Vikerraadio tervist, head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit ja algab huvitaja saade. Nagu kuulsite, siis täna on töövarjupäev ja ka täna meil siin stuudios üks töövari Angelina Birgit liivlaid 32.-st keskkoolist Tallinnast ja jälgib siis meie saatekäiku, teeb märkmeid. Praegu juba kirjutab üht-teist üles. Aga nüüd siis teemade juurde, millest me räägime, saade on tegelikult tõsine, vähemalt saate esimene pool. Me räägime laste seksuaalsest väärkohtlemisest, sest tulemas on ju 18. novembril ka laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Ja sellega juhitakse siis tähelepanu sellele, mismoodi lapsi kaitsta seksuaalse väärkohtlemise eest. Ja statistika, mis Eestis, mis toimub, on päris murettekitav, aga sellest me saame rääkida juba mõne hetke pärast. Ja meile tuleb siis külla justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Nüüd tunni teine pool on hoopis teisel teemal. Me räägime Tartust kui kirjanduslinnast. Nimelt on siis Tartu kirjanduslinnana Unesco loovlinnade võrgustiku see, mida see tähendab. Missuguseid kirjandusüritusi Tartuski läbi viiakse seoses selle tiitliga, seda kuuleme Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse peaspetsialistilt Kristel kaldalt. Ja mina olen saatejuht Meelis Süld, helipuldis. Ingrid Roosipõld, head kuulamist. Niisiis räägime tänases huvitaja saates laste seksuaalsest väärkohtlemisest ja praegu on see aeg, kui lapsed on koolis väiksemad lapsed lasteaias ja kes nüüd on lapsega parasjagu kodus ja kuulab raadiot, siis võite julgelt panna peale CD plaadi koos lapse lemmiklauludega ja kuulata meie saadet hiljem internetist. Sest see läheb meie kodulehele üles. Aga meil on siin stuudios külas justiitsministeeriumist kriminaalpoliitika osakonna nõunik Britamiste tervist. Tere ja kuulajad. Kui teil on küsimusi, siis meie kodulehele huvitaja punkt, vikerraadio poee võite ka igal juhul kirjutada. Nagu ma ütlesin, siis tulekul on, eks ole, 18. novembril son siis ülehomme ka ükspäev, mis on pühendatud just nimelt sellele, et kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest, nii et see on ka üks põhjus, miks me täna sellest räägime. Ja esmalt, ma tahan öelda, et on äärmiselt tänuväärne, et me räägime nendest teemadest just keset päeva päise päeva ajal. Ja see peaks andma sellise sõnumi, et nendest teemadest võib rääkida ja saab rääkida. Et võib olla ongi need teemad olnud liialt tabu ja me peame andma ka lastele lapsevanematele sellise julguse et julga, kui neil on kuidagi midagi juhtunud, et nad saaksid sellest rääkida, et me üldse räägime nendest teemadest. Ta just statistika poolt, et saada nagu see pilt üldse ette, et missugune see olukord Eestis on, et, et kui palju siis tegelikult neid seksuaalkuritegusid laste vastu toime pannakse? Igal aastal registreeritakse Eestis umbes 500 seksuaalkuritegu ja nendest umbes 90 protsenti on siis sellised, mis kahjustavad last. Sinna hulka kuuluvad siis sellised kontaktsed, seksuaalkuriteod, me nimetame neid ka seksuaalse enesemääramise vastased vastasteks seksuaalkuritegudeks aga ka mittekontaktsed, ehk siis nii-öelda lapspornojagamine, allalaadimine ja ka lapse ahvatlemine, peibutamine ja internetikeskkonnas või siis ka nii-öelda tavakeskkonnas. Aga me teame ka seda, et see on ainult selline väga väike osa nendest väär kohtlevates tegudest, mis aset leiavad, et see on selline väga varjatud nähtus nii-öelda et selleks, et teada saada, kui laialt levinud laste seksuaalne väärkohtlemine tegelikult on oleme me läbi viinud uuringuid. Ja just 2015. aastal küsitleti 16 kuni 19 aastaseid lapsi, et teada saada, milline nende kokkupuude seksuaalse väärkohtlemisega ja selle uuringu pinnalt siis selgus, et umbes kolmandik selles vanuses lastest on elu ja jooksul seksuaalselt väärkoheldud. Ma pean siia juurde ütlema seda. Seksuaalse väärkohtlemise alla, käib nii seksuaalvägivald kui ka siis seksuaalne ahistamine mille hulka kuulub siis näiteks lapsele ebasobiva sisuga materjali pornonäitamine, kui see ei ole talle kuidagi hea kohane või siiski käperdamine, aga sinna hulka tõepoolest siis kuulub seksuaalvägivald. Ja umbes kümnendik vastanutest olid siis kogenud elu jooksul seksuaalvägivalda. Et kui kuritegusid registreeritakse umbes 400 selliseid las kahjustavaid siis uuringule tuginedes me saame aru, et see levik on märksa suurem. Aga paraku jah, need ei jõua siis kas siis õiguskaitseasutuste nii või ka Barakuga lähedaste teadvusesse või siis spetsialistidena. Sest alati võib-olla ei ole ka oluline või kriitiline, et politsei saaks mõnest juhtumist teada. Võiks küll saada, aga kõige olulisem on see, et sohver saaks abi. Et see, mida ta on kogenud, ei jääks siis kuidagi tema elu mõjutama, et võib-olla üks üks sõnum kindlasti kõigile, kes selle teemaga kuidagi kokku puutunud, et kui laps on sattunud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks, siis juhul, kui ta saab abi, psühholoogilist abi, sellist abi, mida ta parasjagu vajab, et tal on kindlasti võimalik sellest terveneda, oma eluga edasi minna. Et ma võin siin ka rääkida sellest, et mis laadi mõju on sellel sellel kogemusel ühele lapsele, et et miks ka võib-olla spetsialistid, kes mõnel juhul märkavad väärkohtlemise selliste tunnustega last. Paraku jätavad reageerimata, et võib-olla meil on veel rohkem vaja siis kõnetada inimesi, et nad mõistaksid, millise kaaluga see on, et kuidas see võib lapselapse elu mõjutada. Minu jaoks on isegi üllatav see, et seesama üle 400 juhtumi, mis registreeritakse, et see, see tundub ka nagu liiga palju, et, et see on rohkem kui üks juhtum päevas ja tõepoolest, et kui see on see nii-öelda jäämäe, siis, siis meil on ikkagi väga põhjust vaadata, et mis meie peredes toimub või, või kuskil lasteasutustes, et, et see on nagu väga oluline teema. Perede mainimine on väga oluline selles kontekstis mitmel moel, et just need juhtumid ka, mis jõuavad siis politsei, need tegelikult umbes kolmveerand ja see ei ole nüüd ainult Eesti praktika, vaid ka mujal maailmas samamoodi umbes kolmveerand juhtumitest on siis seotud tud lähedaste vahelise või siis tuttavate vahelise seksuaalse väärkohtlemisega. Alati need ei pruugi olla ka täiskasvanud, kes lapsi väärkohtlevad, et seksuaalne väärkohtlemine võib aset leida ka laste endi vahel ja õdede-vendade vahel. Ja pere on loomulikult ka oluline, et sellest samast uuringust tuli välja, mis kinnitab taaskord ka teiste riikide uuringuid, et lapsed on haavatavamad ja, ja võib-olla tõenäolisemalt seksuaalse väärkohtlemise ohvrid. Juhul kui lapsevanemate vahel on vägivalda lapse suhtes on pandud toime ka füüsilist vägivalda. Ehk et selline üht liik, ehkki vägivalla kogemine muudab ta haavatavaks ka teist liiki vägivalla koge, mis suhtes. Ja ja sellest uuringust selgus ka, et need lapsed, kes on siis seksuaalse väärkohtlemise ohvrid olnud nendes peredes, siis pigem on sellised külmad vanemlikud suhted lapse suhtes ka, et võib-olla selline vähesem tähelepanu, vähem usalduslikud suhted, mis omakorda on paradoksaalne, et see laps, kes on väärkoheldud Tal oleks just vaja seda usaldusisikut, kellele rääkida, et tegelikult see, see usaldussuhe on seal lõhutud. Ja seega on ka võib-olla mitte imekspandav, et umbes pooled veidi veidi enam kui pooled siis olid rääkinud üldse väärkohtlemise juhtumist kellelegi, et et kui see kõige lähedasem ring on võib-olla selline, kellel ei tahaks rääkida, siis ilmselgelt tähendab seda, et ma peaksin rääkima siis kellelegi võõrava võõramale ja paraku osasid selliseid abinumbreid, liine võib-olla ka väga hästi ei teata, et et ma kasutan siin võimalust igal juhul üle öelda, et on selline lasteabi info telefon üks, üks kuus üks üks üks, mis tegelikult sama numbriga toimub ka, toimib ka teistes riikides. Et sinna võib igal juhul helistada, kui on, kas kahtlus et lapsega on midagi juhtunud, ta on abivajav, laps võivad lapsed ise helistada, võib eelistada iga täiskasvanu. Kui kohe ei julge teatada konkreetsest juhtumist, siis võib konsulteerida. Kui ma olen märganud midagi problemaatilist, ma ei ole kindel, kas ma nüüd Seco liialt siis võib lihtsalt ka helistada ja, ja konsulteerida, et üks, üks, kuus, üks, üks oli see number. Aga mismoodi neid juhtumeid üldse välja tulevad, siis, et kui tavaliselt seda üritatakse ikkagi nagu varjata, noh, rääkimata sellest, et asjaosalised, kes toime paneb, eks ole, see inimene niikuinii teeb kõike salaja, aga ka lapsed tegelikult ei taha, sellest rääkida ei oska, aga äkki ta ei teagi, kas peaks rääkima, et kuidas nad siis päevavalgele tulevad? Esimese mõttena tahaks öelda seda, et tegelikult, kui on tegemist lapse n lastevahelise väärkohtlemisega tsesse, siis lapsed ise võivad sellest tegelikult mõnikord rääkida. Sest kui neil ei ole sellist positiivset käitumisnorme ette antud, siis nad ei oskagi aimata, et võib-olla peaksin seda varjama rohkem. Et siit ka siis veel üks lisaprobleeme, et kui lastele üle antud ette sellist normaalset seksuaalkäitumist normaalseid suhteid, mis on õige hea, millised õiged, head puudutused, kes seksuaalsuhetes olla võivad, et siis nad ei oska seda, seda piiri seal ka tajuda. Et sellepärast seksuaalkasvatus on väga oluline. Aga välja tulevad need juhtumid läbi kolmandate isikute, mõnel juhul, et võib-olla ka näiteks lapse tädi. Kui laps tunneb, et tema vanem ei ole võib-olla see, kellelt rääkida võiks. Jah, et meie uuringust tuli välja, et lapsed väga sageli spetsialistidele kooli tugipersonalile näiteks või kooliõele õpetajale ei julge rääkida, siis tegelikult seda natukene rohkem siiski tehakse, et ka sealtkaudu lastekaitsetöötajate sotsiaalpedagoogide kaudu neid juhtumeid jõuab, aga jõuab ka läbi sellesama viidetud lasteabinumbri. Näiteks. Kui, kui me vaatame neid juhtumeid, et mis on siis registreeritud kuriteod ja sellised kontaktsed ja kui tegemist on just sellise pereringiga siis mõnel juhul see väärkohtlemine on alanud võib-olla ka aastaid tagasi ehke, et tekib väga suur küsimus, kas tõesti on võimalik, et keegi ei ole seda märganud. Et võib-olla siis mõni mõtlesin, et kuidas seda paremini märgata. Et mida on toodud välja siis eelkõige psühholoogide poolt, näiteks on see, et kui lapse käitumises tujus on selline järsk muutus kas ta on siis kurva meele, võib ka langele tema õppeedukus näiteks neid märke veel, et igal juhul selline järsk muutus käitumises. Et alati võib ju küsida lapse käest, et vähemalt pöörduda adresseerida, märgata seda või anda teada, et kui ta soovib sellest ise rääkida, et siis keegi on tema jaoks olemas. Lapsed ise tegelikult räägivad ka eakaaslastele, kui on juba selliste teismelistega tegu. Et mis puudutab seksuaalsust üleüldse, võib-olla eelkõige siis küsitakse, suheldakse ka teiste eakaaslastega ja kuna neid teemasid on juba varem omavahel käsitletud, siis on, siis on lihtsam ka rääkida ja kaaslasele, sellest või sõbrale. Te mainisite siin seda sõna seksuaalkasvatus, et ma saan aru, et mõnes mõttes juba varasest east mingitel teemadel teatud moel peaks siis hakkama rääkima selles mõttes, et et see võib, nagu ma aru saan olla ka teatud mõttes pinnasel, et et on, on lihtsam seda last väärkohelda, kui ta ei ole piisavalt teadlik, missugused on need suhted, missugused on head tavad missugune on perekond, et selles mõttes see on oluline, seda infot võimalikult varakult juba lapsele anda. Jah, just selles mõttes ka, et Andruse positiivne norm ette, et me ei taha kedagi hirmutada mitte üldse huvi tundma seksuaalsuse vastu, et see, me oleme kõik seksuaalsed inimesed sünnist surmani. See teema huvitab lapsi kindlasti ka väga sõltuvust eastaga. Et tegelikult see väärkohtlemine saab aset ikkagi alguse ka sellest, et kas laps vajab tähelepanu või siis mingis vanuses on tal lihtsalt väga suur huvi. Kõikide teemade vastu ja see, kes on siis väärkohtle, kasutab ära nii seda võimalust lapsele seda infot pakkuda, mis mõnel juhul on siis sobimatu ja mitte jõukohane. Ja, ja samas ka see väärkohtle võib paradoksaalselt jällegi pakkuda seda tähelepanu lapsele, mida ta vajab. Paraku siis mitte unustades kalast. Seksuaalselt väärkohelda ei kõlanud küll hästi aga seksuaalkasvatus loomulikult, et ei ole sellist hea piiri, mil, mis, mis, millest allapoole ei oleks mõistlike seksuaalkasvatusega tegeleda või nendest teemadest rääkida, et loomulikult hea kohasel moel. Et me oleme ka kursis, et näiteks lasteaedades või algklassides ka, et ka õpetajad, kes teavad, et nad peaksid rääkima, siis võib-olla ei ole olnud selliseid häid materjale millele tuginedes rääkida või siis on ikkagi k kohatise väär arusaam, et äkki on liiga vara. Et kui me vaatame näiteks vägistamisohvrite keskmist vanust just nende lasteaiaealiste osas, siis keskmine vanus on 10 aastat. Et ma tean, et see mõjub rängalt, aga aga paraku see nii on, et seda arvesse võttes ei, ei ole kunagi liiga vara siis rääkida seksuaalsusest, seksuaalkasvatusest, aga ka sellest, et kuidas ka muudes suhetes seada piire. Kuidas teha vahet headel ja halbadel saladustel. Kuidas selgitada lapsele, et millised on head ja halvad puudutused edasi. Et hiljuti käisin justiitsministeeriumi toel valmis lastekaitse liidu poolt veetud projekti tulemusena üks raamat? Raamatu nimi on, mina olen enda oma sellel kirjutanud Johani Pütsep, et see on kuni 10 aastastele lastele mõeldud ja sealjuures on ka selline juhendmaterjal. Raamat ise on juturaamat, seal on seis kahe lapse lood, väga elulised lood ja nendes lugudes siis on käsitletud erinevaid teemasid. Just see samaga, kuidas mitte minna võõraga kaasa millal ja kus me oleme alasti, millal peaks ennast varjama? Kuidas rääkida lähedasele inimesele, kui keegi on nii-öelda ligi rikkunud. Ja nii edasi, et mis nende lugude puhul on oluline on, et sinna sisse kirjutatud see usalduslik täiskasvanu, kes siis võtab sellise rolli, et last ära kuulata ja teda abistada. See raamat ise on leitav lastekaitse liidu kodulehel. Ja on olemas nii eesti kui vene keeles. Ja samuti on olemas siis audioraamat, et mina ise olen hiljuti just ühe kooli esimese klassi laste peal seda testinud ka isiklike laste peal. Lapsed väga soovisid seda neid lugusid kuulata, et küsisin, et kas, kas kuulata veel ja veel lugusid, et neid kuidagi kõnetas, et need on väga aktuaalsed teemad. Et neid huvitab see kindlasti. Ma vaatasin just seda raamatut, minu käes on see, mina olen enda oma on siis nagu öeldud, selle, selle raamatu pealkiri ja täiesti juhuslikult tuli ette siin üks loosung, halba saladust ei pea hoidma. Et sellised avameelsusele kutsuvad lood on need noh, teatud olukordades ja ja selgitavad siis olusid. Aga ütleme, meie selline alastikultuur, mis on üsna levinud saunakultuur ja rannas alasti ja et kuidas sellesse suhtuda, et kas seega soosib mõnes mõttes sellist väärkohtlemist. Raske kommenteerida, et tegelikult, et üleüldse selliste suhete pinnalt on oluline selline vastastikuse kokkuleppe olemasolu, aga laste puhul kindlasti on siin rohkem selline täiskasvanute vastutuse rolle. Et noh, üldiseks selliseks reegliks võiks võib-olla olla, et kui on tegemist kooliealise lapsega, siis tantsis ikkagi riietatud ja võib-olla ka, et ma ei tea vastassugupoole duširuumis käia, pigem ei tea seal kooliealine poissmeeste duširuumi pooleta. Kindlasti, mis on nagu võib-olla selline kas ajastu märk, aga mis puudutab internetikeskkonnas sellist suhtlemist ja see puudutab nii lapsi kui täisealisi. Et me oleme üpris usalduslikud. Me jagame enda endast igasugust infot, igasugust materjali ja see on võib-olla üks selline mõttekoht täiskasvanutele lapsevanematele, et kuivõrd me oleme eeskujuks, et kui usalduslikud, Me suhtleme kellegagi, keda me ei ole võib-olla päriselus kohanud. Kas me jagame endast pilte, videosid internetis, mõtlemata, kelle kätte need võivad sattuda. Ja, ja ka seda, et kui hästi ma tunnen seda inimest, kellega kellega ma suhtlen ja, ja kas see inimene on üldse see, kellena ta ennast esitleb. Et kokku jah, et selles samas uuringus, mis ma algselt viitasin, on kaardistatud ka seda kogemust, mis lastel on siis internetikeskkonnas sellise seksuaalse ahistamise väärkohtlemise ohvriks sattumisega. Ja umbes viiendik lastest oli siis kogenud jällegi elu jooksul sellist nii-öelda nende tahtevastast mingisugust seksuaalset tegu, näiteks tüdrukud tegelikult oli 38-lt protsendilt tüdrukutelt oli palutud saata endast vastan nende tahtmist, paljastavaid pilte ja samas noormeestele või poistele oli, neile oli saadetud pilte või videosid ka seksuaalsuhetes olevatest inimestest, et. Ja kahel kaks protsenti tüdrukutest vastasid, et neile oli keegi lähenenud seksuaalselt ka päriselus siis see inimene, kellega oli internetikeskkonnas varem kontakt loodud poiste puhul oli see protsent viis protsenti. Ja veel ühest, ühest varasemast uuringust tuli välja see, et paljude Eesti lapsevanemad ei usu, et nende lapsed läheksid kohta kokku saama kellegagi, kellega nad on ainult internetis varasemalt tuttavad olnud. Et, et see on võib-olla selline koht, kus vanemad nii täpselt ei tea, milleks nende lapsed ka võim võimelised on. Et et selline sotsiaalmeedias ja internetis endast erinevate materjalide piltide jagamine ja samas on ka on kindlasti aktuaalne ja seda on üha rohkem. Aga samas on see üks võimalus, kuidas lastele lähenetakse, et internetis, kui me ka oleme enda profiili näiteks muutnud ja see, kes on see võimalik, väär kohtlejad, temal on tegelikult üsna lihtne niimoodi ühendust võtta ja suhtlema jääda. Ja ja, ja neil on siis võimalik korraga paljude lastega korraga suhelda ja see võib olla tegelikult ka heakaaslaste vaheline, et siin taas märksõna, et et peab oskama panna sellist piiri öelda ei, et internetisuhtluses on seda võib-olla keerulisem teha, et kuskil tänava peal või sellises füüsilises keskkonnas on lihtsam väljendada ka oma pahameelt või, või siis eemalduda sellest inimesest, kes mind parasjagu tülitab. Me kuulame vahepeal veidi muusikat. Meil on külas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Kui on küsimusi, siis Ühele huvitava punkti vikerraadiorelee võib need ka kirja panna. Räägime siis laste seksuaalsest väärkohtlemisest, mis paraku on palju levinum, kui me oskame arvata. Jätkame siis vestluste ja teemaks on täna laste seksuaalne väärkohtlemine, külas on meil justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik, vitamistan ja kui on küsimusi, siis huvitaja punkt, viker raadiolehel võib need ka kirja panna. Alustangi ühest küsimusest Jüri ütleb siin, et kas selles väärkohtlemises pole mitte suur osa meie nii-öelda võrdsuspoliitika, et mehed ja naised on ühesugused, pole meeste ja naiste töid ja surume mehi laste eest hoolitsema, kusjuures see selles hoolitsuses on siis paratamatult ka nii-öelda intiin, soovid tegevusi. Ja Jüri ütleb, et tema arust mees näeb tüdrukus alati tulevast naist koos sellest tulenevaga ja äkki peaks loomariigist eeskuju võtma laste eest hoolitsemisel ehk siis küsimus, et, et me oleme äkki mehi liiga palju laste juurde lubanud. Ta lapsevanemate, Suhe lapsega peab igal juhul olema terve, et sõltumata sellest, kas siis on tegemist ema või isaga remargi korras, ütlen, et on ka kindlasti ka selliseid väär kohtlevaid tegusid toimepannud naised mõnel juhul ka emad. Ma tahaksin rõhutada, et absoluutselt igal lapsel on õigus tervele arengule, tervele seksuaalsele arengule ja, ja tal on õigus olla kaitstud seksuaalse väärkohtlemise eest, et juhul kui mõni täiskasvanu tunneb, et, et tal ei ole heakohased seksuaalsed suhted enda eakaaslastega, sotsiaalsetest oskustest tingituna võimalikud või on mingisugused probleemid selles osas, siis on võimalik. Ja tegelikult selle inimese enda vastutus pöörduda nõu ja abi saamiseks, et ma võiksin siis siin ka välja käia sellise võimaluse, et kui kellelgi on seksuaalhärbelised huvid laste suhtes, siis on selle inimese vastutuskoht otsida abi ja näiteks Viljandi haigla juures on olemas selline psühholoog, kes tegeleb sedalaadi nõustamisega ja kindlasti on ka arstlik perenõuandla Tallinnas. Kuhu siis võiks pöörduda. Aga mida vanemad tegema peaksid, et oma last siis kaitsta? Ei ole ju terve kahtlustada? Ma ei tea oma elukaaslast või lähedasi perekonnaliikmeid ja samas me teame, et väga palju just juhtub perekonnas. Ja, ja lähedaste poolt pannakse neid tegusid toime, et, et kuidas siis nagu ennast ette valmistada ja laste ette valmistada, et ikkagi ei juhtuks neid asju nii palju? Et kõige suurem selline kaitsetegur, mis, mis, mis mõnes mõttes võtab võib-olla sellist pinget maha selles osas, et kuidas ma saaksin enda last veel kaitsta, on see, et kui ongi selline soojad ja head ja usalduslikud suhted lapsega ja, ja nagu mainisin, siis ka üheks riskiteguriks on vägivald lapse suhtes või ka vanemate vaheline vägivald, et kui me suudame hoida sellist positiivset vanemlus Thi suhteid lapsevanemate vahel siis me oleme juba päris palju ära teinud ja juhul, kui see potentsiaalne väärkohtle on ka perest väljaspool olev isik, siis siis on suurem tõenäosus, et laps julgeb sellest kellelegi rääkida. Aga kindlasti, mida ma soovitaksin teha, on vanematel minna targalt internetis lehele, et viia ennast kurssi sellega mis ohud võib-olla siis lapsi internetikeskkonnas varitsevad ja kuidas õpetada last internetis targalt toimetama. Seal on infomaterjalid nii lapsele, lapsevanematele kui õpetajatele soovitaksin ka huvi tunda selle vastu, et kuivõrd lasteaias või koolis, kus laps käib, nendest teemadest räägitakse, näidata huvi selle vastu. Ma usun, et siis on ka nendel haridusasutustel selline suurem motivatsioon ja võib-olla ka selline kerge taganttorkimine. Et nendest teemadest rääkida. Siis võib-olla ühe sellise kond. Kletse ettepanekuna soovitaksin endale näiteks Facebookis veebikonstaablit sõbraks lisada. Et või, või liituda nende veebikonstaablite leheküljega. Veebikonstaablid jagavad sellest üpris head infot ja materjali. Ringlevad sellised mõningad mängud või, või on konkreetsed ohud aktuaalsed, siis sedakaudu saab sellest hästi teada. Ma soovitaksin ka näiteks nutiseadme ostmisel selle müüja poolt siis paluda endale selgitada, et kuidas seada erinevaid piiranguid enda nutiseadmes või lapse nutiseadmes, et laps ei satuks sobiva sobimatu sisuga lehekülgedele või äppe kasutama. Kindlasti peaks lastele ütlema seda, et kui nad näevad mingisugust häiriva sisuga materjali internetis, ükskõik kas on siis julm vägivald või ka näiteks lapspornograafia, et nad räägiksid sellest täiskasvanule. Et aeg-ajalt juhtub ka seda, et lapsed on ise loonud mingisuguseid videosid ja jagavad neid omavahel. Et mõnikord, et ka täiskasvanud ise on need siis edasi jaganud, seda kindlasti teha ei tohiks ja, ja ka selline lasteaia seksuaalse väärkohtlemise videosid edasi jagamine, et siin ka karistatav. Nagu ma alguses juba mainisin, siis juhul, kui on kahtlus, et äkki minu lapsega on midagi juhtunud või ma ei ole kindel, kuidas ma peaksin mingisuguse olukorras käituma, kui näen abivajavat last või siis tõepoolest, et kui mul on kahtlus, et äkki keegi minu lähedane on siis kuidagi seksuaalselt huvitatud lapse osas. Igal juhul konsulteerida lasteabi telefonile üks, üks kuus, üks või siis minnes ka lasteabileheküljele. Kui kuulajad on Harjumaa piirkonnas, siis Tallinnas on ka lastemaja tervise 28 aadressil. Lastemaja, siis võtab vastu ja vestleb nende lastega või siis peredega, kui on kahtlus, et on tegemist seksuaalse väärkohtlemisega. Loomulikult, et võib alati helistada ka üks üks kaks numbrile. Murebaromeeter ja, ja on ka murebaromeeter. Murebaromeeter on selline abimaterjal kus on kirjas lähtuvalt lapse vanusest sellised tema käitumise märgid, normaalse käitumise märgid, tähelepanu ja sekkumist nõudva käitumise märgid ja kohest sekkumist nõudva käitumise märgid. Murebaromeeter on ka veebis kättesaadav aadressil kriminaalpoliitika ee kaldkriips murebara meeter ja on kindlasti ka leitav guugeldades. Murebaromeeter on välja töötatud selleks, et hinnata, et kas laps, kes kuidagi väljendab seksuaalse käitumise märke, kas see on normaalne ja kohane Tähelepanu sekkumist vajav või siis kohest sekkumist nõudev. Et võib-olla üks selline nii-öelda kuldreegel selle parameetri pinnalt oleks see, et kui mingisuguseid seksuaalse sisuga mänge näiteks mängivad omavahel sellise suure vanusevahega lapsed, et see kindlasti ei ole sobiv, et nii-öelda arstimängud ja kaaslaste vahel on teatud vanuses kindlasti normaalne. Samuti Ki vajaks kindlasti sekkumist siis, kui lapsel on mitte hea kohane sõnavara ka siis selliseid seksuaalse sisuga sõnad võib-olla. Või kui on lapsed, kes sunnivad vastu tahtmist teist last, siis osalema mingisuguses seksuaalses tegevuses näiteks paluvad ennast katsuda. Ja nii edasi, et see murebaromeeter on tulnud meieni, Taanist, me oleme selle tõlkinud eesti vene keelde on kättesaadav ka inglise keeles. Ja see on väga hästi aidanud nii lapsevanemaid kui ka spetsialiste orienteeruda selles, et kas lapse käitumine on tõesti siis problemaatiline või sekkumist tõotab seda mure parameetrit ei peaks, seda, seda võib kätte võtta siis ja ettevõte siis, kui ma olen juba tähele pannud mingisugust käitumist, mis tundub mulle kahtlane. Sellega oleks hea tutvuda nüüd ja kohe. Selleks et teada, kuidas siis vahetuse olukorras reageerida, et mõnikord võib olla ka see, et laste käitumine on täiesti asjakohane, normaalne aga sõltuvad siis spetsialiste, võib olla kas enda pädevusest või lapsevanemate sellisest tundlikkusest, et mõnikord võib-olla reageeritakse üle ja sellel võib jälle omakorda olla selline mingisugust traumat tekitav mõju. Et on kindlasti palju sellist normikohast käitumist nii-öelda. Ja, ja väljapääs on selles mõttes ka ikkagi olemas, et nagu te mainisite, siis psühholoogid Eestis tegutsevad ja kui ongi juhtunud midagi selles mõttes traagilist, et, et on väärkoheldud last, siis tegelikult eluga saab edasi minna, aga, aga siin on muidugi kõrvaline abi väga suureks toeks. Just et kui kellelgi on soov leida abi, siis taaskord saab helistada lasteabi telefonil või pöördudes lastemajja Tallinna piirkonnas Harjumaa piirkonnas. Aga psühholoogi leiab kindlasti ka siis läbi koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi aga ka veebi teel, sest sageli selliste küsimuste puhul on lihtsam anonüümselt pöörduda näiteks peaasi kaudu on võimalik leida nõustaja või siis ka lahendus punkt net kaudu on võimalik psühholoog leida, kui on selleks selleks vajadus ja alati võib siis sellel samal lasteabi telefonil konsulteerida, et küsida. Aitäh täna tulemast stuudiosse justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. Me kuuleme veidi muusikat ja siis jätkame hoopis teisel teemal. Nõnda hästi. Kiire. Ja meile meeldis veeta ma juut. Aga kell on saanud need 10 ja 47 minutit ja Tartu stuudios on meil Tartu linna kultuuriteenistuse peaspetsialist Kristjan Kalda ja me räägime nüüd hoopis Tartust kui kirjanduslinnast. Tervist. Tere. Nii. Tartu kuulub siis Unesco loovlinnade võrgustiku, mida see tähendab, mis loovlinnade võrgustiku üldse on ja kirjanduslinna staatus nende hulgas siis? Täpselt nii selle aasta detsembris möödub kaks aastat sellest, kui Tartu võeti vastu Unesco loovlinnade võrgustiku. Ja selles võrgustikus on seitse erinevat alavaldkonda. Tartu valik oli olla kirjanduslinn. Et Unesco asutas Loovinate võrgustikku tegelikult juba 2004. aastal ja tänaseks kuulub sinna 180 linna. Ja kirjanduslinn on seal q. 28. Ja võrgustik kutsuti ellu selleks, et süvendada edendada koostööd nende linnade vahel, kes on sõnastanud ja väärtustavad loovust, on on sõnastanud, et nende linnade arendamisel on oluline koht loovusel ja jätkusuutlikule mõtteviisil. Ja lisaks kirjanduslinnadele kuuluvat võrgustikuga disaini, muusika, käsitöö, rahvakunsti, filmi, meedia ja isegi gastronoomialinnad. No kirjandus on tegelikult väga oluline mitmeski mõttes, et kas või kui me tänase saate kontekstis räägime, siis me viitasime eelmises intervjuus, kus rääkisime laste seksuaalsest väärkohtlemisest jällegi ühele raamatule Juhani püttseppa raamatule, mina olen enda oma, nii et tegelikult kirjandus, selle kättesaadavus, see, et me loeksime, saaksime targemaks, et see on tegelikult väga oluline ja, ja arenenud ühiskonna ja arenenud linna tunnus. Just et ja lisaks sellele uuele teabele, mis me kirjandusest saame siis tegelikult võrreldes teiste Kuust kaunite kunstide valdkondadega. Just ilukirjanduse lugemine arendab kõige rohkem kujutlusvõimet, kujutlusvõimet ja sõnavara ulatust. Ja mis oleks inimene ilma sõnadeta, Ta ja samamoodi suurendab empaatiat ja laiendab maailmapilti. Mida see Tartu linna jaoks on tähendanud, et ta kuulub Unesco loovlinnade võrgustiku kirjanduslinnana? No eks Tartu loodab muutuda selliseks rahvusvaheliselt tuntud-tunnustatud kultuurilinnaks, kuhu tullakse siis lähemalt ja kaugemalt ja kus on alati midagi huvitavat toimumas. Ja loodetavasti see kirjanduslinna tiitel tuleb meil kasuks ka Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisel. Millal siis Tartu milleni püüdleb aastal 2024 aga on väga mitmeid tegevusi, mida Tartu on selle kahe aasta jooksul juba nagu ette võtnud. Et võib-olla kõige rohkem kõneainet on meedias pakkunud linnakirjaniku stipendiumi väljaandmine, mida siis start igal aastal annab, et väärtustada kirjaniku kutset. Ja sellel aastal valiti esimene linnakirjanik, kelleks siis on Kristiina Ehin. Kohe-kohe kuulutame välja uue konkursi ja hiljemalt jaanuari lõpuks on meil siis uus linnakirjanik teada. Millega siis linnakirjanik tegelema peab? No selles mõttes me mingeid kohustusi talle selgesõnaliselt peale ei pane. Ja linnakirjaniku valivad ka tegelikult mitte linnavõimu esindajad, vaid ikkagi kirjandusinimesed ise. Aga aga on, on tore, kui linnakirjanik võtab rohkem linnale olulistel teemadel, sõna näiteks tähistab emakeelepäeva või aitab, aitab kaaslasele tähistamisele või, või, või osaleb taolistel üritustel. Et ei nõua, et tartu marsilaadsed sõnad oleksid kirjutatud ja et oleks luulekogu Tartu linnast valmimas. Ei, absoluutselt mitte, et ma isegi ei nõua, et midagi selle aasta jooksul valmiks, et, et sellist kohustust ei saa ühele loomeinimesele peale panna. Kui palju see kirjanduslinn linnapildis ka välja paistab? No eks looda, et ta paistab järjest rohkem välja ja ehk selle kahe aasta kõige suurem muutus, kus ongi olnud see, et inimeste teadlikkust suurendada. Et kus, kus ta praegu välja paistab, näiteks kui te sõidate Tartus linnaliinibussidega, siis on busside akendel kleebised luuletustega, et see on meie bussiluuleprojekt, kus siis sellel aastal saab lugeda teiste kirjanduslinnade kirjanike luuletajate loomingut. Ja samuti on oleme koolitanud Ta välja kirjanduslinna giide kes Tartusse tuleb, soovib just natukene rohkem kirjanduslikumaid, ekskursioone, jalutuskäike saade, siis on täiesti võimalik tellida kirjanduslinna giid näiteks kas või Oskar Lutsuga seotud kohtade teemal. Ja oleme andnud välja kirjanduslinnakaardid, mis on tasuta kättesaadavad infopunktides ja raamatukogudes kus on siis peal raamatupoed, raamatukogud, olulisemad Tartut tutvustavad ilukirjandusteosed, kirjanduslikud paigad ja nii edasi. Kui levinud on kirjanduslinnas raamatuvahetus? Tegelikult esimene selline samm kirjanduslinnaks olemisel oligi see, et üks noortekeskus vaimustus väga ühest Ameerikast alguse saanud algatusest mille inglisekeelne nimetus on free Lil library, mille mõte on siis see tänavatel oleksid sellised kastid, kus saab panna raamatuid, jätta raamatuid, võtta raamatuid ja Anne Noortekeskus siis võttis selle initsiatiivi, valmistus ise linnaruumi kaks kasti raamatutega, et kastid üle maailma on väga põnevate vormidega sugugi sugugi mitte sellised tavalised postkastid, vaid mõned on linnumajakujulised ja mis iganes inimeste fantaasia leiutab. Ja vot selliseid kaste on nüüd linnaruumi või tänava raamatukogusid, nagu me neid nimetame, on need linnaruumi vaikselt juurde tulnud, aga me loodame, et tuleb veelgi. No meie ilmastik muidugi seda väga ei soosi, et need kastid peavad olema päris hästi tehtud, aga tegelikult mõte on hea ja olen ka mitmes suurlinnas näinud seda. Võimalik, et tegemist on olnud ka siis just nimelt kirjanduslinnaga Barcelonas vist. Barcelona on kirjanduslinnu näskust tõesti. Aga need kontaktid teiste linnadega, kes on kirjanduslinnad, et, et kas, kas reaalselt ka on mingisuguste kontakti või, või ühist tegevust luuletustest. Me kuulsime juba Misson bussis Täpselt nii. Üks selline algatus, mis nüüd Praha ja kraakovi eestvõttel Tartus ka sellel aastal alguse sai, on kirjanike residentuur, mis on mõeldud just väliskirjanikele. Ja sellel aastal siis saabus sügisel Tartusse esimene resident-kirjanik, Sloveenia poeet prosaist Andreid Omaažin. Et selles mõttes see koostöö on olnud Ki inspiratsiooni saanud amine mingite algatustega liitumine Unesco siseselt, et parema toimimise tagamine võrgustiku vahel kirjanduslinnade vahel ja sellised tegevused Aitäh selle intervjuu eest. Tartu linna kultuuriteenistuse peaspetsialist Kristel Kalda, nii et nüüd me siis tunneme Tartut ka mitte ainult kui ülikoolilinna, vaid kirjanduslinna. Aga aitäh ja tänaseks huvite saadega lõpetab mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast kaasa mõtlemast. Saade on järelkuulatav internetis, vikerraadio kodulehel kordub ka öisel ajal ja pärast uudiseid kell 11 ja viis minutit on meil eetris virgutusvõimlemine. Virgutusvõimleja jaoks on seekord Kairi Kruusement ja kes mäletab, siis tema oli see, kes aitas taastada virgutusvõimlemise traditsiooni vikerraadios. Ja head päeva jätku.