Aeg on muusikalised tunni käes, läheb neljas saade Erki Aaviku ja Ivalo Randaluga. Viiuliga meelt lahutama tähendab see enam-vähem pretensioonikas muusikajahti kunstnike esitlemist läbi aegade. Meite meelest pretensioonid tule kombel. Täna alustame, kellest ja millest ette olgu deklareeritud seegi, et lõpetame saate praamsik kontserdi finaaliga uudi minuhhinesituses Nonii siis. Kuna sa juba deklareerisid, et lõpp on traditsionaalne ehk teisisõnu hoone aga kuulsa viiulikontserdi kolmanda osasalvestuse maha mängitamine siis alustame ka jällegi tänapäevase superkuulsusega meie eelmisegi kolme saate lemmikuga. Kitsad pelmanniga. Ja varasematel kordadel on korduvalt deklareeritud, et kui me siin Kuulame sajandi alguse viiuli nagu kuulsusi siis meie mõlema meelest. Neid omavahel läbi kuulates neid oma sadakonda Akuneetil plaatide peale on käepärast kasutada. Kõige sügavama mulje jättis ikkagi Pablo salas saate. Ja selline kuulsuste kaval kaovad need seekord kysis. Pablo salas saate komponeeris väga palju hispaaniapäraseid lugusid, Hispaania tantsusid, seadis rahvamuusikat. Ja ma mõtlen selliseks maiuspalaks kohe. Alguses kaks viiuldajat viiulimuusika austajatele väga-väga tuntud lugu, need on siis 100. sate Zapad, teado ja Andaluusia romanss. Ja need on salvestatud itsak pelman 1974. aastal. Ning klaveril saadab teda Bellmani ilmselt lemmik klaveldaja Saamuel Sanders. Ja teeme siis nii, et kuulame mõlemad lood järjest ära vahele, siis ei räägigi see juurde. See oli siis perelmann ja sarasaate maailm on tänapäeval igasuguseid mõelda, võid mõelda, matuid, festivale täis 40. edasi, seda rohkem neid tuleb ja ära kadumas neid peaaegu ei olegi. Ja siin mulle meenub, et üks esimesi, mis juba enne teist maailmasõda Globaalse kuulsuse saavutas ja siiamaani on väga kaalukas, on niinimetatud margarita longi ja Jacques dipo nimeline festival, mis on siis pianistidel fiiuldajatele ja noh, me teame, et 38. aastal esmakordselt võtsid ka eestlased sellest osa. Kuigi Nad said midagi erilist, ei saavutanud, aga nad olid ikkagi vastanud maailma areenile ja veel meenutuseks sellest samast mainitud konkursist, et seal tulime, astus maailma, et ju ta muis tra. Aga kes siis oli? Tibu-tibu oli ilmselt üks markantsemaid Belgia prantsuse koolkonna viiuldajaid sajandi algupoolelt. Ma usun, et sellised tänapäeva noored viiulimuusika austajad ja viiuldajad teavad vast fibo nime. Noh, kuidas nüüd öelda meie meie kunded. Ma pean silmas neid, keda, keda meie siin plaatide pealt üles otsisid, otsime ja, ja saatesse raadiosse siia kaasa toome. Nende viiuldajate hulgast vast teatakse teda keskmisest kindlasti rohkem. Ja eelkõige just nimelt konkursi tõttu muidugi, mis on tema nime otseselt kandnud meie päevadeni ja ma usun, et siin on oma osa kindlasti ka sellelt kuulsalt riiul. Mis sai alguse 1905. aastal nimelt viiuldaja Sis, Sactivoo pianisti korto ja tšellomängija kaasas? Muu hulgas on öeldud, et nende loomingut on salvestatud ka vägapalju plaatidele. Ja kui meie tehnilised võimalused paranevad, vanu plaate kvaliteetselt maha mängida, siis võib-olla võtame sinuga kunagi etega saatesarja nendest sedasama trio kuulsatest halvestustest. Ja ometi näiteks mulle tundub nii, et ütleme kõige laiema muusikat tuttavate ringkonnas on kõige kõlavam nimi kaasas just ka kui noh, tegus interpreet, samal ajal kui dipood siiski kuuldud ei ole ja tibunimi ongi jäädvustunud eel ole eel olnud juttu jutuks olnud konkursi tõttu vist või võib-olla mängib oma rolli siin ka tema sünnikoht. Näiteks noh, ma kujutan ette, et et kui meie, meie ühiskond praegu viimased aastakümned oleks olnud altim kultuurile ja üldse avad avatum ja kultuurse läbi imbunud igasugusest kunstist, vaimsusest, vaimuelust, siis noh näiteks bla kindlasti oleks. Väga tuntud ja plaaninud eestlaste hulgas sellega, et sealt andeks Raimond Valgre pärit oli ta vist Raplast Raplamaal Raplamaal ütleme ja piltlikult öeldes väga paljud kolkakohad on saanud kuulsaks tänu seal kuskil sündinud kooslustega. Ma ei taha muidugi öelda, et Ratla kolkakaela aga, aga ütleme väiksemad sellised keskused, kus ei ole mingisugust eriti aktiivsed kunsti ja muusikaelu. Ei, olgu siin ma vaidleksin selles mõttes vastu, et just kultuurmaades, eriti Saksamaal. E noh, muidugi on München on metropol, kunstimetropol ja nii edasi ja Frankfurt ja nii edasi, aga tõesti seal on nii-öelda väikekohad on kõik väärtustatud, kaob täiesti tavalise kontserdieluga täiesti kusagil 200 kilomeetrit mägede vahel väikses küla kirikus, kus on hea akustika, sinna sõidetakse sadade kilomeetrite tagant, tõstetakse suuri ja kaalukaid kontserte, raadiofunk, kõik on kohal. Ühesõnaga see on ühtlaselt jagatud. Vot see on see nõukogude mentaliteet, et kõik läks metropoli Moskvasse, isegi Leningradi arvel, eks ole, Moskva vaata, see mõjus meile ka natukene. Ja praegu on just see õnneks see vastupidine tendents. Kõik need meie festivali siin toimuvad suveakadeemia, et need on nüüd viidud ka jälle üle maa laiali. Siis ma ei vaidle sulle loomulikult sugugi vastu, aga selle kolkakoha või väiksema linna ja asula nimetamisega just pidasin seda silmas, et noh, maailmakaardilt, eks ole, Me teame ikkagi eelkõige noh, Pariisi ja Berliini ja ja Londonit, aga kui, kui nüüd väiksem koht suurustab sellega, et ta enda nii öelda rüpest maailmale kinkinud mõne kuulsuse siis samamoodi need kuulsused on teinud ka need väiksemad kohad kuulsaks. Ja eks see vanasõnad. Ma ei mäleta, mis keeles vabatõlkes selline eesti keeles ei ole seda kasutatud, sellisel kujul aga kraabi sina minu selga sinu oma toimib siis selliste selliste külakohtade ja kuulsuste vahel, aga Need jutunis aktivoostia ja tema sünnikoha mõjus tema tuntusele nimelt angu sündinud bordoos. Ja mis tuleb meelde, kui poldood, nimetnoween Leningradi ja ja, ja, ja ma usun, et seevõrra varjutanud ka siis Fraktivoo kuulsusesära laevalt kaugemale ja. Eks ta mängis üldiselt üldiselt ka vähe muidugi näiteks Margareti salongiga koostöö, see algas ja praktiline koostöö lõppes õige ruttu viiski just selle konkursi kooli asutamiseni, nad tegid mõned salvestused kahekesti. Ja siis juba hakkasid tegema pedagoogilise tööga. Ta oli muusikaalset perekonnast nagu väga paljud sellised kuulsaks saanud muusikud. Ta isa oli muusikaõpetaja. Soovis, et ta pojastaks klaverimängija, aga vaat ilmselt siis geenid ja kutsumuse välja. Ta teab mis edasi poisi riiuli juurde. Ta sündis muuseas, 27. septembril 1880 ja nagu nimetatud bordoos. Jaa. Esimest korda esines ta kaheksa aastaselt 12 aastaselt. Läks õppima Pariisi marsiks kiude marsik juures on õppinud väga paljud selle sajandi esimese poole tuntuks saanud viiuldajad. Ja tema arengus toimub selline huvitav hüppe, et 1894. aastal mälestuste kohaselt olevat ta mänginud vastavalt halvasti. Nii et oli kerkinud üles küsimus õpingute jätkamise mõttekusest. Paar aastat hiljem kooli konkursil võitis ta juba esikoha ja sealt edasi jätkus tema tema kuldne karjäär. Ja kuna ta ei olnud selline tööhull, siis ta Tehniliselt võib-olla ei paistnudki niivõrd silma, aga, aga selline sisemine musikaalsus ja ja tema lavamaneeri mahedus kõik seal kodus kindlasti publikut. Ta muuseas mängis noolelt väga palju kohvikutes ladina kvartalis, Caferruusis teenis ta tihtilugu lisa. Ja kui ta värvati Eduard koloni tuntud orkestrisse ja seal ei saanud viiulisolist šansi palaga hakkama, siis tiboost sai selle kohviku orkestri solist kohe. Ja meil on siin varuks nüüd paar õigigi huvitavat näidet Tibo viiulimängukunstist. Ja kuna need kohviku muusikast oli juttu, siis teha sellise käänaku ja kuulame just. Ja mul ongi tunne, et sul endast ühte ja teist veel jutustada, et võib-olla vahepeal kuulamegi midagi. Ja kuulaksime. Nüüd siis. Väga tuntud pala, aga pialistidele tuntud linalakk tütarlaps. See oli nüüd VPS-i tuntud klaveripala. Ja Sakti pood saatis klaveril halod Kraks tal. Ma usun, et see äsjane salvestus Andis küllalt küllaldaselt mõista tiboosellist terviku tunnetust ja vormikäsitluse oskust. Ja vot siin olid korraks juttu sellest kuulsast Riost kus mängisid kortooja kaasas ja Tivoo vanad salvestasid kõik kuulsat leiavad muidugi Beethoveni Brahmsi edasi lik triot peaaegu vist kõik, mis tolleks ajaks oli kirjutatud, kui nad mängisid. Ja kui mõni asi ka hooletuse tõttu salvestavate jäi, siis kindlasti seda küll esitati avalikel kontserditel ja ma usun, et trio sai eriti tuntuks selle tõttu. Ta püsis koos nii pikka aega nimelt 30 aastat. Küllaltki harukordne ja trio jätkas, kui kaasas lõpetas ja tema asemel asus for niisiis. Nii et põhimõtteliselt sama trio väikese koosseisuvahetusega isegi mängiks kauem kui 30 aastat seal tõepoolest haruldane. Ja noh, teadagi kammermuusika on just selline publikut tavaliselt tõmbav tõmbav nähtus, et, et ütleme, sümfooniline muusika, sümfooniakontserdid sümfooniaorkestrile ise juba koos pidada nõuab ikkagi väga suuri suuri kapitalimahutusi aegsele tõestuseks, et ilma kapitali ta ei tee midagi, on kahjuks meie orkester. Ja jällegi solist solisti kuulata, ütleme kaks tundi läheb, läheb sellisele vähem innustunud muusikasõbrale võib-olla elitaarse ja elitaarse seetõttu Vahe-Euroopa kultuurist on teada, et kammerkontserdid on ikkagi väga suure külastatavus on olnud juba läbi läbi mitme aastasaja kodune muusika. Paarsada 300 aastat tagasi oli ju ka selle tõestuseks ja eks seetõttu jälle omakorda see trio tuntus levis ja tibu otse õhtuti rohkem trio. Ja ta õpetas muidugi viiulimängu ka õige paljud tema õpetaja, pedagoogi kuulsus ei küündinud küll Karl klassi omale ligilähedalegi. Taali oma kolleegide hulgas väga hinnatud Isay tuntud riiulidelt doose eeloja, kes oli ka suur pühendaja, temal on kõik lood kellelegi pühendatud, selleks on meil räägitud ja isa ei pühendas talle oma teise soolosonaadi ja tema õpilaste hulka. Selliseid päris suuri kuulsusi olevat kuulunud aga näiteks Aleksandr Plotsak. Räägitakse või kirjutatakse, õigemini, et temal olevat olnud suur mõjuga Henrik seelingile. Ja Ta sai õnnetult surma esimesel septembril 1953. aastal. Kui ta plaanis sõita Kaug-Idas ringreisile ja lennukustama, sõitis ja sõitis mäe otsa. Moonzemee või midagi taolist, oli selle mäe nimi rannas, majanduses, alpides, alpides ja. Ta mängis üsna pikka aega Carlo pealcontsi viiuliga. Hiljem hankis ta endale 1709. aastal valminud Stradivariuse. Selle nimi oli Pallo. Jaa. Ma arvan, et sellesama Stradivariuse ka salvestatud ka need näited olgu öeldud veel, et äsjane linalakk tütarlaps viidi poolt salvestatud 1927. aastal. Ja kuna siin oli pikalt juttu tema mängimisest ka kohvikuorkestris ja kohvikutes üleüldse Taali inimesena olevat olnud ka sellise ja muretu maneeriga ja lahe lahe just nimelt. Ja. Samasugune lahe ja muretu olevat olnud ka tema poognakäsitus. Ma arvan, et nüüd oleks paslik kuulata ka ühte näidet sellisest kohviku repertuaarist. Nimelt on 33. aastal salvestatud Al peenise väga tuntud tango. Ja kavalisel saadab praktivood Tassa ranna Paulo. Kuid ma kohe tahaksin öelda neile meie kuulajatele, kes ka ise riiulit käes hoiavad. Pange tähele, see Albennise tango, mis on peaaegu et kindlalt arvatud kohviku repertuaari hulka soovitaksin teil seda kuulata ja pärast seda proovida seda ette kanda. Kasvõi nii kodustes tingimustes. Ja sellest järjekordne tõestus, et vähemalt sajandi alguses kohvikumuusika ei andnud mitte sugugi vähem väärtuslik kui niinimetatud kontsertmuusika. Ja seda ei olnud kada vähem vähem väärtuslik ei olnud kaablite tehniliselt. Nüüd siis halvenesid Angoyas aktivoo. No saatest saatesse meil nimed korduvad, aga igas saates tuleb ka keegi uus meil juurde, nagu nüüd täna esimese esmakordselt rääkisime tiboost. Veel. Ma arvan, et selline mees nagu Saamuel, Dustin ei ole samuti iiliti tuntud muusikasõprade jaga viiuldajat hulgas. Siiski oli ta omal ajal ja enne teist maailmasõda isegi peale seda, kuni 50.-te aastateni väga kuulus mees. Väga palju kontserte andev mees ja eelkõige ma usun, sellepärast, et tema nimi kuulub muusika ajaloos paratamatult kokku Stravinski omaga. Kohe ette rutates ütlen, et järgnevalt Me kuulemegi peale sammunud uskini, klaveri, Laslavinskit ennast pianistina pianistina keskel on mõnevõrra vist pianistina vist natukene nagu kohmakaski, teinekord aga, aga oma teoste puhul igatahes suurepärane intervjuu. Ja kuskil oli muidugi jälle üks hea näide Ameerikas õigemini Euroopas hariduse saanud ja ameeriklased Ameerikas tegutsevad, kuid Venemaa sündinud ehk teisisõnu Venemaa sellelt Euroopa kaudu Ameerikasse läinud kuulsusest. Ta sündis 13 detsembril 1891. Ja uhkus tükk aega mööda seda suurt Venemaad ringi, enne kui ta viidi Ameerikasse. Ma ei tea täpselt, kuidas viimine käis aga raudus määra ja, aga selle kohta mul ei ole andmeid, kuid kuid ajalooraamatud heidavad valgust tema elud ja käekäigule sellest ajast, kui teil on Ameerikas olevat sattunud New Yorgi muusikakoolis kellelegi tähelepanu alla ja siis siiski suhteliselt noorena ja ja tal oli jällegi õnne. Ta adopteeriti kellelegi Pariisis ellunud Ameerika helilooja Falls sildi poolt. Mina küll ei tea seda. Eks tuleb tarkadest Ram pärast saadet järele. Ja see nimetatud Fairchild hoolitses selle eest, et poiss saaks konservatooriumisse Pariisi konservatooriumisse Kyomoremmyy juurde ja üldse aitas kaasa tema varajasele karjäärile alistada mitmel moel. Samalt uskin erinevalt oma paljudest rahvuskaaslastest ja kolleegidest sattus esimese maailmasõjakeeristesse, sõdis nii inglise kui Ameerika mägedes. Ja see siiski takistanud tal juba 1918 100 hakkama hiilgavate tibüütidega Londonis ja Pariisis. Ja Tähelepanuväärne muidugi jällegi ta õppis edasi auvere juures New Yorgis. Nii et ta tähendab siis 20.-st aastast peale umbes kui au, ver. 20 over juba 18 vist tuli ära ja Peterburist ja Petrov kraadist head. Ja noh, üldiselt on teada, et auõli juures õppinud mees see oli. Kuigi meie tuntud kirjanduskangelane Joosep Toots on öelnud, et kõige parem soovitus mehele on mees ise. Tegelikus elus ikkagi selline Hoveli juures õppimine juba kindlasti omalajal kergendas seda kontserdisaalide uste avanemist. Ja muidugi 30-le ainult nüüd, Saueriga kasutan juhust, et oleme täna eetris. Et just teisipäeval nägin ma ihusilmaga mitte otse auveli õpilast, aga õpilase poega nimelt. Alfred Meeli, omaaegse Tallinna konservatooriumi õppejõupoeg käis oma tütrega, kes flöödiõpetaja Lübeckis käisid meil teatri muusika muuseumisena, salvestasime nende mälestusi isast ja nii edasi, et neile tohutult fotomaterjali ja väga-väga rõõmus naelad on need, keda seda elavat, et pauseni jääb aknad olid ju praktiliselt kaks meest, kes, kes üldiviljoni koolkonna tegid valmis. Ja nüüd Sist uskini juurde tagasi minnes. 31. aasta oli otsustav tema elus nimelt. Scotti tuntud muusikakirjastaja Willist lekkel tutvustas Samuel tus, kinnitades Travinskile see tutvuse õige kõige peatseks tulemuseks oli viiulikontsert ja need kaks meest kandsid sellega Berliinis esimest korda ette. Ja üldse esitasid seda sageli koos. Arvata võib, et tuskini osa selle selle viiulikontserdi juures oli väga suur. Mälestustest on teada, et nad praktiliselt koos kirjutasid seda ja et uskin väga virtuoosse. Viiuldaja andis kindlasti Stravinski palju nõu, teisest küljest jälle oli ta nii palju võimekas ta Stravinski võimatuid nõudmisi oli võimeline täitma. Ja kaniski omalt poolt muidugi hindas Kadovskini mängu kõrget kunstilist väärtust loomulikult ja tehti palju ringreise kahekesti. Stravinski kirjutas 31. aastal kohe ka tuua kontsept Dante ja tegi väga palju transkiptsioone. Kaduski ise tegi väga palju oma kaasaegsete heliloojate ja muusikute transkriptsiooni eelkõige muidugi tema. Lugenud raamatust failsildi heliteostest, kuis ei liha isegi sellise mehe olemasolu meie muusika teatmeteosed on ikkagi peab ütlema õige, puudulikud ja ja, ja jällegi väljamaal nad jällegi nii täiuslikud, et et nagu näiteks sibul on meil korduvalt olnud juttu mõnes teises saates, et näiteks Ameerikas tuntud heliloojad Ei ole Euroopa leksikonis üldse nimetatud Kiia, vastupidi falseti puhul on ka selline asi, et et kuigi ta olevat Pariisis elanud näiteks ühes leksikonis entsüklopeedias, kus on sammalt, uskinist väga pikalt juttu, seal seda ei ole üldse märgitud. Õeke vastavas teoses on jälle vaikselt iga kolmas nimi. Ja, ja siis depressiira Well Suumann, koplantovson, Prokofjevi, nende meeste teoseid. Luzgin, härraseeris ja neljakümnendatel aastatel moodustas ta duo helilooja Elis Khaniga. Ja ajalooliseks on saanud nende kolm esinemist New Yorgi raekojas 1942 43. Mis kujutasid endast ülevaadet kolme sajandi muusikast. Nad esinesid sama kavaga uuesti veel 44. 46. aastal. Ja tuuskini jättis tasapisi mängu järgi viiekümnendatel aastatel ning suri küllaltki kõrges vanuses. Aga muuseas, kui sa oled tähele pannud õige paljud viiuldajad üks tervislik elukutse, sisendab lootust. 24. juunil suri, siis kuskil 76. aastal suri New Yorgis. Ja ta mängis aastaid Stadivali 1707 valminud pillil. Ilmselt sellel pillil mängib taga nüüd kohe kuuldavus muusika näites ja sellel pillil tänapäeval mängib tsooni anud Linda väga tuntud viiuldaja ning Dustin oli veel üks väga hea viiulgual meeli. Sellel Guaneelil mängib praegu tinast Zuckermal, keda meil oli, kes viitsis vaadata Carnegie Halli sajaaastast juubelit, võimalik näha nii tugeva nagu seda pilli. Ja uskilisestralinski esitavad meile sisse Stravinski väga tuntud loo. See on vene tants. Petrouskast. Mul on nii meeles kui aastaid tagasi juba. Eugen Kapp tuletas meelde 36. aasta Igor Stravinski külastust Tallinna külastust, mil ta käis siis siin dirigendina ja peale oma teoste ma mäletan seda, kui ma täpselt, aga mängis ta üsna ootamatult siinsele publikule Tšaikovski kolmandat sümfooniat. No see on nüüd sümfoonia, mida siiski väga harva mängitakse ja ma ei tea, kas üldse pärast seda näiteks üldse Eestis mängitudki. Seda ma olen klaveri küll mänginud. Ei, siis ta ei tundunudki nii väga igav olema, ent nüüd oli lugu ise niisugune, et Eugen Kapp oli siis niukene noor, äsja lõpetanud ja ja edukas. Ja meie tingimustes üsnagi. Uutele tuultele valla noor helilooja ja papa Artur lõpubanketil pärast kontserti. Oskas sokutatud ilusti vanahärra kõrvale, mis ekstra muidugi piitsutada heliloojat. Aga Eugen ise rääkis sellest niisuguse eneseirooniaga, et võttis pabinasse seni suure mehe kõrval seal istuda ja kuidas seda konversatsiooni siis arendada. Ja, ja siis mõtles välja küsimus, et lugupeetud maestro, et huvitav, huvitav, Tšaikovski on ju niisugused kuulsad sümfoonia nagu kuues ja neljas ja viies et kuidas teie küll tulite selle peale kolmandat mängida? Stravinski oli oma suure nina ja pillitama pole küll kohanus, mulle sümfoonia lihtsalt meeldib. Nii, siin määran kommentaarile vaja, siin on tagamaid küll tähendab niisugune inimene võis lubada endale tulla mitte kuuenda sümfooniakivile mitte kinda peale, vaid avastada midagi niisugust ka publiku jaoks mida publik. Ma ei tundnud. Kuigi peame ütlema, et sõda tuli vahele, kas sellepärast või, aga üldiselt seda kolmandat sümfooniat lihtsalt ei mängita, tõesti, ma väga Stravinski võis lubada seda endale, et tal sümfoonia meeldis. Nii. Millega edasi, lääne? Võiks olla tammume veel natukene selle sama koha peal? Ühelt sinu asjale näide oli jälle repliik. Jälle väga hea illustreeriv näide sellele meie käesolevas saates Edeldatavale mõttele, et et see muusika on kõik otsast otsani meelelahutus. Ja meie praeguses iseäranis isegi tähendab isegi Ekstra veel esitajale antud juhul strinskil, eks ole, ja ja, ja kui on juttu olnud nendest sajandi alguse viiuldajatest ja iga kord me oleme rõhutanud, et et nad mängisid väikevorme väga palju. Nüüd. Me oleme arvesse võtnud selle plaatide peale ei mahtunud suurvormid ära omal ajal omal ajal ja ja siiski tarvitseb vaid vaadata mõningaid kontserdi selliseid kontserdikavasid. Kui me näeme, et mitte ainult meie aegadeni säilinud salvestustele ohtralt väikevorme, vaid need tõesti kuulusid kontserdikavadesse. Ja üleüldse igasugune repertuaar, mängiti ka peaaegu kõike rahvalaulust, kuni tõesti kuidas meil on kombeks öelda uudisloomingu nii ainult mida vist ei tehtud omal ajal, kas pieteeditundest ilmsed ei võetud tuntud teemasid sümfooniatest, noh, ütleme nii-öelda pühadest teostest, mida nüüd väga harrastatakse. Supimuusikana no no ja ega majad on teinud väga paljud peadlikovski esimese klaverikontserdi sedasama tuntud sissejuhatust kontserdiks peale, eks ole, saad aru tänu sellele puukimis viisile seda küll jaa, aga siiski. Kohvikumuusikast jälle ma tean omast käest seda päeva kohvikumuusikat palju mänginud ja korjanud selle tänu sellele ka vanu noote, nii palju kui neid korjata on andnud. Ja kohvikumuusikas leidub väga palju ikkagi selliseid populsiisid ja transklitatsioone just lindudel sööma tuntud teemadest välja ainult ei tohi ära unustada. Et nagu isegi ka Tallinnas veel mõned aastad tagasi kindlates kõrtsides ja kohvikutes mängisid korralikud head muusikud. Kuigi ainuüksi haridus ei taga muusiku headust aga siiski haridust saanud muusikud ja, ja väga paljud sümfooniaorkestri muusikud mängisid mitmetes kohvikutes Nomolco, kohvik kuldase kohvikus vaheliselt muuseas ka mänginud mitu aastat just nimelt sedasama kohvikumuusikat ja juba siis kümmekond aastat tagasi ei olnud ta ikkagi enam kaugeltki siis ta oli enne sõda, nimelt enne sõda mängiti ikkagi küllalt suurte koosseisudega niinimetatud salongorkester. Eesti muidugi oli, ei saa unustada, et ega Eesti ei olnud mingisugune tal ikkagi ääre ääremaa ja vastavalt sellele ka vaesem ja, ja, ja seetõttu oli salongi orkestreid, suuri oli vähenud, on, pole veel, kestab veel mõned aga näiteks Saksamaal ja Pariisis, Prantsusmaal igal pool. Pealinnades oli Pariisis Ma kujutan ette, ei maksa rääkida komsomoli, mitmeid kümneid suuri orkestreid, kõik väga heal tasemel. Ja loomulikult tasus, kuna orkestrit oli palju, kes repertuaari mängisid, tasus kirjastajatel kirjastada ja vastavalt seega tellida aga alaseerijatelt siinsetest lehti, töötuslik, Jaajad töötlusi tihtilugu nad olid sellised mugandused lihtsalt väiksemale koosseisule. Osango kestis teatavasti on 15 20 meest. Ja, ja lihtsalt sätiti natukene hääled ümber. Ja populiidoita väga populaarsed. Ja eks siis ka need solistid isegi meie tänases saates sind ise Tibu mängitud linaled, tütarlaps, noh, vaevalt et tänapäeval, et riigi nii-öelda ei julgeks võtta selle tütarlapse ja ise ära seerida ja nüüd ette kanda ütleme, Eesti mastaabis. No ma ei kahtle, et sellega saaks hakkama stel sukelmann või, või, või kuidas see mõte pähe tulgataks, aga ma arvan, et meil Loomulikult saadad sellega hakkama, kuid takistab mingi Klamp, mingi valehäbi või mingi pelgus, ideaalset loovalt? No ma arvan, et nüüd on jälle aeg siirduda natukene lähemasse minevikku. Ja õige varsti peale keerlema paneva plaadi saate lõpulooga kuulsate kontserdite finaalid. Eks need kontserdid polegi peaaegu et kõige kuulsamad vaha mängitud. Nende son. Beethoven Sibeliuse ja nüüd siis nojaa, aga kui meie sari panga kuulsaks saanud kuulsate katse me võime, siis ka vähem kuulsid, aga ta tuleb mängima, aga täna ikkagi veel üks nendest kõige kõige kuulsamatest ja Brahms Brahmsi viiulikontsert. Ja enesestmõistetavalt, kui me oleme välja kuulutanud ikkagi kuulsat viiuldajat, siis enesestmõistetavalt väga kuulsas esituses. Ja söör Yehudi Menuhin ise noh, tema mängu ülejaga mängukunstile on väga palju vaieldud, aga aga ma arvan, et igaüks võib ise otsustada ja seega siis tramsi piiri kontselt. Reemo sool oopus 77 ja hudi Menuhin ja Berliini. Tänane muusikaline tund ja Erki Aaviku vakast võetava sarja viiuliga meelt lahutama lõpes Brahmsi kontserdi finaaliga esindajateks olid Yehudi Menuhin Berliini Filharmoonikute Rudolf kimpe juhatada osutusel. Nende helide aegu oli aasta 1957, tähendab mitte kõik pole aja Patšillile maid kähkuseks ära söömiseks olnud.