Läheb saade sarjast viiuliga Meet lahutamas ärgitajaks nagu sellesse res ikka Erki Aavik ja mis on sul nüüd täna kotis kaasas? Jätkaks ikka selle haruldase vana plaadisarjaga kus me oleme siiamaani kuulanud salvestusi päris käesoleva sajandi algusest koguni 1901 on näiteks Babades alassaate, see käis meil eetris ka juba arvestatud muusikat ja ja täna kuulaks siis näiteks aastast 1902 mõnda salvestust ja ühtteist ka uuemat. Aga nüüd see meie saatesarja pealkiri ärgitab koerust tegema. Nimelt. Meil on kokkupuuteid sinuga koos ka väga palju. Viiulimuusikaga džässivaldkonnast ja viiuldajad omavahel. On küll nii polariseerunud. Kangesti siiski mujal maailmas saavad tihti omavahel kokku ja ühendavad hüvitavad hellizaanlaseid, sulatavad need kokku, teevad suurepäraseid plaadistusi. Ja ma usun, et viiulimuusikahuvilistele kindlasti ei ole tundmatu selline nimi nagu Stefan Grapelli, aga nüüd, kes on nii väga akadeemilise muusika kuulamisega piirdunud, temale, peaks selle nime ehk maksma panema selline fakt. Seitsmekümnendatel aastatel 80.-te alguses salvestas Yehudi Menuhin koos Stefan Grapelliga ligemale 10 tundi muusikat ja see oli valdavalt džässmuusika, mida ja selline kergemat laadi džäss, mida nad salvestasid? Koerus seisneks selles seisneks selles, et nagu me tavaliselt oleme alustanud oma seda muusikalise tunni riiulisaadet tänapäevase salvestusega siis seekord oleks ka tänapäeval salvestus. Nimelt on tehtud seitsmendal aprillil 1980 Londonis ja siin mängiks Stefan klappelli, aga sugugi ta ei ole oma ampluaas. Tuttavate svingimeloodiate kallal aga mängib ta koguni Bachi. Kuulamegi kõigepealt selle ära, no võib-olla ehk niipalju selgituseks, et et siin on, siis. Lööd flööti, mängib kena noor daam nimega Helena, tule anda. Mehhiko päritolukohaga. Teeb tööd Londonis brittide juures ja kogu selle ürituse muusikaliseks ettevõtjaks. Lauri Holloway, kes on vähemalt oli 80.-te aastate alguses põleti saare ilmselt üks kõige hõivatumaid telekompaniides töötav arranžeerija ja orkestrijuht ja pianist ja nendega on liitunud ka Alan Vovi kontrabassil ja Haven Kärli trummidel. Ja nad mängivad. Vähemalt Eesti raadiokuulajatele küll väga tuttavat pala, mida omal ajal siitsamast raadiost kuulutati välja Johann Sebastian Bach, õhk. Mõeldud oli tema aariat, mis kirjapildis näeb välja ail. Aga nüüd siis Bachi aaria, mis on tegelikult pärit vahiorkestri süüdist number kolm. Ja õige kelmikas esituses. Jah, oma svingisarjas, Me oleme üsna sageli kohtunud just sellega, et, et nii-öelda süvamuusika apologeet on teinud kaasa svingi muusikas menouhhin ja, ja nii edasi. Aga vähem oleme kohtunud. Seda, et, et nii-öelda svingis tuntud nimed teevad süvamuusikat ometigi, kas ei ole mitte niimoodi, et kas Karapelli ju ütleme poisina alustas ju ka klassikast? Sellises küsimuse vormistatud muidugi esitatud, aga ma hakkan kohe keerutama. Kuigi tean vastust kaua. Nimelt sellele meluhhine tahaks kohe lisada näiteks sellise mehe, kelle nimi on kitsa pelmann ja kes on kindlasti kõigile muusikasõpradele väga tuntud ja litsalt pelmann, muuhulgas väga suur bluusisõber. Ma olen kindel, et meie oktoobrikuises svingi saates jälle võime kuulata, kuidas leitsak Belval mängib bluusiga previini ja teiste tuntud tõsise muusikameestega. Selline näide. Ja. Ma olen sinuga väga nõus, nimelt just vana klassikaline sving, mida siiski tõsistes džässiringkondades, iseääranis Euroopas peetakse kogu tänapäeva muusika levimuusika džässmuusikale, niikuinii kaob muusika ikkagi selliseks aluseks. Üheks kindlaks Aluvus müüliks, noh siin lisame võib-olla sinna juurde siia sellise kantrimuusika. See svingmuusika. Lõppude lõpuks omamoodi ikkagi ka pärit jällegi sellestsamast romantilisest muusikast möödunud sajandi lõpust. See oli Ameerika ja musta ameerika arusaam ja tema väljendusvahendid, ütleme ega siis nendest ei käidud mööda möödunud sajandi lõpu sellised muusikalised loodud nähtused võib öelda, et allikad on ühe mäe küljes ja, ja neid ei saa kunagi päris päris lahku lüüa. Kui erinevad need muusikat ka maailmas ei ole ja. Just nimelt swing on sedavõrd siiski ka akadeemiline ja, ja vana hea et sealt peaaegu vältimatult ikkagi olema klassikaline koolitus. Ja, aga ma küsiksin äkki niimoodi, kui näiteks noh, ma räägin piltlikult kui seif ja Menuhin võivad sedasama pahjaaria oma tasandi b ettekande puhul väga vaidlema, isegi tülli minna, kuidas need kaks meest ja kolmandat ja viiekümnendad suhtuksid antud krabilletegandesse pisarad? Ma usun, et nad kindlasti suhtuks väga hästi, oskaksid seda hinnata. Sellepärast et no seda äsjast muusikanäidet kuulates kes nüüd ikkagi on rohkem plaate kuulanud saab ju kohe aru, et see on standartne meeleolumuusika, selline supimuusika plaat otsani, ega siin keegi ei kujutanud, et ta teeb mingisuguse munad mingisuguse kuldmuna või, või mingi seal nüüd väga kange kunstiline saavutus seal nende plaadistus. No võib-olla mõne sõnaga lihtsalt selgituseks ka, kes plaadi tootmise maja ka maailmamaailmaga juba hästi tuttav. See konkreetselt on siin nüüd emi firma oma muidugi see salvestus, sest et EMI firma põhiliselt osanikud on ka kuuldavasti suured viiuldajad, hõlmann, Eastern ja nii edasi. EMI firma ikkagi tellib mis tema heaks arvab, seal on niisugused, kus olid igasugused muud Brüsselilt sõna otseses mõttes, kes tellib selle muusika. No praktiliselt nii näiteks sellegi plaadi, mis nüüd kõlas Avantatsioonis, on selle plaadi, eks? No eks seal on. Ma ei, ma ei oska nüüd, see täidesaatev tootja ei ole võib-olla päris õige küll otsene, aga, aga ta ei ole sisuliselt õige tõlge. Piltlikult öeldes, tema on see mees, kes viibib kogu salvestuse protsessi juures ja ütleb lõpliku sõna, et nüüd läks või see ei lähe või kõige kõige lihtsamalt seletatuna, kuidas läheb. Ja noh, siin on ka produšeli, maika Emersoni väike analtatsioon millest võib väga selgelt lugeda välja, et et kui Stefan Grabeliali oma sarja kosmeenuhhiniga lõpetanud või salvestatud selle suure hulga muusikat, siis me oli meil siin nii muidugi kirjutada väga viisakas vormis on see avaldada, aga mõte on selles, et meil oli varuks oran, kellega me tahtsime plaati teha. No võib ka välja lugeda, et ilmselt ta ei ole piisavalt tuntud ja võib-olla ei kannata üksinda sellist plaati välja. Aga nad on teinud uraaniga lepingu. Samal ajal Grabeliga neil aastatel kümnete pikkune koostöö kabeli nimelt on salvestatud sadu ja sadu plaate. Ja see on eelkõige ikkagi business ka tõsises muusikas. Nii et meie sellised akadeemiliste kantside kaitsjad meie uuemal ajal olgu valmis suurteks muudatusteks, mis loodetavasti meie muusika alal tõsise muusika ajal tulevad. Sellepärast et no tuletagem meelde Neeme Järvi, Kalle kandunud keda tahes, kes on siit läinud laia maailma? Jah, loominguvabadus eelkõige, aga suurelt osalt loominguvabadus aluseks ikkagi muret homse päeva pärast ja noh, arvabalt kõik muud sellised mehed saavad nii suuri honorar, et nendel ei ole muret. Oma leivatüki pärast, mis seal Väima tingimus vältimatult vältimatult meie muusikute igapäevane mure. Ja nüüd äsja nimetatud on muidugi juba selle klassi mehed, kes kes tõesti võivad dikteerida, aga plaadikompanii tele mida nemad tahaksid teha, aga üldreeglina on see ikkagi väga täpselt lepingutega sätestatud. Nojah, jälle läks, katsusin vastusest kõrvale hiilida, aga sellest hindamisest oli juttu ja nemad kindlasti need Heifetsid ja menuhhini teha, ükskõik kes viiulimuusikat tunneb, põhjalikult, teab ka seda olles kabelit kuulnud, kas või plaadi pealt, et see mees on vähemalt sama klassi viiuldaja kui pelmann, võime nuhhinise või ükskõik kes nendest suurtest kuulsustest haldab tema repertuaari. Ja vist üldse on ka nii, ma oletan, et mida suuremad kunstnikud, seda rohkem on ka sallivust, omavahelist ja see on just nii, keskpäraste inimeste vahel on see väga viidud sinnani, et vot nii võib, mitte ühtemoodi teist ei tohi kindlasti ja no Eestis paistab see iseäranis silma. Meie muusikakriitika puhul lasen nii omade teema enam lüüa. Ei tahaks üldse selle koha pealtpoolt sõnagi rohkem, igatahes ma lähen sedasorti. Ja ja võetakse kuidagi meie näiteks lehelugejat, silbi lugejadki, ma varasematel aastatel ikkagi nüüd vähem nagu puutun igapäevaselt kokku paljude meie kolleegidega. Kui keegi mõne sõna ütleski mõni kaunit muusik leheveergudel, siis sellest läks kogu noh, näiteks ERSO või muusika muusikute pere läks nagu mesilaspere kohe kahisema, sahisema teatrirahvas eriti ja väga tundlik. Ja ega, ega siis lõppude lõpuks, kui üks mees lehes midagi kirjutab, ega see ei tähenda siis sellepärast, et asjad kõik maailmas veel nii olnud, nagu ta kirjutab, on tema arvamus. Seda sa ütlesid väga õieti, et see nüüd sellise keskpärase esinejaskonna keskpäraste artistidega, nende valu Nende ja sellepärast, et kes vähegi on saanud tunda publiku soosingut sellel tekivad juba hoopis teistsugused mõtted kui nendel, kes sinna pürgivad. Nii et sa arvad ka, et need nii-öelda aaria niuksed, aeglased, mul on niisugune tunne, et Grapelli istus nagu iga noodi pääl ei olnudki niisugused asjad fraas väga liiguks ja et, et see on jälle omaette. Ei või nii olla paljudel Bachi muusikasse fraas nii väga üldse liikluseks ta tänapäeva moesõna kui üks muusikaõpetaja ütles et ta ei püüagi lastele pillimängu selgeks õpetada vaid katsub abistada lapsi muusika abil mingisse seisundisse jõudnud oma, ei saanud edasi, kuulates arusaamadega natuke liiga risky. Seisundi sõna väga moodi tänava vahimuusika on võrreldav võib-olla kuidagi seostatav selle sõnaga. Ja ma olen üsna veendunud Grabelli kunsti üsna suure austria põhjaliku tundjana. Ma Rapellisin kindlasti tahtlikult suurendas seda svingilikudek tähendude ja rütmisatsiooni ja liikumiste osakaalu sest et, et ta suudaks selle esitada ükskõik missuguse maailma konservatooriumi lõpueksamitasandini tasemel, Bachi muusikat, selles ma ei kahtle hetkekski. Ma mõtlen, et me saame väga lihtsalt kokku võtta, see oli Grapelli Bachi aaria ja Eestit tulebki võtta, lähme edasi. Ja kui siin oli juttu sallivusest ja, ja akadeemilisest koolitusest, siis nende kahe mõistega viiuldaja viiuldajad maailmas minu jaoks eelkõige seostub küll kal less ja Eesti noorema põlve ja võib-olla et ka kõik muusikud on klassiga puutunud kindlasti kokku Flesi heliledelite kool ja, ja tema tüürid. See on kõigile viiuldajad tuttav lugu professori tuntud selle poolest, et ta just nimelt panime paika karite daatumid. Ideaali nagu meie kliendid siin saates, aga ikka möödunud sajandit. Keskpäeva lõpupoole sündinud 1873 sündis üheksandal oktoobril. Elas väga vanaks, minu teada ta 40 meelelissori, ta suri sõja ajal jah, ja ta jäi. Selle juurde jõuame kohe. Ja Ta pärines samast koolkonnast. Taustast ütleksin kust sellised suurkujud nagu Joseph Joachim Leopold au veel, kes on Eesti muusika küllaltki lähedal seisnud oma Peterburi PeterburisPeterburis õpetamise ajal. Ja teda peetud. Viiulikoolkonna nurgakiviks et ta oli just nimelt õige sallimatu, tema kriitilised märkused kõikvõimalike teiste viiuldajad ja noorte pealetuleva põlvkonna suhtes. Need olid juba peaaegu sellised kurikuulsat kindlasti ja juba nii, et neid võeti isegi kellegi ja meil on sellest kirjutanud, aga kas sa arvad, kas oli tal päris ehe või oli äkki poos ka natukene või? Ei tea, oli nii kuri kui sõnad. Ei tea. Ma ei usu, et see et ta niivõrd kuri oli ja ta oli tema neuroloog põgusalt tutvudes, ilmneb üks selline et saad tema kompleks. Nimelt ta oli veendunud, et tema käed ei sobi absoluutselt riiuli jaoks. Ja tõesti, tema mõningaid salvestisi kuulates võib ainult imestada. Et kuidas tal õnnestus sellist enesekontrolli saavutada tehnilise poole peal, nagu, nagu tema mängus võib kuulata ja ta on oma tan kirjutanud raamatuid, mis kannabki plaadile memuaarid seal ta tunnistab, et, et kõige hullem on tema elus olnud seal võitlus selle raudtee enesekontrolli saavutamise, kelle selle vastumis loodustele andnud hea. Ja siit see on võib-olla juba targemate meeste asi välja rehkendada, kuidas sellise pahasti ütlemistele pahast ütlemiseni jõuab, aga kuidagi arvan, et seal on kaks asja omavahel seoses tema kriitiline meel ja tema tehnilised sellised probleemid, raskused samal ajal loota on saanud maha väga suurepäraste tehniliste tükkidega ja ta oli mitte ainult pedagoog. Võib-olla see ongi põhjuseks ka tema kriitilisele meelele, et tema õpetaja kuulsus varjutas tema solisti ja viiuldaja kuulsuse. Tema selline riiuli juurdetulek oli muidugi ka üsna üsna standartne, pooljuhuslikult sai temast viiuliõpilane ja muidugi suures osas iseõppinud. 12 aastaselt. Hatustab viini seal hakkasin Tsakjad küündima, õpetajad, aga jällegi me kohtame nende vanade viiuldajate elulugusid uurides sellist nime. Marsik maasikaid Pariisis ja marsike juures ta nimelt, kes õppis 90 kuni 94 möödunud sajandi lõpust. Ja noh, Pariisi elu muidugi tol ajal see oli ikkagi Euroopa muusika üks suuremaid keskusi, ta võttis vastu igasuguse töö, mis talle pakuti, mängis orkestrites salongides samamoodi konsulteeris ja. Üldiselt üks tema õpilane hilisemast ajast Frederick riike on öelnud korra kuskil mälestustes, et kes oli nagu arst, kui midagi oli valesti, alistas tabletti ja kui see ei aidanud, andsite sulle järgmisel nädalal veel ühe tableti. Eks ta võib-olla juba algusest peale suhtus sellesse maailma, nii et ah proovis, kui neid õnneks proovis uuesti kuulas, kui ei meeldinud, kuulas veel korra, kuni veendus lõplikult. Ja tema õpilaste nimekiri. See on muidugi. See on nii pikk, et seda võib-olla ei jõuagi ette lugeda. Jaagi kaksime Erikseerinud näiteks Simon Goldberg. Nüüd juba ma usun, et ma usun, et on juba rohkem kui küll. Ja. Tema. Raamatutest võiks ehk veel vaim mainida mille nimi oli viiulimängu kunst. Ja Ma usun, et isegi kuulaks nüüd seda meie muusikanäidet. Ja noh, hea on, et tema mängust on meile säilinud lisaks stuudiosalvestustel ja just nimelt ka sellist elavat kontserdimaterjali, sellepärast et et ta oli ikkagi juba küllalt kõrge sealt kui stuudiotehnika sinnamaani ja, ja nii vanas eas, no nagu me veendusime siin kaheks lõpu Doveri muusika puhul. Nad lihtsalt ei olnud võimelised harjuvusele ebaharilikku olukorraga, et nad mängisid, puudus publik. Ja klassi üheks lemmikkeeluajaks oli Endel. Ja ongi võimalik kuulata, 1936.-st aastast. Tahab salvestatud 26. aastal endale sonaat number 14 laama sooris. Tersonandi kuuleme, eks mitt. No see oli minu meelest küll selline väga klassikaliselt akadeemiliselt esitatud muusika ja isegi väga meeldiv oli kuulata, te olete meediaga, mis aastasse see salvestus oli 1936 ja mängija oli Karl selles maailmas elus piduvaid viiulipedagoog. Ja nüüd võib-olla läheks siis vanemate salvestuste juurde, läks kohe päris sajandi algusesse. Ja 1902 on salvestanud oma kunsti selline mees nagu pool diagnoos 1902 tuleks meie sarja vanuselt teine salvestus teisele kohale. Ja Leonardo oli väga tähelepanu väärne kunstnik juba selle tõttu, et et vähestel muusikutel on olnud õnn sündida sellises suurepärases keskkonnas, tema hälli juures oli tõelisi haldjaid. Mad, aga ole nüüd hea mees ja ütle kohe ka tema daatumid lähevad paika 20. juulil 1857. Ja Ta suri Alzeerias 11. detsembril 1941. Nii et oleks rahul ja, ja tema ema oli hispaanlanna, kes oli tolleks ajaks kui see poiss Paul sündis väga tuntud metsosoprani, helilooja, poliin. Hispaanlased ütlevad Pauline, Ni meile kodusemalt vihaldookarssija. Ja see karsi ja nimi oli muusikaringkondades Pariisis igal juhul väga-väga tuntud selline ülikuulus ooperi perekond. Kuhu siis selle pooviardo ema kuulus või kust ta pärit oli? See tema ema oli väga lähedane sõber soprani ja Suumanniga. Ja see on nüüd kõik see rida, mis puutub piltlikult öeldes emapiima, aga alustasid, kui ma vahele segasin sellest, et ta sattus väga heasse keskkonda. Nojah, tähendab tema, tema kasvamise juures olidki need nimetatud mehed, need käisid läbi tema perekonnaga ja kui võime teada, et seal perekonnas viibisid, käisid sageli shopaania Suumann siis võib ju arvata, et, Et seal ka teisi, võib-olla vähem tähtsaid ja vähemkuulsaid kunstnikke pidevalt viibis. Nii et Taavi läbinisti sellisest, justkui ma ütleksin, kui me võrdleme paljude teiste eakaaslaste kuulsaks saanud viiuldajatele, kes olid pärit Ida-Euroopa juudi getodes näiteks sead, valitses ka väga vaimline õhkkond, kindlasti aga omamoodi suletud, aga polnud sellist Euroopa küpset kultuuri kogu aeg käegakatsutavas sõna otseses mõttes käega katsuda, eks ole. Ja no tähelepanuväärne on see, et tema ema, poliin ja venekeelne tulgeenil olid turgeenivi viimastel aastatel lõpuaastatel väga lähedastes suhetes Pariisis, Pariisis, Jahnietturgeenev, Elaski, nende nende juures ube, nende perekonnaliige. Ja On tähelepanu väärne märkida, et progeenia varvas muuseas, nagu ka enamik teisi seal suhtlejaid, kes seal oma memuaarides selle ära märkinud, vihjanud sellele, et see pool on tema poeg. Ja sellest on natuke teenivi mälestustes ja, ja tema kirjades mitmel korral juttu ja väljaspool kahtlust. Igatahes on aga see, et ta kinkis noormehele Stradivali viiuli. See turgeenev nimelt tol ajal ilmselt aineid üsna lihtne saada veel möödunud sajandi teisel poolel võrreldes praegusega ma mõtlen ja tooli kuidas öelda, mul kohe keel ei paindu, ei tahaks isegi nii kaugete aegade taha teiste inimeste perekonnaasjades sorida, aga aga Brin, ajaloo uurijad ja biograafid on märkinud tema oletatav isa, kriitikaimblassaadi Luivialdo kelle üks õdedest oli ka helilooja ja lauljanna, lüüa IRL-i Ardo kelle perekonna samaga olda kena. Salongis viibisid sageli näiteks Alfred missejas osanud. Nii et no läbi ja lõhki kogu see ringkond, kus see poiss kasvas, oli selline. Seal puutusid kokku ka eri ajastuid juba serva pidi, eks ole, ja ja näiteks jällegi huvitav on märkida, et bovinguks tädi Küll küll suri mingisugusel ajal aga tema abikaasa väga tuntud belgia viiuldaja Saardeebeerijo jäi siiski selle oma surnud abikaasa Õe perekonnaga väga teadetesse suhetesse ja tegeles sellel Bowial tooga mujalgi ta viiuliõpingutega sokutas ta brüsseli konservatooriumi. Ja noh, jällegi ei saa mööda Kalfessistkele salati, äsja kuulasime Karl ess peal, tool ei osanud küll muud ette heita kui seda, et ta kõigest salongimängija. Aga Taavi kindlasti väga korralik. Kontsertviiuldaja noh, näiteks Foree tuntud selle Ilusate liis romantiliste valdade palade autot jällegi oli väga sügavalt armunud selle poovjal tooli õesse Marianne. Ja eks võib-olla seetõttu aga kindlasti ka pooli mänguoskuseta pühendas kolvi all toole oma väga populaarse haama A-duur riiulisonaadi too salvestada sellepärast haruldased, tahad vähe ja nad on tehniliselt väga kehvad. Neil ei ole säilitatud. Aga siiski väga huvitav on kuulata seda, sa ütlesid, eri ajastud saavad kokku seda prantsuse-belgia koolkonna viiulikogukonna naiste tüüpilist esindajat just natukene ennem seda, kui tuli selline isa iii lõdvestav mõju, sest see prantsuse-belgia koolkond paistis silma väga pingelise mängulaadi. Kas onu Paulile pooli nagu prantslased ütleksid, läks isiklikus elus kahest ja ta nautis küllaltki suurt populaarsust ja noh, juba stardipaigale lihtsalt oli niivõrd soodne, et ta ei pidanud hakkama otsima kontakte kultuurimaailmas kunstiringkondades ja vean tava esituses kuuleksime. Plalüüd Vlade lüüs. Lase lüüs Mageli uputuseks paljudele tuttav väljend Aprenüüde lüüs. Aprenüü lüüs vist öeldakse seda, et pärast meid tulgu või veeuputus. Aga see paa küll mõnevõrra mas varasemates meeleoludes ja, ja see on ka nagu prelüüd suuremale loole, mida ma lubasin sul nagu uurida, aga ma ei jõudnud selle tänaseks mitte teha. Ma vabandan nii sinu kui kuulajate ees, kuulame lihtsalt seda glülitasitsiaaja, tuletan meelde salvestusel 1902 tehtud. Ka sealt loost me rääkisime palju ja ma usun, ta pani punkti oma etteastele täna tänases saates oma pillimänguga. Ja veel siin on üks vanem salvestus kaasas, täna see on tehtud 1912 ja selle on teinud Ungari virtuoosi, heidavad tiivad Arnatšis? Ei, kuulen esimest korda seda nime ja loja üldiselt jõudnute hulgas, ta on tuttav, aga jällegi tänu selle meie pikaajalisele suletusele, ma usun, et ka mitte eesti keelde, et seal ei ole ta nii. Jaa, ta sündis esimesel mail 1859 Budapestis, õppis algselt Budapestis ja juba seitsmeaastaselt saatis oma esimese kontserdiliist, hakkas tema vastu huvi tundma ja siis ta läks Berliini Joachim juudelisti õhutusel. Sealt omakorda jällegi Leonardi juurde Brüsselisse, kellega puutus tihedalt kokku ka meie äsjane muusik Fogrando Brüsselis Leonardi ka väga tihedate suhete ja kaaslased olid nad ka heani veel? Jaa. Ta soleeris Kohlistiga vaimaris küllalt palju. Temast sai kontserti juht Pariisis, ta mängis Richteri juhatatava kontserdil 1876 esimeses laireoti festivaliorkestris muuseas, nii et seal on ka ikkagi eduloolasi teeneid ikka palju võiks kohe medali anda. Ta tegi väga palju ringreise ja sajandi päris viimastel aastatel leidis ta endale koha Londonis, kus ta siiski veel kolis 1916. aastal Santa Barbaras Californias, vot väga paljud ikkagi ka Kesk-Euroopas sündinud siiski sajandi alguses, esimese maailmasõja mõju kindlasti esilasid Ameerikasse. Ta suri 29. mail 1930 Lausanne'is Prantsusmaal. Ja ta on väga palju kirjutanud muusikat, mis on õige inimeste kaks alates kaks läbi kahe viiulikontserdi miniatuurideni. Tema mustlastantsud on ehk võib-olla viiuldajat Urmas mõnevõrra tuntud. Ja tal oli väga hea pill, 1732. aasta Guarneeri söödamis Grayslerile prits kraisele. Ja ma nüüd ei mäleta, kas meie saates klasidel mängisquarneelil arvan siiski ta mängis sellest ladivalilt nimelt kvarneeri Chrysler jälle omakorda edasi 1925. aastal. Ja meie muusika näites on küll üsna kehv pianist otsese klaverisaatjaks sattunud mingil põhjusel. Noh, me oleme rääkinud Kolgavad sellest, et tol ajal see ei olnud sageli nii oluline pianisti kvaliteedile tähelepanu, pianist oli rohkem nagu kalgessaat saatja mitte ainult laval, vaid ka reisidel. Ja suu. Natšess esitab meile Suumani väga tuntud teose äikesepala toime Väi unistus. Ma usun, et see annab küllalt põhjust veenduda otsese väga väljendusrikas kunstniku töös. No ma arvan, et viimane aeg on siirduda nüüd siis meie saate viimase loo juurde, mis on olnud tavaliselt õige tänapäevane ja õige kuulus salvestus siiamaani me oleme kuulanud tavaliselt kuulsate viiuli kontserdite viimaseid osasid finaale ja. Pean veel natukene siis traditsioonist kinni, kuna finaali finaali, aga seekord sonaadi finaali. Kahjuks ei ole. Kunagised aegade kullake, tõlget, salati ja Lexonielleerisaatetena kontserdid, aga meil on nagu jutusaade. Nojah jaa. Selleks sonaadiks oleks täna Beethoveni solaad klaverile ja viiulile ajast rõhutan, et originaalis üsna sageli on sedapidi kirja pandud, kuigi neid tuntakse viiuli salaatide klaveri saatel. Aga kõne olles alati iseäranis on üks tüüpilisemaid sedasorti solaatemis Beethoven tõesti on komponeerinud. Just nimelt kahele instrumendina. Ja buss vabaluse 10 30 ja number kaks. Ja nüüd kogu selle muusikaajalooteoreetilise osa peal ma ei ole võib-olla kuigi tugevalt, ma olen rohkem uurinud ja alati seda, millistel pillidel ja kes ja kuidas mängis. Need, aga mulle tundub, et see peaks olema üks nendest. See oopus 30, sisaldama L kolmesonaati, mis ta pühendas Vene tsaarile Aleksandril esimesele. Ja kuidagi need asjad olid seoses ja seal 1802 vaimelise sonaat ja avaldatud Viinis. Büroo taas, et Industry selline väljaandja oli siis tööstuse ja kunstibürotuhande 903. aastal juba trükis välja antud. Ja selle viimane osa siis väga lihtsalt räägitud allegro ja väga tähelepanu väärne on muidugi siinkohal rääkida nendest esitajatest. Jaga pillidest, millel see salat esitatakse, nimelt. Esitatakse on viiuldaja Ralph Kons ja pianist Richard Barnett ja pillid, millel mängivad Stradivariuse viiul. Aastast 1736. Seal seisan veel märgemusest sellel pilli sees olevat. Danny 92, ühesõnaga meistri 82. eluaastal on spill tehtud. Ja kuist Kadivaalidest seal no väga palju räägitud ja, ja nende ülistamiseks ma ei hakka siin aega raiskama. See on jälle omaette teema siis klaver on siin väga tähelepanu, väärne seal viini meistrilt konnadgraaf ja pillan valjult, 820 kohald graaf muuseas kinkis ühele oma instrumentidest kaabeedoomedile. Ja graafi. Instrument on Beethoveni noh, eluaeg just. Jaa jaa. Salat küll Jahalised siis mõnevõrra varem valminud kui see kui see konkreetne pill seal on väga huvitav märkida seal sellel pillil. Kataloogidest võib lugeda sellel konkreetsel pillil on peaaegu kõik originaalkeeled. Ja see tähendab noh, needsamad keeled, mis 1820 siluetti. Millest need tehtud võisid olla, ei tea, ma ei ole lasta teha ise näpuga katsunud pildi pealt tulen küll läinud. See pill on kuus ja pool oktavit ja noh, kui moodsalt oli väga rahulgraafi pillidega, et need täidavad täielikult puudeid instrumentides Beethoven olles küll väga rahul tahvli pillide kõlaga, loomulikult tahtis juba midagi uut. No huvitav on märkida, et sellel pillil neli pedaali näiteks. Aga ma usun, et pillidest saame kunagi teine kord põhjalikumalt rääkida ja tahame tänased jutuotsad kokku, ehk tuleb ara välja Hanholmsist Barnale. Lohols on selline tänapäevane, tüüpiline tänapäevane Euroopa tippklassi viiuldaja veel vähetuntud. Ja ma usun, et kõige paremini kõneleb tema, tema mäng seal tõesti erakordselt kõrgetasemeline ja korralik viiulimängija, pange tähele. Ta ei pööra eriti tähelepanu nendele loomulikele, loomulikele, kiusatustele ja vaevu märgatavatele kraaksatust või mida Moskva koolkond väga varjab. Hei, tema mängib need kõik sisse, nii nagu see normaalselt välja kukub. Ja muidugi tal on katoorti poogen poognat alal samasugune nagu Stradivariuse juhitaval. Nii et ma usun, et kõige pole soovitus mehele, mees ise.