Ilus aasta 67. See oli ilus aastal, sest siis sündis vikerraadio. Puhus ka uusi tuuli, läänelik džässi, Tuuli. Esimest korda Tallinna džässifestivali ajaloos esineb ansambel Charles Lloyd kvartett. Selle Ameerika bändi esinemise tõttu keelati festival ära sest kardeti, et see kujutab läänemaailmaavaldusena kohtu nõukogude liidule. Eks ta võib ohtlik välja näha küll. Pooled muusikutest on tõmmud saksofonimängijal, juuksed püsti peas, nagu oleks ta Jaak Johansoni vanaisa. Hullutavad kõik rahvast. Muidugi on nad ohtlikud. Kujutan ette, kuidas toonane nomenklatuur vaatas neid muusikuid ning hirm ja õud valdasid neid. Aga kuidas siis tuli üks Ameerika bänd aastal 67, Tallinna festivali peakorraldaja Heinrich Sults meenutab seda selliselt, et ta saatis Ameerikasse bändile kirja ametliku muidugi ja kuu aja pärast nad tulidki, kui bänd kohale oli, kaalus orgkomitee neli päeva. Kas see välismaa bänd võib esineda Chaos, Loidi ansambli mehed ootasid otsust, tegid aega parajaks ja mängisid Hirvepargis korvpalli. Viimaks siiski lubati neil esineda. Ja selle kontserdisalvestusest tegid Charles Lloyd ka plaadi pealkirjaga tša Sloyd in the Soviet Union ja sealjuures kiri salvestatud džässifestivalil Tallinnas. Tähelepanelik pilk võib leida plaadi kaanelt nii mõndagi huvitavat. Üle tagakaane laiutab suur viisnurk ja selle viisnurga sees on ansambli foto aga selle foto ümber on peenikene sinimustvalge joon. Valter Ojakäär ütles, et peale seda George Floydi esinemist aga tegelikult juba varem hakati Tallinna nimetama Nõukogude džässipealinnaks. Tallinna džässifestivali peakorraldaja aga vallandati ja ta viidi üle tavaametniku kohale.