Eriti haruldased ning muidu saarlased maole tammel, kui Triin selle korrageesima oma mikrofoniga. Sõrvemaa piiridega Sõrve maaks nimetatakse enamasti Sõrve poolsaart. Kultuurilises mõttes ulatab Sõrvemaa tükkis kaugemale ansigila kihelkonna põhjapiirini Nasva jõeni noaga ette Nasva kalamehed mingi Sõõrulase depole. Aga Sõõrulastega läbikäimine on seal ikke tihe olnud. Nasva sild ning kõrts Need on ju otse meite linnade veel timmi Ellegis jutustamist Asva külanihe keskküla kallega. Me oleme nüüd siin Nasva jõe ääres, räägime Kalle Keskkülaga. Kust perest sa oled? No see on ikka nagu Nasval asi on kaluripere. Millegipärast tõmmati kihelkondade piir mööda Nasva jõge, ühel pool Kaarma, teisel pool Anseküla kihelkond. Nii et siin haldusliku ühtsust ei olnud. Aga küla oli ühtne. Pole halba ilma heata. Sündis kaks kalaranda, üks oli mullutamaisa, teine oli suure mõiselt kalarand. Ja mõisad tegid ka kohe oma kalarandadesse, kõrtsid Nende, kõrtside kala, randade ümber. See Nasva küla tekst. Esimese kõrtsi ehitas 1700 neljakümnendatel aastatel mullutav mõisnik. Nii et mõisnik, kellel tuleb ka siin kummardus teha Nasva küla sünni eest. Aga pärast, kui made reguleerimine oli 18. sajandi lõpus algas see pihta, siis tekkis siin Kohtla vaidlus nende maade pärast. Ja lahendus oli see. Suremais sai sarvepoolse ja molutamis linnapoolse jõekalda ja siis tekkis kaks kõrtsi kõrvuti, teine teisel pool jõge jõe ääres ja Sõrve postmaantee äärsel. No see oli siis kõva konkurents ja ei tea, kummal körtsilsis paremini läks või jätkus kundesid mõlemasse. Küllap jätkus mõlemasse, aga pöördepunkt oli aasta 1900 siis karskusliikumine Saaremaal sai kõrtsid üle võidu ja viinamüük keelati enamikus kõrtsides. Nasva kõrtsis jäi alles ja see siiapoole jõge aga selle lühikest aega, sest tsaariaeg lõppes ära ja koos selle kõrtsid Eesti vabariigi ajal kõrtsid ei olnud enam nii tähtsalt. Kapitalistlik elustiil mõjus kuidagi pärssivalt. Süda Sõrve piiri on tõmmatud kord Salme jõele ja kunagi iidsel ajal isegi Nasva jõele, sest Lasva küla, noor küla, paarsada aastat teisel pool jõge. Naabrid olid mul ikka otsapidi kas haruldased, aga mina ei ole, sest ma elan linna pool. Olgugi et minevale opoli töössantil peeti mitmel pool Eestimaal avatud kalasadamate päeva läksime valju tuule ning lörtsis Tasva uude klubisse sooja ning uurisime, et mis kala Angeikse magusam. Me oleme täna Nasval kalasadamate päeval ning ma sain ühe vana kalamehega kelle laps oled. Mina olen kotkele poeg. Misso lemmikala selle senimaani on siin kuidas ja teine kala on see sügisene võrgu räim. Rull rusega. Aga mis su lemmik lemmik kala söömaxel lemmikalarühmaks on, praegu ahvenas ütleks, omal ajal sai püütud angerjad, mida siis ikka? Tohutu Ta oli, nii võib väita, aga nüüd nagu ja kõik ka aitab süüa, peaasi, et mälestame teda. Teda valmistunud selleks on igasugust, muidugi jah, aga Meelis ka oleks nagu praeahven. Väga kena, aitäh, Teledame Mälk surat. Jutustasime Nasva meestega pikalt Kalabistest ning kala püüdmisest, aga meie saateaeg sai praegast otsa. Siukesed luud ning uudised tuleb täna Meti linnu lauluselt Sõrve maalt. Sõrvemaa Oottisi tegid seltsis timmi Elle Tamme Ugolku. Treenin mari saate lõikas kogu tammeniidi margus genet terist heitele.