Tere, head kuulajad. Tänane huvitaja saade on pühendatud Soomele ja täpsemalt Soome köögile. Uurime, mida soomlased pidupäeval lauale panevad, millised on nende rahvustoidud, milleta pole pidulauda õige pidulaud. Kui palju süüakse kala marju ning miks ikkagi lagrits on Soomes nii populaarne põhjanaabrite köögist räägib täna saates Soome Instituudi kultuuriprogrammijuht Anna Laine. Ja veel saate teises pooles lõpuosas teeb Kerttu Kaldoja portaalist menu väikese ülevaate kultuurisündmustest või niipalju, et öelda, et juttu tuleb Eesti filmist, Ameerika filmist ja jõuluturgudest ning otse loomulikult ka Soome ilutulestikust. Niisugused on teemad täna minu nimi. Krista räime saates kõlab täna ainult soome muusika. Esimene lugu tuleb selliselt ansamblilt nõuda ikka kuu. Ei ta embunuda Emil Loiga Beta hooleta ääre. Ja nii. Ta on, et ta Ta ei peeta hooleta jätta. Pooleli. Tardobee. Hooneta. Ei koonerda. Ja tänane huvitaja saade, nagu juba ennist öeldud, on pühendatud Soome köögile ja saates külas Soome Instituudi kultuuriprogrammijuhte Anna Laine, tere. Tere. Teie elate nüüd pikka aega küll jube Eestis pikka aega, aga siiski. Et täna on tähtis päev, kas teie katate omal laua täna kodus niimoodi, et see on nagu Soome selline rahvustoitudest ja nagu viib kodumaale tagasi umbes nii nagu eestlased olles, kus iganes, panevad kiluleiva laua peale, vabariigi aastapäeval jaa, jaa. Peavad pidu sooviks küll, kata, aga meil on täna nii nagu kiire programm ja nii palju asju teha, et ma arvan, et ma süüa ei jõua teha. Et lähebki nii, et et meie käime nagu erinevates koolides ja radio saatetes rääkimas ja siis õhtul meil on suur pidu Soome suursaatkonnas. Seal on kindlasti laua peal, nagu võtta need paberist tuge. No eks Eesti lipp on umbes sama nagu Soomes, aga viirused levivad. Aga rääkides soometoitudest, siis millised on soome köögi sellised vanad traditsioonilised toidud, mida ikka pannakse laua peale kombid? Ja peab ütlema, et üks kindel valikuna latikala, nii et ma ei ole kunagi näinud nagu ühtegi saame pidulauda ilma ilma kalata. Et, et kala oli üks. Ja kalaga läheb kindlasti till. Et see niisugune nagu Soome rahvusmaitseroheline peaks kilole matil. Aga teile, rahvuskalana ma võiks välja tuua siis lõhele sellise punase kala, mida on Soome vetest väga hea püüda ja mida on pall? Ja meil on nagu lõhe, siis meil on siig ja siis meil on haug, et need on need, mida nagu lauale pannakse vaid need näiteks jõululauale lati siig ja siis erinevad nagu lõhe toidud on siis nagu seal lõunal peolaual. Niimoodi aga veel sinna juurde, kui vaadata, et peale kala, kui palju on näiteks lihal osakaal. Et mis võiks olla sellised. Veel toidud, liha kindlasti on, nüüdse laiali hakkaski tulema rohkem, et RET Soome ka on olnud niisugune nagu vaene rahvas, et et on olnud kala, siis on olnud juurvilju, seeni. Aga liha on nagu aastate jooksul hakanud juurde tulema rohkem ja rohkem. Et soomes ka süüakse väga palju vorsti nagu Eestis ja sealihaveiseliha ka. Aga kas saab välja tuua ka mõne sellise spetsiifilise või spetsiaalse toidu, et mis on just selline soome köögi oma, nii nagu eestlastel on see kaerakile, mida ma pole küll maitsnud, aga öeldakse, et see on nagu meie. Ja mulle just tundub, et see on küll mingi kala, et, et meil on näiteks need, need väga nagu siuksed, ürgsed toidud, mille nimi on. Et silla, see on nakku rokitaina sisse mähitud asjad, et see võib olla nagu liha ja kartul, tuul või kala ja kartul. Et näiteks just Ida-Soomes on see, see, see kala Kuko mis on, võiks küll öelda, et see on üks nagu meie rahvustoitudest. Ja siis karjalast pärit on teine toit, mille nimi on rusu ja see on nagu sarnane selle kala kukaga, aga seal on siis kartulit ja sealiha sees. Et need on olnud siuksed nagu lihtsad, kerged eined, mida on tehtud ja sisse on olnud nagu sinna lihtne sinna seljakotti panna ja siis nagu metsatööle minna, et seal on olnud nagu tegelikult leib, kartulit ja liha või kala on nagu alati sinuga koos. Soome on tegelikult hästi suur maa, et ta ei ole ainult Helsingi, vaid ulatub kaugele-kaugele, kas on ka sedasi eraldi piirkonnad või maakonnad siis, et kus on mingid toidud tulnud ja mida seal armastatakse, mis on spetsiaalselt selle maakonna On kindlasti on, et meil on, nagu just Lapimaal on täiesti oma oma toit siis on nagu see just see Karjala ala, kus on oma toit ja siis seal nagu Lääne-Soomes on ka nagu väga huvitavat toitu. No kui hakkame otsast vaatama, Karjala te küll ütlesite juba ühe sellise toidu ära ka minu arust karjala pirukas, kust see mujalt saab tulla kui Karjala pärinebki ja et see on küll see on, see on vist meie siuke lennaku rahvuspirukas, et kui rahvusmaitseroheline till nii rahus pirukas on karjala pirukas, kas noh, kes ei ole nüüd Karjala pirukat näinud, siis me peaksime teda natukene kirjeldama ja tema maitseb ka. Ta on siis nagu selline väike lootsik, mis on näpitud niimoodi kokku, aga mis seal sees on ja mis jahust tavaliselt seda teha. Taigen on tehtud rukkijahust ja sees võib olla riis, puder voi siis kartulipuder. Mõned inimesed panevad sinna kuum, juurviljaputru või midagi, aga see Traditsiooniline versioon on riisipudruga. Ja et siis põhimõte on see, et sul on niisugune nagu ümbrikule nagu palasedad haiglat, siis paned sinna seda reisiputru sisse hakata portsuta, aga mitte päris pirukaks, vaid jätavad pealt lahtine lood lahti. Seda on hea süüa, ma tean, üks inimene rääkis, et, et kui muidu võib-olla tundub, et natukene nagu liiga tagasihoidlik, aga kui panna veel munaputru peal teha sedasi munavõid ja panna sinna peale sisenemiseks. Maitsev just nimelt muna way, ega seda alati süüakse või siis võib ka panna mingi nakku kraavi, lõhe pala sinna sihukese nagu soolalõhe pala või mis veel on seenesalat? Soomlased söövad palju seeni ja kas see on ka piirkonniti kuidagi jätte Karjala pool rohkem põhja poole vähem või põhja pool süüakse vähem seeni, aga muidu mulle tundub, et Soome on küll üks seeni maa. Et no teistele no ikka ei meeldi ja suurim osa soomlastest sööb küll see nii väga-väga-väga palju. Niimoodi liigume nüüd natukene karjalast kaugemale või teises suunas musta makra, kus on tema kodumaa ja kus seda süüakse, kas see on ka üle Soome selline lemmiktoit? Musta makaron pärit Tamperest ja Tampere inimeste tohutult armastavad musta makra, aga mulle vahel tundub, et meie, kes ei ole Tamperest pärit, meie meie seda nii väga ei armasta. Et aga Tampere inimene, et nad söövad seda nagu terve aasta, et mitte ainult jõuludel, nagu, et et see eesti mustvorst, see verivorst, see on nagu jõulu peolaua toit, aga soomes musta Makaraton alati pakkuda. Patsis. Aga on veel üks asi, mille kohta ma lugesin, et onu nänni, et kui nüüd keegi kuskil pakub, et, et mida ma siis saan, kui ma nüüd ütlen, et võtaks nänni, kõlab hästi, aga õitsejad mämmi on tegelikult magustoit, trukk, jaht tehtud, et magustoit. Aga see, kuidas ta välja paistab, on nii inetu, et see on täiesti nagu. Ja ausalt öeldes, see on nagu kakamood, et et see on niisugune, nagu ta nagu pidupäeval ei panda lõuale või ei tooda välja. See on rohkem nagu lihavõtteperioodi toit. Et kevadel ja lihavõtetel meie meie sööme mammid ja siis seda pakutakse nagu suhkrut, suhkru ja koorega. Maitse võib olla eaga, väljanägemine ei ole kõige parem. No mina ei ausalt öelda ei oskagi öelda selle maitseosast ka, sest mammi mulle väga ei meeldi. Aga just see on huvitav, selge see, kui öeldakse toidu kohta. Huvitav, see vist kehtib nii Eestis kui Soomes, et, et siis on nagu tegemist ainult huvitava asjaga korraga. Vaatasid ja ongi korras. Aga veel. Põhjapõdrad seostatakse väga soomega, kui palju te kasutate? Jõuab toidulauale põhjavad. Rajamine, mida temast põhjapõtra pata tegelikult on üks mu lemmiktoitudest, et seal kasutatakse siukseid nagu väikseid väikseid tükikesi, mis on jäisest põhjapõtra astma kuuloaga võetud ja siis sinna nagu pada pannakse, õlu. Võib-olla keegi paneb nüüdse laiali nagu peekonit. Aga see on üks nendest nagu toitudest, mida terve Soome hetkel sööb. Et okei, et seal nagu piimal põhjapõder on tähtsam ja et nad kasutavad seda liha nagu. Igale ühele toidule, et näiteks lappima lihasupp, mida ma kunagi sain, oli vesi, siis oli natuke kartuleid ja tohutult palju Petraali põhjapõdraliha ja see oli nii heamaitseline. Aga mis selle maitse siis annan, millega maitsestatakse, sest lõunamaades on palju maitsetaimi veel põhjamaal väga palju ei kasva ja kui veel meile vanasse vanemasse aega tagasi, siis, kui liikunud ka väga palju neid taimi. Sool ja pidilar, see ongi, siin ongi käiget. Võib-olla pipart ei ole ka vaja, et et sool tegelikult, aga põhjapõdramaitse on nagu metsik. Ja et see iseennast on nagu väga-väga heamaitseline liha. Niimoodi ja magustoitudest ka pisut, millised need on, arvestades, kui palju on soomes Marju mida sellest kõike tehakse? No meie teeme nagu marjudest just nagu erinevaid plaadi koos siukseid, nagu ahjus erinevaid, soome keeles on piiraka eesti keeles rohkem nagu goog. Et on midagi, mille peale on siis võib-olla mustikad või vaarikad, pohlad ka, et need nii magusat ei ole, aga, aga need magustoidud on kaljust siuksed nagu Mariatega väga, väga tihti seotud. Aga kas on? Ka teil nagu pühade puhul toiduga seotud, muide mõned kombed või uskumused, et selle toidu peab kindlasti laua peale panema, iseasi, kas nüüd keegi seda ka seal sööd. Aga et ta on nagu selline sümbol või hea õnne. Aluseks, et vot ta peab lihtsalt käima. Tuleb mõni selline ette, kohe ei tule meelde. Näiteks kui inimesed kolivad, siis alati tuuakse nende juurde Ki leiva ja soola, seda alati pakutakse. Ja siis Soomes on niisugune nagu ilus kombed, kui peresse sünnib lapsi sisse, korraldatakse rotinat. Ehk inimesed tulevad ja toovad nagu erinevat toitu selle pere jaoks, et nad toovad nagu onu magustoite ja on soolast ja et ja selle, see on nagu pärit karjalast kavist ja selle nimi on radinat. Aga öelge, kui palju on ajas Soome köök muutunud, kui palju on tulnud sinna võõraid mõjusid? Alguses Rootsist siis kindlasti ka Venemaa poole pealt ja nüüd lõpuks. Kus noh, kõik kogu aeg seguneb olgu siis Türgi, Itaalia kui palju on see pilt muutunud? Väga palju, see pilt on tõesti muutunud. Et mulle tundub, et nüüdsel ajal Soome rahvustoit võiks olla pitsa, et seda pakkuda igaühes kohas väikses külas, et kui sa sõidad ükskõik kuskile Soomes, seal on alati nagu pitsat pakkuda. Et see võiks olla. Aga siis see on ka samas huvitav, et meile on tulnud, nagu Indoneesia käiakse, meil on haige, et, et see on ka huvitav, et, et on erinevaid variante, mida proovida. Et ja mulle tundub, et soomlased nii ei unusta seda oma kööki ka, et meil on need omad kombed ja siis tuleb midagi juurde. Näiteks kebab mulle väga meeldib, et et see on tore asi, et teda nüüd lähedalt saab. Just Me teeme seemned ühe pisikese pausi oma juttu ja kuulame muusikat, Artu viskari ja laulab meile ning seejärel jätkame juttu soome köögist. Külas on meil täna Anna Laine, kes on Soome Instituudi kultuuriprogrammi juht ja teemaks on meil soome köök ning kes on nüüd oodanud, et millal me lõpuks lagritsa-st räägime, siis õige varsti. Pärideini Rempaadi. Koos muusikas veel kuuluva Toyota andardil. Firmale pigem mõtlen kuva. Ei kao. Onu. Töödakina. Kärni Priscilla meile lauredki. Ta küla oli, kool, ei kao ju ennegi auto, Mauno Koivisto filmeinendina, VR. Täna saates külas Soome Instituudist kultuuriprogrammijuht Anna Laine ja teemaks on meil Soome köök. Kas täna, kui inimesed istuvad kodudes Soomes on vaba päev tehakse head-paremat, laua peale pannakse sinna ka natukene lagritsakommi. Või siis salmijaki ikka pannakse. Et see on just see asi, mida soomlased kindlasti teevad. Ja et näiteks siin Eestis. Ja ma nagu vahel on raske, et poodist ei saa Lacritud või, või salm jakid. Ent siis peab kellelegi helistama, et kui tulete Soomest, tooge palun mulle salm jakki. Need on step altarikommid, mis on veel nagu lausa väga eriti sellised mustad ja, ja väga niuksed Uhklagritsased jah, aga mis see on, et kas te juba kõlab imelikult, aga kas juba lapsena hakata armastama lagritsakommi või on ka soomlasi, kes ütlevad, et mulle see nagu harjumatu Ma ei ole kunagi kohtunud soomlasega, kes ei oleks nagu võsal Miakeid või lagritsa söönud, et kellele need ei meeldiks. Et ausalt öeldes ma ei ole kunagi kohtunud. Et see ongi nii, et lapsepõlvest saadik. Et näiteks minu lapsepõlves oli siuksed nagu suured mustad salmina, keegi nagu mündid, mis oli nagu mereröövlite rahad, Mercarid, neid siis söödi. Neto oli nagu siuksed, nagu saab imeda. Aga muidu ta on nagu siis selle kummikommimoodi. Jah. Ma olen ka kuulnud, et sellest tehakse isegi jooke, pannakse kuhugile sisse, need kommid lastakse siis seal ära sulada ja siis jääb selline lagritsajuur. No alkohol ja et, et võib öelda, võib öelda, et see salm jabki kossu on tehtud niimoodi, et on pudel, korvan viina ja siis sinna pannakse neid. Turgin Pipuri nimelisi nagu salmi akti komme, et seal on siukseid nagu salmi jahu sees, lastakse olla paar-kolm päeva ja siis ongi valmis. Vahe on salmijakil ja lagrits seal. Tegelikult need on sama asi, aga salmi hakk, kile on juurde pandud veel ammoonium, kloriidid ja selle, selle sellest tekib see natuke erineb magu, ei maitse. Aga muidu, kas neist tehakse ka eraldi magustoitu või kuidagi nad ongi lihtsalt kommidena kohe või kasutatakse veel. Lagritsa maitset vahel keegi püüab teha nagu lagritsa-magustoitu. No lagritsajäätist meil meil on juba olemas, aga rohkem see on nii, et näiteks peolaual on mingi nagu koogia siis seda nagu peale pannakse vahukreemi ja siis kommid sinna peale ja et mitte nii, et need, need nagu väga segatakse nagu tainasse või kuskile. Aga rääkides sellest, kui palju soomlased kodus süüa teevad, siis mismoodi see traditsioon on muutunud? Palju kurdetakse, et lähed Soomes poodi, vaatad, kõik on valmistoidud, et, et nagu hästi lihtsaks on asi tehtud, et kas nad siis ei teegi kodus isendit. Ja kuidas sellega on soomlased küll teevad kodus ise süüa, et mulle tundub vahel, et soomlased tulevad nagu Eestisse restoranidesse sööma, sest see on nii palju odavam siin ja et, et nagu toit on ülihea siin Eestis restoranides. Aga et jah, soomlased teevad kodus erinevaid, õhtuse väike lõunasöök kit, meie sööme nagu restoranides loomulikult nagu siin töö jooksul, aga, aga siis jälle nagu perekonnad kogunevat oma nagu köögilaua äärde ja sisse söövad koos. Kas on vahepeal muutunud ka, sest üksvahe oli ju selline aeg, kus väga palju söödigi väljas võeti külmutatud toite, mida saab ruttu-ruttu valmis teha, et ei pööratud nagu sellele. Nii palju tähelepanu, et, et teha ise algusest lõpuni ja teha just värskest toorainest. No see asi on natuke nüüd jälle hakanud muutuma Soomes, et inimesed rohkem tahavad ise teha ja et sellest räägitakse väga palju, et peab olema nagu puhtad head toorained, millest seda toitu valmistatakse. Ja see ongi huvitav, et näiteks üks nendest Soome 100 aastat teemadest ongi, et sööme koos ja et inimestele tahaks veel nagu rohkem tutvustada seda, et võime koos süüa ja teha neid toite nagu ise Aga öelge, kas Soomes on ka kokaraamatute buum, nagu Eestis on? Meil on siin ikka juba paar aastat, kus kokaraamatuid tuleb ja tuleb ja tuleb kogu aeg, et kas Soomes on sammuma. Ja et küll meil meil ka kokaraamatuid tuleb, aga, aga see, mis on nagu Soomes hetkel buum, on see nagu otse metsast selle toidu kogumine, et inimesed hakanud näiteks metsast korjama ikka seeni ja ja nagu Marju, aga ka erinevaid nagu nagu nõges on nüüd Soomes väga nagu moodsas rollis ja et inimesed lähevad metsa ja sealt koguvad asju, et see on nüüd nagu siukene. Uus uus super asi, enne seda ei olnud või vahepeal oli ta nagu unustatud. Ei mindud. See on alati olnud tõenäoliselt maapiirkondade rohkem, jah, aga siis seda unustati nüüd nüüdsel ajal inimesed ka linnades lähevad nagu metsa ja et sealt seda oma toitu korjavad. Aga kui palju on teadmisi, sest eks need kipuvad ka kaduma, et ei tunne ju seenegi kõik inimesed piisavalt, et noh, võib-olla paari-kolme, aga, aga edasi on nagu keerulisem. Hetkel just need Soome tuntumad tippkokad teevadki siukseid nagu kokaraamat tuil, kus õpetatakse inimestele midagi ja võib kasutada. Ja et see näiteks Taimetoitlustamine hetkel Soomes väga nagu huvitab inimesi ja neid erinevaid variante tuntakse väga palju, uued innovatsioonid, nagu toidualal on, on seotud just siukse nagu taimetoitumise toitumisega, aga siis otsitakse ka neid vanu juuri ülesse ja, ja mugandatakse kuidagi seda vana, mis on kogu aeg olnud ja sinna lisatakse juurde just täpselt nii et näiteks kaer on alati olnud nagu soomlaste jaoks väga tähtis vili. Ja nüüd sellest Soomes on tehtud uus versioon, mis on rebitud kaer ja et see on niimoodi tehtud ja see on niisugune nagu uus innovatsioon. Et see vôib kõrvaldada liha, et seal on kõik proteiinid, käigu on olemas ja et siis see on nagu lihtne teha, et sa ostad paki rebitud kaera ja siis hakkadki tegema näiteks pasta Bologneesed või mingi india toitu või või sellest, et ma olen söönud seda põhjapõdrapada, mis oli tehtud nagu Vegaan versioonis, nii et see oli rebitud, kaerast tehtud ja siis oli just kartulipuder seal ja ja pohlamoos ja, aga põtra. Petra, aitäh, et rebitud kaer oligi nagu see, see, mis oli, nagu asel asendas seda Petra liha. Te olete väga nutikad Soomes, et sedasi asendada ja mõelda, sest noh, siin ma ei ole veel selle seda kuulnud, et kaeraga sellist asja saaks rehaga. Ja meil on kodulehekülje peale tulnud üks tore kommentaar Karjala piruka kohta. Karjala pirukas on ka väga maitsev, kui sinna peale panna vürtsikilu. Tuttav soomlane õpetas karjala pirukad ja vürtsikilu, mulle väga meeldib küll, et ja vürtsikilu on niisugune, mida me nagu esimesel mail alata sööme, seda sill lihtet, siis on need Silly võileivad, mida Soomes pakutakse, et on rukkileib, siis on see kala maitsestatud kala ja siis jälle Pill. Jälle til veel. Aga kuidas on lood murakamoosiga, mis on maailma parim moos millega see kokku käib ja kuidas teie ise seda nagu pakutaja sööta, kas koos lapijuustuga? Just nimelt lapi juustukase lähebki, et see on nagu tohutu hea paar lapi juustu peale natuke murakamoos ja ongi õige, et see see on nagu magustoit, mis mulle isiklik väga meeldib. Kas see võikski olla Soome magustoit number üks ja, või on midagi veel mustikapirukas? Mustikapirukas võiks ka olla, aga mulle tundub, et bioosti murakamoos, et siin oleks nagu kõik need osakesed olemas, et et millest soomlased on tuntud soomlased, soomlased oskavad teha juuste näiteks. Tõsi, aga Soome rahvusjoogid, millised võiksid olla. Kas see on kohvi? On number üks ja see on alati number üks, et soomlased joovad. Mis mis iganes, nagu statistik ka saab vaadata, et soomlased tõesti joovad kohvi aga siis meil on see just see salm, jakki, kossu, see võiks olla meie nagu rahvusviin. Ja ka siis meil on ka teised variandid, näiteks just esimesel mail alati tehakse, juuakse, Simad mis seal muidu, hea, et see on niisugune, nagu seda võib ka nagu teha, nii et see lõpuks on nagu alkoholi nimega. Et see on rohkem nagu niisugune. Ja kus on see siukseid nagu see on, väga magus, rosinaid on ja siis on nagu seda. Ma ei tea, mis see on nagu, et kas seda nagu, mis seal eesti keeles see sõna, aga seda nagu kääritatud. Ja siis ta jääb, selline magus, magus, heamaitseline. Okei, hapuga. Aga mis asi on sahti? Sahti, õllesugune asi. Et sahti on niukene, tugeva maitsega õlu või koduelu. Et näiteks kali on natuke sarnane sellega, et see on, see on ka magusam, kui õlled normaalset on, et et sahti on niisugune ja, ja siis noh, promiliaid on väga palju, seda väga-väga palju ei saagi juua. Aga mida lapsed joovad pidulauas, mida neile pakutakse? Mahla, ma arvan, et jälle tulevad marjad. Et Ma mäletan, oma lapsepõlves oli alati, nagu maasikamahl oli kõige parim asi, mida, mida nagu saia siis no aga nagu erinevat nagu sõstrad, stratit, mustsõstrad või punastest sõstardest tehtud mahlate, et seda kindlasti ja siis meil on ka meiegi apa. Et limonaad, apelsinimaitseline limonaad? Jah, on ka olnud alati nagu minu lapsepõlves peolauas. Aga kas täna bioloog on rikkalikud, mis te arvate Soomes või kuidas see on, et mis kell istutakse, kuidas see komme on, kas hakatakse ka vaatama kätlemist, mis käib küll hästi ruttu. Ja see ongi nii, et Soomes alati on kiire süüa, et siis saab nagu teleri äärde istuda, juurde istuda, et see on nagu huvitav kombel, et kõik inimesed kogunevad vaatama seda nagu presidendi vastu võtma. Aga, ja enne seda on alati pidulaud kindlasti. Seal on küünlad, sinivalged, küünlad on lauda pandud ja minu kodus on alati olnud just kalalapi, juust, murakamoos, kõik need asjad, millest me oleme rääkinud, need on alati seal laua peal olnud. Suurepärane aitäh saatesse tulemast, Anna laine ja palju õnne kõigile soomlastele. Aitäh. Just ja jätkame siit taas Soome muusikaga. Tabanigantsa laulab meile. Palju õnne Soome. Terminoloogiat kui karioloogia nähti ka neid tagamängijatele. Potto põtta, puder. Selline polkast siis ja nüüd teema ka kultuurisündmuste juurde, mida saaks vaadata, kuhu minna neil silm peal hoida menu portaalis Kerttu Kaldoja, tere. Tihe ilusat kolmapäeval ma mõtlesin, et alustame siis ka täna kohe ikkagi Soome õnnitlemisega ja räägin sellist asja, et täna õhtul kell 21 25 tasub minna Tallinna Vabaduse väljakule ja seal siis lastakse Soome 100. sünnipäeva auks üks uhke sinivalge ilutulestik, õhku lastakse seda Harjumaalt, aga kõige parem on ilmselt Vabaduse väljakult seda vaadata. Ja enne, kui te lähete Vabaduse väljakule, tasub hoopis teha arvuti lahti, seepärast ERR-i portaal kannab üle Soome vabariigi presidendi vastuvõttu. Et sellist asja otsepildis ei ole tavaliselt ka võimalik vaadata, aga seekord siis eriti uhke ja pidulik, et vaadake minu portaalist järele. Just. Nii panite kirja need kõik, ma loodan, et mis kell minna saluuti vaatama ja mis kell siis saab hakata vastavat jälgima. Aga veel. Aga veel, meil tuleb sel nädalal siis välja järjekordne Eesti mängufilm, millest me tegelikult põgusalt PÖFFi raames juba rääkisime, aga sel nädalal jõuab ta siis nii-öelda tava kinodesse, tavalevisse ja selleks on Sulev Keeduse uus mängufilm, nimeks mehetapja, dub vari, ehk tegelikult tegemist ongi nagu kolme filmiga kolm ühes. Et saate kolm erinevat lugu, kolm novelli ja ühendab neid siis peategelane näitleja Rea Lest, kes mängib kõigis kolmes novellis pearolli. Ja millest need lood siis räägivad, nad on täiesti erinevatest ajastutest kõige esimene lugu, mehetapja on tegelikult rahvapärimuse või rahvaluulel põhinev motiiv mille peategelane moora on noor pruut, kes läheb uude peresse vanema mehe juurde. Ja siis pulmapäeva hommikul algavad sellised sajandivanused, kombed. Ja, aga noh, see kõik ei lähe tegelikult päris nii nagu peaks minema. Ja väga huvitav on see, et see seesama filmi osa on siis tehtud väga sellise omapärase pildikeelega, ta on selline mustvalge, natukene sünge. Meenutab väga mängufilmi november, mis tuli välja möödunud aastal, ehkki kummalisel kombel mehetapja on filmitud varem, aga lihtsalt jõudis nüüd hiljem kinodesse, aga nad on mõnes mõttes natuke sarnased. Aga siis pärast mehe tapjat, et tuleb teine novell ja selle tegevus toimub juba hoopis 1949. aastal ja seal on peategelaseks noor Elina, kes on ingerimaalt sõja eest Eestisse küüditatud. Aga siin, Eestis elab ta edasi küüditamise hirmus ja seetõttu sünnita fiktiivse abielu Heinoga ja peab kolima Heino onu juurde. Seal on erinevad perekondlikud traumad, mis, mis seda lugu veidi vürtsitavad ja olukord muutub eriti ohtlikuks siis, kui teatavad organid siis püüavad jälile saada, kas tegemist on fiktiivse abieluga või mitte ja nõuavad teatud tõestusi. Ja, ja isiklikus plaanis ütlen, et see süütu on kõige, isegi võib-olla huvitavam lugu kogu sellest plaanist on väga selline. Ma arvan, et eluline. Aga kolmas lugu, vari, see on juba täiesti noh, täiesti midagi muud, see pigem on sellise natuke fantastika reaalsuse piirimail olev lugu. Kus on siis peategelane Luuna lee tegevus toimub tänapäeval ja tema põgeneb kodust ja mitte ainult siis kodus kui füüsilisest maailmast, vaid pigem ka natukene iseenda ja sellise ennast ümbritseva tühjuse eest ja tema satub siis väga erinevatesse kummalistesse olukordadesse, tutvub väga omapäraste inimestega. Ja see selle novelli lõpp, siis võtab tegelikult kokku natukene ka kõik need kolm osa, et ta kohtuka nende tegelastega sealt eelmistest osadest, aga väga, väga huvitav lahendus ja väga omapärane vaatamine meenutada. Sest raamatut, kui ma ei eksi, oli kirjanik Rein Põder, kes on sama asja kasutanud, kus ta on justkui kolmest naisest kokku pannud ühe raamatu kõiki neid nagu miski ühendab, ma ei saa kahjuks selle pealkiri praegu öelda, aga see on väga tuttav nipp, et viia erinevatest aegadest koguda lood kellestki ja siis nad kokku siduda. Iseenesest päris põnev, väga põnev ja näitab sellist inimese, seda hinge ja naise tugevust ja ja kõike seda kokku, et hästi huvitav vaatamine. Nii. Aga hoopis teist laadi vaatamine äkki räägib hoopis ühest vanast filmist, milleks on siis legendaarne USA mängufilm, visa hing. Nonii jõulud on tulemas just nimelt jõulud on tulemas ja kõige huvitavam fakt on see päris, mitu USA väljaannet valisid sellel aastal visa hinge läbi aegade kõige paremaks jõulufilmiks mis ligigi poteid, mina nagu oleks arvanud, et legendaarsed kas üksinda kodus vitsu wonderful life juba nagu täiesti juba mitu-mitukümmend aastat tagasi valminud film, et, et neid geniaalseid filme on tegelikult ju veel, aga näedsa Pisa hing ja visa hing kindlasti venelastega televiisorist, aga miks ma sellest räägin, on see, et nüüd jõuab ta taas kinno. Minge vaadake hoopis suurelt ekraanilt. Kõik võimsa lahendusena seal digitaalselt taastatud, väga hea heliga ja minge vaadake Coca-Cola Plaza'sse siis täna õhtul ja tegelikult on ta lisaseansid, tulevad igal kolmapäeval ja Filsis tegelikult Ta on ju kuldne märul. Ehk mitte üldse nii südamlik jõulufilm, kui võiks arvata, kus siis peategelane, bluus, Willis, kes kehastab New Yorgi politseinik John McCaini läheb jõululaupäeval Los Angelesse oma eksabikaasale järele kellelegi ta soovib oma suhteid soojendada ja avastab siis sealt kontorist toppis Pi hambuni relvastatud terroriste eesotsas täiesti geniaalse näitleja varalahkunud rikmanniga. Ja siis sealt ju paranevad kõik need sündmused edasi, aga mulje võib öelda, et jõuluvana ei näe. Ei näe natuke jõulumuusikat, kuule aga vahva vaatamine ja minge siis äkki ja vaadake vahelduseks seda suurelt ekraanilt ja võib-olla teistmoodi elamus. Aga räägime natukene ka jõuluturgudest, räägime natuke jõuludest ja aeg hakkab juba sinnamaani jõudma. Kindlasti me jõuame seda veel palju lahata, aga ma olen nüüd juba hakkavad need jõuluturud pihta. Ja näiteks on tulemas traditsiooniline Eesti kunstiakadeemia jõululaat sedakorda siis balti jaama ootepaviljonis. Ja nemad 10. detsembril pühapäeval päev läbi siis peavad laator ning müügil on seal nii kunstiakadeemia, vilistlaste kui ka praeguste tudengite, seal on kunstiteoseid, maali, keraamikat, nahka, tekstiili, mida iganes te võite ette kujutada ligikaudu 90 osalejat. Ja minge vaadake, sate hoopis äkki omanäolisemad jõulukingitused. Samamoodi võib vaadata ka rahvusraamatukokku, kus on Eesti tarbekunsti jõulumüük käimas. Need toimuvad siis sel reedel ja laupäeval. Ja seal on siis tuntud eesti tarbekunstnikud, kes oma originaal loomikud pakuvad, et saate otse kunstnikelt soetada erinevaid kingitusi, on ka ehteid, tekstiili, nahka, klaasi, mida iganes võite ette kujutada. Võib-olla veidi omanäolisemad turud on hoopis esmaspäeval Draamateatris, kus on järjekordne jõulusahver kes ei ole külastanud, soovitan minna hoopis omanäolisem. Selline südamlik ja armas näitlejaid näeb palju, kes kõik on väljas oma hoidiste ja erinevate käsitöö. Aga meite kostüümidega ei saa endale osta kostüüme, ma ei ole siiaosatäitja kleiti ei, sest et tegemist on ikkagi pigem nagu kollektiiv või loodud turuga küll aga mitte soetada baarman marineeritud seeni või muud säärast ja see toimub siis sel esmaspäeval. Ja etteruttavalt võin öelda, et ERR-is samamoodi järgmisel kolmapäeval taoline jõuluturg tulemas. Sellest ma nägin eelmine kolmapäev uuesti, aga võite samamoodi tulla uudistama, vähemalt ärge kohe raha ära raisake. Draamateater ei tasu, ei tasu nagu ei kunstiakadeemias ega draamateatris ära raisata, tulge vaadake ikkagi meie majja ka. Aitäh Kerttu Kaldoja täna ja kuulame neid Juice Leskinen'i. Ja tänaseks on huvitav saade läbi saanud minu nime Krista taim, tänan teid kuulamast ja kuulmiseni juba homme.