Algal laulu hülgejääk ja kiidancy nuukettides ma algal laulu, hülge ja keedangi kütti del. Ka kumbki seda juus kui jagachi liiga ei saanud nutit mulle isid nii ägedasti. Küünlakuus, kui külm oli, oli angetas kõik Riia meri, küünlakuus, külm oli, oli, langetas kõik Reia. Vorstid pannil las tõmbavad rasvases krõbedamaks. Sotaat olid seda õllekapa päris nobedasti kergitanud. Missa nüüd ürgkaart. Kuhu need lapsed siis jäävad, pole vil Maiudki tema alati igal pool esimene. Eks neil seal koolimajas isetegevus või proovinud või lubati kohe tulla, kui lõpeb. No seda nad siin mitu nädalat peale jätsid, et näidata, kuidas ikka vanasti neid nääreid peeti ja oldi õhtu, olgu siis pealegi. Assaga tulla, nüüd ongi meil siin kohe nagu päris näärid või sihuke miljöö, nagu öeldakse. Nad avad jutt too hülgejääst ja kiitvat Kihnu küttidest ja sedakorda see töö jälle tehtud. Kinkseppmeister kodu. Asja ja ikka veel oskasid. Meister teeb tühjast asja ja kahest nahast kasuka. Vanematele ilusasse siia ahju kõrvale valvesse lapsi ootama. Et, kus sul see õlekubu siis on, pidid ikka too. Toovad toovad poisid võtavad ise tulles talli juurest kaasa siis tulid kaku küünlataadi. Ei. No mina ei saa seal põrutavad tuuleAga sisse. Varsti tulivad kere. Tere, jah, mis sokisahad, viska lumepall ära, tasid Luntu. Ma tulin tüki, ongi? Jah, jah. Tulevad harjutad neil ühti, laulu, kõiki ei saagi tulla, aga näe, kaljule pihu tulevad küll. Lase aga tulla, kui tulema peavad. Mõista mõista, mis see on, laut, lambaid täis, ühelgi pole saba taga. Näouki andvaid täis, aga ühelgi pole sabadega. Edela ütlen teistele ka ja raadio lähtele. Need on need, ütlesid meenieldsega pioneerid, needki suvent hammas olnud, et need korjavad manu näärikombeid. Närd jälle korjab oma koli jaoks, siis tead, koolid, nöörid, niuksed, epigantifineerindi, pioneerid, üllatus. Las lapsed teevad ja mängivad, õpivad ka vanu kombeid. Mind niisugune ahjus on? Ei muud, kui näärigak kasvamas. Keel on veel väljas juba pime, aga teisi tulega tuli ta. Kas sa kuulsid keegi nagu nõrgistes ukse taga? Jooned tuulepoisid, hüplevad tare ümber, tuleb tuult ja tõstab tormi. Põhjatuul paneb püksid jalga. Maiu mõista mõista, mis see on. Ei, pühib toa taga. Tolm keerleb toa ees. Pühi toadega tolm keerleb, toays vedage märgiga ütlema jää raadio lahtine. Töötja neist tuulepoistest, kui tares on soe. Küünlad, panime ka lauale. Pioneerid ei tulegi, veel ei jõua ära oodata. Keegi nagu krabistada hapnedega, kuusita. Mis sest nääriööl võib paljugi kuulda ja näha, kes kuulda ja näha oskab. Ei räägi täna oleni, närin nööriga. Tere, Meil elavad, kas luba tuppa tulla? Tulge ise ja tooge näärika. Pere pere, ärik kaasa. Käki neile ongi siin kõik, nagu oleks päris näärivorstid nääridakud. Oi püüan kaljul suu, õled. Ega nüüd pole muud, kui õled põrandale. Maiu ära keksi nii palju ees. Las laps hüppab. Vanasti visati kogu nööri õlgadel, ei tohtinud magada ega midagi. Kirjuta üles, kallis. Vaata, nii kui ikka õled tarel siis on päris pühad sees. Istume maha õelgidele töödega. Jalaaju ära olla. Minu memm räägib, et nääri Õhtul visatud õlgi lakke siis, kui hästi palju õlgi lakke rippuma jäänud seestunud Heaviljas. Ja visati ja sõnati lepaurva leiva urvagaase urva kalla urva odrad, kui seasaba. Jääb ära. Ka. Ühtegi lakki kukuvad alla. Ega ükski tark pole taevast tulnud. Laseme, harjutame. Mis te mässate? Ega see pole ju rehetare lagi. Sinna partele võis neil ju rippu jääda. Aitab küll. Vajate pea, tõlgi täis. Öelge, mis siin nii toredasti lõhnab? Teine hävigapud nõuaks, nõuaks määrid tulla, siis saaks lapsed saia süüa. Siis saad matsu moka peale, Kinder konti keele peale. Nääri. Pidi ju seitse korda sööma nii palju, miks, eks see olnud jälle sellepärast, et kui seitse korda seedi, siit saadi sügisel seitsmekordne lõikus, kirjuta üles, Kälju, aga sina õpi pähe ja pane kõrvad pähe. Kõik kõrva. Vot näete ikka, akud on nii kenad ja krõbedad, võib maitsta ka, kust sööta, siis siin on näärikakk, pandi nääriõhtul lauale ja pärast pandi viljasalve hoiti seal kevadeni. Karja väljalaskmise päeval söödeti ta loomadel lehmi. Siis loomadel hea karjaõnn, ei jäänud huntidele jalgu iga tulnud tõbi peale. Aga meie seemineid kakud pärast ikka ära. Jaborstid takkapihta. Oota nüüd räpiaega. Vaadake, poisid, Kosson ikka toigas, mis toidab, siis on vägikaigas. Mis muud teaks, teab kumb teist on tugevam. Märtuigalju. Proovida istute õlgadele, jalad tugevasti vastamisi. Tuge. Nii võtate kaika pihku tõmbate kumb siis teise üles kergitab, all vägilane? Panevad vastu kaljut, panen ka egama, pelga. No hei, sina mind lahti, tõmba, las käia. Kus sealhulgas. Oi-oi, plaarsekesid, ega sa haiget saanud Märdiga nüüd saab, rabeleb ja tõmbab nõksuga, mis nõksuga, tahad uuesti proovida? Mina käin ise proovida, tulid. Sina maju. Oled paras leib ahjuviskamiseks. Paras näärikakk. Tule, ma viskan. No poisid, siin on teile veel üks näärimäng. Kingseppmeister ise. Öelgedes näe, see pannakse keset põrandat püsti ja, ja siin vanasti oli kingsepa mängu õlgadel see kõige põnevam mäng. Kes mees, siin see mees seal küll mina seletan. Sina kalju oled valvur, valvad, et kingsepa silma peast välja ei lööda. Aga sina, Märt, sõidad kaksiratsi, kepi seljas ümberkingseppa ja püüad teda kepiga ümber lükata. Kailu jälle püüab kepi otsa kingsepast mööda lükata. Noh, teeme ära minugi poolest. Tere, tere. Kas kingsepp kodus kodu, Oskodus, kas ta mulle kingiga teeb? Ei tee, siis pistan tal silma välja, eks lesta, kui saad helised alasta. Nüüd olge mõlemad kaksiratsi, aga seljad vastamisi. Niimoodi see testi ära hõiska enne õhtut. Eino. Eno osa kisab kivis. Leiva välja, ah niimoodi või nii tugeva osa muidugi. Aga tulgu võidu ütlema, vaatame, nii. Jätta, jah, kelle selg sügeleb, küll see sauna kütta? Õige jutt kalju ära jätta. Tule või toitlema, tule, tule ja tule tulengi. Mis sa siis ütled, lase tulla. Et soosooni moonisoni moonist sai muraka murakas Saimoori pilli. Moori pilist Saipiburi Biburist, Sairi buli ribulist sai linna selge rinnaselest Sõmericku Sõmerikust kõveriku kõverikus, soolavakka soolakas, valina valinast ta vikerkaari vikerkaarest kabuna, kabunasta kabuna seda, kas siis metsa, kuuse alla, kulda, metsa männi alla, männi olla, vait, nälja alla. Männi alla männi alla Maiu peab sulle ette ütlema sõnad said tõust otsa. Said siis said, mis siis. Siis on seda, et lööme rinnad kokku. Kalju söika Tammet. Tõuske üles. Andke käsk. Vaatsekese, ta sai haiget, kes asite? Kuula nüüd. Aitab trumpimisest. Muidu jää õlg istumiseks. Kuse õllekapp jäi kul huvitis kuiva. Väljumine too eestoweneid ja puhkame. Kas endised juba arvata? Näo ühelgi pole käpaga, mis tean, viu. See ei tea praegu. Vehib toaga tolm keerleb toaid. Pea ei võta praegu. Ma teen teile Parin ühe viguri D ja E T. K ring ja selle paneme põrandale ja mina astun selle keskele. Niimoodi. Arvake, mis ma nüüd teen, ei tea. Nüüd lähen võtan ahjust vorstid välja ja panen lauale. Aga ega ma sellepärast ringisest välja ja astub. Ringi äike kaks, juhi töö ikkagi võtan vorstid välja, ei võta, vöötan ringist välja ei astu, aga võtan. Aga kuidas sa siis saad? Vaatan niimoodi. Võtabki parke välja. Riigiteeklaasiga ja kestaaton, lipsasid hooned. Kast biooti, diaati, mis väljas on. Lumesadu on järgi jäänud, tähed säravad ja kõik taevaalune kihab. Mis asja? Nõiad kihutavad ahju luudade seljas. Kas tõesti ja igast korstnast lendas üks nõid Murrinal välja tulejuga ainult taga nalja ja justkui sputnikuid. Tiivad teab neid, eks nääriõhtul juhtu mõndagi. Jah. Teate, keda ma veel nägin. Vanasarvik, kust. Ta oli jah, katusel sarvi peas ja saba taga. Küüned muutusid, krõbisesid. Tarvikul köine. Mees siin karta näärinälja. Las tulla, teeme ukse ilusti, Laarti. Sellele veljele. Tänu soovimast head karjaõnne kanad unele lammastele kaksikud talled. Tänu soovimatu juurde jäänu men, kes see on, kas sa ei näe näärisokk? Seed näärisobule peab midagi kinkima. Õnne soovim sees, mida kindaid paelus arvedele, õunu, pähkleid kaukasse. Maiu, mine too korvis pähkli. Külon, tore saak. Ta arvedjas sabaks kelgi kaela. Sarvi ehtsad sokusarved, aga pea on puust ja sabaks on saunaviht. Hobuse look ühe haru küljes on pea ja sarved teise haru küljes, saba. No ma ju ka sajab veel hirmu peale. Ei jaja polegi päris nukk. Nööriga üle õlalook jalge vahelt läbi. Ma nägin, kui tahad selle endale kuuris selga. Käru kibe sai käed üles kirjutada joonistama eksigioonistanudki. Ma endal näärisokk kui hännaga ja habemik Kõik. Külalised näärigatugatma Temaitsma, olge. Erkmek aitüma perenaisele. Aitüma, PRi saale ei tee, ma ei saale.