Täna oleme mustamäel sellepärast et täname, kaheksas jaanuar 1992 ja Jossif Sagalil ehk nagu pillimehed ütlevad saga Jussil on 70. sünnipäev. Palju õnne, aitäh. Palju õnne, aitäh. Me tulime loomulikult sellepärast siia, et vaata, me oleme nüüd aasta otsa või peaaegu roht otsa laadides lasknud mängida sellistel vanadel kuulsatel, viiuldajatel sajandi alguses, enne sõda ka siin Eestis käisidki mängimas. Ja plaatide pealt oleme seda, neid kuulan nii sind raadios kui ka kodus. Aga, aga sina oled neid ju elusast peast näinud ja kuulnud väga paljusid, kes ka Eestis käisid tol ajal, kui sa veel noor mees võid, õppisid alles? Nojah, eks neid. Kui Huberman käis siin, mul on isegi meeldus kontsertsaalis, ta mängis klaverit küll klaveri saatel, aga ta mängis Tšaikovski viiulikontserti. Ja muidugi no sel ajal maali vist kui ma ei eksi, kaheksa aastane suurt meedias muidugi ei ole, aga mul on meeles, et ma seal kontserdil käisin. No ja siis õppimise ajal käis siin nisugune viiuldaja väga kuulus viiuldaja missa elmann Zimbalist. Niisugused suured suured viiuldajad ja mul siiski õnnestus neid kõiki kuulata, õppida oli vaja ajada, mingisugune eeskuju oli vaja võtta ja siis ma kui palju nüüd sai sellest eeskuju. Asi on muidugi isa seal. Igatahes kuulatud sai neid nii palju, kui nad siin käisid ainukesest viiuldajat, kellel mul väga kahju oli, et ma, et ma ei kuulnud, see mees, see viiuldaja ei käinud siin Tallinnas kuni Riiani. See oli Fritz Kreisler. No vot tema siia ei tulnud, sellepärast et nii nagu ma hiljem kuulsin, tema olevat nõudnud oma honorari niivõrd kõrgelt, et ei suudetud talle maksta. Ja minu, minu õpetaja, professor Paulsen käis teda seal Riias kuulamas. See oli väga suur elamus selt? Jaa, kindlasti. Ja nüüd ma kohe küsin su käest, et et keda sa näiteks praegu tahaksid nüüd kõige rohkem nendest meestest kuulata kasvõi siit plaadi pealt esineb kõige esimesena, kõige esimesena paneme loo vahele siis no praegu ma olen muidugi. Ma olen väga, väga vaimustatud sellest viiuldajat, kelle nimi on Pärelman. Ma küll praegu mõtlesin rohkem just neid, keda sa nimetasid, aga kuna, aga, aga nüüd enne kui me juttu edasi räägime just nagu ma juba ütlesin, ennem just spetsiaalselt tänase päeva auks tekkinud ühe sellise sellise plaadi, kus peal on siis mängivad eitsak pelman ja pinnast sukelmann, kahekesi mängivad need selline tõeline super viiuldajad paraadil, mille pärast ma seda ütlesin, sellepärast et kahjuks ma neid elusalt ei ole kuulnud. Sellepärast ma just nimetasin, et, et ma oleks hea meelega praegu tahtnud neid. Ja seda, see võimalus on, kohe on, aga vaata, siin on siin plaadi peal on Mozarti kaks duot viiulile, Aldile, kusjuures muidugi Tucker, räägi Walti ja Belvale viiulit. Ja siis on veel lekkleeri duo kahele viiulile, ma arvan, et ühe osa kuskilt nendest, et paneme mängima, mis sulle rohkem meeldib Mozart või Leclerc? No Mozart on muidugi minul siiski natukene justkui lähedasem või, või, või. Istub mul paremini? Mis arvad, vaata, siin on selline solvav duo ja vähenesid rondo mängima ja hea meelega. No, ega siin muidugi pelmanni ja Zuckermanni mängu peale ei ole palju midagi öelda, need mehed tunnevad oma tööd üsna nii siledalt kuskilt külge hakata ei ole, ainult kiita võib. Aga kui nendest vanematest meestest rääkisime? Me oleme sinu käest kuulnud küll päris nii, imelugusid ka nende kohta ja, ja eks need ole rohkem tõesti võib-olla selliseid pillimeeste omavahel räägitavad lood. Aga ütleme, ma usun näiteks meie meie publikule on üsna vähetuntud näiteks Timbalist ja peaaegu üldse tundmatu bossov omal ajal küllalt kuulsad mehed. Nojah. Mul tuleb meelde üks niisugune niisugune juhus. Jäi mul mul kuidagimoodi meelde ja ja siiamaani on mul meeles, ta mängis, kui ma ei eksi, tema see oli Vistsimbalistiga, kellega see asi juhtus. Ta mängis Mendersoni viiulikontserti ja saatis teda siin üks väga aktiivne nisugune klaverisaatja Peeter Paul Lüdig. Ja vot seal selles selles Mendersoni kontserdis on üks niisugune lõikus. Esimese osa lõpupoole on üks niisugune kadents, kus viiul mängib ilma klaverisaateta ja mängib niisugusi Arpeediot justkui poognaga üle nelja keele ja siis vahepeal klaver astub sinna sisse, selle peateemaga. Aga juhtus üks niisugune asi, ma ei tea, mikspärast löödi kastus ühe takti võrra varem sisse. No muidugi kõik, kes seal kontsertsaalis istusid, muud muidugi muusikamehed, need juskui ehmatasid selle peale, kui ta, mis nüüd siis saab, aga muidugi natsa Evot jälle kuskil kokku ja asi läks edasi. Kõige hämmastavam lugu juhtus siis, kui hiljem võib-olla ma ei mäleta, kui palju laks sellest aega tuli siia. Võib-olla oli tal lihtsalt vene nimi, aga ta oli üks kuulsamaid viiuldajaid tol ajal ja tema mängis samamoodi seda mentersoni, viiulikontserti. Ja imelik oli see, et Lüdig selle koha peal, kus oli vaja sisse astuda tegi täpselt sedasama piga, mida ta tegi selle. Konservatooriumi õpilased arvasime niimoodi, ega lüüdikule enam seda Mendorsoni viiulikontserti saata ei tohi anda. Aladel siis selle koha pealt muidugi seal meeles, aga muidugi üld üldmulje oli nendest nendest mängijatest muidugi. Nojah, vaata, see jutt sellest kahekordsest eksimises tuletab meelde iseäranis kadunud Samuel Saulus ütles seda alati erilise, suure rõhuga noortele mängija. Et kui sa eksid, siis eksi kindlalt. Esiteks, ja kui sul juhtub kiks nagu kukli mängid, ütlevad, siis panen teile veel, et ei tekiks arvamust, et see oli juhuslik. Võib-olla tal oli ka selle mõte, et, et tõestada Eesti kontserdipublikule, ma usun, et eks see kontserdipublik sel ajal oli ka enam-vähem üsna üks ja sama, kes käisid viiuldajaid kuulamas. Nojah, eks ikka, no vähemalt loomulikult tõestama neile, et mul on õigus, kuulame nüüd jälle ühte. Vahepeal ütlen jälle sinu valida, et kui olid symbol vististi bossovist oli juttu, vaatasid vahepeal laate symbol-ist, on 29. aastal salvestatud sukki, sukk oli ju ka riiuldaja Mulleski. Ja jällegi olla bossov, mängib sind villa lobusse, EDU kaldad on 39 tehtud. Kumba sa rohkem praegusel hetkel tarku, no võib-olla siiski ootnopossovit kuulas hea meelega. No, ja nagu sa ennem seda lugu ütlesid, olla bossovoli ameeriklane, aga Taali sündinud Buenos Aireses koguni. Ja tema oli suhteliselt noormees, ta oli sündinud 24. veebruaril 1914. aastal. Nii et need, need mehed, kes meil siin tavaliselt ülegi astuvad, siin saates, need on on ikka nii möödunud sajandi veel. Aga ta oli muidugi vene päritolu vene perekonnast ja vene linnaosaski sündinud ja, ja taadi rahvuseid, kajut muidugi nagu enamik veel siin. Mõni mõni üksik mees on olnud meil siin inglane, aga viiuldajad Ta on ikkagi valdavalt juudi rahvusest. Ja ja kui nüüd oli jutusin Timbalistist siis sipalist oli jällegi pärit nagu, nagu kaevamine teisi sellest Ida-Euroopa kallik dema sündinud Rostovi Doni ääres üheksandal aprillil kahe 89. aastal. Ja tema oli muidugi muusikute perest, ta isa oli Rostovi ooperidirigent. Aga. Taapis auvere juures, nagu selle kandi mehed ikka enamasti Peterburis õppisid. Mis sa arvad, Juss, kuulame Zimbalisti ka selle Lapossovi jutu peale ja tema loogiale ma hea meelega ja meedia, kui juttu hea meelega kuulaks ja Tsimpalist mängib siis supp, kihipur, leski, seal salvestatud 29. aastal. No nüüd me oleme siin paari-kolme vähemtuntud viiuldajat kuulanud nelja isegi nagu, nagu pälvaniad, lucker atiiv valiti. Ja hea meelega nüüd sakutaks. Asja selle peale kuulaks sinu mängitud luukael. Aga noh, niipalju kui eesti rahvast kõige paremini teab ju sind rohkem selle kergema muusika niinimetatud kergema muusika poole pealt. Ma ei ütleks ei kahjuks, aga õnneks see lihtsalt on nii. Aga sa oled ju väga palju mänginud ka klassikalist muusikat, sa mängid kvarteti väga palju. No ma peaks ainult nii palju lisama sinu jutu peale, et ei ole ühtegi stiili muusikas, mida ma ei ole proovinud tingida. Ma olen elus noh, kõiki mänginud, ma olen mänginud sümfooniaorkestris mänginud kammerorkestris, ma olen mänginud nõndanimetatud kohvikumuusikat, väiksema koosseisuga seal viie-kuue mehega, ma olen mänginud igasuguste ansamblitega, niisugust svingmuusikat ja ühesõnaga estraadiorkestri saatel mänginud, nii et ma olen isegi puhkpilliorkestris mänginud, aga mitte viiulit. Hitler, seal ma mängisin, seal ma mängisin klaverit. Sest noh, sõjaväes olles ei olnud vaja viiulit. Oli sõjaväeorkestris, oli vaja taavetit ja enne kui ma sõjaväkke läksin siis mängisin siin Tallinnas ühes, niisuguses džässorkestris, mille nimi oli, oli kuldne seitse ja seal ma mängisin saksofoni ja ühtlasi ka paralleelselt klarnetit. Ja siis sõjaväes oli see mul nii-ütelda täiesti asja eest, ma olen puhkpillimuusikat ka mänginud. Nii et igasugust muusikat ja siin oli juttu nendest stiilidest. Sa mängisid Eesti muusikat ka õige palju, ka sinu jaoks kirjutati väga palju lugusid, ma tean, vain on kirjutanud enamiku oma lugudest, viiulilugudest või ka kõiki sinu jaoks koguni tegelikult ja ta kirjutas kaunis palju viiulimuusikat ja ta pühendas kõiki minule ühesõnaga mitte niimoodi, et ei saaks ütelda, pühendus vaid lihtsalt kirjutas minu jaoks. Ojakäär on kirjutanud ühe loo, minule. Selle nimi on, oli poiss ja viiul kunagi no see oli väga ammu. Ja ka siis vain, kirjutas kõik, mida ta kirjutas, ta kõik minu olin mina see selle esiesitaja nii-ütelda. Ja kui nüüd kuulaks mõnda viiuldajat ka mitte enam neid Zimbaistele kuulaks mõnda sinu lugu mängitud lugu, mis sa arvad, mis, mis sulle kõige rohkem, nii, võib-olla kuulaski seda ühte vainu lugu. Suvised niidud, see lugu mulle meeldib. See lugu võib-olla tõepoolest, ja oli, oli selliseks teatavaks sümboliks sellele, mis sa ennem ütlesid, et ei ole sellist stiili, mida ei ole mänginud. No selle äsjase loo kohta, mis ta ka väga raskeid mingit stiilimääratlust nüüd leida, aga ma arvan, et see ei olegi nii oluline. Ta, ma arvan, et see lugu mahuks ära nii džässi kontserdisse, kui ta mahuks ära, ütleme sellise klassikalise muusika kontserdisse. Ja seal oli väga just sellepärast valisidki seal lood Aga vat sa nimetasid siin teiste hulgas, kes siin Eestis on käinud kontserte andmas. Kuulsamatust nimelised muidugi Huubelmann ja elman, aga kaasakti muu. On sul meeles ka muidugi, nii pika aja tagant vaevalt et nüüd midagi täpselt meeles ka võiks olla, sest et kui meil tänapäevased noored viiuldajad kuulavad, et ja mees on kuulanud fibo kontserti elusast peast teda näinud ja tal ei ole meeles mis ta mängis, siis just nimelt ma tahaksin veel rõhutada seda, millest ka saate alguses juttu oli, et et sa oled ju neid kuulanud peotäite viisi neid kuulsusi, et aga aga Ansulti poolt ehk midagi meeles nii kontserdist või midagi. Mul on meeles see, et ta mängis kontserdil Mozarti, A-duur kontserti. See on mul meeles mikspärast, mul on see meeles, sest see just sattus. Ühesõnaga, samal ajal olen ma siis, kui ma õppisin seda kontserti mängima. Ja siis mul oli väga huvitav kuulata, kuidas ta, kuidas ta esitas, ja siis, kui ma tulin pärast seda kontserti tulin tundi Paulseni juurde, siis ta ütles mulle niimoodi, no küsis mu käest, et kuidas ta meeldis. Kuidas meeldis, ma ütlesin, et mulle väga meeldis, aga siis ta selle peale ütles saksa keeles jaadas vaara parem flants Shal moodsast. Ei paistnud kõlvatuid nõia tähendab, tema leidis seal midagi ühesõnaga niimoodi, et temale see esituse viis ei, ei istunud hästi. No tähendab, Ta oli prantsuse prantsusmoodi mänginud, seda. Paulsen oli üldse ta ju, noh, eks ma rohkem sinu juttude järgi tean, aga noh, eks ta oli ikka väga koloriitne kuju või nii, väga omapärane mees. Ta oli väga huvitav inimene, ma pean ütlema. Ta oli väga huvitav, ta leidis alati kui midagi oli korrast ära kas viiulimängus või üldse eraelus või? Ta leidis kohe siinsamas niisuguseid huvitavaid võrdlusi. Et, et no sa jäid ise kohe mõtlema, et ja kuidagimoodi see jäänud, ei saanud sul jääda arusaamatuks. Ta tegi sulle selle asja niivõrd selgeks oma igasuguste, niisuguste huvitavate näidetega. Et, et no absoluutselt oli kõik selge, mis vajavad. Kas Paulsen esines solistina ka mina tean ta kvartetiga solistina ei, ta solistina, tema ei esinenud, ta oli vahest niisugune, ühesõnaga mul on meeles, kui ta vahest näitas niimoodi, ütles vaata, et see koht peaks olema niimoodi ja ja püüdsid muidugi teha seda, mida ta nõudis. Asi esimese korraga muidugi välja ei tule ja see tekitab vaadata tigedaks, et kuidas ma siis nüüd esimese korraga aru ei saasta, võttis viiuli kätte ja kukkus seda nii õudselt kraapima. Ja Me pidasime muidugi meie õpilased, pidasime muidugi naeru. Küll, aga ta oli, ühesõnaga siis ta pani selle viiuli ära. Siis ta muigas. Nii see muidugi ei saaks sellist juttu, juba on mul kuidagi seda loba jätta, seda ütlemata, seda tema kurikuulsat lauset ütles dimensiooni Fingel, mitte haige. Ja see oli ka üks tema, tema ütelus tähendab alati niimoodi, vahest intonatsioon ei tulnud hästi välja selles loos, mida sa momendil tema juures tunnis mängisid või ühesõnaga ette kodus ettevalmistatud lugu. Laks, häälestus kui ära natukene esimene asi kohe hakkas viiulit häälestama, siis see tegi teda hirmsasti tigedaks. Siis ta alati ütles niimoodi. Imati Finge abarneeti, käige häälestas oma sõrmi, aga mitte mitte viiulit. Viiul olla see viiul absoluutselt hääles. Sõrmed tuleb paika panna. Kui Paulseni juures peatuma jäime. Me oleme siin oma. Õigupoolest meie saate savikuulsatest viiuldajatest saigi möödunud kevadel ette võetud. Jonnakus tõttu, mis millest meil sinuga aastaid tagasi juba rääkinud, et et viiulimäng on eelkõige ikkagi ta on noh, kuidas ütelda, välja mõeldud inimeste meelelahutuseks. Ja, ja jättes nüüd selle publikupoolse suhtumise kõrvale, et kas sulle ei tundu ka, et tänapäeval on rohkem see asi läinud nii ütleme liiga akadeemiliseks, et, et see suhtutakse võib-olla kuidagi väga suure harduse ja väga suure tõsidusega sellist lõbusat, rõõmsat, Ei oskagi õiget sõna leida, sellist suhtumist võib tänapäeval isegi nagu vähe, natukene. Noh, ma ei oska ka ütelda. Tol ajal siis, kui mina olin õpilane, no siis oli see muidugi Selle taga oli muidugi niisugune ühesõnaga niisugune mõte, et et sa püüdsid alati seda asja nii ühesõnaga tõsiselt võtta, sellepärast, kui sa tahtsid midagi saavutada, siis oli vaja sellega selle kallal tööd teha, aga aga see päris ikak kuidagimoodi niisuguse noh naljaga naljaga ja, ja, ja ja huumoriga. Sest noh, me ei saa ju muidugi seda võrrelda, seltsida seda elu, mis praegu on tolle ajaga, mis tol korral tol ajal oli see muidugi täiesti loomulik, sest et praegu on ju kõik huumor puudub igasugune huumor on ära kadunud. Kõikidel inimestel, keda on vähemalt mina, tunnen siin oma huva oma ümbruskonnas. Ühesõnaga niimoodi jah. Ja kui nendest stiilidest, kui oli juttu siin, saad juba väga palju kohvikumuusikat mänginud. Ja jälle just selle selle kohta hea näide, et need suured maailmakuulsused mängisid ka ikkagi alati seda. Seda kohvikurepertuaari ja, ja sellist kerioot, nautlemine Albennise tango nüüd on, on kindlasti juba peaaegu klassikaks muutunud, aga aga ma olen, teenisid ainult mänginud. Ma need väsin võib-olla peale, aga, aga mis sa arvad, kui kuulaksin, kuidas Sactivoo mängis mängis Al peenise tangot. 1933. aastal napsid tol ajal viiuli väljuva pausi ja sel ajal ma vist veel seda peenise tangot vist ei maininud. Aga praegu plaju kuulaks seda hea meelega. No mis sa just selle kohta ütled, selle all peenise, tango kohta, niukse kuulsuse esitusest, mis mul ütelda on, muidugi see on ikka. See on ikka nii kõrgelt kõrgeklassiline esitus ja muidugi, mis seal öeldes. Kuigi ta ei olnud sind veel kuulnud sel ajal. Aga, aga vaata, siin ma tean, see pelmannal sul tõesti lemmik ja ja kuna oli juttu alguses, ütlevad, kahjuks sakraislerit ei kuulnud, kuna ta jõudnud Tallinnasse või Riiga siis me siin nii saate lõpu poole oleme kaati mängitanud uusi salvestusi, ka selliseid uuemaid värskemaid ja ja, ja siin on üks plaat, kus litsalt pelman koos pianist Saul Sanders iga mängib Chrysleri lugusid. No näed, siin on Viini kapriis rosmariin muidugi libeshroiliva slaid liini meloodia, pikled, tempodymelootel, ühesõnaga need tuntud tuntud lood. Mis sa, mis sa valiksid? No võib-olla mängi, laseks sealt ühe niisuguse loo nagu armurõõm limis, loid ja armupiina ma olen justkui tema esituses kuulnud. Ja kuna ma ise olen seda lugu väga palju mänginud, ise siis võib-olla praegu kontrastiks laseks, laseks just selle armurõõmu, saab tehtud, praegu on kell 20 pärast kaksteistkümneseda juttu, siin räägime, ole siis hea mees keerab õhtul kusagil enne kümmet selle koha peal ka jälle meie Eesti raadio lahti, siis kuuled, kuuled seda armurõõmu tõesti? Päris kindlasti, päris kindlasti.