Üsna avamere lähedal, natuke lõuna pool Bergenit on paljaste kaljulaidude vahel üllatavalt viljakas saar. Vanasti oli ta tuntud oma heade kartulite poolest. Seal elas kalur, kel oli ütlemata palju huumorimeelt ja traagidust ning lisaks veel terve kari lapsi. Kui ma ei eksi, kasvas neist kaheksa tükki üles. Nad elasid suures vaesuses, mida nad kõigest hoolimata väga mehiselt talusid. Ainult üksainus kord jäi kaluri huumorimeel ja leidlikkus raskustele alla. Ja sellest see jutt nüüd räägidki. Siivert oli väike ja kõhetu mees kitsaste õlgade uskumatult pika kaela ja punnis kõrisõlmega. Juuksed olid tal tumedad ja tugev nina ulatus tillukese lõuani, mille all oli paar naljakat tagasihoidlikku topeltlõuga. See andis tema näole alati ilme, nagu oleks ta igavene pöial. Ja seda ta oligi. Keegi ei mõistnud, mis pärast Ilus tordi Jelmelan kätte võttis ja sellele naljarotile läks. Kuid polnud märgata, et ta seda oleks kahetsenud. Tauli jõugud, kast suur kaluriperest ja isegi linnas oleks neid rikkaks peetud. Vennad tüssocitega päranduse jagamisel võttes temalt kõik, mis ta pidi saama. Siis juhtus nõnda treenert musse. Pärg avastas ühel päeval, et Siiversi poevõlg on tema paksus krediidiraamat tus kirjutatud kahte kohta. Ja kui ta mõlemad summad kokku arvas, kohkus ta päris ära. Sest võlg oli niivõrd suured, Siivers poleks olnud võimeline seda isegi osade kaupa ära tasuma. See oli kadunud raha. Igaüks, kes mosse pärgi tundis, pidi mõistma, et see avastus mõjus talle nagu mõni ränk haigus meeletus vihasetele omaenese südame vere suhtes nii seletamatul kombel orienteerumisvõime oli puudunud. Tõusis Talga plus Siiverti vanuselt kolmanda tütre vastu, kel oli fantastiline nimi Auronica. See oli nimelt poes müüjaks ja tema vastu tundsid huvi kõik noormehed ka musse targise. Aga kui see hirmus kahtlus tema haavatud südame läbi puuris kadus koguda huvi nagu kastet, äikese käes. Tema terve ärivaim võttis talt isegi une. Pikkadel öötundidel kasvasmusse targi kurbus ja viha. Kuni ta ühel päeval pöördus nimis mehe poole, et see võla sisse nõuaks. Siivertil oli ilus maja sest ta oli kuldsete kätega mees. Ta oskas nikerdada ja peale selle veel üht haruldast asja. Ta oli nende vanade kunstnike väärikas järglane, kes rändasid ringi ja maalisid Käia usteleros ette ning peretubadesse heinaliistu telefriise. Nii et päike paistis tuppa isegi siis, kui väljas oli hall vihmane ilm. Tasu säärased töö eest oli küll vilets, kuid sihver, ta armastas seda tööd ja kauneid värve ning tegi sead. Olmeni Soldi nagu välgust rabatud, et mus Targ, kes nende vastu alateni lahke oli olnud, tahab võlga sisse nõuda. See tähendab maja neilt ära võtta. Ja esimest korda elus läksid Siivertil jalad nõrgaks. Ta vajus toolile ja istus nõnda tervelt kolm päeva, kuna tordi kõndis käsi murdes ringi. Tühja selle majaga, aga Tseever niimoodi norgu jäi. See oli halvem kui kõik mu. Ühel õhtul videviku ajal sähvatas naisel järsku idee. Ta tormas Siewerty juurde, kes istus ahju juures, vahtides ükse silmi tühja puudekasti, kiskus ta püsti, ajas tal õlikuue selga ja tiris ta rohkete õnnistuste ja needuste saatel Valgmasse. Ning enne kui Sivert õieti taipaski, mis oli juhtunud, hoidis ta juba rooli ja pidas kurssi põhja poole laiu suunas, kus elas ükssarv. Kui ta tagasi tuli, näis ta süda kergem olevat. Ta hakkas küll otsekui jumalagajätuks mööda maja ringi käima kuid tordi kuuliste ta pööningul läbi hammaste, vilistavat ja keldris kurba lauluviisi ümisema. Ning leidis ta hiljem viletlaskvana Śaksa toa ukse eest kus ta oli maalinud ühe oma kõige ilusamates trosettidest, mis pärastpoole kuulsaks sai. Ja siis ühel laupäeval võttis Siiversi vöörusest naela otsast oma tühja seljakotti, pistis pea köögi ukse vahelt sisse ja lausus hooletult memmele. Laen korraks oige muusse pargi poole ja vaatan, kas saan pühadeks midagi patta panemiseks. Ega me söömisest hoopis ära või võõrduda. Poes katkes jutt otsekohe, kui see verd sisse astusi oma sügaval bassihäälel tervitas. Rahu olgu teie kõigiga. Mousse pärg vaatas põlglikult tema poole, Janno ohises kuuldavalt. Samas aga muutusid ta silmad elavaks ja valvsaks. Pärani silmi vahtis ta meest, kes Iverti kannul sisse astus. See oli ükssarv. Jaa, see sell polnud pärast oma viimast temput tublisti pool aastat oma nägu muusse Bärgi juures näidanud. Kui need kaks sisse astusid, aimasmusse pärg kohe halba. Pood oli rahvast täis nagu laupäeviti ikka. Paks tubakasuits hõljus lae all ja oli tunda märgade villaste riiete lõhna sest väljas tibas üsna kõvasti vihma. Siiversi Ükssarv jäid keset põrandat seisma ja vaatasid üles plekkämbrite metsa poole, mis rippus lae all. Nägu oli neil mõtlik, jätu siine. Mõni kalurites läks süljekausi juurde ja sülgas sinna, et varjata oma muljet näol. Nad tundsid neid kahte vembumeest. Küllap nüüd tuleb jälle midagi naljakat, millest õhtul kodus annab rääkida. Vana Jon, kel lugu oli parajasti pooleli, katsus jätkata Ta Kuidvakatas järsku. Ja siis köhatassiivert oma hääle puhtaks. Sina, Jon rääkisid tontidest, lausus Evert. Eks minulgi ole nendega tegemist tulnud teha. Kahe meetri kauguselt saatis ta virtsu sülge otse süljekauss, ilma et oleks endise keedee poole küünitanud. Noja jätkas ta. See oli sel aastal, kui ma finnmarki skaalal olin. Eks ma sattunud siis nii uhkele Kuunorile, et kohe luist vaadata. Aga seal juhtus imelikke asju. Ühel ööl, kui mar roolis olin, näis mulle, et Lee poolt karjub keegi b. Pöörasin Kuunori vastutuult ja kutsusin teised mehed. Need tormasid aluspükste väel üles ja hakkasid kuulatama. Ei kihkuega kahku. Samas tuli täiskuu pilvede tagant välja ja Merry läikis nagu peegel, nii et eemal kaugelgi nägime virvendust. Ja siis tahtsid kõik mind pahurjutama hakata. Aga äkki kostis otse Kuunorritagantaapi, seda pidid kuulma kõik. Siis hakkas mõnigi mees endal kukalt sügama. Appihüüdeid või karjumist meid üle enam ei kuulnud. Aga ühel päeval leidis üks Jelterfjouri mees oma kiriku lauluraamatu pliidilt. Ometi polnud oma kasti lahti teinud. Sellel aga oli vanaaegse sepa tehtud taba ees, mida isegi jest poorsen poleks suutnud lahti murda. Ja paar päeva hiljem tormas kokk meie juurde keesendades, et kaks korda viinuta suur kartulivaagna alla. Aga iga kord, kui ta oma keedupottide juurde tagasi tulnud olnud kartulivaagen jälle kambüüsis. Ta ei jäävat enam ühekski tunniks Kuunori pardale, kui ta teada ei saa. Kes ta ise on peast ogaraks jäänud või kummitab siin. Nojaa, võrgu vanem kiruusia sõimas seda tobu, nagu ta teda nimetas ja hüüdis talle nii valju häälega, et kogu kalalaevastik kuuleks. Ma seisan nüüd siin uksel ja Cinamine kartuli vaagnaga otse alla kajutisse. Minust ei pääsesite ükski elav hing mööda. Kokk tormas kartulivaagna kaljule, tekki kadus alla, aga sööstis otsekohe jälle trepist üles, ise näost valge nagu surnu. Nooh, möirgas võrgu vanem. Nüüd on vaagen all kajutit disja, edaspidi ei ole meil enam niisugust jampsi vaja kuulda. Aga kui ta kokast mööda tahtis minna, jäi ta järsku nagu krabatult seisma. Ja meie lasksime võrgu koos loomusega merre tagasi vajuda. Sest kokal olid silmad pungis ja huuled võbisesid. Ja ta värises kogu kehas nagu haavaleht. Darrani silmi vahtis ta üle võrgu vanema õla, näidates nimetissõrmega Kambüüsi poole. Võrguvanem pöördus aeglaselt ümber, sest aimas, mis ta seal näeb. Täiesti õige. Kartulivaagen seisis seal. Ja ometi oli ta oma naer Tatu Gerrega kogu aeg uksel seisnud, nii et keegi ei võinud läbi pääseda. Ja viiendal päeval juhtus veel üks imelik asi. Ja siis lahkusid kõik mehed laeval. Ka kala ei olnud me saanud, kuigi kõikjal meie ümber, jah, otse meie nina all oldi püüdmisega kibedasti mestis. Kui me maale läksime ja inimestega rääkisime, saime kogu loo teada. Poes valitses nüüd surmavaikus, noja, jätkas Siivert. Exe uhke kuunar oli palju kordi omanikku vahetanud, sattudes kord põhja, kord lõuna poole. Aga igal pool ikka sama lugu, kummitused ja õudused. Ja veel hullem oli see, et iga aasta läks ta lihavõttepühal kirikuteel ümber. Räägiti, et raskest maasuunalisest tormist pääsemiseks lubanud tema esimene omanik oma hinge kuradile. Ja otse imestama pani, et muul ajal ei kartnud see Kuunor isegi kõige karmimalt. Talvel tormiga maru. Aga esimesel lihavõttepühal läks ta põhja. Ja siis oli ta kirikulisi täis. Öeldi, et kurrat võtab protsentidega tagasi, mis talle enne seda aasta jooksul saamata oli jäänud. Aga alati kerkis kuunar jälle veepinnale. Ja edasi müüdid alati kellelegi, kes temast ja temal asuvast needusest midagi ei teadnud, ikka kaugemale lõunasse. Ja ikka käisid õnnetused temaga kaasas. Kalaga ei saanud ta kunagi. Kaasosanikud jäid vaeste kassa ülal pidada. Võrgu vanematel kadus kalaõnn ja üksgiku narri omanik ei tihanud neid oma teenistusse võtta. See oli tore laev. Aga jumal hoidku, kedagi tema pardale sattumast. Lõpetas Siivert saatis veel ühel Hirtsu tubakat, süljekaussi ja tatsas leti äärde, kümnekroonine peos. Et kõik näeksid, et ta suudab enese eest maksta. Ümberringi valitses vaikus. Kõigil oli kõhe tunne. Siivertil oli kombeks neid laupäeva õhtuti alati mõne mõnusa luuga kostitada. Seekord aga, kus ta kogu nende pühadetuju. Ja veel nüüd, kui ukse ees oli kalale minek. Auronikastus naeratades isa juurde, kes suurelise näoga ulatas talle oma kümnekroonise ja ütles nii valju häälega, et kogu pood võis seda kuulda. Nooh, tibuke võetase sajakroonine ja anna mulle 10 krooni eest kaupa. Ja 90 krooni tagasi. Poe, ruum röökas naerust, nii et laes rippuvad ämbrite plekknõud kõlisesid. Sest musse põrg polnud suutnud oma rasket kahtlust varjata. Ta pigistas hambad kokku ja põrnitses ükssarve poole, kes seisis, pea viltu ja nii süütu nägu ees, et kahtlustusteks oli põhjust küll ja küll. Sihvert võitis kaup puu kuni kümneline oli läbi. Aga seda polnud kuigi palju, mis ta oma õõnsasse seljakoti sai. Ja kõik teadsid, et tal on kodus palju soid ootamas. Hulk tuusa sõit pilke lendas Mousse tardi poole. Kuid sellest ei hoolinud vaid miski muu ajas tal judinad üle selja. Eks ta hiljuti ostnud erakordselt soodsatel tingimustel Namdaalist veidi põhja poolt kuunari. Ja ta oli selle kalapüügiks valmis seadnud mõne päeva pärast pidise merele sõitma. Seda loba ta muidugi ei uskunud ja peale selle oli tema laev ainult üks kord omanikku vahetanud või kaks korda seda võista tõestada. Aga ka midagi pidi selle taga siiski olema. Need Siiverti selg nii enesekindlalt sirge oli ja ta hoopis teisiti välja nägi kui mõne päeva eest, mil ta oli küürus ja kössis. Ja kas üks värv tuli ainult selleks Sammernessi, et Siewerty lugu kuulata? Ta ei kurrat, võtku selle taga peab midagi olema. Kaks päeva enne seda, kui Kuunor merele pidi sõitma, tormas Siimon Emanuel seen Emanuel Uflaxy kõige vanem poeg. Igavese ajuga poodia näitas oma verist põske, nii et kõik naised võisid seda näha. Isegi tema särk oli verine. Musse pärg hoidis letist kõvasti kinni ja silmad tahtsid tal peast välja tungida. Istusin kajutis ja kirjutasin oma pruudile kirja, et ta oma isale kõik ära räägiks. Nii et me kohe pärast seda, kui ma kalalt tagasi tulen, pulmad võiksime teha, seletas Siimon värisedes. Ja siis hakkas laest tilkuma paberile ja vaadake. Ta sirutas välja verise käe, nagu oleks tahtnud seda otsast ära visata. Naised koobisid uksest välja, ilma et oleksid midagi ostnud. Nagu oleksid nad kartnud tumedate jõudude lähedusse sattuda. Mousse Targ distis mõlemad rusikad õnnetu Siimanni nina alla ja sõimas ta läbi. Veri tuli tapetud vaasikastmis rippus kajuti kohal. Tulge kaasa, hüüdis ta poes olijaile, siis saate näha, et veri tuleb vasikast. Aga kui nad Kuunorile jõudsid, rippus vasikas ahtris roolikambri taga naela otsas. Muusse pärgil jäi suu lahti ja silmad läksid punni. Ta noogutas endamisi, pead Janeelatas. Kui nad samal õhtul merel veidi mootorit proovimas käisid, sest mu sõber oli selle juures lasknud kõiksugu uuendusi teha kuulsid nad kõik ka muus säderg selgesti appihüüet. Aga nii palju, kui nad Kaus sisid, kuulatasid ja hüüdsid. Vastust ei tulnud. Sel õhtul kajutis istudes olid kõik mehed sügavas mõttes. Homme on laupäev ja pühapäeva õhtul pidid nad merele sõitma. Muuse park kinnitas vandega, et kõik see on rumal loba. Ta näitas neile pabereid, et laev on peaaegu uus, on omanikku vahetanud ainult üks, võib-olla kaks korda. Ja ehitatud hulk aega pärast seda aastat, mil Siivert wind markis kalal käis. Mustvalgel võisid nad seda näha. Taavi R-i ja lausus võrgu vanem mõtlikult. Kuid siis juhtus jälle midagi. Kui nad üles jõudsid, karjatas Siimon. Neil oli harjumuseks silduda alati lõuna poolt. Nii oli hõlpsam. Kogu selles kummituste tekitatud segaduses ei mäletanud keegi, kas nad ka seekord nõnda oli toiminud. Siimon aga mäletas ja ta hüüdis väriseva häälega. Need tulime vuugeni puhul. Sõitsime projekt töönist mööda ja sildusime kai äärde, nii ta terri kivide poole. Aga nüüd vaadake, sel ajal, kui me kajutis istusime, On kuunar ennast ümber pööranud. Nina ei taha enam kodukäijate laevale jääda, saatke mulle kasvõi nimis mees Jerrele. Seejärel jooksis ta kisades alla kajutisse, kus ta hakkas nii kohutavalt karjuma, et kõik tormasid väikesest kitsast trepist alla, tema elu päästma. Seal seisis Siimon kogu kehast võbisades ja ennast vastu seina surudes ning näitas väriseva käega pliidi poole. Mehed pöördusid aeglaselt ümber. Pliidil oli kiriku lauluraamat võrgu vanema oma. Siis pöördusid kõik Mousse pargi poole ja võrguvanem, ütles ebakindla häälega. Kusjuures tema silmist hakkas juba paistma õudus. Need, sinu paberid ei ole vist mitte täiesti õiged mousse pargi saanud. Nii võid enesele uue võrgu vanema otsida. Seejärel läksid kõik maale. Samal õhtul läks pärg varakult voodisse, ütleme mingile tulemusele ta seda salapärast segadust arvutades ikka jõudis. Ja siis tegi ta midagi veel kummalisemad, kui kõik kummitused, elavad laibad ja kodukäijate laevad. Ta saatis Aurruunika koos Kiarvetega, millele oli kirjutatud makstud Holmenis. Selle isamajja ja tüdruku kannul, kes oli viimasel ajal imelikult jämedaks läinud, käis sulane kärutades suurt hulka kõiksugust kaupa, nagu oleks jõulusaadetis. Selle heateo pärast kiideti Mousse pärgija tema heldust. Eelmisel laupäeval oli pood rahvast küll täis olnud, aga nüüd oli seal inimesi veelgi rohkem. Iga kord, kui uks avanes ja kell seinal tilises vaatas muusse Pärke kujules. Kuid ta muutus üha närvilisemaks. Viimaks purjetas Siivertuma tühja seljakotiga sisse. Selle kirjutas mu sõber endale kõrva taha. Siewertil polnud midagi tarvis poest osta, sest tal oli kodus kõike, mis tal oli vaja ja veel rohkemgi. Mousse pärg märkas ka uutmoodi läiget ükssarve sirbi taolistes silmades. Nägu ülespoole, pistessiivert endale tubakat ninna ja sülitas pikas kaares osavasti süljekaussi. Noh, nüüd on su kodukäijate laev siin, lausus üks kalur. Ja siis jutustati Siivertile üksteise võidu, mis oli juhtunud kõige tõsisema näoga, mida tal kunagi oli nähtud ja pead noogutades kuulassiivert tähelepanelikult mistõttu kõiki valdas veelgi kõhedam tunne. Ja mussepargil hakkasid käed higistama. Siis Agayassiivertuma peieri nina järsku vastu lage ja ütles oma sügava bassihäälega. Ja see kõik võib ju küll õige olla. Aga kas ma siis ei rääkinud teile, Kuunorstens vikis Ellingil ära pulees Mousse parg hingas kergendatult ja otsustas, et ta saadab nende kaupade hulgast, mis viimasel ajal pisut rikneman hakanud. Muidu aga on esmajärguline kaup Holmenis veel ühe laadungi. Aga veri küsis keegi nurgast peenikese häälega. Kunagi poleks ma võinud arvata, et sellest niisugune pahandus tuleb. FC napakas vasika roolikambri taha viis ja sinna naela otsa üles riputas. Kui Siimon siia oli kerinud, tegid sa seda, küsis ta teravalt. Ja napakas noogutas naeratades pead. Võrguvanem köhatas kaks korda iga korra vahel vahet pidades, enne kui ta tõsiselt lausus. Aga too üIe, me kõik kuulsime seda ka selle seletan. Hüüdis mu tütar, kes oli neemel ja püüdis koju ajada mullikat, keda otse võimatu on paigast liikuma saada. Ja te teate, et süüa läheb sealt alt töönsast kaljumüüri mööda edasi ja kajab kaugelt lahelt niisama kõvasti vastu. Jah, seda nad teadsid. See oli poiste mäng, mida nad ise ja juba nende isa isadki olid harrastanud. Seistakse mere ääres, hõigatakse kaljumüüri poole, et näha ja kuulda, kelle hüüa mööda neeme kõige kaugemale lahele lähed. Musseberg hingas veelgi kergendatumalt. Nüüd oli jäänud veel lauluraamat kassiivertile ainult õnnestub sedagi ära seletada. Lauluraamat. No eks hiljutisi naise ju seisnud siin ja kaevanud, et su Joinakaseid pole su taskud kinni ajanud, ütles Siivert jõeks, sina ise ju seisnud siin lauluraamat peos ja tahtnud minna palvemajja seda uut jutlustajad kuulama. Aga siis otsustasid sa ümber ja pistsid lauluraamatu kuuedasku. Ja seda sa tegid küüdis Siimoneesile karates. Me olime tõesti nagu igavesed tolad. Hiiumaal hoidku, sa panid oma kuue pliidi kohale rippuma, järelikult libises lauluraamat läbi augu pliidile. Kõigi näod selginesid, kummitustest tekitatud süngus kadus nende ilmest. Naeratades noogutasid nad üksteisele ja siis pöördus võrgu vanem muusse pargi poole ning ütles. Me lääme laevale jälle tagasi ja nagu kokku lepitud, sõidame homme õhtul välja. Mu sõber noogutas pead ja ta silmad hakkasid vilkuma. Ta oli peaaegu liigutatud. Siivers nuuskas nina ja ütles. Kurrat tehakse vahel mustemaks, kui ta ongi. Nende sõnadega sammusid Siiversi Ükssarv poest välja. Uksekell tilises nende järel. Kalurid vaatasid vilksti üksteisele otsa. Mussebergi nägu läks tõsiseks. Kui see ei olnud jälle mõni ükssarve vempudest, siis on Tatu eesti puupea.