Teri tserulist ning muidu saarlased maale Tammeugu mari koos timmi Ellega võtame täna 2000 seitsmeteistkümnenda aasta servekeelsete uudisteluud kogu. Ning et meestel see huvitavam jutustada oleks, kutsusin türjo külas tripi kaupu kaamal seltsi kaupu nikesel taga servest orgu, kuningriigi asiaal ning, ning mõne raamatukogu kirjutan ning. Me oleme täna siin pihise seltskonnaga Anseküla seltsimajas ning räägime maailma asju maole timmi jälle need maole, selle saatetiimis olnud mete saate tegemise hakkades aegadest peale. Mina olen ribi kaupa ja ma olen tagasi halvest Torgu kuningriigist. Nii et ma käin kontrollimas, mis nüüd aimuka. Materjali tänase huka plaanet vaadanud, mis siin maailmas ning Sõrve maal selle aasta sees ka juhtunud on ning millest meikelsi sõrulaste uudistesaates jutt on olnud. Sügise poole oli juttu sellest, kuidas siin Ansekülas leiti ühed hukka saanud sõjamehed õue pealt ning oli siin teise, teise maailmasõja aegas hukka saanud ning maha Mattetud ning, ning viidi minema siit sõjaväe surnaida kaugemale. Ning see pani meid kõiki mõtlema selle peale, et kuidas see sõdasin Sõrve maale mõju avaldanud on. No selge see, et ega ta midagi et pole teinud, aga seda ei saa jahmete ütelda. Kui ma 80.-te alguses siia Sõrve elama tuli, siis kõik kohad, see oli kevadine aeg ning köik metsad ning võsad ning rusud olid sirelid täis. Need olid ju kõik vanad talukohad. Kui sa kenasti tähelepanelikult vaatad, siis kuskil jälle pisikene korstnavare või vundamendiots ka järges ning aga need olid ju kõik kellegi kodud olnud, aga nüüd umbes sellel sirelid markeerivad ära selle, et nii tiheasustus oli. Meitel käis ju, gaasin suur Pili üled, nyyd keik Saaremaapäev üheks vallaks saama ning mõnel mehel suur rõõm ning mõnel mehel suur mure. Nii eest kui tagasi järve rahvas ju selle küsimise peale ütlesid mõlemad, et, et nad nad tahamete, seda suurt aga näe, pele arvestatud. Ma kardan küll, et, et see võib-olla kümne-viieteist aasta pärast vaadatakse samamoodi järgi, mind naerdakse. Sai pulli tehtud. Nojah, aga siis saab jälle kapi tagant need vanad valla sildid välja võtta ning natus üle pühkida ning jälle ukse külge kruvida. Mis seal siis ikka ju saab näha neid, tänapäeval on ju Interneti ning autod ning telefonid, et asjaajamine vähe lihtsam. Et võib-olla need vahemaad polegi nii suured, enamikud nad vanasti olid, eks ju. Omal ajal sõitsid Lenna terve päeva, nüüd läheb Tallinnasse ka Nopendigu tead sealt sarve otsast linna teise korruseni. Nojah, aga näed, ei lähe mette ühe ühe autoga, vaid ikka mitmega. Igaüks läheb omand ning seda ka isegi pealinnas pole Umbust üks kultuuripalee, seal on ka ikka neid kõik kohati sisse rahvamajas ning seltsimajasid täis. Ei taha inimesed käiuses suures Umbest. Jah, no näitel siin omale on ju surgultuura tegemine ju kangest moodis lapsed ning noored näituseks tega iga kevade suurt näitemängupäeva ütleme, mängivad seal mitu tundi ühte joone, palkavad pesistest lasteaialastest pihta ning lõpuks need köige suuremad ning vahest isegi lapsevanemat lastakse lava peal, et eks needsamad lapsed, kui nad pärast gümnaasiumi lähvad, eks seal nad ju osalevad jälle oma filmikonkurssidel ning näitemängukonkurssidel ning seal juba kirjutas ise neid näidendeid ning jagatesse rollised ning ning eks ma niigi on juba pärast ise lapsevanemaks saanud, paneb aga oma lapse jälle kuskile kuskile siukses ringi, kus saab ikka midagi teha. Selline asi paneb lastel selle loomuse või loovuse käima, et noh, see, et inimene midagi tahab teha ning oskab teha, see mõjub igale poole. Mis mõtete heitel selle sõrulaste aabitsast on, ma tean küll, mis ma ise mõtlen, aga no selle kohta võib siis ütelda seda, et seal kollektiivne looming Mina loodan, et sellest tuleb nüüd hirmus vägev algatus selleks, et et me saame natuse jälle tagasi oma seda omapära ja kultuuri. Aga ei tee, kas selle lapse mõtlemises mitte Sõrvemaa suhtes võiks ka midagit muutuda sellega, et on olemas raamat Sõrve keeles. Kindla peale, sellepärast et teistele Eestimaa nurkades on ju need raamatud juba olemas ja neid ju propageeritusse. Miks me võiks seda teha ikka midagi, ta annab? Kui inimene saab aru, et tema kodu, tema kodukant on midagi erilist, siis mida, mida sellel inimesel veel vaja? Talongide, ta ei pea teisimete järgi ahvima. Temal on eriline oma kodukant. Nii et nyyd meite noored lapse Tähk akvat tulevikus mõtlema ka selle peale, et siia oma väärtuslikku kodukanti tagasi tulla keegi seal aastasse ning vanemit, servekeelseid uudiseid saad sa kuulda internetist ERR arhiivist ja meite oma võrgulehelt serve maa punkti. Säält saad sa kuuldaga saadete pikemaid variankisid, servegeeltsid uudist tegid seltsis kinni Ellenit, Tammeo Kumari. Saake lõikas koguda menigi Margus kenad jõuluaegade heitele.