Tere vilu keelest ja meelest on tänane keelesaade luulest ja teatrist ja Kristen Sookassist, kelle virukeelse luulekogu najal ja meie raadioteatri toel on valminud Rakvere teatris virukeelne etendus. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja ütlen tere Kristen Sookass. Tervist. Alustan kohe sellest, et kas ma hääldasin nime õigesti. Ja mida see tähendab, see nimi kas ongi soo, kas või kas see on pseudonüüm. Ei pärisnimi seal, mu päris nimi passis passis ja ID-kaardi peal ID-kaardi peal ja kui oleks võimalik Eesti vabariigis olla ainult ühe nimega, siis olekski see ainult see nimi. See on pärisnimi. Aga just enne veel sa rääkisid oma kassidest. Kumb siis perekonnanimi oli enne ja selle järgi kassid. Ei, see on kuidagi, no kas on, kas ma lihtsalt olen inimese kujul kui nii võib öelda, et jah, väga südamelähedased, vanasti, ilmselt oleks siis toonud ma tea hingeloom või tootemloom või kaugemasse minevikku minna. Aga tuleme lähemasse minevikku, kes on virulane tänasel päeval ja mis on Virumaa? Virumaa ees, läheb ikka sinnasamma aega tagasi. Virumaa on haldusüksus ammusest aegadest üsna samades piirides. Muidugi viimasel ajal on see piiride nihutamine on tihedamistid, praegu kuulub sinna Lääne- ja Ida-Virumaa, miinus muidugi need hiljutised liidrid, teised, ja pluss siis kunagisest pigem kihelkonna piirides juure, et need piirid on muutunud aeg-ajalt. Aga üldiselt Ta on sihuke paras hea maalahmakas. Aga kes on virulane, Mirulane virulane, see, kes seal elada ennast virulasena tunneb. Ja juurika poolest ka viimati rahvaloenduse ajal seda lahtrit kahjust ei olnud eraldi märkimisest, et on maanid, virulane olen, sestap taipas kõigest, umbes 3000 inimest seda omast tarkusest teha. Oleks lahter olnud nii, nagu oli sõdukeistele võrukestel, siis ma arvan, oleks märksa enam seda teinud. Seepärast, et see ütleme siis rahvustunnetus on päris tugev tegelikult Virumaal. Et kes on seal elanud põline või hiljem tuld ja kohanenud põlvkondade jooksul. Mõni ka hiljem tuleb ja leiab, et ma olen pigem neid virulane, siis seda tegelikult on päris kõvasti olnud, nii palju, kui ma mäletan ikka pidevalt kid võib tulla ja hakata virulaseks ka ja nii nagu võib hakata setukeseks, et kes on seal sündinud, juured poolest ei ole, võib-olla on hoopis Lääne-jaa jaa, ma ei tea, Tartu juur või, või midagi muud hoopis, aga ta on seal sündinud-kasvanud selle kultuuri sees ja siis tema ennast peab ka rohkem näiteks setuks ütleb, et tema on setu, juurikas on see ja see aga demonsetu. Et kultuuris abi üle võtta. Keelt saab üle võtta. Aga ütleme, et mina tulen Virumaale elama Tallinnast või Järvamaalt, kus minu juured on, et mis siis minuga juhtub, kui ma virulased. Eksakalt, mis assimilatsioon on niisugune keeruline tark sõna selle kohta. Assimileerimine on tavaline asi, nii on, meil olid ju madjalased elasivad seal peipsipuu all ja semita nüüd idamurdeks nimetas, et see ongi ju jälg vadja lastest, kes on meil elanud, püsiasustus on olnud, on segaasustus ka loomulikult, nad on kõrvuti olnud Viru lastega ja teiste rahvastega aga assimilatsioon, võetakse see enamuse keel või ütleme siis prioriteet, keel võetas üle, nii nagu ju Venemaal on vene keel võetud väga palju. Miks meil on meil, eestlastel, võib olla paljude või mõne pahameeleks, meil on geenid, ei ole mitte soomlastega Sarne kõige sarnasemad, vaid just see Põhja-Venemaa rahvastega, aga sellepärast, et seal on ka soomeugrilased, kes on asi meeleerunud. Moskvani vana soome-ugri nimi? Keel on ühesõnaga virulase jaoks ka tähtis tähtis, isegi kui seda nõnna palju tähele ei panda, sest see on üks põhjaeesti keeli, millel ka kirjakeel. Meie ühiskeel põhineb. Sa oled praegu rääkinud virukeeles või oled sa püüdnud rääkida rohkem kirjakeelseid sõnu kasutades? Ei, no ma ikka räägin oma keeles meelsasti. Iseasi, kui palju seda nüüd raadiokuulaja tähele paneb, sest et kõrv automaatselt ju tasandab. Et kui põhjaeesti keel on, siis on, on tuttav enam-vähem ja siis kohe tasandab ära, nii nagu kirjapildis kirjapildis loomulikult on see julmemal silma ees, on ka Viru lastele ka harjumatu ja raske alguses lugeda, juhtuski võrukastega nõnna, kui hakkas oma leht ilmuma ja muud tekstid Sizarjusivad ära millal viru virulastel oma leht oma virukeelne leht, et ilmub Virumaa teataja olemas, Virumaa teataja on olemas ja nüüd lauseehituse poolest, et see keel on seal ikke olemas ja aga nüid muude iseärasuste poolest võiks tõesti olla. No siis tuleb vaadata meil Viru instituudis üksteise otsa, et kuulge, hakkame tegema vähemalt Virumaa teatajas ja siis mis asi see nüüd idapoolse kohalik maakonnaleht, Põhjarannik põhjarannik oli keele peal, millest ka see nimi. Et kas või alguses mingisugune väikene veerg võiks siis olla oma keeles ja oma keelt ees, sest et ei ole ühte ja ühtselt Viru keelt, nii nagu pole ühte ja ühtset võru keelt, et igas nukas räägitakse natukene omamoodi ja siis nad seal vaidlevad, et milline see õigem on, sest neil on seal oma kirjakeel tekkimas. Või ühtlustatud, et keel aga ei ole seda ühtset ja õiget või noh, ühteainumast õiget, siis võikski nagu et seekord on meil Lüganuse keeles, seekord on meil hoopistükkis seal täiesti rannikult. Seekord on neid sealt Vaivara või midagi muud või edelast või Kadri Must. Et siis võiksid kord olla juures märge, et need on vot selle kandi inimene nüüd kirjutab. Aga kuidas siis iseloomustada viru keelt? Mina saan küsida, et mille poolest ta siis ühiskeelest erineb? Aga kas need erinevused, mis teil seal isekeskis et kas need mahuvad ka mingite reeglite või raamide alla mahuvad, ike mahuvad ilmselt kõige eristuvam ongi näiteks sama kolmas välde selle rohkus ja Üllar Saaremaal, siis on nüüd naljatamisi ütelda, et viies välde et tõsi ta on, et mida me ida poole või siis kirde poole minna, et seda rohkem on seda tugevat väldet teistele, et ei ole üldse seal enam. Illar ise on rääkinud, kuidas ta lavakasse minnes väga nagu vaeva nägi sellega, et teine välde üldse tekiks. Mul endal oli niisugune huvitav moment, et eila, justkui sõber oli külas ja ja siis ütles, et ta ikka väga naudib, kuidas seda kolmandat väldet nõnda palju on ja et kuidas ma ütlevad kaardinad oma arust ütleme nagu kardina taga. Et võtaks lühemalt, aga noh, ju ma siis ütlen ka seda ikka suurema rõhuga. Siis Üllar Saaremäe saab nüüd etenduses, sest tema koos Tiina Mälberg iga loeb neid luuletusi. Et siis Üllar Saaremäe saab nüüd rahulikult kolmandat väldet pruukida. Mitte nii rahulik, nii edela-virukeeles on kolmandat väldet vähem, kui on nüüd Lüganuse keeles kihelkondade kaupa, nüüd tema käib Lüganuse keele alla edela-viru. See on siis see Virumaa edelanurk, ehk siis need endised Simuna, Väike-Maarja, Rakvere ja Viru-Jaagupi kihelkond. Et see on siis seal, kust minu juured pärit on, mu ema ja isa muide räägivad erinevate diftongidega teadriftongidega. Et see on need on siis need järgmised jooned, mis tavaliselt silma paistavad, et mitte see ja sie Vaidikes jää ikka siia ja, ja two-el ja ja eriti eriline lemmik on mul see, mis kirjakeeles on pikk öö ja mitte kirjakeeles. Kohati on see ka selles kohalikus keeles ehk murdes. Murrakus on see täiesti tavaline vorm. Meil on viis varianti, seal ei ole, küll olen, küll on siis ÜV või või on siis. Poolse pigem. Õe või viis varianti. Ma püüdsin luulekogus muide hääldada seda maad mööda, kus on ka see diftong siis sees ja ma Eqaweda ja ma ei saa sellest aru. Diftong mujal ka, et mitte ainult selles täpitähtedega variandis, vaid et ka Raplamaal vanal Harjumaal on siis ka on. Näe, nüüd ei tule siis nüüd see sõna Miele kohe öeldasse ka Ühes kohas diftongi ja Muhus on tihtipeale toas, sest Muhu näiteks, et see on see puhas. Aga ka on Kadrina kandis öeldud ühest regilaulust maailma loomisel huvast. Leidsin sellise üleskirjutuse nikku poegi UV nakas poegi pillutama. Väike on natukene, kas virukeeles on võimalik valesti ka rääkida? Mis on vale, mis on õige? Sõltub nüüd sellest normist ja sellest, kes normid on teinud. Alati on ju keegi, kes need normid on teinud, kirjakeelenormid on ju ka Nende järgi, kes seal parasjagu otsustajad on, milline on nende endi keele taust ja milline nende endi isiklik keeletunnetus, ilumeel. Ja siis ka, millised keelereegleid parasjagu on ühtlustunud või nagu normiks muutunud ka üldiselt siis vahepeal on lõdvemad, vahepeal on rangemate, mis parasjagu on, see, mis ussidega juhtub ju ka, eks ole, et kohati lubatakse, et need ja need vormides tõstetakse kisa, et ei, see ikka ei lähe. See on juba liiga suur rahvakeelele vastutulek ja siis võetakse kas. Et noh, nii, tema on. Kas Viru keel Virumaal muutub popimaks ka, kuidas sinust veel nooremad nisukeeles suhtuvad ja kuidas üldse sina selle ilukeele juurde jõudsid, kas vanemate vanavanemate kaudu? See on mu emakeel, ma olen selle sees kasvanud, selle sisse sündinud. Seda on rääkinud mu vanavanemad, kõik isemoodi, pluss Ingerlasest vanaisa panus ka natuke teistmoodi oli õppinud Giulgelt kunagi eramuid. Ja siis vanemad nad on küll lähestikku, küladest on nende juurikas pärit. Emapoolne suguvõsa on liikunud kõik need kihelkonnad läbi jäänud pidama lõpuks sinna Viru-Jaagupi kihelkonda praegusesse tohutuse tekkinud vinni valda. Ema on läinud oma juurikate juure vanavanaema. Minu vanavanaema vanaema on tegelikult pärit Simuna külje alt irla küllast. Ja isa on teiselt poolt Simunat, määri külast ja noh, sealt ümberkaudu. Ja nad mõlemad tõesti räägivad erinevate diftongile drift, tungidega, kohati mõni sõna ka sõnavaras erineb või kasvõi see sei või seia. Et ka see erinevus on sees, kes on A või e-lõpus, oli nii ja seieri, seia või mul ema ema rääkis eriti toredat siukest, vanapärasemat keelt. Tema ütles ikka rebakset, katukesed, punakas Teneksad ja Vareksed. Et see on väga vanapärane Joan. Et palju palju vanapärasemat, kui rääkis isa ema, aga tema jälle tarvitas sääraseid sõnu nagu Lämmikali tor koridori asemel kallidor kallid ja et midagi tegema oli siis õiendama, et mis kärbes õiendaks siin, aga siis paranduskord, ärge teie lapsed nõndamoodi öelda, et see, see on vanainimeste keeld. Et tal oli see hirm ja, ja tarvidus olla viisakas ja reeglite ja korrapärane nagu suurem. Et ta oli üldse niisugune ise ka väga nagu korralik, tahtis kogu aeg olla, et see oli noh, iseloomus lihtsalt sees. Teise, teine oli ema, ema oli niisugune kange mutt, tema teadis, kui ta olla ja mida teha, kolhoosi esimees kaardistada. Aga kas kooliharidus sinust seda välja ei, ei tõrjunud. Seda keelt, no eks ikka meil oli eesti keele õpetaja Ma nimelt väldin emakeeleõpetaja või noh, emakeelenimetuste pärast, et emakeel on meil kõigil erinev ja, aga eesti keele õpetaja oli meie Läänemaalt pärit ja ilmselt oli kallanud ja siis ta proovis välja juurduda ainult selliseid sõnasid nagu pliita ja pluusi ja muud siukesi väga silmatorkavaid asju. Aga ega ma ei pannud seda ise tähele, sest et kogu aeg räägiti, et me kirjutame nii, nagu räägime ikka ei räägi küll nii nagu kirjutame ikka täiesti isemoodi. Ja mitte ainult Virumaa, same mujal ka. Lõppude lõpuks kirjakeel on ju kokku pandud, keel võetud igast Eestimaa nurgast kohast neid tükk aja kokku pandud aluseks põhjaks on jah võetud põhjaeesti keeled. See oli ka üldse väga tore. Et altkäemaks oli kirjakeele ajaloos, meile räägiti ülikoolis seda, et kui ta oli üldsegist ühel ühes postijaamas selle postitama pidajal anti kõva rahasumma, et ta peaks postitada kinni. Läks suureks vaidluseks, et kas võtta nüüd Tartu keel selleks põhjaks ei võta siis mingi põhjaeesti keel ja hoiti postitõlda lihtsalt kinni nõnna, et siis kahehäälteenamusega hääletamisel võitis siis põhieesti keel. See on kriminaalne lugu ja, ja on küll, läks nõnda tuliseks vaidluseks, pidin minema eraldi Tallinnasse, ma ei tea, mitmes kordselt hääletada, oli meil, et mis siis saab ühtlaselt keelt, oli tarvis, et kõiki karu saaksivad. Sest et ega ei saanudki aru. Mul endal kogemus. 90.-te aastate keskelt, kui ma olin verivärske tudeng Tartu Ülikoolis lõpetanud just esimese kursuse ja siis olin seal Põlvamaal linnas maalilaagris ja varahommikul läks mul uni ära, läksin õue vaatama, külamees istus tema siis oma põlva keeles, siis hakkas midagi rääkima ja mitte midagi aru ei saanud. No hea küll, hommikul ikka väga varajane, aga midagi oleks ikka pidanud aru saama. Ma sain aru, et on anum ja see on väga arusaadav ja osutas, et tal on seal suur kausitäis kartuleid. No ma sain aru, jaheta kartulitest ilmselt räägib, sinna muu oli. Sellest ma aru ei saanud, no mitte midagi ei saanud aru, ta rääkis oma jutud viis korda, žestidega ja puha, mul lõpuks nuputasin. Sain aru, olgu ja arusaadavaid kartuleid ja pakkus. Aga siis istusin lihtsalt Mahasin trepi peale ja võtsin siis üksipulgi need, et mõned laused lahti, mis ta oli rääkinud. Ja sõnatüvede järgi panin siis lõpuks teksti kokku, mida ta mulle öelda tahtis täpselt. Et see arusaamatu põhjaeestlaste jaoks lõunastest eestlaste ja vastupidi on olnud arusaamatu üsna. Need on kaks erinevat keelt, seto keele, kolmas keel seal kõrvale. Põhja-Eesti keeled ja Lõuna-Eesti keeled omavahel tegelikult erinevad viis korda enam kui norra ja taani keel. Seal mängude omaste eest on jälle nendest loengutest toetunart, autoriteetide lõike ValveLiivi Kingissepp ja teised. Loengutest tuli palju kasu. Jah. Kas see ülikoolis said uurida viru keelt ka teadlasena? Ei, ei saanud, sellepärast et fookus oli siis võru keelel on jätkuvalt võru keelel sellega tegelejaid on rohkem võrukesi, on nüüd ka ülikoolis seda keelt õpetamas ja uurimas, rohkem aga tollal ei olnud. Isegi kui oli huvilisi, mul enda on kursuseõde, kes Rakverest pärit tahtis, siis uurida, paljudes alleski on kaardistada, et kui ka muud ei saa, sest talle endale lisaväga toredad, et keelt ka räägib ja tal ei lastud seepärast, et ei olnud huvi. Ja see õppejõud oli parasjagu väga huvitatud ise võru keelest, siis ta sinna vait muidugi suunas. Ja siis ei saanudki, et nüüd võib-olla midagi tibakene, aga ei ole suurt kuulda olnud, et, et oleks tegelikult viimati seitsmekümnendatel tõsisemalt, sellega tegeldi, korrati. Keelt, korjati pärimust. Mall Hiiemäe oli üks neist koreast, näiteks 75 76 oli minu arust viimane ekspeditsioon Virumaale. No Ingrid Rüütel on hiljem ka teinud, aga ostab raamatuid ja siis kordadele materjal üle ja vaatab üle ja Lüganuse kandis ka on jah, tegeldud on pandud pärimusest kokku ja Kaja Toikka on sellega tegelenud tema lõputöö tegelast, kellest Lüganuse, kellega ta ise on selle sealt keelevalt pärit. Iru instituudil on jõudu tegutseda edasi ja, ja tegutseda tugevamalt ja, ja saada sama tugevaks kui Võru Instituut. Kes on meie eesmärk on ja nüüd, et noh selle teatritüki lainel, Me ikka uhkelt lehvitame lippe ja katsume siis nii palju teha, kui vähegi võimalik on ja tähelepanu saada ja tähelepanu oleme saanud ka. No sõnakorjamise võistlus, keelekorjamise võistlus oli, see jätkub, et mitte siis võib-olla ainult võistlusena, aga lihtsalt pideva aktsioonina ehk siis nõnda öelda, et kui kellelgi midagi meele tuleb, võib ikka lugusid või kasvõi lihtsalt sõnu ja nende tähendusi või väljendeid saata. Viirunistid Tuudi-le siis kas postiga või siis virtuaalpostiga. Äike saab peasku nelja aadressi ei mäleta, Marge Lepik, sellega tegeleb, aga meil koduleheküljel on kontaktandmed kenasti olemas. Sest ilmselt on ju tegelikult kõik need meie väiksemad keeled alustanud sellest, et inimestel koha peal tekib huvi ja siis lõpuks saadakse ka toetus taha. Olgu võrukesed või mulgid või, või hiidlased. Nii on, no võrokestele seri iseäranis hästi sellepärast et Kaido Kama oli parasjagu minister kes ka ise võru asjaajaja kõva on, et tema nagu alustas selle võruni instituudiga, see oli tema suur südameasi, aga nemad alustavad ka põlve otsas kusagil kontorinukas ja ja maksti töö eest pigem ütleme raamatutes, võib-olla isegi vahepeal veel veel mõnda aega tagasi, kest otseselt raha ei olnud, aga nüüd on ikka hästi läinud, neil jumal tänatud. Aga kes seal Viru Instituudi ümber või sees tegutsevad, siis kui palju ja kellele rõhkkond pööratud, kellega rohkem tegeletakse, et kas noored on võetud eriliselt huviorbiiti? Me püüame ausalt öeldes haarata kõiki, aga muidugi noored lapsed on iseäranis suures huviorbiidis, sest et neis on kõige lihtsam huvi tekitada. Lapsed on innukad, kunagi on põnevad, midagi, kõnetab neid siis ega seal vanad rikka kolmekümnendatel ja küsitleti just uuriti kooliõpilasi, kui palju siis nemad mäletavad neid kohalikke lugusid ja ja muid, et on kultuurilooline arhiiv põhineb väga suuresti just kolmekümnendail tehtud töödel mida saatsid põhiliselt kooliõpilased. Et panid siis kirja, mis neil kodukandis on juhtunud, põnevad isiksused ja muude muidugi täiskasvanud alati ka on oodatud ja teretulnud korrespondendid olnud, neid ikka jaganud. Aga kõik on pärimuspäevadel käivad ka muidugi paljud vanainimesed, mis on väga hea ja kui nad siis võtaksid ka sule käte kirjutaksivad või kasvõi lindistaksivad ja saadakse, jõuad siis nõndamoodi neid mälestusi või noh, mis iganes materjali enne, kui nemad lähevad, sest nemad mäletavad rohkem kui lapsed ju. Huvi on üldiselt kasvavas tempos päris hea juba. Ja noh, eks meil on niisugune raskekahurivägi ka nagu Ingrid Rüütel ja Mall Hiiemäe ja endised maa vanemadki on meil kompas. Seda seltskondlikke on see luulekogu tagasi inglite juure, tuli õigesti veel oli jälle üks erinevus Kaksessi ühe esiasemel tagasi seal see vältevärk lihtsalt? Jah, see on selline krimineerimine või see, et see on jah, niisugune vanapärana jõuan kaugemale ja tegemata ja muud sõukesed. Kas mõnikord on, enne, kui me sellest luulekogust lähemalt räägime, kas mõnikord on selline tunne ka, et aga vaat sellest ma nüüd küll ei saa virukeeles rääkida? Ei, ei ole. Kõige jaoks on sõna olemas või? Kui ei ole, siis saab ju teha. Eesti keel on üpris hästi, keeled on selles mõttes üks väga tore ja erandlik nähtus Euroopa kultuuriruumis. Et meie keel on nõnna elav, mitte teised läheks nüüd surnd kuidagi, aga kasvamise mõttes muutumise mõttes elav eesti keeles saab väga kergesti uusi sõnu moodustada. Paljudes keeltes enam see nõnna kerge ei ole. Mõnes keeles on see suisa raskenenud, aga meil on väga lihtne on moodustada uusi sõnu, eriti rohkem, mille poolest eesti keel üldse silma paistab, läänemeresoome keeled üldse, on siis näiteks Netsamalt kirjeldavad loodushääli jäljendavad see sõnavara et seal meelt tohutult rikas varamu ja seda tuleb pidevalt juure. Väga lihtne on ju mingit eli jäljendada, leiutada jälle uus sõna juure. Kui ei ole parasjagu, ei tule meelde seda et see on, see on asi, mis on. Mis võiks säilida ka edaspidi. Kõige ilusam virukeelne sõna. Või kõige ilusam lause, nii nagu räägib eesti keele kohta, see on ilus lause ja võitis, teab mis asju, onju. Aga jätame selle legendi nüüd kõrvale ka kõige ilusam. Keelne lause väga keeruline, sellepärast et keel üldse on väga ilus nähtus ja ma olen sõna otseses mõttes selle sõna otseses tähenduses filoloog, ehk siis sõnade armastaja pisikesest peale olnud. Minu jaoks on suurem jagu sõnu väga armsad. No üks sõna, kui lauset ei tule, siis siis üks sõna. Luovima on C1 sõna Lovima loorina. Mis see tähendab? See on siis enamasti algselt, et veepinnal nagu hõljuma või vooluga kaasa minema, paat, Sabloorida teda juhitada lihtsalt läheb kaasa. Väga huvitav ja ilus tõepoolest. Miks on oluline eesti keelte jaoks eesti keele jaoks? Miks miks on oluliselt need teised keeled ka sealhulgas ka viru keel? Rikkus sest et need kohalikud keeled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja väljend üldse väljendusviisidega, kui üks normeeritud keel on. Ja selle asemel, et võta nüüd kuskilt võõrkeeltest, see nüüd väike näpuga viibutus sihuke üleüldiselt. Et miks peaks võtma võõrkeeltest ka mingeid tobedaid või kohmakaid toar laenusi või, või siis neid võõrsõnu? Ma sain aru, osad tõesti on vajalikud, sest et, et meil oma keeles oleks selle kohta võib-olla terve lause teine kord. Siis ma saan aru, aga kui meil on võtta oma keeltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatakse või mida siis enam nii aktiivsed tarvitada, sest seda lihtsalt enam ei tarvitata. Eks ta puha, mis tal pesemise võib parasjagu olla, aga selle kasutusvaldkond või kasutusviis on võib-olla sarnane sellele uuele asjale mille jaoks meil oma sõna või terminit vaja on. Miks näiteks siis seda võtta, kui soomlastel, ungarlastel on nõnda palju oma sõnasi? Soomlased isegi on elektrikohta leiutada oma sõna, eks sähke. Mille poolest siis nagu meie kehvemad olema, meie keel on sama rikas vähemalt sama rikas mõtlemise koht igal inimesel tegelikult midagi otsida oma kodu lähedalt. Alati alati nii see luulekogu ja teatritükk tagasi inglite juure millest on armastusest mulle tundus. Ja kui nüüd, et eriti kui nüüd võtta Su kristlikust seisukohast, siis tõepoolest see on armastusest, sest et kõik, mis on, on siis sinu armsam ehk siis armastus suure tähega ise, ehk siis seda rida jätkata jumal või kõrgem hing või kuidas keegi seda nimetab. Ehk siis. Me oleme ainult osake sellest ja sellest tavaliselt aru saama armastust luulest jah, seda on seal ka muidugi. Aga see on kõige rohkem siis mu enda mõtisklused või tähelepanekuid või niisugune sisekaemus, pigem tähelepanekut elust endast, et et sa pead siis kirja pandud ja. Tiina Mälberg sai raamatu kätte. Talle meeldis, leidsite oma ja teistelegi. Aga kui nüüd vaadata seda ka Tiina Mälberg seisukohast rohkem siis noh, minu seisukoht oli ka see keel loomulikult tina ka tegi seda keele pärast. Sest tal harjukalle on, see keel torkab iseäranis silma, meil on seal ka harjunud, meil on selle sees, me ei pane tähele, et me seda räägime tihtipeale. Aga ka see iva, mis sealt midagi välja koorub, on see, et me mitte ei peaks otsima seda õnne või seda jumalikku olemust või kui ta siis keegi seda nimetab väljad poolt olgu see kirik või iis või või kosmos või jumal teab mis veel vaid iseenda seest tuleb hakata iseenda sisse lülitada, see möla, raadio iseenda peas välja ja natuke kuulata ja vaadata siis. Me jõuame sellele valgusele või lähemale või siis nendele inglitele, keda, kelle poole paljud pöörduvad, et ooh aitas mind. Vaata enda sisse. Sa ise oled siia tegelikult, seal on valgus, mille poole pöörduda, ainult kõrvad ja seda lahti. Mitte jumal ei ole kodust ära läinud, vaid sinul on uks kinni, tema on kogu aeg kodus, sina oled ära läinud, pesuks lahti. Ta on siinsamas sees olevas. Kas Sa oled etendust näinud? Kas etendus aitab iseendani jõuda? Aitab? Neid valgusinstallatsioone ma ise veel ei ole näinud, aga see põhikontseptsioon ja see helipilt, et sellega ma olen tuttav külla, oleme juba pargis jalutanud. Nüüd. Et see on täiesti Uudla uuelaadne etendus, seal on kaasatud, võiksime nüüd arvata too juurte juurde ja vanad väärtused ja et siis, et siis toimub midagi niisugust, mis oli, ma ei tea, mitusada aastat tagasi, aga tegelikult on see väga kaasaegne tükk kaasaegsete vahenditega. On täiesti uut tehnikat v teater ostma selle Jaust. Aga sõna otseses mõttes me läheme ka juurte juure, seepärast, et me ju läheme kõnnime puu juurte peal ja ümber ja kõrval. See puu üldse ise on üks väga võimas kujund. Me võiksime neist eeskuju inimesteni võtta. Et ka teada, kus meie juur on olla kindlalt paigal ja oksad siis mõlemalt poolt silutakse tähtede poole, et oleks tasakaalus mitte jäljuks kusagil siin tahmakübeme ringi. See teebki nagu ärevaks ja rumalaks. Ka 10 unustame ära, kes me tegelikult oleme ja miks me tegelikult oleme. Läheb ainult sisse vaadates ka kui me oleme kaotanud mitte väljapoole vaadates luuletaja Zuokas, aga kunstnik on ka lihtsalt sookask soo, kas illustratsioonid on soogasiendamad? Ei, Mae Kivilo tegi see hetk, mul polnud endale aega ja ausalt öeldes nähes mida ta tjev ta parasjagu minust illustreeris ühte teist raamatut, siis mul oli selge. Tema peab need pildid sinna sisse tegema. Õnneks ta oli nõus ja võttis aega põhjalikult läbi tunnetada tekstide, kui ta siis teha. Ja ma olen väga rahul. Ta tegi paremini, kui ma oleksin hetk teinud. Viimane küsimus, kellele sa soovitaksid minna seda etendust vaatama, raadioteatri etendust kuulata ja raamatut lugeda? Kõigil. Rääkis luuletaja, kunstnik ja õpetaja sookask Sookassi debüütkogu tagasi inglite juure esitavad näitlejad Tiina Mälberg ja Üllar Saaremäe Rakvere teatri väikeses saalis ja pargis ja raadioteatris 23. detsembril laupäeva õhtul kell seitse Vikerraadios. Mina olen keelesaate toimetaja Piret Kriivan ja soovin teile kõigile ilusat jõuluaega.