Soome 100. iseseisvuspäeva puhul palusin keele saatesse Turu Ülikooli professori Anne Katrin, kaeva palun tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan ja alustame kõige intrigeerivama praegusel ajahetkel, eestlanna eesti keeleteadlane, Turu Ülikooli soome keele professor. Kuidas saadakse soome keele professoriks Soomes? No eks see on paljude asjaolude kokkusattumus, nii nagu alati. See on tegelikult olnud aastaid soome keele ajaloo ja soome keele etümoloogia kränd, leidi kaisa äkise professuur Turu Ülikoolis aga kuna Kaisa Häkkinen jäi pensionile, siis tema asemel oli natukest aega Kersti Siidonen, kes on soome keel teise keelena ala üks võtmefiguure, aga kuna ka tema jäi nüüd pensionile sügisest, siis oli vaja kedagi, kes selle töö ära teeks. Kas sa kandideerisid, kas sa pidasid ka veenia legendi loengu ja mis keeles, kui sa pidasid seda? Ei, ma kandideerisin ja sest et see, see koht kuulutati välja täht ajalisena, sellepärast et Soomes on professuuri täitmine väga pikk, väga põhjalik protseduur. Aga kuna sügisel pidi keegi hakkama loengut pidama, siis selleks ei jäänud enam aega ja tähtajaline professuur on nagu kergemini täidetav. Sellele kohale kandideeris 10 inimest ja läks siis nii, et mind valiti. Ma ei ole muidugi ainus ainus professor eestlasest professor Turu Ülikoolis Turu Ülikoolis töötab praegugi akadeemik var. Peter Lang, Turu Ülikoolis töötav astrofüüsik Edwin kokk ja kuuldavasti on ka arstiteaduskonnas eestlasi juba pikemat aega tööl. Aga pisut erandlik? Jah, on minu puhul see, et see on tõepoolest soome keele professuur ja keegi ei ole seda nüüd nii väga täpselt uurinud, aga, aga nii mõnigi soome kolleeg on maininud, et ilmselt on see esmakordne juhtum ja Turu Ülikooli rektor galermo väänanen ütles küll Turus päris kindlasti on see esmakordne juhtum, aga et ta on üsna kindel, et kogu Soomes kes su tudengid on, minu tudengid, on soome keele ja soome-ugri keeleteaduse tudengid, keda ma õpetan. Ja mis sa siis õpetad meid soome keelt rääkima. Ei ma õpetan niisugust ainet nagu soome mõni keelises ühtteist Kunnas ehk siis soome keel mitmekeelses ühiskonnas. See on niisugune sotsio, lingvistiline ja keelepoliitiline ja ja pisut ka teise keele omandamise kursus noh, meie mõistes bakalaureuseõppe tudengit sellele siis ma kevadel õpetan magistriõpe põhikursust, teise keele omandamine ja soome keel teise keelena. Ja siis ma muidugi viin läbi magistri- ja bakalaureuseseminare, meie mõistes soome keel mitmekeelses ühiskonnas, kuidas ta tunneb ennast selles mitmekeelses ühiskonnas. Soome keel mitmekeelses ühiskonnas on muutuste tuules. Ja need muutused on olnud väga järsud ja nende Duste mõtestamisega tegeldakse Soomes väga mitmel tasandil ja väga põhjalikult. Ja püütakse ikkagi veidi juhtida neid protsesse. Ja selleks on vaja protsesside teadvustamine. Nad ise räägivad keelemaastikumuutusest soome keelemaastikumuutusest ja seda, seda terminit kasutatakse natukene teises tähenduses, kui me siin oleme harjunud, et kui meil räägitakse keelemaastikest, siis siis enamasti on mingisuguste siltide keele kasu tus mingisuguste. Ta keelekasutus avalikus ruumis olevat tekstide keelekasutus ja keeleline varieerumine. Aga Soomes mõeldakse selle all kogu keele-lise olukorra, Dust ja keelelist kogu keelelist olukord, et mis, mis ühiskonnas toimub, millised keeled ühiskonnas osalevad, mil määral, millistes funktsioonides, millistes seostes ja nii edasi ja nii edasi, ehk siis mitte ainult keele sees, vaid ka see, mis toimub keele ümber ja see, mis toimub keele ümber. Selle kursuse eesmärk on pigem rääkida sellest, mis toimub keele ümber. Ja selle kursuse eesmärk on, on tegelikult, et muuta soomekeelsete eriti just gümnaasiumist tulijate mõtteviisi, et nad õpiksid vähehaaval harjuksid vähehaaval nägema soome keelt ka nii-öelda mitte emakeelse soomlase silmade läbi. Kas seal ei kardeta ohtu, et selle juures jääb see, mis toimub keele sees tagaplaanile? Tähendab küsimus ei ole mitte selles, et, et see, mis toimub keele sees, jääks tagaplaanile, aga see on lihtsalt selle kursuse fookus. See, mis toimub soome keele sees, sellega tegeldakse tegelikult veel rohkemgi. Ja Kodumaiste keelte uurimiskeskus on, on see see organisatsioon, kes, kes nagu peamiselt vastutab nii selle eest, mis toimub keele sees kui ka kui ka keele ümber. Ja lisaks muidugi ülikoolid ja soome keeleteaduslik uurimine, see on, on kogu aeg väga olulise tähelepanu all. No kui palju Soomes näiteks muretsetakse selle pärast, mis toimub keele sees, et kas kirjutatakse õigesti või valesti ja kuidas sõnavara teiseneb ja inglise keele pealetung ja kõik niisugused asjad, kas, kas peetakse seda oluliseks? Koolilõpetajad näiteks kirjutaksid õigesti, reeglite järgi? Ja seda peetakse väga oluliseks ja, ja seda peetakse oluliseks hästi mitmel tasandil. Meie praeguses magistriseminaris on töö korraldatud niimoodi, et igas seminaris üliõpilane tutvustab oma magistritööd ja selle, seda etappi, millest ta parasjagu on. Ja siis üks üliõpilane on nii-öelda sisu oponente, teine on siis keeleoponent ja kui ma näen, kui hoolikalt need keele oponendid oma tööd teevad ja ka ütleme, mitte päris viimases faasis olevasse teksti kõik omad hoolikalt ära panevad, siis see on ikkagi nagu äärmiselt tore näha, et kui hoolikalt noored inimesed suhtuvad soome keelde siis see oli eriti eriti tore näha, siis teine väga hea näide, mille üle mul oli ka väga hea meel oli vestluse ja bussijuhiga, et kuna ma sõidan turu vahet praktiliselt iga nädal, siis bussijuhid hakkavad väheaval tuttavaks saama. Ja üks nendest, et ma enam ei mäleta, millest see vestlus nagu täpselt alguse sai, aga oli väga mures, sellepärast et kas nende lapsed ja nende lapselapsed ikkagi räägivad veel soome keelt ja mis soome keelest üldse saab, kui inglise keel on igal pool ümberringi. Nii et ka tavalise soomlase jaoks on ikkagi äärmiselt oluline küsimus, milline on soome keele tulevik mis soome keeles saab praeguses maailmas, kas soome keel peab vastu inglise keele survele ja kas seda ka järgmised põlvkonnad kasutama hakkavad sellisel kujul, kui meie oleme seda harjunud tegema. Sest et keel on soomlasele nii nagu eesti keele eestlasele ikkagi väga suures osas identiteedi küsimus. Jutu alguses ma tervitasin sind eesti keeles, sest ma ei osanud õiget soomekeelset väljendit validagi. Soomlastel on tohutult palju häid väljendeid igasuguste asjade kohta, näiteks Kiidoksija viimelisesta, mina eesti keeles ilusat lühidalt tabavat vastust ei leia. Ja seda, see sõltub olukorrast, kuidas seda täpselt tõlkima peaks, aga mõte on siis selles, et kui ollakse külas kellegi juures või on mingi muu niisugune kohtumine, mille eest tahetakse tänada, siis järgmisel kokkusaamisel tänatakse selle eelmise korra eest eelmise kohtumise eest. Ja see on nüüd üks niisugune soome viisakusreegel, mille eiramine seda tõlgendatakse üsna üsna suure ebaviisakusena. Et see on üks asi, mida nagu alati peab meeles pidama ja kui on teada, et seda inimest ei ei kohta lähiajal, siis tavaliselt kas helistatakse või saadetakse kaart või saadetakse meil või kuidagimoodi märg, leitakse see ikka väga ilus komme on ja ei oska eesti keelde panna. Aitäh selle viimase kohtumise ees. Ei tule välja, ei kõla nii hästi ja sisu on just see, tänan viimase kohtumise ees ja, või meie eelmise kohtumise eest. Nii-öelda teretamine on ju ka põnevaid väljendeid ja, ja üks mida me kuuleme ka Tallinna tänavatel, on moi. See on üks salapärane ja mõistatuslik sõna, et kust soomlased selle endale Seda ma päris täpselt ei tea, et kust soomlased selle endale leidsid, oletatakse. Ta on tulnud saksa keelest germaani keeltest, rootsi keele kaudu, aga selle kohta tõsiseltvõetavaid uurimisandmeid ei ole. Moi kasutamine nüüd minu kogemuse põhjal varieerub ka Soomes territoriaalselt. Minu hüvest küla kogemuse põhjal kasutati muid palju vähem kui nüüd praegu kasutatakse Turus. Ja kui üldiselt on see neutraalne tervitus on Hei pisut küll kõnekeelse varjundiga, aga siiski täiesti sobiv ka kirjaliku keelekasutusse siis moi on nagu pigem kõnekeelse varjundiga. Vähemasti minu kesksoome keelekasutuskogemus ütleb seda. Aga praegu tundub turused. Kamoi on üsna üsna nõutud traalne tervitusvorm, aga samas, eks siin on ka põlvkondadevahelisi erinevusi. Näiteks Jyvaskyla Ülikooli emeriitprofessor Mati Leivo ei öelnud mulle mitte iialgi, Hei, rääkimata sellest, et oleks mulle öelnud moi, vaid tema tervitus. Minul oli alati terve. Et kui tänaval alustada kõnelusteks kõik Tallinna või Helsingi tänaval, alustada kõnelust võõra soomlasega, ei maksa ikka Moiga eputama minna. No ma minu tunne ütleb, et pigem Hei, pigem Hei ja moi siis, kui juba ikkagi tunned inimest. Aga, aga samas tulus kaupluses kassaneiu ütleb sulle ka mai, mai. Piirkondlikud erinevused on siin ka päris kindlasti olemas, et lääne pool tundub see moi olevat rohkem kasutatud seal kui, kui Kesk-Soomes ja ida pool. On üks sõna veel, mida soome keeles kohta väga tihti ja mille kohta isegi soome stand-up. Koomik Ismo Leigole on öelnud, et 90 protsenti jutustab soomlane aetud selle sõnaga. Mis sa arvad, mis sõna see on? See nonii. Laviin, mis sobib tõesti igasugusesse olukorda, sõltuvalt sellest, millise intonatsiooniga ja millise varjundiga seda ütelda sobib väga hästi kõikide tühikute täiteks ja, ja sobib ka kuulamisel nii-öelda kaasa noogutamiseks, on, on äärmiselt hea väljend polüfunktsionaalne. Seda katkendeid Dismo lõikola sketšist, me kuulame saate lõpus aga nii nagu Eestis ka niga Soomes tehti enne sajandat Te iseseisvuspäeva ja selle tähistamist erinevaid küsitlusi muuhulgas näiteks Helsingin Sanomate. See oli küsitlus selle kohta, missugune on kõige suurema jõuga bande sõna soome keeles ja seda tehti pärast, et väidetavalt on soomlased kõige paremad vandujad maa. Kõige kõvemad vandu jah, maailmas see oli viis varianti, oli Bergele saadana helveti jumala hauda ja siis V-tähega sõna, mida ma ütlema ei hakka, siis peaks kolm piipu panema, siia. Kõige edukam oli sõna Bergele. 62 protsenti arvas, et see on kõige tugevama sisestusjõuga sõna. Soomlased vannuvad üldiselt palju, võrreldes eestlastega. See Bergiale ja kurat, kui palju need kõlavad. Pean ausalt ütlema, et, et ega ei kõla ei kõla minu igapäevatöös ja igapäevastes kokkupuudetest see ilmselt on, on tegemist ka lihtsalt akadeemilise maailma niisuguse eripäraga ja, ja noh, kuna minu Soomest praegu minu Soomes viibimine on ikkagi seotud nagu esmajoones tööga, siis siis nagu palju muid kokkupuuteid kokkupuuteid ei ole, aga mulle tundub küll, et Bergele ja eesti kurat, et on, on suhteliselt hästi võrreldavad ja kui me mõtleme Joan saare luuletusele, mida ta on eesti kuradist kirjutanud, siis, siis ma usun, et see peab üsna hästi paika. Soome Bergele puhul. Ja soome vandesõnad aeg-ajalt ikkagi jälle huvi pakuvad ja kui mu mälu mind ei peta, siis 90.-te aastate alguses Mati Erelt ja Matti punttila lähivõrdluste küll ei mäleta, mitmendas numbris, aga neil on seal artikk, kontrastiivne uurimusest võrdlev uurimus Eesti ja Soome vandesõnadest. Et kes, kes huvi tunneb, võib selle sealt välja otsida, sest et lähivõrdluste kõik numbrid on nüüd digiteerituna Tigari kaudu kättesaadavad lähivõrdluste kodulehel ta peast praegu numbrit ei oska öelda, millises numbris see oli, aga, aga kuskil 90.-te alguses esimesed numbrid Jõudsimegi sujuvalt eesti ja soome keeleteadlaste koostööni. Kuidas sinu hinnangul see praegu on soome keeleteadlane Hanno reemias arvas, et võiks olla pisut parem, et ind jahtub pisut. Ei no alati, võib-olla parem. Hannul on selles mõttes õigus, et alati võib-olla parem ja, ja ma ütleksin niimoodi, et eesti ja soome keeleteadlaste koostöö on tõenäoliselt teisenenud ja muutunud võrreldes selle ajaga, kui Hannu Remmes ja tema eakaaslased käivitasid Eesti ja Soome grammatilise võrdluse projekti 83. aastal ja siis oli pigem olukord selline, et see koostöö andis eesti keeleteadlastele võimaluse saada informatsiooni mujalt maailmast, mis keeleteaduses toimub, et see oli hästi oluline kanal. Nüüd on, on pigem tegemist niisuguguse vastastik kui see koostööga ja pigem niisuguste ühiste teemade otsimisega meie suureks rõõmuks. Virtsu konverentsil virso 20. aastapäeva konverentsil oktoobrikuu alguses Tallinnas oli näha, et Eesti ja Soome ja teiste soome-ugri keelte õppimisest ja õpetamisest ja nende vahelisest võrdlusest on huvitatud ka nooremad keeleteadlased. Et minu selle konverentsi kõige suurem rõõm oli see, et kõikidest Soome ülikoolidest ja mõlemast Eesti ülikoolist oli särasilmseid, üliõpilasi, doktorante järeldoktoreid, kes on tulemas sellele alale ja kes, kes tahavad näha oma oma teaduslikku karjääri just eesti ja soome keele kas õppimise, õpetamise või võrdlemise uurimises ja ka teiste teiste soome-ugri keelte uurimise sihtkeelte, näed, kuidas neid õpitakse, kuidas neid õpetatakse ja millised on nende keeltevahelised mõjud ja suhted. Et see oli äärmiselt, et see oli äärmiselt tore, sest vahepeal tõepoolest tundus, et, et need väikesed keeled omavahel ei huvita kedagi ja noorte huvi on suunatud pigem kuskile mujale, aga selgus, et see siiski niimoodi ei ole. Ja kui ma paar aastat tagasi õpetasin igas külas Eesti ja Soome võrdlevat struktuuri kursust võrdlevat grammatikat ja kuna see on vabatahtlik kursus, siis ma küsisin kohe alguses, et noh, et miks te siis selle selle aine valinud. Ja siis, kui esimene ütles mulle, et ma olen nii huvitatud keeltevahelisest võrdlusest, siis ma juba peaaegu et jäin tummaks, siis järgmine ütles. Ega see keele ajalugu, et see huvitab mind nii hirmsasti, siis ma juba peaaegu enam ei suutnud üldse midagi öelda, sest et keele ajalugu on olnud vahepeal niisugune valdkond, mille nimegi nagu õieti ei tohi tohi nimetada ja, ja keeleteadusest me ikkagi ka praegusel ajal väga rääkida ei taha, peamine on kultuuride uuringud, aga aga keelt nagu seal omaette fenomen, nina eriti näha ei taheta. Nii et ilmselt paistab, et nendel hakkab jälle tagasi jõudma, jõudma vähehaaval sinna, kus ta, kus ta oli aastakümnete eest, et noored on huvitav tud üllatavalt kummalistest asjadest nagu, nagu keele ajalugu ja ja keeltevaheline võrdlus ja, ja just sellest sellest rühmast oli juba ka Virtsu konverentsil esinejaid, kuigi neil ei ole veel isegi magistritöö tehtud, et, et see huvi on ja, ja virsu võrgustiku üks eesmärk on kahtlemata kaasata järgmisi põlvkondi sellesse, sellesse, samasse töösse. Nüüd, miks see oluline on, oluline on, sellepärast et see on nüüd üks seik, mida ma olen korduvalt rõhutanud, et et kui me mõtleme rahvusvahelise teise keele omandamise uurimise peale, et ala, mis uurib, et kuidas keeli erinevaid keeli üldse õpitakse, omandad, takse, mitte õpetatakse, vaid just õpitakse ja mis õppija peas sellel ajal toimub, kui ta keeli omandab. Ja kui ta, kui ta tegeleb keeleloomega ja kui ta tegeleb keele vastuvõtmisega, siis enamasti kõik need uurimused põhinevad indoeuroopa keeltel ja no kõige suuremas osas loomulikult inglise keele õppimisel omandamise ja tüpoloogiliselt erinevaid keeli hakkab tulema nagu juurde küll, aga, aga ikkagi see proportsioon on endiselt väga tugevalt indoeuroopa keelte kasuks, eriti inglise keele kasuks. Ja nüüd, kui me läheme välja nende väidetega, mis me oleme keele õppimise omandamise kohta saanud kas eesti keele baasil või soome keele baasil, siis need on kahtlemata nõrgemad väited, kui me saame väita seda kahe keele baasil. Ja see on see põhjus, miks, miks on äärmiselt tähtis nagu kavandada uurimused sama metoodika alusel samades tingimustes, et me saaksime võrreldavad tulemused ja et me nende võrreldud tulemustega juba siis saaksime minna välja rahvusvahelisele areenile. Me oleme seda natukene püüdnud teha Me Jyvaskyla Ülikooli Sepling projekti eeskujul oleme kavandanud mõned väitekirjad, üks hakkab kohe valmis sama ja on juba eelkaitsmise läbinud Maregitsiku väitekiri eesti keele B1, B2 taseme lingvistilisest, profiilist ja leksikaalgrammatilistest konstruktsioonidest on üles ehitatud just samadest lähtekohtadest seetõttu, et oleks hiljem võimalik võrrelda ja et selle võrdluse tulemusega me saaksime kaamerale rääkida. Rahvusvahelises teadus. Soome sild keeleteadlaste vahel muutub üha tugevamaks ja paraku on ikkagi niimoodi, et, et Soome lahe kahel kaldal ikkagi enam-vähem tunnevad kõiki ja kõikidel on on oma koostööpartnerid ja eks see tuleneb osaliselt ka sellest, et et kuna ülikoolides ju kogu aeg akadeemilist personali vähendatakse, siis väga paljud meist on oma ülikoolides väga üksi oma uurimisalal ja sageli see lähim koostööpart tar, kellega tõepoolest nagu sisulist koostööd saab teha, ongi just nimelt teisel pool Soome lahte või veelgi kaugemal. Ja see on ka see põhjus, miks, miks see koostöö on hästi tihe. No pluss muidugi see, et see tehniliselt muutunud nii lihtsaks Te ei pea füüsiliselt samas kohas alati olemas, kuigi see tuleb kahtlemata kasuks, et ollakse vahepeal ka samas kohas. Aga tööd on võimalik korraldada ka niimoodi, et ollakse erinevates erinevates kohtades ja seesama lähivõrdluste ajakirja toimetamine on seda näidanud. Me oleme emeriitprofessor Kersti Siidusega, toimetanud koos kuus numbrit lähivõrdlusi. Aga sel sügisel me esimest korda olime füüsiliselt sama arvuti taga, mis oli äärmiselt tore kogemus. Täpsustame mõistjate lähivõrdlusi on brošüür, mida on antud välja veerand sajandit soome-eesti-inglisekeelset artiklit, lähivõrdlusi, lähivõrdlusi, taas on kakskeelne pealkiri lähivõrdlusi lähi- vertalu ja see on eesti soome kontrasti uuringutest alguse saanud nüüdseks teaduslik ajakiri. Enne oli sari, mis ilmus erinevate ülikoolide sarjades kordamööda. Esimesed kolm numbrit on välja antud Turu Ülikoolis. Selle nimetuse tor, selle ajakirja nimetuse autor on, on tollane Turu Ülikooli dotsent rindala, kes pakkus välja selle lähiverdaluja nimetada kütuse. Ja nüüd, kuna seda ajakirja annab aastast 2010 välja Eesti rakenduslingvistika ühing, siis see on kakskeelne pealkiri, et lähivõrdlusi lähiVerdalu ja see ajakiri avaldab artikleid eesti ja soome keele võrdlusest eesti ja soome keele ja teiste soome-ugri keelte õppimisest omandamisest ja ka niisuguseid võrdlevaid artikleid, milles üks osapool on siis kas Eesti või Soome või mõni soome-ugri soome-ugri keel. Me oleme püüdnud kõigiti tõi kaasa haarata väiksemaid soome-ugri keeli. See on õnnestunud vahelduva eduga, aga meil on siiski artikleid olnud saami keele õppimisest, kreeni, keele, Mea keele, Karjala keele, Ungarit oleme proovinud ka kaasata ja ka on, mõnikord on mõnikord õnnestunud, on mõnikord õnnestunud, oli ka veel niisugune hea aeg, kui Ungaris õpivad mordva ja mari tudengid kirjutasid oma kogemusest Ungari keele õppimisel. See on lähivõrdluste kolmeteistkümnendas numbris, nii et natukene on ikkagi teisi keeli ka, aga, aga tuleb suhteliselt raskelt, sest et tegijaid on vähe. Ja virsu on siis võrgustik inimestest, kes tulevad aeg-ajalt kokku konverentsile asju arutama. Virtsu sai alguse aastalt 1997 tollases Joen Su praeguses Ida-Soome Ülikoolis ja selles võrgus, kus osalevad kõik Soome ülikoolid ja siis Tallinna ja Tartu ülikool ja hiljem liitus kaviini ülikool, kes omakorda püüab kaasa haarata teisi Kesk-Euroopa ülikoole, kus soome-ugri keeli õpetatakse. Ta on aastast 2007, see Virosoomi virsu Virtsu tähendab tegelikult viisku, aga, aga see lühend tuli siis tuli siis esimestest tähtedest Viro ja Suomi. Ja aastal 2007 võrgustik laienes siis hõlmama ka teisi soome-ugri keeli ja on on tänaseks siis veel enamate ülikoolide võrgustik seal niisugune mitteformaalne võrgustik, Virtsu on väga harva saanud, näpuotsaga, mingisugust rahastust ei ole kunagi olnud projekt selles mõttes nagu rahastatud projekt ja, ja seda on, on pigem nagu tehtud entusiasmist ja koostöötahtest. Aastaid vedas seda võrgustikku nüüdne Ida-Soome Ülikooli emeriitprofessor Pirkko muiku Werner ja tema suutis seda siis peaaegu 20 aastat käigus hoida, enne kui ta pärandas selle järgmisele põlvele edasi ja, ja virsu üldiselt toimib niimoodi, et et kui on mõni mõni suurem konverents no näiteks keeleteaduse päevad Soomes või soome rakenduslingvistika ühingu sügissümpoosion, siis sinna korraldatakse virsu töötuba ja arutatakse, arutatakse neid küsimusi ja siis iga viie aasta tagant on niisuguse on suurem konverents ja no nüüd sai see 20 aastat täis ja see oli siis tegelikult nagu neljas niisugune suurem rahvusvaheline konverents, nii et niisugune niisugune võrgustik Leidsin lähivõrdlustest ühe teema, mis minule on pikka aega huvi pakkunud ja mida siis on võrreldud selles ajakirjas. See puudutab kõne kultuuri, eestlaste ja soomlaste kõne kultuurivaidlus, kultuurivestlus, kultuuri, ma ütleksin. Selle artikli kli pealkiri oli üht-teist. Hagunen pääl käis puhunda soo Malaisiasse ja virolaisesse argikeskuste elusse. Ehk siis koostööaldis jah, pääl käis puhun, ta on üksteise peale ja. Ja vahele rääkimine vahepeale Soome ja Eesti igapäevases vestluses. Vaat Soome televisiooni vaadates minu meelest soomlased oskavad vestelda ja vaielda ja nemad oskavad, esiteks üks pool oskab ära oodata, millal teine lõpetab ja teine pool oskab piisavalt lühidalt rääkida. Ta ei unusta ennast rääkima. Et kas, kas siin on üldse mingit võrdlusmomenti, üks tõesti juhtub, et soomlased räägivad üksteisele peale. See mulje peab täiesti paika üks asi, mida automaatselt teen, kui ma lähen üle lahe, siis ma nagu teadvustan endale, et nüüd me räägime aeglasemalt ja üks räägib korraga, olgugi, et me Eestis ka ikkagi no kasvõi koolis püüame seda harjutada, et üks räägib korraga ja kuulame teise ära ja siis räägime ise. Tähendab, eestlane räägib ikkagi palju sagedamini teisele vahele või peale ükskõik kuidas seda siis nimetada, kuidas seal parasjagu välja näeb. Kui soomlane, soomlane ootab kannatlikult ära, kui vestluspartner mõte väljendanud siis natukene ootab ja alles siis alustab oma kõnevooru, et see on väga selge kultuuriline erinevus. Teine erinevus, mis nagu ka välja paistab, ei puudutanud võib-olla otsevestlus tuuri, aga just seda niisugust argumenteerimis ja väitluskultuuri. Et Soomes arutatakse asjad väga põhjalikult läbi, enne kui otsustatakse. Vahetevahel võib jääda mulje, et liigagi põhjalikult, aga, aga üldiselt see on, see on ikkagi enamasti täiesti põhjendatud. Eestis kipub olema pigem nii, et otsustame ja siis vaatame, kuidas läks ja hakkame vigu parandama, aga soomlased teevad selle eeltöö enne ära ja kuulavad ära kõikide kõikide argumendid. No praegu näiteks Turu Ülikool valmistab järgmisi õppekavu ja see protsess algas nüüd sügisel, need õppekavad lähevad käiku aastaga pärast ja üliõpilased on sellesse protsessi väga tihedalt kaasatud oma erialaorganisatsioonide kaudu. Üliõpilased osalevad eriala koosolekutel, meil on iga neljapäeva hommikul erialakoosolek ja üliõpilased osalevad seal vähemasti kord kuus regulaarselt. Et, et see, see kõikide arvamuse ärakuulamine ja kõikide arvamusega arvestamine või vähemalt püüd seda arvestada, see on soome väitluskultuurile ja Soome otsustamiskultuurile nagu hästi omane. Arutletakse asjad enne läbi, kui, kui midagi otsustatakse. Mulle tundub, kui ma seda juttu kuulen, et see tähendab tegelikult ka seda, et teist inimest usaldatakse. Tema arvamust usaldatakse, et tal võib ka õigus olla, kui tal võib mõte sees olla, jutul. Ja, ja mulle on jäänud mulje, et just paremini suudetakse lahus hoida inimene ja tema arvamus, et Eestis kipub asi minema väga tihti väga isiklikuks ja väga kiiresti, väga isiklikuks ja üldse kogu selle töökultuuri. Minu meelest kõige suurem vahe on just see, et inimesi hoitakse, inimestega arvestatakse ja inimestele luuakse tingimused. See torkab silma, see torkab silma see, see vahe et iga inimene on oluline see, mis oleks meil soomlastelt õppida, lõpetame keeles ja see on, see on päris kindlasti see, mida, mida meil oleks soomlastelt õppida, tähendab ühiskond on ikkagi tunduvalt inimkesksem ja, ja üksikisikuga arvestavam ja solidaarsem. Aitäh, Turu Ülikooli professor Anne Katrin, kaiva palu. Jõudu edaspidiseks ja head iseseisvus Soomele, aitäh. Ja kuulame katkendit Ismo Leigola sketšist soome sõna kohta, millega saab 90 protsenti vestlusest peetud mõne sõna eestikeelsed vasted ka enne, kui me kuulame, asume puhe on kõne, muul vooru on minu kord. Maido on eesti keeles piim, aabista aimata viieraat, külalised, isanda vägi on pererahvas ja iono järjekord. Ismo Leigole arvates ei peaks õpetama soome keelt mitte selliste mõttetute fraasidega, nagu, mis on raudade asemel, kus on raudteejaam vaid hoopis sõnaga. Nonii. Jutt ei ole pärja kallis Dylandeisega moni poolsin moni märgid üksi siin kogu keelend oristan pää sõnavara sõna, ei Gerda season Ülybamisest Ülivamine siis kakozonatoosext ärge sõnav kaugena kauga natukene. Ülikooli. Nonii targutajad, Lütosid, jangu, Muumoro puhua. Nonii. Targutada minu Sormeel tuli haava. Nonii. Targo tahate nüüdse Maidlasid dekaad? Meediohongi hoomades ela validetavastipit, käidi onu. Nonii selle meeleoluka killuga lõpeb seekordne keelesaade head tuju kõigile ja Kuulmiseni nädala pärast.