii et ma olen oma silmaga seda asja näinud ja veendunud, aga miks see asi nii armetu meil on? No Soomes on niisuguste kliinikute ajalugu, nagu ma ka saate esimeses pooles mainisin juba 27 aastat ja ka mujal riikides tegelikult tehakse väga-väga head koostööd omavahel ka teiste raviasutuste, ka teised raviasutused suunavad, A see meil Eestis seda koostööd sellisel kujul kahjuks ei ole, aga meie kliiniku üks lõppes, selge on, et meie inimesed suunata ase, aidata neid sinna integreerida, aidata, mõista seda programmi, aidata saada üle nendest takistustest, mis inimestel tihti on sinna minema kull. Ja nüüd võin öelda küll nii palju, et selle aasta jooksul on meie kliente kahesuguseid on need, kes on seal käinud korra ja siis enam mitte tagasi läinud ja need inimesed, kes ei ole sinna mitte kunagi läinud, ega neil ei ole seda kavatsustki olnud tegelikult koostöös meiega, kuna programm on sama eesmärk meil siis ikkagi, et inimesel ka pärast meie programmi lõppu oleks oma tugigrupp. Et ma väga usun, et ja loodan, et see on muutumas. Meil on liinil Andres, kes tahab esitada täpsustava küsimuse. Hallo. Ma tahtsin täpsustada seda, et et vastuseks seal eelkõnelejale, et need A rühmasid on meil küll ja, ja, ja inimesel on vaid vaja soovi, eks ole, kuigi nad hajali siin on küll Jõgeval ja Paides ja Pärnus ja on iga igal poolne ta rühmad. Aga neid oleks tegelikkuses rohkem. Mina olen selline inimene, kes on püüdnud maa kohta teha kolm kolmel korral, püüdnud teha seda, seda rühma ja, ja need on praktilises jook jooksnud, et vette just jooksnud tänu sellele, et meie inimeste mõtlemine on kuidagi kuidagi teistsugune, et maal on hästi nähtavad kõik kõik need inimesed, kes kes kuskilt uksest sisse lähevad. Ja kui juba seal inimene läheb sellest ta uksest sisse, siis järgmisel või ülejärgmisel päeval visatakse talle juba midagi nina peale. Sa oled nüüd joodik või mis sa oled ja no tähendab nii kui eesti rahvas on. Aga ma ise olen professionaal ja ma olen käinud kõik etapid läbi, mida üldse võimalik käia on ja, ja see, et, et noh, ma olen seda meelt, et inimesed, kes on tõesti põhjas, neil ei ole võimalik mingit raha välja käia ja ainuke koht olekski sedasama. A. Aga paraku on need igasugused karskusseltsid ja need jõuavad endale teha seda reklaami ja ja, ja nagu nagu nõustada raha eest. Paraku alkohoolikud ei ole raha. Ta on puntras iseendaga ja kui seda külas ka ei ole, seda seda väikest väikest kohta, kuhu minna ja oma mõttekaaslastele avaldada enda endale muresid ja ja mõtteid, mida just ta selle 12 käsuga nagu, nagu teeb siis, siis paraku jooksevad need kliinikut nulli, sellepärast enamus neid raskemaid alkoholijuhtumeid on just maarajoonides. Ja aitäh helistamast väga-väga olulised tähelepanekud. No a gruppe saavad ikka luua ainult ta liikmed ise, et siin selles suhtes ei olegi väga mõtet väljapoole näpuga näidata, et niimoodi on ta alati olnud ja jääb ka olema, et et ta A grupid sünnivad läbi liikmete Aga see tähelepanek, et hakatakse näpuga näitama või et kuidas on tagatud anonüümsus. Eks ta tõsi ilmselt on, et väiksemas kohas märgatakse väga kergesti ja võib-olla suuremas linnas. Tallinn ei ole ka mingi suur linn, aga siiski natukene lihtsam on võib-olla käia kusagil mingisuguses grupis. Ja päris kindlasti ja noh, tõenäoliselt sellepärast mina läksingi sinna kliinikusse, kuna Ma arvasin, et seal on anonüümsem ja ma nagu A oli minu jaoks tundus väga, väga selline hirmutav asi, kussid on anonüümne. Aga ja nüüd ma olen ka käinud aas, käin seal endiselt ja ma pean ütlema, et noh, ütleme külades kuskil väikses kohas on kindlasti raskem, ma täiesti mõistan seda probleemi. Tallinnas Tallinnasse nii ei ole, kuigi mul oli ka alguses tõrge sinna minna, kartsin, ma leian sealt paadunud alkohoolikud eest, aga noh, nii see absoluutselt ei ole, et seal on täiesti tavalised inimesed. Mõni suurema, mõni väiksema probleemiga. Et sinna ei tasu karta, sinna minna. H-grupis osalemine on ka meie programmi üks osa juba selle programmi ajal aidata inimestel siis nende tõrgetega ja küsimustega toime tulla, mis seal siis tekivad, et sealt mitte kõrvale jääda, et seda selle olulisust tegelikult rõhutada, et me oleme väga toetav organisatsioon. Kui pikalt tegeletakse inimesega, et, et sõltuvusest teda siis välja kiskuda. Et taas käiakse, nagu ma tean aastaid aastakümneid isegi, aga, aga kui, kui tihe on see võib-olla kõige intensiivsem ja kuigi pikk see intensiivsem periood? Esimesed kolm kuud on meil siis intensiivne programm, kus me hakkame siis inimese nädalakava ümber kujundama päeva kaupa ja ühiselt vaatame sellega siis igal kohtumisel üle, et kuidas on õnnestunud siis nende tegemiste tegevuste elluviimine, millised on olnud tagasilöögid. Ja kui kolm kuud saab täis, siis sellele järgneb korra nädalas siis tugigrupis osalemine. Aga lisaks siis veel sellel, selle psühholoogilisele abile on meil, kuna sõltuvus on hinge, keha ja vaimuhaigus tuleb tegeleda ka kõikide nende tasanditega ja meil siis on nende tegevuste hulgas ka füüsilised tegevused, mis aitavad vaimul rahuneda, et me ei pea siis ka sellises alguses kui igal juhul see ärevus, depressioon, me võtame ühe kalli kaaslase ära, sest eesmärk on saavutada sõltuvusainete vaba elu. Et aidata inimest ka siis nagu keha tasandil sellel meelel rahuneda, selles suhtes me alguses ikka ikkagi see kõik see seitse päeva saab täiesti teise kuju ja vormi. Oli see abiks. See alguses päevaplaani kujundamine. Ja kindlasti ja noh, seal on väga detailselt võetakse, võitsime kogusele nädalaid, et mis, mis on ootamas, mis on tulemas, kuidas mingeid ütleme, kasvõi eesolevat kellelegi sünnipäeva üle elada, mida, mida öelda, miks ma jooja või tagantjärgi, et, et kuidas läks, kuidas ma suutsin mingist kiusatus mingile kiusatusele vastu panna, et ja, ja siis ka vastavalt sellele, et kuidas keegi vajab, kui tihti ta vajab seda kokkusaamist ja juturääkimist, et kindlasti abiks. Aitäh teile tulemast stuudiosse Teeezzeff kliiniku juhataja, sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu ja Kristi, kes siis on viis kuud programmis olnud. Ja mul on hea meel, et te olite nõus jagama oma oma lugu ja, ja oma kogemusi ja soovin siis kaine elu, jätkub. Suur tänu kutsumast ja tahaks öelda kõikidele raadiokuulajatele, et ärge, kellel on probleem sõltuvusega ärge jätke ennast üksi, otsige abi ja abi on olemas ja tervenemine võimalik. Ja meil on stuudios nüüd kolleeg Marju Himma portaalist ja räägime novaatori terviseuudistest, millest alustame. Alustame äkki depressioonist ja siis soolisest võrdsusest ühiskonnas. Meil on üks huvitav artikkel selle kohta. Kenti Ülikooli teadlased vaatasid sellist suurt andmekogu nagu Euroopa sotsiaaluuringu andmed, mille, mis ka seirab Eestit väga-väga esinduslikult. Ja kuna seal on väga erinevate Euroopa riikide kohta väga põhjalikult sotsiaalteaduslikud andmed, siis sealt on võimalik välja lugeda ka näiteks seda, kas depressioonil on nii-öelda omasooline nägu. Me teame varasematest uuringutest ka seda, et naistel esineb depressiooni rohkem kui meestel. Täpselt seda põhjust tegelikult ei ole osatud välja tuua, aga ühe võimaliku põhjuse siis need Kenti Ülikooli sotsiaalteadlased välja pakuvad ja see on see, et mõned ühiskonnad Ansooliselt, et nii-öelda võrdsemad kui teised ehk meeste vahel on meeste ja naiste vahel on vähem selliseid ühiskondlikke erinevusi, no näiteks võimalus mingil alal töötada või saada võrdset palka ka või nii edasi. Ja tuleb välja, et nendes riikides, kus siis see sooline võrdsus on võrdsem ehk naiste ja meeste vahel on vähem erinevusi ühiskondlikus mõttes, nendel on ka vähem erinevusi, siis depressiooni osas. Et naistel ei esine võib-olla nii palju rohkem kui meestel ja ka erinevates eluetappides esine nii palju rohkem depressiooni kui kui meestel. Ehk et need inimesed, kes arvavad, et sooline võrdsus ühiskonnas on ainult nii-öelda palgalõhe küsimus ja pole oluline teema, siis tegelikult on see päris oluline teema ja näiteks ka just sellesama vaimse tervise kontekstis ehk need sotsiaalteaduslikud andmed ütlevadki meile, miks on oluline pöörata tähelepanu sellele, et naistel ja meestel oleksid võrdsed võimalused näiteks tööturul või ühiskonnas toimimiseks? Huvitav, et kui me seda teemat tutvustasime hommikuprogrammis, kus Taavi Libe siis meil tekkis korra pähe pähe mõtet, et ehk on hoopis teisipidi, eks ole, mida võrdsem ühiskond on, et äkki see tekitab ka depressiooni. Aga ei ole nii, eks ole. Jah, et tegelikult sellest andmestikust on võimalik välja võtta ikkagi väga detailselt, mida inimesed hindavad ja näiteks erinevate võimaluste olemasolu, kasvõi see, et, et kas mul on võimalik kandideerida mingisugusele kohale töö juures või on see koht juba kellelegi nii-öelda ette ära määratud. Selliste võimaluste olemasolemine on, on väga oluline ja sageli need võimalused liiguvad. Kahju öelda, aga sugusid pidi, et tal ei ole lapsi. Ta ei pea jääma haige lapsega koju me puhul näiteks, et eelistame mees-kandidaate. Ta on just nagu parem töötaja näiteks selliseid põhjendusi on ju tuntud ka erinevatest uuringutest välja, et niimoodi siin meil tööturul käitutakse. Kui seda käitumist oleks vähem, siis oleks ka võib-olla seda pinget naistel vähem. Ja, ja kui siin eelmise intervjuu jätkuks, et naised on tegelikult päris suure sellise surve all. Et võib-olla see on üks üks selline mõttekoht, et kui keegi otsis endale põhjust, miks sellist soolist lõhet ühiskonnas on see siis nüüd palgalõhe või mingi muu lõhes, see on üks põhjus, miks seda vähendada. Eks see seos on ka ju loogiline, et kui inimestel ikkagi sissetulekud on oluliselt madalamad, Nad peavad tegelema oma toimetulekuga ja võib-olla karjäärivõimalused on ka väiksemad, siis noh, mis seal salata, et inimene võib sattuda ka kergemini depressiooni. Nii ta on ja kui me tunneme pidevalt rohkem kohustust, et oi meest kolleeg jättis midagi tegemata, ma teen tema eest ära või tegelikult vastupidi, meeste puhul on mõni teine kolleeg, kes jätab midagi tegemata, ma teen tema eest kuhugi ära, sest et me oleme meeskond ja nii edasi siis need tegelikult tekitavad pingeid. Võib-olla me ei teadvusta endale neid igapäevaselt, aga suures pildis annavad need lõpuks kokku mingisuguse mõju. Ja nüüd teine teema, mis puudutab jällegi Tartu Ülikooli teadlaste uuringud ja, ja seda, et otsitakse lahendust, kuidas siis varakult altzeimerit avastada ja ja nüüd on nagu üks õlekõrs või ma ei tea, kas ongi enam õlekõrs, mis on leitud. Jah, et Alzheimeri puhul me teame siis seda, et seda põeb maailmas või see on diagnoositud 47-l miljonil inimesel, mida on väga-väga palju ja me teame ka seda, et mida rohkem rahvastik vananeb, seda rohkem seda haigust ka esineb. Sellele haigusele ei ole praegu ravi, on küll teada erinevaid, nii-öelda viise, kuidas seda haigust veidikene pidurdada aga selleks on vaja teada saada, millal see haigus on inimesel tekkinud võimalikult varase avastada. Häda ongi sageli siis siis, kui juba tekivad sümptomid, on seal sellised mäluhäired või käitumuslikud häired siis siis on juba liiga hilja ja seetõttu teadlased üle maailma otsivadki neid viise, kuidas võimalikult vara seda haigust diagnoosida ja Eesti ja USA teadlaste ühistöö tulemusena siis leiti selline lähenemine. Ja tuleb välja, et ammu enne seda, kui hakkavad tekkima sümptomid, hakkavad meie ajus veresoonte seintele ladestunud siis teatud tüüp valk, mida nimetatakse sidekoe kasvu faktoriks. Ja, ja kui see valk hakkab sinna ladestunud, siis on teada, et sinna hakkab tekkima see nii-öelda Alzheimeri haiguskolle. Väga tundub väga, väga lihtsustatult, väga-väga lihtne mehhanism, aga teadlased on siis selle väga olulise avastuse teinud ja see võimaldab ilmselt edasi välja töötada siis ka võimalikke kliinilisi ravimeid, aga ka varem diagnoosida seda haigust, nii et kaks, aga väga olulist asja selle uuringu puhul. Ja eks selle olulisust näitab ka see, et selle uuringu tulemused ilmusid siis maailma ühes võib öelda number üks või number kaks teadusajakirjas Nature Communications. Nii et Eesti teadlased teevad ilma ja teevad rahvusvaheliselt ilma, sest selle uuringu juhtivautor oli tegelikult Argentiina pärit talumees, kes on siis Pabluscodele, kes on kolinud Tartusse jäädvustanud oma teadustööd, jätkata Tartus. Tõesti, ütleme teadlased Tartus vähemalt on väga tipptasemel ja tõmbavad ligi sellist ka väga vajaliku. Teadusuuringud huvitav küll, millal, millal see võiks jõuda, aga tegelikult siis reaalellu või praktikasse, et avastatakse võib-olla võimalikult kiiresti seda, et mismoodi see Alzheimer ja ja millal hakkab, kellel tekkima? Selle konkreetse teadusuuringu puhul võib öelda, et on selline Alzheimeri uuringute alusuuring, aga ta annab sisendi väga paljudele edasistele uuringutele just nendele samadele. Kui üks ravimifirma hakkab välja töötama mingisugust näiteks diagnoosimise testi, siis see on üks meetod, mida rakendada sellel diagnoosimisel. Ja muidugi kõik seda tüüpi uuringud liiguvad selle poole, et et me ei peaks minema inimese ajju. Vaatame, kas asemele on tekkinud, vaid ma tahaks seda teada saada vereproovist võimalikult lihtsate meetoditega. Ning nüüd, kus meil meetod on olemas, nii, me peame liikuma selle poole, et see oleks võimalikult lihtne ja tegelikult olekski võimalik arsti juures juba testida seda. Aitäh nende uudiste vahendamise eest Marju Himma ja kes tahab siis lähemalt lugeda, võib vaadata portaali novaator. ERKE. Peab orjama korjaku. Peab korjama orjad kes ei vota tooreks, eks Emagu. Kõiki tahta on võimatu. Kes peab rea lõpp ja, ja et elama hakkab ja on nurja keelama hakkab, on nurr. Nool. Karjala. Orjaajaks Loodote Orjaku. Kõikidele on võimatu. Tänaseks huvitaja saade lõpetab mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast ja tänan ka Marika Leetme mehed, kes on helipuldis olnud abiks. Kell on 10 ja 56 minutit ja pärast seda, kui on eetris olnud uudised tuleb ka virgutusvõimlemine, nii et võite seda siis julgesti kaasa teha ja kutsuda kolleege. Tänapäeval et lõpeks tore, kui lõppeda võib ka nii.