Teritseerulasin muidu saarlased maole Tamme augu, Triin ning ma räägi täitelemist, mehikesi, Sõrves tehasse ega sügise umbes tuhvlivõtu aega Speetesse Sõrves mälupäeva. Seal saavad 44. aasta sõja ees mere taha küüditatud Sõõrulased jälle kogu aga meite Sõrve keeles kirjutatud aabits on umbes niisama valmis saama. Tuletasime teekisi hoopis südamele, kuidas Sõrve lapsed, ent sel ajal kooli läksid. Ei, mina olen Tammeugu mari ning me oleme tulnud tänase Iidee koolimajas kellega ma räägin, mina olen Leida undriest sündimisest saadik. Kust kohast siit Sõrvest pärit oled? Ma olen karuste külast ning su kodukohanimi on siis oli piin niidi ja nii et kui too kohta öelda pillid leida, siis sa kohe keerad pead, jah, ikka. No ja, ja siis seal ma siis kasvasin ja läksin kooli karuste koolimajas ja seal oli õpetajaks Elmine Leesi, Lauri Leesi, ema ja esimene koolipäev, nüüd oli huvitav, teab kui ma läksin, ma mäletan, mulle õmmeldi sinine ketel selga valgekrae, ma panin peale ja siis peenvillane roosa Räpik oli peas. Ja, ja siis noh, läksin, ma olen julge pealehakkamise eluaeg olnud ja siis ma läksin sinna kooli. Ei, mind pole keegi viinud, ma läksin ise, oskasin minna ja läksin ja tulin ja läksin peas ja läksin sinna klassi siis ja kui ma kolima siia jõudsin, teised juba istuski klassis karastu koolil oli üks klass, kõik neli klassi olid ühes ruumis. No ja siis õpetaja vaatab mu peale. Aga niimoodi kuule, ei tunta rätid peas ja, ja seldasite, tulen nüüd koridor siia, kas sa lugeda oskad? Jah? No Oya käskis nende rätiku sinna panna ja siis läksi visklassi. Esimeses klassis oli neli last. Lucia, su esimene aabitsale. Mul on, ma pole aabitsast üldse õppinud, ma hakkasin lugema kattelismusest. Vanaema oli sügavusklik, kirikuinimene ja, ja siis ütlen, et mind lugema, seal olid ju need tähed, ei trükitähtedega sellised nagu praeguses kirjakeeles, tähendab nüüd ütles kõverat ju. Ja kui ma sain lugemise selgeks, siis oli kateegismusele ühel lehelauk sees, kuna ma pidin kogu aeg tikub järgneda oma küla ka väga kena Isogasin juttu ajada, aitäh. Ja kellega ma nyyd räägid? Kuidas su esimene kolm minemine oli 40. aastal siis kui vene baasid tulid sisse, siis tuli, meie kool jäi hiljemaks, sellepärast seda koolimaja taheti anda Vene sõjaväe kasutusse. Ja Bukotkin oli seal pidi oma mehed, mõtlesime sisse panema, aga hiljem vist ju NKVD ütles ära, et mingisugust eraisikutega tegemist ei tohi tulla ehitistumal kaevikud lindmetsamännikus ja v läksime siis kooli poolteist kuud hiljem. Emaga koos ja mina läksin üksinda, koolitöö oli tuttav, Me olime seal jõulupidudel käinud ja kõige esimene koolipäev läks ikka ise kohale ning nägin ma tean, et, et teised õpilased hakkasid naerma, vend. Sest mul olid golfipüksid põlve alt nööpidega pandigi enne sukad olid jalas, teised olid kõik siis nende lühikeste pükstega või siis pikad püksid sugune, ma olin teistsugune ja kohe kolm aastat käisin koolis ja kes tuli, Saksamaa oli küüditamine ja see, see ja kooliõpetaja oli siis juba ära läinud Rootsi ja temal oli asetäitja ja määratud. Ja see ütles, et kooli pole sel aastal vaja tulla. Kuul lükkub edasi. Saksamaal ka mingit koolidele korraldati, meie kandis ei olnud, see saksa ajal ei olnud. Aga see oli pääle sõda, need, kes sattusid inglise ameerika poole peale, nagu sel ajal seal räägiti. Aga me jäime vene poole peale ja meil seal ei olnud mingisugust võimalust kooli. Nii tähelepanu keekis oma sõrulaste aabitsat tahtvat saaja Keixi kindlam olgute raamatu interneti kaudu e-tellite selleks tuleb so Sõrulase aabits hooandja punkt ee lehelt üles otsida ning seal oma tahtmist mööda toetust avaldada. Kui sa ise sääseokste asjadega akma võtta. Omal sõber abi, kes arvutist toimeta mõistab, keekis sõrulaste aabitsat hooandjas on toetanud, saavad raamatu postiga kätte siis, kui need trükimasinast välja jõudvad ähk millestki p-le mardipäeva või Bootma hakata. Sellised lood ning uudised, tuled täna meite tuulased Sõrvemaa Sõrvemaa uudistasid tegid seltsis Tamme augu trimmeri saate lõikes Kogotameni tymargus kenad teristeitele.