Terik, Sõrulased ning muidu saarlased maale. Ta on Nõukogu mari. See sõrulaste elusi keske Läänemerd on kud, ukse aukus seismine, ike rügavad, teised soost üle ning ümbert otseselt saaks viisakalt kohutum, enne. Nii suuremad ning pidevalt sõjad on siit sõrulastest mitmel korral üle käinud, Olgaagid meitel omal juba muistsest ajast mingit sõjaplaani pole olnud. Siia andsid üle kanti, see on inimesed üsna vilunud selle mõttega, et isegi oma uue Peelved mõne noore mehe uud olla. Kui Bail hukka saanud mehis arulased oma põldude ning heinamaade serva matend on, ei tee enam, keda kogu arvata. Sõjameeste õudu tuli siinkandis kaivata vaadat mitmed kümned aastatel sõjagid timmi Elle ning Tammeuga Oliver keegi tantsi külas jutustamasteeria taluperenaised majaga. Tere, uue Pealt käivadki Mineva nädal üks vene soldatite ühi suud lahti. Me oleme Ansekülas tee ääretalus ning siit pere hobuste koplist leiti hiljem kui suur ühishaud. Kuidas te selle peale tulite, et seda üldse otsemaksete või kuidas see välja tuli? Nossell 41.-st aastast siin minu mamma jutt, köik, mida ma tean, oli siin siis mürsk kukkus siia õuel, nemad olid kotkal katvalt hakkasid, olid teine päev siis olid õuel laipasid täis noori mehi ja need maeti siis meie karjamaale maha, sinna mürsuauku. Aga see jäigi, see on ja seda ei koristatud, seda ma teadsin kogu aeg, et seal seal. Aga ma ei tahtnud neid segada. Endel on sinna pandud, pandud sinna, las nad olla ja nad olidki siiamaani. Puhastust saab, kus nad olid. Enam sellest kohast saab, lihtsalt alusta karjamaa pealt siledaks. Rohi kasvab peale. Ja ongi kõik. Pererahvalt häda ning hoitud paigast viidi need noored mehed maardusse. Tundmata sõdurite matmise paika, kõneleb Taniel Vares Saaremaa muuseumist. Tegemist on siis teise maailmasõjaaegse hauaga ja, ja välja tuli sealt 15 Nõukogude sõdurit kellest paar olid leitnandid ja ülejäänud tõenäoliselt siis reakoosseis. Ja maetud nad tegelikult sinna siis kiiruga, sest asutatalit oli vana pommikraatrid, millest sa oled siis ümberkaudu, need laibad kokku korjatud ja siis lihtsalt kinni aetud. Saaremaa on väike ja info liigub suu ja, ja, ja kes minule selle info andis, oli tegelikult mul üks tuttav ja see, see info tuli täiesti teise jutu sees välja. Nii et mina võtsin kõne kohe inimestele, kes tegelevad sõjahaudade sisse ümbermatmisega ja korrastamisega ja ei läinud viite päevagi, kui olid, olid vastavad spetsialistid Tallinnast kohal, kaaslased lahti, säilmed lähevad Maardus, kui seal maetakse sõjaväe, siis kalmistule ühishauda nimetatute haud tuvastada tõesti ei õnnestunud. Üksikud nimetähed, mis mõnedel isiklikel esemetel olid peal nende järgi, paraku tundub see üsna selline lootusetu ette võtnud, kuigi nad kindlasti proovivad üritamatumas. Aga kui nüüd on selline olukord, et keegi leiad või tead sellist Auda veel, kuidas siis peaks käituma, kellele peaks rääkima, mis peaks tegema? Kindlasti tasuks sellest teada anda, eriti kui, kui nad luud või siis säilmed hakkavad juba maapinnale tulema, et neid lausa näha, võib-olla kaevamise käigus teinekord põllumaal või metsaveeres kaevatakse, leitakse siis kindlasti tasuks teada anda kas siis vastavatele klubidele, organisatsioonidele, kes tegelevad sellega, aga miks mitte ka Saaremaa muuseumile kes siis oskab juba edasi juhatada numbreid, kontaktid või ise ühendust võtta. Aga kindlasti võiks teada anda, see info on meile väärtuslik. Sellepärast et, et kaudu lahti raamatus on, teinekord on juhtunud, on võimalik tuvastada, kes seal on ja anda seda omastele järglastele teada ja ikkagi anda korralikud matused. On's tundmata sõduri õud nende posti jaoks Parun Paikud sõrmema rühane pind. See on niisugune mõtlemise koht mida rõõmsamad kaob. Sõrulise aabitsategijad andvad tääda. Et veel selle nädala lõpuni on soolaego Malawitzeedellida vaada Sõrvemaa pärimuse selts internetilehel Sõrvemaa punkti. Kuidas seda umbes täpselt teha? Niidan tiidus, käin tuleva nädalani. Palja sõrulaste uudisse tegid seltsis timmi jälle Tammeuga Oliver ning mari saate lõikes koguda meneedi Margus käetherist heitele.